1977-09-01-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 65
ane
Nr. 65 EESTLANE neljapäeval. 1- ^ p t e ^W 1077 - 'ühursday, September 1, 1977 Lfc ö
)imti-
Isünd-
It ja
/aan-
To-tshellol
3id pal-lösas
l i -
Kaups
Asta
, Aime
iohalifcu
bntolast,
ided tu-
|nis eriti
lõiki so-klaveri-^
h, siis ei
fja, mida
juubeli
[at. miUel
ja mit-ning
oii I hästi õilsustel
ja^
sõnaga
3ale omsi.
[AT PTQOSI
Richajd
|aljo Baid.
SirotZ^in
aug.) ju-p
momen-ii
ja tema
Usurandu-
Ihitsemine./
kuid ikka
Ilul • • tegf-ämbrlkkii
?estlaste-
•J. Säägi
Ise meeldi-
|;i 'neid, kes
brda, kuid
taid tagasi
kalastus-
Jon aga võt-
[äiakse siinidel
ainult
^ngiti kaar-sõpradega,
.'susi ning
hd sõiduta-ise.
iiikult.taga-leel
rõõmus
[äikesest ja
fst pruuniks
J. Sgi
Läänemamlmdlk pilguheit @@sti Imh
õhtu avas Tartu Instituudi esimees
dr. E. Aruja, tutvustades
lühidalt A. Willmanni isikut ja ta
loomingut. Osavõtt õhtust 0:li haruldaselt
osavõturohike ja suure
huviga elasid külastajad kaasa
A. Willmanni ettekandele, ' kes
esseistliku aine kujundas- sageli
üheHmehe4eatriliselt pingsaks jä
kaasahaaravaks.
A. Willmann kaardi^tas esmalt
Jäänemaailma, peamiselt Ameerika
kultuurilise ja sotsiaalse miljöö
ja jõudis sealt eesti äuüle-mandri
kaldavetesse. Kuna võimatu
on hinnata midagi vaakumis,
väljaspool võrdlevat,
siis ta vaatleski eesti luulet
moodsa Lääne-Euroopa luule
lähtealuste valg:u§el,
niine kompositsiooni filosoofia ja
poeetika printsiibid jõudsid ka
Eestisse mõjutades selle luule
arengut. • .
Ta ^'•aaties Marie Underit inteij-siivse
tundel aulikuna, kelle luule
on-j pidev kogemuste ahel reaai-sest
maailnmst, mille i otseseks
jä orgaaniliseks osaks ta enese
tüimistab. Ta tõi mitmeid näiteid
luulest eri loomisjärkudest, kus
. Underi luules eriilmlngud on iseloomustavad.
Teisena käsitles ta H. Talviku
luuletajaisiksust, kus kähe idül-
Igal aastal peale Metsaülikooli on toimiuiud Tartu Institwdn
loengud nende lektorite poolt, kes olid tegevad MÜ-s ja nõustusid
oma ettekandeid kordama või uuega asendama. Möödunud
esmaspäeva õhtul toimus Tartu Collegels kirjanik ja teatriteadlase
Asta Willmanni ettekanne ^Rahvuslik kestvus ja kultuuri
Järjepidavus", kus ta vaatles läänemaailmas elavana ja läänekul-tuuri
tundjana viie eesti luuletaja, M. Underi, H. Talviku, B.ÄI-veri,
A. Ramiiti ja A. Vihalemma luuletajaisiksust.
liliselt ereda luuletuse kui«. kaante
vahele on asetaitud, erakordselt
ennustuslik, võllahuumortlik ja
usu ning intellekti vahel liikuv
elutõdemus.
Kolmandaks oli Betti Alver,
luuletaja fenomenaalse sisejõuga,
kelle 0ksis:tentsi'tunnetus on-alati
kvintessentne ja rabav ning
reedab etnograafilist : eestipärasust.
'
Neljandaks vaadeldavaks poeediks
oli A. Rannit, kelle luule-ruum
pole otsene kombatav mma-iim
ega randadeta makrokosmos,
vaid ta enda poolt kujundatud
miskokösmos, mida sisustavad
tunneteist lahti roogitud intellektuaalsed
vaimsed tõdemised,
lahtilöömine mateeriast ja kronoloogilisest
ajast, taotledes he-li-
maagiat, täpset sõnastust ja
süntaktilist selgust.- .
