Vaba eestlane , November 3, 1983

              nei|ap@^val, s.novembrü 1983 — Thursday, November 3,
r. 81
VABADE EESTLASTE H M L E K A N P JA
¥ÄBA £ E S T I I Ä NE
il O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St l
Ont. M3B 2M3
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino lõe, Olev T i f c -
TELEFONID: toimetm4444823/talitus (tellimised, kuulutuid,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISfflNNAP Kanadas: aasta. $ 5 L ~ , poolaastas $28.—
^ ja veerandaastas $15.—
.IBmMSfflNN^^^^
^stas $35.—^ Ja veerandaastas $18;-^
Ädressi mmidatus^? Üksiknunibri bind^7
toU ühel veerul::
kmtouste küljel $4.75, t $5.—, esikiüljel $150
' I:
published by Free Estonian Publisher Ltd^
1955 LešHe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Nõukogude Liit püüab oma väv
liskaubandusega saavutada polütl°
Ust profüti.) Nii nõudis USA Sena­ti
Energia ja Loodusvarade komi­tee
esimees senäkor Jim McClureV
et USA väliskaubanduse komisjon
iniestigeeriks N. Liidust importee-ritavat
' nõukogude ferrosiliitsiumi
toomist, mis õn ettenähtud kasuta­miseks
USA terasetööstuses. Ferro-silütsium
on raua ja siliitsiumi se­gu,
mida kasutatakse terase tege-
..misel. '
N. Liit on hakanud eksporteeri-ma
USA-sse 50 protsendilist terro-
Siliitsiumi. USA Energia ja Loo-dusvarade
komisjoni esimees peab
seda äärmiselt alarmeerivaks riik-iikust
julgeolekust lähtudes. Ta on
veendunud, et selliselt toimuv tu­ru
läbiimbntamine on tehtud sel­leks,
et veelgi enam nõrgendada
ÜSA siseriigi rauametaUide töös­tust,
halvates viimast osa selles
niigi kriisiohus olevast tööstusest.
; jPaari.: vupsase nädala jooksM om;
kogas maailma tähelepama kont-sentreeritud
väi^iesele Kariibi saa­rele
Grenadale, mis oma 344
jniatkik>meejtrili»e pindalaga moo­dustab
suures laastus ainiilt ühe
Ikolmandiku meie Hüomaast. Pä­rast
seda kui Ühendriikide valitsus
saatis lotos kmie Kariibi mere
väikese riigiga 25. oktoobri! oma
väed Grenadas maale, et lowi pä-fast
peaminister Manrice Bishopi
ja tema vaMtsu!se liikmete^^^ m
HMst korda ja julgeolekut ning
vältida saareriigi iülevõtmist Kuu­ba
j a N . Liidu poolt, on Grenada
küsimus ja sealsed sündmused
kerkinud kõigU kohtmentidel
simdnMiste M ning kõikjal
anitatakse, diskuteeritakse ja vaiel­dakse,
kas Ühendriikidel oli Õigust
|a põhjust sellilst drastUist sammas
ette võtta j a kas siin ei olnud te­gemist
roUiem president Reagani
parempoolselt põikpäise ja kom-mwnžsttikke
tonte tagaajava poliiti­kaga
kui tõelise ohis ikvldeerimi-meres
m.
kasc
Võib oletada, et Ühendriikides
plaanitseti Grenada sündmustesse
sekkimiist, kuid selleks ei olnud
soodsat võimalust Selle võimaluse
nüüd Grenada^ toimu-jU;
afiati' ning
kõige naiivsemad väited ja mõtted
leiaviid mnajaga kuulajaid ^^^n^
leidub ka trükiseid^ kes need mõt­ted
trükisõnas ralivsimasside ette
vnvad. Leidub ka polütikuid, a^^^
deemikuid, ajaloolasi, rahvusvahe­liste
küsimuste eksperte ja teisi as-
|amehi, kellel alati on varus argup
mente ja teooriaid, mis püüavad
valget mustaks muuta ja ümber-põõrdidt,
kasutades oma väidetele
siluse andmiseks man^uleerimist
irahvBsväheliste tavade ja seadus­tega,
moraäliprintsüpidega ja de-moloraatiike
põhimõtetega. Selli­seid
vaidlusi vÕib arendada lõp­matuseni,
kuid kurbloolus seiisab
selles^ et praegu maailmas döis-teerivad
kurjad Jõud ei hooli Idi-betki
i^vusyahelisest Õigusest^ le­pingutest
ega inoraaliprintsiipidest
vaid vajutavad k ^ . pettusega või
vägivalla^ oma diktaatorliku of'
jarezhümi peale
ei o^tata.
