Vaba eestlane , November 3, 1983

              mbade eesffersfe hgiHekmdj&
limubžkorda nädalas
|onel • •
Neljapäeval, 3. novembril 1 « ^ l%«i«day, Nwmber 3,1983
Euroopa kasukate modellid
Kodumaine kvaliteet ja stiilid
Teie mõõtude järgi valmistatud
karusnahk- ja varrastel kootud
esemed-—originaalsed
Meie oma moelooja modellid
Müüme ka daamide kleite ja
kostüüme viimased moed
Puhastamine—- Ümbertegemine
Külmutusruumis hoidmine
Tasuta kindlustus 1 aastaks,
kei ostate kasuka.või jaki meilt
Kunstnik Maret Maisk
PUdil
Baltimorest tõi Toronto eestlastele tutvumiseks oma kujutavkunstilise loomingu,
kahepalgelis® loomingu ees, vasakul realistlik õlimaal, paremal akrüülmaal.
Foto: Vaba Eestlane
VÄLJAMÜÜK kuni
%
70 Yorkville Avenue M 1 7
E K K T X X V I I I
aäsfanäifuse
Eesti Kunstnike Koondis toron- 22. ja 23. oktoobri nädalalõpul kavaimad tema lilled, reljeefse
tos liikmed koonduvad jälle Peetri ^^^^^ ^ ^ i ^ väikses saalis, pinnaga akrüülmaalid, kus tugeva-kiriku
šeltskondHkesse saaüdesse f i i ^ > ä i b kujunevat nüüd meie te pahtlitõmmetega ön kujutatava­ga
pühapäeval, 13. novembril ava- ig^öädalaliseks kunstigaleriiks,Bal-le antud kolmedrmensiooniline il-takse
28. EKKT aastanäitus Truu ^i^^res asuva eesti kunstniku Ma- me. Sama emotsionaalset impres-rahvuslus
näitab jumalakoja äia- ^^^^ tööde näitus, , sionistlikku muljet ilmnes ka tema
korral oma nägu, kus. Rudolf Lipp j^^^^^ .^^^ ^^^^
isUdikult avab rahvusvahelistunud uSA ..e 1949 ku. ta Id eestlasile omaseks
uue lehekülie 1956 kevadel asuta- ^1 .^^^^ ^\!^!- saanud meelislilledes oli värvierk-uue
ICneKUlje i»00. KeVdUei dbUld ^^j^^j^ J^^|^ ^ ^ ^ hiljem pusi- • „t5i:o„^„errvnn.,i crvinfoon
tud kunstiorganisatsiooni sügis.^„ ^ „ u : ^ on vai endusroomu, spontaan-näifuste
sarias - eiuKoha^ üa tmiores. beal ta on jooduselamusele hinge andmist.
S ^ i S e d e kustuva ilu vä- ?^T^ Mary andr kunstiinstituu- T^i^e suurem grupp olid port-
.Lapi sugisiiueae^K^^^^^ dis, kus ta vOitis Peabody stipen- . . . . neene reaMku teks-hsilmas
tõotab siseilm paljugi uut Hinmi i-, õ r i ^ c ciriiintnnr,- Pinp ' P®^^^ reaiisuiKu teKs-pakkuda
Jumala looduse matkimi^^ ^S^^ kus kirjeldatule oli antud
sel kunstnike noolt kus 13 kunst- ^^rdti tolp^^^^ ja lähedusega.
V , • petas 1959. Ta on tõotanud kunst- p ^ L - , : ^.da loomisrõõmu märea-mkku
esinevad 59 tooga, riende hui- Baltimores ia suvekuudel ^^"1 oU seda loomisWmu marga-gas
uutena Marino Alt, Magda "^j^ri^^^^^^^^^ ta ta enese ja õe lasteportreedes,
Pihla ja rohkem näitlejaga tu4d West Ocean City s^j^^^^^ ^^^^^^^^ ^aime-
Alar Aedma Jviaryianais. dega. Ta portreeritav on tõetruu
vaadeldes näitusel esinejaid tä- ^^^^ Maiste maalib maastikke, isiksus, nähtud siiski tema looja-hestikulises
järjekorras saame üld. vaikelusid, õlis ja akiMIikus. Just olemuse läbi.
