Vaba eestlane , November 8, 1977

              räBA EESTLANE teisipäeval, 8, novembril 1977 - - Tuesday, November 8,1977 Nr. 82
, I H f f . . i . p i i i i < . n a . t » l i I I I I I Iga
B D OB
Orienteerumine on „mun
võime, lugemisoskuse, otsustusvõime, Jooksuküruse Ja vastupida-wse
katse— spordiala, mida kadunud skm. Sass Peepre siin maal
esimesena tutvustas. Eesti orienteerujad on kuni viimaste aastateni
olnud pidevalt esimeste hulgas Ontario Ja Kanada esivõistlustel.
Gaidide Ja skautide malevad Kanadas toetavad selle eluaegse spordi
kasvu Ja korraldasid sellepärast 2Ö. oktoobril Toronto High Parkis
esimese «Malevate Orienteerümispäeyä" kõikidele lipkondadele.
Kavatsus osi seda üritust ka tulevikus traditsioonina edasi kanda.
,,Indiaani suve" pehme ja päik­sepaisteline
üm ja High Pargi sü-gisvärvide
ime aitasid, ettevõtet
suurepäraselt, Kaasaärvates juhte
olid Toronto viis skaut- ja gaid-üksust
esindatud 155 osavõtjaga.
Nendest ^dibisld umbes 125 märgi­tud
2 km või 4 km radadel ning
109 võtsid osa yõištlustegevusest.
Võistluse osa viidi läbi Toronto
Orienteenimisklubi liikmetega
koostöös, kus radade ning aega-märkimine
oli viimastele
peaülesandeks kuna muu organi-seerimine;.
jäi skautlike ; noorte
tinFede,Kelleth Valvur L 59.40.
GaMid 2 km: 1) Kalli Hubeü, Ka-m
Jürman, Maimu Nõmmik PT
33.31.-^" ••„•
Skaudid 2 fcp: 1) Ricki Paju,
Eric Runge L 22.00, 2) Villi Lömax,;
Leo Säägi L 61.05.
Skaudid 4 km: 1) Martin Jõgi K
35.30, 2) Mati KontusK 44.35, 3)
Ava Kiilaspea; PTr Robert Vess-mann
L 45.10.
Põhjala Tütairde hellakesed tegid
läbi 2 km raja grupimatkana, um­bes
12 hellakese osavõtuga.
Uus seadusi jidlüs on müEtod mõimgaid töötus-
Idndiustuse (Un^mploymehtllisirance) programmi
„Kffls saab ikka veel endise ralsasummsi?"
/ Auhinnad antakse klassides hel­lakesed,
hundipojad, gaidid, skau­did
ning vanemskaudid, ja viiakse
vastavatele lipkondadele omavahel
väljajagamisiöks.
.-.•j,Tulemused: •
iksuste liihendidfRajafeidjad-^
R,,Põhjaia Tütred - PT, Lembitu
— L, Kalev. Toronto — K,
.viking^^V.
- lldlakesed 2 kni: l O L ^ ^ Kaid,
Pia Kori, Ingrid Kütt, Erika Mei-poom
R 32.15j 2) Maniänn Käng-sepp,
Helen Sadul, Kadri Sepp, Ka­rina
Tamm R 36.15, 3) Riina Kind­lam,
Irigrid Kängsepp, Liisa Söots,
Liis TeedlaR 38.24. '
Gaidid 4 km: 1) Lüs Truuvert
PT 53.40, 2) Suzanne Hohnberg PT,
Riina Kaunismaa PT, Tiina Lomax
R 55.00, 3) Linda Liiidau, Sirje
Jär\^l, Epp Naelapea R 56.20.
Hundipojad 2 km: 1) Juhan Lin­dau,
Peeter Mällo V 30.40, 2) Glen
Preöm K 35.15, 3) Mark Olup K
'35;40:-
_ Skaudid 4 km: 1) AÜän Mägi L
•4515, 2) Toomas Loite, Sulev Mar­tin/
Toivo Vähi K 56.35, 3) Mark
Korjus, Eric NippakK 57.35:
Vendurid 4 km: 1) Arno Tralla
K 38.40, 2) Toivo ,Makk, Henry
Raud L 44.50, 3) Robert Kivi, Mar-
Alanüd raskespordi hooaja alul
toimunud võistlusel Ain Paavo pa­randas
rekordi teises poolraske-kaalu
tõnkamises, viies sirgefele
kätele 206 kg. Tema kahe tõste
summa oli 352,5. Karl Utsar teises
raskekaalus saavutas seekord 380
Oktoobri lõpul toimunud viima­seil
kergejõustiku võistlusel Türil
lennutas Hölgi Parts ketast 59.78.