Grenada on selle
slkaliseks n^teks. Yarem
ülemväUtsuse aUa kuulunid Gre^
nadä šäar, laiis elab ainiiiSt 110.000
inimest — p^miselt neegrid ja
nnulatid, sai endale iseseisvuse
1974. aastal, kuid jäi vonmli
edalsi €ommonwealtli'i raamidesse.
Y^ese saare peaministriks sai
Eric Gairyž kuid see kõrvaldati
pahempoolse marksistlikii liikumi­se
New Jewel Moveme^^^ po<>5t
1979, aastal ning uueks pesmiinist-iriks
sai s^He- grupi juht IVIaurice
Bishop, kes moodustas poolkom-iMiin^
stllku Revolutsioonilise Rah­vavalitsuse,
Uus peaminister knju-iies
peagi Ühendriikidele ja teiste­le
Kariibi mere väikeriikidele pin-muks
i^mas. Bishop rajas erakord­selt
tihedad sidemed N . Luduga ja
Kuuliga ning alustas icuubalaste
M saarele kolme^uiomeetrilise
pikkuse stardi- Ja maandumi^ada-de
ehitamist, mida jälgiti eriti
Imibnsküknlt^^^ 1 ^
tekkisid kahtlused, et lennivälja
iliakatakse kasutama kiirete sõja­lennukite
baalsiks nmg Grenadast
kQJundatakse Kuuba kõrval teine
kommunistlik tugipunkt |a maail-nud
s]S(
mille tagapõhi on seni veel
mata. Sündmuste käiku aiTesse
võttes oletatakse, et Grenada kom°
munistlike võimumeeste ridades
tekkisid tõsised lahkhelid saareriigi
poliitiline arengu si^tes ning saare
,,mahämüümine^^ venelastele ja
kupbalastele kerkis teravalt y ^ t -
suses päevakorrale, Teldds telgita­gune
võimuvõitlus, mille tulemu­sena
peaminister Bišhop, keda
peeti mõõdukaks marksistiks, pan­di
12. oktoobril koidusesse aresti.
Edasi arenelsid ssündmusM kalei­doskoopilise
Mirusega. 14. oktoob­ril
loobus ametist peaministri ase­täitja
Bernard Coard ja kui rah­vamassid
pärast seda peaminister
Bishopi kodusest arestist vabasta­sid^
isiis avati sõjaväe poolt pemni-nistrile
ja teistele juuresolevatele
valitsusliikmetele tull Peaminister
ja kohn ministrit ning mitu ini­mest
said sunna. Kohe pärast se­da
moodustati Revolntsäoonlline
Sõjaväeline Nõukogu, mille Juhiks
sai tuline marksist kindral Hudson
Au^n, keda peetakse Grenadas
Kauba ja N . Lüde käskudetäitj^
ohvitser&s.
WasMngtosa ei saanud jätta ju­hust
kasutamata. Ühendriikide
mereväesõdurid saadeti küresti
neid toetavate Kariibi mere väike­riikide
sõduritega maale. Telddsid
sporaadiüsed võiÜiBsed Grenadas
viibivate Kuuba sõduritega jä
Kuubalt kohaletoodud ja relvata-tud
lennuväljia töölistega, kelle
arvu arvestatakse üle iOOO-de.
YastupannQ murti mõne päeva
jooksul ning Ühendriigid Ignoree^-
risid Moskval ja Havannast tulnud
proteste. Grenadas valitseb nüüd
kori jä rahu niiig kavatsusel on
üldvalimiste konraldämine, et an­da
rahvale võimalust otsustada,
mflllst valitsust; enamus' Gfenada'
elanikest eelüstab. : ^
WasMngtohi kahüustused^^^o^
^d tõeks: Grenadas avastati^^^^M^
red relva- ja laskemoonalaod,
millest piisas tuhandete meeste rel*
vastamiseks. Ühtiasi avastati sala-
Oii alustatud investigeerimist stra-
' teeglHste geopolütikute arvamise
SuSan Fish, Muüster of CitizensMp and (keskel) koos Ontario Ethnic Press Association*i esimehe j^^^^g^^^jj^jg^j^g jj^u^^^ metallide
l^adimir Mauko ja Canadian Etlmic 1^ Fookus on juhi-sivastuyõtul.^
Royai Ontario Museumis.- • kasvavale USA sõltuvusele võ!
' :. - . :' y • \ — ' ' : . : ' ' • ' ' ; • : ' hellale kohale strateegiüste mater-
. Jalide ja mhieraalideüle, mis saa»
dakse ebakmdlaist välisaUikaist.