Ä a d E K N ^ - ^ ^ «
kmalised, kasutasid kaunid looL^oLaette liUemaalide ^ S ? ^
ruumi^ee eohmseks k^^^^
Ühendriikides, kunagi jundiga, leides looduses romantilist
EKN tänavune tuluõhtu, millele
nooremate EKN lükmete poolt oli
antud nimeks y,viihakuu pidu" toi- '
mus möödunud reede õhtul loode- Stoldiolim Eesfö Majas taMstati skulptor
liist palju väiksema osavõtjaskon-saja-aast^
naga. ,80 osavõtja ümber, needki puhul oli välke liäitus Jaan Koorti pisiskulpuüridešt, maalidest
laulu ja ühislaulu. maal, sai oma esimese kunstilise portreid. Kadak, kes on rikastanud oma va- ka varem Kanadas jä Rootsis. Ta: tundeerksust.
^ Õhtu avas EKN ^imees Laas hariduse koos mitmete eakaaslas- .Aastal 1923 siirdub Koort Tallin- rasalve aafrika lülede alal, pakuh ise kujundas oskuslikult ESTO-76 Maret Maiste tõi-Toronto eesti
Mägi, A. Tassa jt.) Peter- na. seekord õisi siinsest loodusrikku- ajal kunstmäituse Baltunores. kunstielhi kaks värvhoõmsat näi-jiiesKutse
et kolk üikmed oieK- ^^^..^ kunstikoolis väga annete vähesus ja majanduslik kit^ sest. Eduard Lillepõld esitab uud- Nüüdsel Toronto näitusel oli tusepäeva, tutvustades siin ka kau-
^^^omme jüwnmiKiu^^ aastV sikus. Aastal 1924 asutab^^^K^ kiltkivi lõigetest teatud kokku 52 erisuurustes tööd, neist gemal asuva eestlase loomingut.
P r "1 1 i I ^ässu järel d i Koort sunnitud po- ateljee Kadriorus jä teostab rea kompositsioone. Jaan Müjani temp- paarkümmend õhmaaUdv ülejäänud Tööd meeldisid Toronto eestlastele
T^^? 1^^ ^ ^'^liitiüse pagulasena sürdumavälis-"^^^^š oh jõudnud Alevipoja äkiniüteaalid, täites värviküllusega ja mitmed jäidki siia eesti kunsti-mest
mtampsest^ temaatika paikneb sõprade kodudesse.
I ^ M ~ ja vesivärvides. Magda kohnele erialale. Esmalt sihnator- , Ho
Mishume tshello 1 ui * 1 kt ^"^a loomingulise stiüi jäsuh-^ Temperamentne kunstnik saüib Pihla on tulnud tagasi Torontosse
kunstüisse vaidlusse teiste kunstni- ja esitab oma uusi töid. Erna Rel- iiiiiiiiililliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiililiiiili!iiiiliiiiliu^
norei. iarupp esuas^^^^ ^Ai^nS^^^^^ peagu võrdsel tekib isegi kohtuprotsess.^ napiiga on ,,üllatuslaps", kellelt | # Ä f % . | J • I B
aina-AmeenKa^se^ ]a ; ^amKasse, j^^j^^j. ^^^^^^^ Koort teostahreisiAustraähasse ja hak- on kolm rannamotiivilist õlimaali. ^ C J O I J UH A A U U U I ! ^
/ njj^ punu^Ka trummia v^^^^ Mari Uusmanniga. Ta esines pide- kab ikka enam harrastama keraa- John Tannerüt akrülaadis dünaa- ^ ^ ^ ^ iB^ W •WHÄTUJT^ W V V • 4B0r
puuna ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m^^^^ . , .