16-aastane Tallinna püstollaskur
Raal, Kurus kordas oktoobri kesk-paigu
Eesti noorterekordit olüm-pia>
kürlas'kniises 590 sumaga ja
täitis esmakordselt meistersportla­se;
normi,
Sevastopoolis peetud N. Liidu
naiste meistrivõistlustel motokros­sis
võitis Luule tull h'õbeme'dali.
Varem on ta sel aastal ringraja- ja
hipodroömisaidus saanud juba
tshempioni kuldmedali, üldse on
34-aastäne rakverlanna Luule Tull
võitnud üleliidulistel meistrivõist-histel
juba 11 kuld-, 5 hõbe- ja 3
pronksmedalit ning on sellise saa­vutuste
kogumiga N. Liidu kõigi
aegade edukaim naismootorsport-üldiselt,
kõlvulisuse ja maksmise reegleid on
parandatud. Nüüd nad kajastavad t ä p ^ ^
leidmise kui ka selle Jätkumise lihtsust või raskust seles
pürikonnas kiis töötusindlustuse Ä d l e j a elab.
Parlament on otsustanud, et isikutele, kes ekvad
piirkondades kuš on palju töötust, .antakse teatud
soodustusi võrreldes inimestega kes elavad kuisJd^
töövõimalusi on rohkesti. '
V / ,,,See on ju.kõikväga hea. W d .m see
mimeseliB kes parajasti on oma töökoha kaotanud?"
4-ndal detsembrü muutuvad sisseastiinwsetiaigimused.
Püi^koiidades kus on vähe töötust, nõudlejatel on vaja
' kuni 14 riädalat 'kindlustatud tööd enne kui nad Võivad
saada töötuskindhistuse abiraha. See juhtub ainult ^ a l - -
kus on kergem tööd leida ning seedä tööd Jätkata.
Piirkondades kus ori palju töötust, nõudlejatei on
vaja ainult 10 nädalat kvalifitseerimi^
Kuid 4-nda detsembrini jääb endiselt vajalikuks
8 nädalat sisseastumise eeldusena, vaatamata elukohale.
„Kas see kõik mõjustab ootamisperioodi?"
Ei. 2-nädaIane põhiline ootamisperiood jääb igalpool
endises;:;./;/- ^'
Endisteks jäävad ka ootamisperioodi reeglid juhul kui
tiõudleja on ise töökohast loobunud kehtiva põhjuseta või
kui teda on töölt vallandatud halva käitumise pärast.
Sellistel juhtudel liõudlejal tuleb ikuei 8 nädalat oodata
sest ajast kui teenistus lõpeb ja rahaline toetus algab.
„Ning;kui ;s võib seda toetust saada?"
Endine maksimum oH 51 nädalat'Uus mafeimim^m
50 nädalat.
Kuid ll^ndast septembrist saadik peegeldab nädalate
kogüsumnia milleks nõudleja kvalifitseefub fca töötee
määra tema piirkonnas.
Praegust riieie mõõdame töötust jagades Kanadat
16-sse majanduslikku piirkond^. Hiljem, 1978-ndal aastal,
me jaotame seda programmi 54-^ks piirkonnaks, nü et
töötuse kmdlüstus peegeldab veelgi paremini
töötuni olukorda. - , •• ••
Absoluutselt, Töötuskindlustuše abimaksu määr m
kaks kolmandikku teie keskmisest kiiidlustatavisst
nädalapalgast
MJakšimüm on $147^, miimisl naimaks.
• „Siis on veel emaduse, baiguse Ja 65-aastase vamiuse
toetusmaksud? Kas seal on mmgisraguseiä muudatusi?"
Haigustoetust maksti ainult nõudluse esimese
,39 nädala jooksul. Nüüd seda makstakse ükskõik mis ajal
terv« abimaksu pm(K)di jooksul.
15-nädalane madustoetus ja eriliEö ühekordne toetus-maks
65 aastasdjs saamisel jäävad endisteks.