Inyestigeerimise ajal selgus, et
USA rauametaUide tööstus, oluline
terase valmistaja, on toonud suurel
määral sisse madalahinnalisi räua-metallide
materjale, millega seo­tud
probleemid puudutavad kõüd
USA siserügl, kaevandustööstuse
Yaheda sulega pubKtsist Gerd-KlausKaltenbri^^ kritiseerib Vancouveri MrlkukonverenW teh- Ameerüca on praegu
tud otsuseid kui ka saksa evangeelse kiriku vaimuüke küsitavat hoiakut riigikaitse küsimustes. Ta k i r p - M S O « « V rohkem kui pooltest neist
tab nädalalehes „Welt am Sonntag" 28. « . n u m b r i s : ^'^ mineraahst, mida peetakse
r eluliseks rugi mitmetrUjoniuse dd-
OÜ kord aegu, mil kirikutegela- tust kri^^ Yõib-oUa on vajalik meenutada lari suurusele majandusele,
sed ja teoloogid tundsid end olevat teerida ilriialikkust ka seda, et Uues Testamendis pole , . ,
VoMtatud andma autoritaarseid vas- Oma Jumalas nähtavasti mitte nä^^^^^ mingit „õiget sotsiaalset .^^^7 on argumenteermud, et
kindlad, püüavad nad ka krist-süsteemi^^^ ega isegi vihjeid seUe- .
lust ümber organiseerida mim- le, kuidas peaks välja nägema „pa. strateegihsi ja krutOiselt
giks sotsiaalreligiooniks. rim" riigi- või majandusvorm. "^^^^^ mmeraale, pole mitte eba-
Sümapaist^v 0^ OHa krisüane on tõepoolest ras- SS/l^^SS^^Ä
tuseid loodusteaduslikes küsimüs-tes^
hagu näiteks arstronobmia.
Galilei saatus, vaidlus Darwini
teooria ümber, Eopernikuse pea­teose
võtmine keelatud raamatute lektiivsus. Pahandamine on suur ke ülesanne - kuid seÜes pole te- '^"T^si
nimekirja on hoiatavateks tumüs- ja vaU km ka midagi uut. p^je vaja • ^
tusteksseEetaoUstest aktidest; ettekujutatud^^^P^ karta, et kristlus hääbuks.
Tänapäeval ei julge jumalasõna tamisega^^ 1^ Aga senaator McClure hoiatab,
õppinu enam loodusteadlastele maaümas". See- Hääbumisele on määratud sig$i^j kui riik tõsiselt hoolitseks oma
te kirjutada, mida nad peavaiõi-^^^^^^^v^^^ eest strateegiliste väüsal-geks.
• kui on tegemist (õudustega Etioo- Isvad teoloogid, likate ja krütüiste mhieräaUde pä-
N ^ ^ öeWa rast. sus ei tÄks ta en^^^
gia asemele >õ^dso^^^^^^
majandusteaoused. kirikutegelased näevad inimõiguste
Eämmastunult teeb ^apooletii rikkumisi • ainult Lõuna-AaJErikas,
vaatleja kindlaks, mill^e enese- Tšhülis ja Iisraelis — ^
kannatuse, ristisurma j a ülestõus- sõltuvaks N. Liidust sellise ohilise
mise kohta ning kes selle ase- tarbeaine kui rauasiliitsiumi pä-mel
jutlustavad Pershing H-ra- rast.
kettidest, Tänavu 1; septembrÜ jõudis New
kindluse jähäbematüsigapübü^ ^ polekski maaümas Kam- müitarismist Saksa Lüduvabarügis Orleansi sadamasse laevalaadung
uurijad ja kirilaitegeläseden puchead, Vietnami või Ugandat, või süs keelavad süüa apelsine,mis 5365 tonni 50 prots. ferrosilütsiumi-likult
väljendavad k o m f c ^- Ludust. Selle materjali hm-probleemide
kohta nägu l a t e silinsuse kohta pole veenvad. , (E P L / K K ) . naks deklareeriti 13,6 senti nael
heline poliitika, maäiln](i majan- ; _ - - - • • ' • ' ' ' ^ ' . •' - /•' / - "
dušprobleemid kui ka fii^ntspolü-tika.
Mida hiljuti Vancou^eris K i ­rikute
Maäümänõukogu konverent­sil
või Saksa liiduvabariigis kiri-kupäevadel
on kuuldud, meenutab
klerikaalse arrogantsüse kõige pi­medamat
ajajärku.