niatkamuljeid J a a p a - ^ K ^ ^ ^ ^ ^ J ^ . " ^^
t^r^ detsembril h^atoo-hs^koüioosi^^^Ä
milai lauluga ya ligidal töötada keraamikaatel- Vomm, kes o^^ hin- 1?? laupäevak, seekoni suu- ohd votnudR L ^ ^^
^"'^ • -^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ JubaParüsisöliKoortütmekon-^^^j^^^
nnrtr.noc^iQcfocya Tiii Wria^^^^^^ .mo.roiioiino v,,i.ic,,o ^ .^ -!« o i i ^ ^ ^ N. Ludu moodustamisc GO-udat aBs- sotsiaalsc kohustuse— puuda ule
(kala. Keskpäeval
Hn?»t V WlŽ^^^ 1^^^ polnud Olemaski l a siinne du oli
Ä ™ h v ^ ^ " 1^ tastt sektorid vait. K<K,rt sureb o o t a m a M tW hoopis teine, esitab suure viruliku t ^ P f ^ v a v S e l t e u M ; ^ ^ too- plaani MOO tonm, ^to^f^ ka;,«"lk,^^t 1935. Ta kompositsiooni „Perek6nd" ajas- P J ^ ^ l f f j a A ^ . » ^ Moskva ees-^
nnmumd koltektiivd,!^ kakpuugi traaUaevas Uc^
aspea^ saatis ise kitarril.^ Parast 1921. Pineva peatüki moodus- Tallinnas. alles elas, kui meie kauge kodu- sel laupäevakul eriUst tähelepanu mis sel puhul tõotas kokkuhoitud
auhs ta veel W a l — ^ i s e lau- ^^^^ ^^^^^^..^ ja okupatsiooni Jaan Koorti elutee on iliuštrat- mka tümikas alles oma esimesi f Mensiivistamiseks ja kvaütee- küttega. H iu Kalurü" on ka vüs t^lSiStV ' — k t o s t i e s e m e t e päästjana ja sioon .ellele, kuidas kuSsafJS- 1 * ^ ^ äi tö^^^ryi^s^ 1 ^
vSSluSSe^rt ek?bo^svüobimSis^el^ ^ 0^^ M^y^mm: hmsWM ttüeb: eUda .mknitäsassätte.se ^M öldeerm.V, o.fmcömmitpoegd. al»g«olotegtaiHb s'ea^reni-<^'an)g ^ole^v at -mfõefldludu kSo I ? m rõNõmiivsiai si» ed,seuguar et iltvtaaitmt uvsatubsae !„«j„a,-
^ ,... , . , töödega la saab mitmeid tellimisi, oludes.
stiüpisteidi ja kohvi. Tantsumuusika Sel ajal v a l ^^
eesti hoolitses M.:Vatoa,,^
-jurkester." .
es
iceskklassi ^^^^^^^^^^^^
BUENOS A I R E S ^ Argentiina ^ ^ ^ ^ ^ lari^ «fanaatilisuses ja salümat^^
valimised olid saatošlikud kaua ^^^^
võidukale p e r Ä i d e par^^^^^^ : Katoliku piiskopid o Minister osutas et
yoka^ ]^aul A^fonsm,^^^^ sept. lomm&iikees avaldanud kae- moodsate maade, kaasa^atud
keskkassi rachkaals^
murdib asjastel parlamendivalmiis.\ kj^^^^^ A^õtnud koo- embleemi,
tel Argentuna 40-aastase peroms-ji^es kippuvad ^x^^ Need rippu-tide.