Samad isikud maksaivad endiselt programmil eest
samades yahdjordades, muutmata jäävad ka tööliigid
milliseid võib töötuskindlustuseks (ünemployment
Insurance) kindhistada.
„Kas lähen endiselt samasse itööMndlusfose
(ünemploymemt Insurance) kontorisse?"
Ja. Kuni töökindlustuse (Unemployment Insurance)
kontorid ning Kanada Inimjõu Keskused (Cänada
Manpower Centres) kolivad kokku, muudatusi ei tehta.
Töötuskindlustuise Komisjon (Un^mplojanent
Insurance Commission) ning Iniiiijõu ja Immigrat­siooni
Osakond (Department öf Manpoweir and
Immigration) on nüüd Kanada Töö ja Immigrat­siooni
Komisjon (Canada Employment and
Immigration Commission). Veel niõnda aega leiate
mede kohalikke kontoreid Töökindlustuse Kontori
ja Kanada Inimjõu Keskuse nimede all. Kui nad
uhtuvad, hakatakse neid nimetama Kanada T^ms-tusekeskusteks
(Canada Employment Cenfcres).
TÖÖTADES INIMESTEGA
Employment and
Immigration Canada
BudCuIlen >
Emploiet
Immigration
BudGulleo j
MinistJ©
nncuxuhMLiMaaai
iiuitiiiiiiiHiii!ii!iiy!iniiiiiiiiiiiiiiiiii{iiiiiiiin!iiiin!i[iiiiii[iiin 1796. a. mandril Uuemõisasse asus. anded läksid keisrikantselei kanda, vesteri ala võtta. Teisel päevad •
Kadedusest tagakiusatuna otsisid Süüdlmõistetav otsus kuulutati pa-
1 Stenbock'dd kättemaksu võimalust runile aga juba Aleksander 1 va-lendest
jõukamale parunile. Ning litsemise ajal, kes oma tapetud
see võimalus saabus peagi. Juba eelkäija niäärused kohtu suhtes
ärgmisel, 1797. a. sattus Suur-rahu oli tühistanud,' ja Senati õiguspii-i^
aridele Rc^ytsi laev ,,Louisa Caro-
IIHlll!li»liliiWiiüSi8iilUllllliniHI3HlinsnHI!i
Ent mtisti saavutati nimetatud
karistustega vähe/tagajärgi, sest
1683. a. Rootsi kuninga Kaarel XII
antud keelumäärused „vägivalla"
'ja röövimise kohta laevade randu­misel
ja mereõnnetustel, näitavad,
tuü tasuta välja anda sellele, kes
enda omanikuõigust suutis tõenda­da.
Uuem seadusandlus on rahvusva
helisell täiesti vabanenud vanast
„rannaõigusest''. Aga abiandmine
Parun Üngern-Sternbergi ajal oli
maksev 1785. a. „Kiaubanduse ja
Laeivasõidu Korraldus'', müle pa­ragrahv
281 normeeris päästetasu
järgmiselt: Kui laevaõnnetus juh­tus
kaldalt verst ehk enam maad
eemal, süs kõik päästjad, üheskoos
saavad õiguse päästetud varandus­te
tihe neljandiku osa peale. Kui
laev hukkus rannast vähem kui
verst maad ehk üsna ranna ääres*
siis sai päästjaile osaks üks küuen-et
400 aasta vältel ei olnud „ranna- j mereõnnetuse puhul on tehtud ko-õiguse'
• suhtes sugugi kaugemale hustuslikuks. Kuid selle tasuks ei
lubata omandada mingit Võõrast
vara. Vene seaduste järele, kui
päästetud varad hoiti alal erhruur
mides^ mis pohiud üüritud, siis
ruumide omanik sai poole sellest
osäst^: mis päästetud varanduste
hoidjale ja yailvajale oli ette näh
tud. See korraldus oli maksev ai­nult
Balti kubermangudes, kus ran-naomaniiul,
tema aseniikul või vo­linikul
oli päästetööde puhul ka
korraldaja ja juhi õigused. Teistes
Vene kubermangudes kuulus vii-laeVa
varandustest, üldine 1 mane õigus riikliku politsei võim-päästetasu
omakorda, kuulus jaga­misele
4 osasse: kaks osa said
need, kes päästmist tegel&ult teos­tasid
laeval ja merel> üks osa kuu­ks
nendeie, kes kaldalt valvasid
päästetud varandusi ja viimane
neljandik langes päästmistööde ja
järelvalve korraldajatele ning ju­hile.