Ka kõige keerukamatele kiisi-mustele,
miUede kohta eksperdid
pole lahendust leidnud,
pluss 2 senti naelalt tariifiks., USA
oma turuhmd on ohiud 39 kuni 41
senti naelalt.
Teme laevalaadung N. Liidust
toodud ferrosilUtsiumiga jõudis
New Orleansi sadamasse 29. sep­tembril.
Seekord oli saadetise
suurus 6300 tonni 50 prbtsendiUst
Materjali, sama hinnaga kui eelmi-
Teisipäeval 18. oktoobril, ööl vastu kolmapäeva hommikut toimus ^^^^r^l.
tunniajalme televisiopnisade ABC ülemaaliselt nähtavas Nightihie pro- KomitP*. miirAt.jPh nn
grammis TedKoppeüga, kus teemaks oUjärgmis^^^^^^^^^^ Los Angele- lefS p ^ S ^ ^ ^ ^
lseüs rpe^etatvJadt io lümpiamängud. Diskussioo.nsi^a^r iviõ^t spida orsia^ oHimpiakÄo mi- •^ nslSTSLr^i mVü Boouttle, Balti Vabaduslndu abiesimees Tony Mazeika, olümpia kul^^
Kason tegemist töötiisega, maa
ma toitlustusprobleemidega, sõja- Koos ja Carteri adnünistratsiooni pressi esindaja Jody PoweBl.
jõudude tasakaaluga või mistahes
_ Kalifömia osariigi parlament vastu.
idäct ei hääletas ühel häälel 14. septembril, Tony Mazeikä; aga märkis, et S t e V a s ^
et k e e l a t a ^ g u d e liidu NõukogudeXnt peaks selle^ t
lasvosavotmast Ameeriklased ei näi tumlvat ohtu
T r . Ä ^ l ^ ^ S Bmglubama, et nüsugmie aktku- oma tähtsale tööstusete surmahoo-
Los Angeleses. Kahforma osarugi ^^g. ^. ^ ^^^^ ^. ^„dmiseks. Ainult mõni iiksü..
vastatakse V2
taatidega või päris sageli ka mo­ralistlike
fraasidega.
küsimusega, pole olemas õieti mi
dagi mille kohta
pea kompetentseks.
Kristlikku alandlikkust ja õige
intelligendi tagasihoidlikkust on vä
tööstusest.
.. Kui vümase laadungi saabumise
ajal ei lossitud N. Lüdu laevu ja
igati tehti boikott-pijoteste N. Lüdu
he märgata. Vastupidi —^kõikjal , .
võime täheldada evangeeliumile
j asi mis
kuubalaste \ja venelaste kavatsusi
Grenada väljaehitamiseks tugevaks
sõjaliseks baasiks. Yõib oletada, et
kommunSstide plaanide kohta an­nab
tulevUms täiendavaid s e l eM
ameeriklaste kätte vangi langenud
endine peaministri asetäitja Ber­nard
Coard. Kahtlemata knnlem&
tuleviiais huvitavaid üksikasju
Moskva ja Havanna Icaugeleulatu-vatest
kavatsustest ja manöövritest
KariüM mere pürkonnas ja
'na-Ameerlkas.::
Kogu vaba maailm
ma president Reaganit, kies talltais
sobival silmapügul resoluutselt Ja
kindlakäeliselt, vaatamata sellele,
et ta sai kodupinnal ja võõrsil po-ültiliste,,
tõeoteijate« terava
kä osaliseks. Need tarptajad kri-igat
tuginevat äärmusUkku omaenda õi­guse
tag;aajamist ja religioossetes­se
valemitesse mässitud sekkumist
asjadesse, milles enamik teolooge
ön lihtsalt diletandid.
tor on John Doolittie. See oleks ^ ^ " ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ pere- nagu^naator Jim MeClure, jidgeb
sanktsiooniks venelaste vastu, Ko- J^"^ ,. j!^*'"^'^ ^ 1^^^ T T^?' rea tsivüUenuM aUatulistamise Tony Mazeiga konel^^
pärast. Peter Ueberroth märkis, et tit tumüäjalises saates. Järgmisel tava kauba vastuvõtjad. ^
olümpiamängudel ei ole midagi te- P^^^al intervjueeris Rootsi televi- H.