ajajärgu. Tema parteile anti sid koolides pärast 1^^^^ a. strei-rohkem
kui 52% esialgul loetud gHainet, mis sünnitas ka iseseisva
häältest. Peromstidvja^gne^ ,
. ga. Viimane parlamendivalimme ^JviuÄis.vA^~ N. Liidii poliit-toimus
kümmet aastat tagasi, enne i^^- ^- * v. i v . , ^ ^ ^ i . o o i ^ « : - . - _ - ^^
MOSKVA
Usuasjade minister Ädam La- Wroohä
kui ^õj^ägi võttis võimu oma patka ütles, et ainus valitsuse kin^ R. Rashidof, kes oli üle 30 aasta
kätte. Sdikorrai said p nkus, mis oli äntud.^^^^^o^^ et nad juhtiv liige kommuÄ p^teis
61% antud häältest. Alfonsin on võiksid aeglustada ristide eemal- l^zbekistanis suri 65-aastasefla.:
iubaimd kaitsta inimõi^^^^^
korraldada Argentiina välisvõla ja line embleem võetakse maha,,kü-^^^^ peamiselt venelaste siss-
V oponeerida USA^^p^^ Üi-
'X,õuna-Ameerikas,. ,-^ • .•kümine, mis
<,„ i» aretuslooni du„vabarüHde''vajadusteks. Suu- Pä^^^N.LUdu
gu- ja aretusjoom. rpm nsa triodetu<it on sel nuhul vai- ^^^ta juubeliks. „Tootati looktoo-
1956. aasta sügisel esmakordselt ^«-^^«^^^^^ fc^Mt, ISÖklaslikult, kohustusi
tookordsesse Peetri ürikusse istu- ületades maal ja merel, põldudel
tatud Pallas Ateena ilutaim näitab ™g ^««^^tad ja farmides lakkamatus rõõmsas
oma uusi õ i s i - j a peab üüema, et S • meeleolus ja muretult", sest muret
neid on. Näitust külastavaile to- / Laupäevaku puhul olid inimesed pohiud toidu saamise pärast, äri-rontolasile,
estolasile ja igalasile töötanud rõõmsamas meeleolus, dest pohiud nagunii midagi saada,
on avamispäeval avatud kohvibaar Faj^icljg IQpsjad ja tase^^
süüaVä- ja vcilsivalaud. töölised talitanud loomi nagu ikka, *
, !° iMid mõndagi oli ära tehtud lauta- gesti sisevetel korraldatakse su-
EKKT kirjatoimetaja öe korrashoius, ' viti turismlreise. Mai keskpaiku
- - :„Kalevi" shokolaaditehas oli sõitsid Tartust Peipsile kaks ,,R^^^
andnud 50.000 väärtuses toodangut, ^f,*» P"^":
eriti just nääripakke, mis oUd si- luloem valjus kolmepäevasele reisi-saldanud
mitut sorti maiustusi. le mooi»riaev ,,Vanemuine^ E^^^^^
Põllumajanduse Akadeemia uliopi-
Kohtla-Järvel oli laupäevak löök- lased käsid sellega Värskas, Pihk-
' tööpüha, mis puhul oma ettevõte- vas ja Piirisaarel. Turistide soovü
T A O M Ä C ^ I I I M Ä P l i i l ^^^^^ tulid teenitud puhkusele läi- sõitvat laevad ka Rannapun.gerja-g
y i V W Ä S VWWÄrUy . pgjjgjQ^^^ ning töökohatadele le, Mustveesse jä Vasknarva (aga
B.A., B.P.E., LL.B.
11294 Queem St. W.,
Toronto, OniM6Kl]L4
Td. 535-8161
tulid ka puhkusel olijad. Töövete- mitte järve idapoolsel küljel ole-ranide
kõrval olnud tööl kutsekoo- väisse asulaisse). Mai lõpul alustas
Iide ja tehnikumide õpüased. Enne sõltusid üks laev Võrtsjärvele, kus
laupäevaku algust aga oli peetud see jäi Viljandi ekskursioonibüroo
miitinguid, kus lubati tõsta töövü- käsutusse. Tartu jõesadama plaanis
jakust. on käesoleval suvel 125.000 reisija
Kogu kolhoosiperega võttis kom- vedamine, kellest pooled on turis-munistliküsf
laupäevakust osa Hüu-. t i d o . ,•