Varandustelt, mida jää ehk
toVm rannale kandis, polnud õigu^
nõuda, vaid mereand
pärast Malm'i koduranda jõud^
mist, said sadamakubjas Pert ja
Legri Jaan parunilt käsu: nad too­gu
kapten posthobustel Suuremõi-konda.
Millise omavoli võimaldas
see õigus Balti mõisnikele! Mid.
mujal korraldas politsei, see o
siin antud aadlike meelevalla alla
Eelpool märkisime, et sellest
ajast, mil Ungem-Stemberg ostis
•krahv Stenbock'ilt Kõrgesaare
mõisa Hiiu saarel, t Ä i s i d naab­rite
vahel esimesed vaenüHkud va­hekorrad,
mis veel enam süvene­sid,
kui Stenbock'ide perekond
ina"., mille päästmist mõistetavalt
korraldas Ungern-Sternberg. Vist
üntud parumle seaduslik päästeta­su
Uiga vÄesena, mispärast ta
sõlmis laev c kapteni' Bergmann'iga
kokkuleppe, et see deklareeriks
rasket laevaõnnetust ja annaks
sellepärast Ungern-SternbergÜe
ühe kolmandiku päästetud varan­dustest,
ehkki seadus ka kõige ras­kemal
juhul lubas vaid ühe nel-
; andikti ja seda vaid juhul, kui lae­va
rike on nii suur, et laeva on
võimatu kohalt liigutada ja päästa
mere rahunedes,
Laevaomanikud oUd sellest eba­seaduslikust
tehingust kuidagi
kuulda saanud ja tõstsid Ungern-
Sternbergi vastu kõrgemas kohtus
kaebuse. Valitsev Senat määraski
äsja 1799. a. 1. juuli ukaasiga uu­rimiseks
Keiserliktde Tallinna
ülemkohtule. Korraldatud uurünise
alusel võidi vaid nõnda palju
konstateerida, et kaebealune pol­nud
päästetöödel teinud kõike se­da-
mis tema kohuks oleks ohiud.
1802. a; 28. juuni otsuses rõhutas
Keiserlik ülemkohus ^muuseas, et
kaebealune on võtnud üleliigset ta­su
päästetöödest ja määras kõik
ülearuse vara tagasiandmisele; li
sades veel kõrge trahvi kroonu
heaks; t^htläsi toonitati, et pääs­tetud
laövakoormast võib päästj
endale pidada vaid ühe neljandiku
Süüdistus Ungern-Stemberg'i
vastu tõsteti ajal, mil valitses veel
keiser Paul I, kes Oli kaotanud ise-sasse.
Käsk täideti viibünata ja
rid endisele tasemele tõstnud^ olles] juba järgmise päeva hommikul
ise ühtlasi Senati pea^ ja kõrgem jõuti Suuremõisasse. Teel oli
kohtuvõim, kellele võis kaebust
tõsta Senati otsuste peale.
Muidugi ei jäänud parun ülem­kohtu
otsusega rahule ja andis eda­sikaebuse
Senatile ning samal ajal
ka pehmele ja tahtejõuetule keiser
Aleksander I-le. Tsaar kinnitas
küll Tallinna ülemkohtu süüdi-mcistmise,
kuid 1801." a. 2. aprillil
kuulutatud troonile astumise mani­festi
põhjal vabastas parun Un-gern-
Šternberg'i karistusest ja
süüdimõistmise kõigist tagajär­gedest
•
Kuid veel polnud parim Ungern
Stemberg sekeldustest lõplikult
pääsenud. Sest aeg ja asjaolud ku­junesid
väga moodsaks ta vaenlas-
;ele. Vaevalt; jõudsid protsessi jä­rellained
vaibuda, kui mõne kuu
pärast jälle midagi juhtus, mis ot­sustas
Ungern-Sternbergi saatuse .
Ning nüüd jutustame toimetatud
urdluse ja kohtu asjajamise pro­tokollide
alusel lühidalt: Karl-Jo-hannes
Malm, vaba mees, oli
laevakaptenina juba 18 aastat. Un-gem-
Sternberg'i teenistuses. 1802.
a. laevasõidu hooajal tegi ta kaks
reisi: ühe Peterburgi piirituse laa­dungiga
ja teise Tallinna püüde­ga.