^ ^ , gemist polütikaga, sest võistlema ^loomreporter Tony Mazeikat sa- • - - :.- . •
^ Sageh
3uhtivad^hrikutegelas^^ l^isthiseš ^^heUst sõprust tuleb sü^^^^ on tootamid
„marksismi rahvale". Sellest ole- Sellele vastas Tony Mazeika et ^^™P^^"^^^^sooni alal juba aasta
nevaltpdeneü ka mingit tõkes-i^j^ö^
trnmi^t Hvtfkffgn, lüdu organiseerimisel Lõuna-KaH-V
fornia Balti organisatsi
miks süs ei lubata Taivanil hei- ne nõupidamine kohalücus Läti Ma
OB yppumas in
viijasse
Ust sammu, kuid |ätavaä kä­he
sifana vahele, et N i Liit rikub
oma võlmupüride laiendamiseks
iga päev rahvusvahelisi õigo^^ ja
HELSINGI — Soome on läm-sata
oma lippu olumpiamängu- jas. Balti Vabaduslüt on osavõtnud buiiias tänavu viljasaak alla. Tä-de
ajal j a miks keelatakse osa- koos teiste antikommunistlike or- navune hea saak andis ülejäägina
võü^aid tulemast Louna-Aafrikast. ganisatsioonidega N. Lüdu vasta- viljamäe, kus ,on mõned miljardid
käristab ribadeks rahvusvahelisi Teiseks Nõukogude Liit ei ^^^^^M^^ An- kilogi^amme. Selle madalamas
" eld. Kjii need^ geleses ning nõudnud, et president j^mäeservas" mädaneb lOÖ miljo-oma
IBinbsest teoreetikute nõiarin- teiste sportlastega, söst nad karda- Reagani' administratsioon keelaks nit tonni importkaera, mis rikneb
glst suvatsek^d välja tulla ning vadärahüppamisi ning vaba^^^m^ sportlaste osavõtu olümpiast aasta jooksul. Soome 'katsus klaa-lahtiste
sumadega rmgi vaadata, ma mõ niikauaks, kui Nõukogude Liit ei rida oma viljalüejääki ekspordiga,
süs saaks neile k a selgeks, millto^ JodyPõwell soovitas korraldada vabanda oma terroriakti eest. Äsja müleks olid head väljavaated maa-saatus
oleks oodanud kogu Amee-Nõukogude^^^^^^^^L^^^ aga levis Los Angelese meedias ihnaturul. Vaestele arengumaadele
rika kontinenti kui^^^G^ kiirteede teade, et Nõukogude Liit o?i telli- viidi kuni 45 miljonit tonni nisu.
oleks saanud Kuuba kõrval tei^ vastaseid kuulu- nud jä tasunud ölümpiapüetite Uusi viljasüosid jõutakse ehitada
Moskva sõjalme baas /^nse^^^^ eest, olgugi et ei ole saatnud oma vähemalt 230 miljonile kilole. V a -
on Nõukogude Lüdu barbaarse sportlasi M lismaile loodetakse müüa vShe-
Korea tšiviülennukiaUatuHstamise^^^^^ Y.P. mait 400 miljonit tonni.
VALVE/
ja 6. nov.
Ar. T. Sauks, t|
12. ja 13. nov.
dr. R, PahaplI
Gaid^ jdskai
malevate
orienteeruml
Eesä gaid- ja
orienteemmlspäev
käesoleva nädala
5. novembril To
asuvas suures Higi
Kogunemine: P
vast 150 m lõ
parkimisplatsil.
Registreerimhie:
10.30.
Start: keU 11.00
kui registreerimine
Lõpp: keU 13.00.
Auhindade välj
peal keU 12.45. T<
vorstid, saiad, ma
mastikule vastaval
kompass (kui omadj
tada), pliiats (soovi
Osavõtumaks: $
vad: hellakesed, h
gaidid, vanemgaidl
yaaemad on tel
teemmilst jälgima.
lilll isvõimalusedJ
Realistidele
Realistide Koone
kokkutulek tolmul
nov. s.a. kell 7.;
Collegels. Kõik rei
N. Liidu
WASHINGTONI
juseks, et 15SA sõjl
se suursõja arenei
esimese löögiga vi
marelvade arsem
vata.
Üks USA ametnil
N. Liidul on jõudu!
rakettide hävitamisd
argument, millele öi
naid Reagan ehitan]
neku uute MX raki
miseks, et N. Liidj
vastu panna.
Massachusetts Ins
nology (MIT) ja
spetsialistid Kosta
hew Bunn leiavad,
Maja seisukoht on
kaks meest kasutav!
Ust vormeleid näitai
et N. Lüdu raketk
ki nii suurt häviti
am
OL
T
(1 plj
DÄAHIDEI
EESTI
Akende asend]
kuu^
Keldrial
Tasuta
1033
Läti äri
DÖWNTi
9Qi
Meil on rikkalil
tel ja kangastel]
tikkimiseks ja
HUVITAYAII
Kanvaa mitme
niasp.—kolma]
teine äri: 674