Viünase reisi peale kulutas ta
10 nädalat ja saabus alles i8V okt.
Kõrgesaare Suursadamasse. Vahe­peal
oli Ungem-Stemberg vihasta­nud
oma kapteni vävitamise pä­rast
ja lasknud võimalikkude kah-
Malm joonud ÕM ja kaks kortlit
viina, mispärast oli v6idi purjus.
Pärast Malm'i Sisseastumist pam-ni
töötuppa/kuuldi esitöks ägedat
sõnelemist, siis lööke ja appihüü­deid,
liõpuks, kui vaiksefe jäi,
kuuldi, 'kuidas parun nimepidi hüü­dis
oma teenrit. Kaarel, nõnda oü
teenri nimii, tahtis tõtata paruni
tuppa, kuid ei pääsenud, s^st üks
oli lukus. Kuna kardeti, et toas
on midagi halba juhtunud, siis
avanes õudne pilt: keset põrandat
lamas Malm suure vereloigu sees
ja näis olevat surnud. Kapteni lai­ba
kõrval seisis väga ärritatud ole­kus
parun, kelle vest ja püksid olid
Mickwitz ja hiljem teistkordselt
keiserliku komitee korraldusel
kroonu arst dr. Andreas Schultz.
Mõlemad arstid leidsid laiba! pea­le
haavade veel siniseid laike ja
i|aha alla Mompunud verd, eriti
keha tagaosas, üks haavadest, mis
arvatavasti kaheteralise terariista­ga
tekitatud, oli sihnapilkiselt sur-
•^oav.^
Mis õieti 1802. a. sügisel Hüu
Suuremõisa , härrastemajas parun
Ung^m-Sterabergi ja kapten Mal­mi
vahel juhtus, jäi uuriniisel sel­guseta.
Kuid kõige tõenäolisa on
järgmin^ oletus: Ungem-Stem­berg
oli kaptenile ta kauase ära­oleku
pärast vüiane ja laskis teda
oma orjadel — känguru ja aedni­kul
- peksta. Kapten Malm aga,
kui vaba mees, ei suutnud taluda
alandavat kohtlemist ja otsustas
parunile maksta kätte. Vaevalt
suutsid kangur ^ aednik töötoast
lahkuda, kui kapten kargas ukse
üleni verised. Ehmunud teenrid ei juurde ja lijkustas selle seestpoolt.
saanud alul sõnagi suust.
Pilnli:u vaikuse katkestas parun
ise ja käskis, et silmapilk kutsuta­gu
kangur Andres ja aednik Aadu,
et nad kahekesi koristaksid ära
laiiba. Samal hetkel juhtus koge­mata
kqhale velsker Baumann,
kes toimetas kapteni laiba ülevaa­tust.
Oma tähelepanekutest tegi
velsker oma ülenaatele avalduse.
Järgmisel, s.t. 20. okt., 1802. a.,
ku'jutas Ungem-Stembergi poeg
Konstantin sündmusest pikenia et­tekande
haagikohtunMe, parun
Rosenile. Viimane alul vüvitas,
kuid siis algas juurdlusega. 5. dets.
ja lõpetas selle 12; sama kuu päe­val.
Kapten Malm'i laiba lahkas
seisva kohtuvalitsuse, mi% üles- ljude kattes Icapteni varanduse šekr algul kohalik arst dr. Eberhardt
Nõnda lootis ta segamata õienda­da
paruniga arveid. Ta haaras
vöötupest lühikese pussi ja tungis
seUega mõisnikule kallale. Viima­ne
kaitses end 'kaheteralise pist­odaga.
Et Malm vihahoos paruni kalla­le
oli kippunud, seda näib tõenda­vat
paruni, te^uvüs, kui'ta 30. okt-saadab
kohaliku kirikhärra kätte
100 rubla, mida palub kiogudus©
vaestele jagada tänutäheks seüle
eest, et ta mõrtsuka käest eluga
pääsenud. Olgugi, et Ungem-Stem­berg
surmas Malmi enesekaitseks,
nägid paruni vaenlased s i i ^ i , et
m saabimud suur võimlus oma
vihavaenlast ^lõpükult hävitada.