Viimaseks oli ülimalt isepäralik
A. Vihalemm, kelle kannatav mi-nä-
pool käib huumorist kui nar-kootikast
ravi saamas, jättes loo-jäisiksusešt
poeetilise võrukaela
kuju, kes näitab, et ehtne halli on
üks päraitu suur ja tõsine asi< .
Pärast ettekannet, miile A. Will-maim
lõpetas bravuurse etlemisega,
sai ta väga 'tormilise ja kestva
aplausi osailiseks.
Eesti hambaarst Ja Toronto iiikooli õppejõud 4r. Maret Tniuvert
on käesoleval aastal (|ma erialal pidanud juba mitmeid eriloenguid
laste hambaravist nii Kanadas kui ka mujal. Juba jaanuaris pidas
ta loengu Ottawa hambaarstidele, siis veebruari lõpul Londonis,
Ont. ja esines ühes hommikuses televisioonisaates. AprilU alul võttis
ta osa lÄDR (International Association for Dental Research)
kongressist Kopehaagenis. Olles juba Euroopas külastas ta Stok-holmi
ja pidas sealseile eestlasüe loengu hammaste tervishoiust.
Mai keskpaiku Torontos toimunud
ODA (Ontario Dental Association)
konverentsil oh^ eriosa laste
hambaravile, kus ta pidas loen- I
gu toitmisnõuande tähtsusest laste
hambatervishoius. Mai lõpul toimus
Montrealis II Canadian Cöng-ress
of Paedodontics, kus ta esines
loenguga imüvute ja väikelaste õigest
toitmisest.
Juuli keskpaiku võttis prof.
Tniuvert osa Torontos peetud La
Leche League'i konverentsil korraldatud
sümpoosiumist, , /
Ims ta oli osaline teemal: „Ham-baarst-
enia ja liidu Juhid diskuteerivad
lapse söötmisviise."
Muide, mitmed noored eesti emad
Kanadas ja võibolla ka mujal kuuluvad
ülalnimetatud liitu,. Samal
kuul võttis tä veel osa Western Ga-nada
Dental Society kongressist
Banffis, Albertas^ y I -
Ees on aga uued loengut! ja süm-poosiumid.
Oktoobris toimub Torontos
Hambaarstide Maailmaliidu
(Federation Dentaire Internationale)
igaaastane suur maailmakongress
— esimest korda Kanadas,
möödunud aastal peeti see
Ateenas. Dr. Tniuvert on üks ka-hest^
esinejast kolmetunnisel süm-poosiumü,
mis käsitleb preventüv-seid
meetodeid/laste hambaravis,
teine loengupidajä on rahvuselt'
rootslane. Suurem bsa loenguid
peetakse Näitus\'äljakul suures autohallis.
Selle töö kõrval on piof. truu-vert
valmistanud kaks I helilinti
Ottawas asuvale^ Medifacts'ile,
kes va^stab arste ja hambaarste
värske erialalise informatsioo-
\ mga.
Toronto ülikooli juures ta on Un-dergraduate
Preventive Clubi
koordinaator, millinei oh kujunenud
suurimaks Põhja-Ameei(ikas oma
368 liikmega ja kes on tegutsenud
edukalt uudsete loengute pidami-
Saarlaste ühingu esimees Arni Käärid saarlaste suvepäeval Jõekäärul
koos kahe kaugema külalisega, vasakul pr. Pihel Ühendriikidest
ja paremal ...pr. • Nuut Austraaliast.' •:
: Foto: J. Säägi
Br. Maret Truuvert
sega Igasugustele gruppidele Õppeaasta
jooksul. Ta arvab, et iiks
apaatsemaid rahvusgruppe sel alal
on eestlased. Ukrainlastel on olnud
isegi oma ukrainakeebie televisioo-niprogramm
preventiivse hambaravi
alal.
Dr. Truüverti arvates võiksid ka
mõned eesti hambaarstid rohkem
tähelepanu pühendada pre-ventiivra
vile, toonitades eriti
patsientide enda osa oma hammaste
tervishoius.
Dr. Truuvert on oma tööga kujunenud
üheks tuntumaks autoriteediks
ja eestvõitlejaks preven-tüvhambaravi
alal. Ta uurimised
ja seisukohad oh leidnud tähelepanu
üle maailma, osa ta artikleid
on ilmunud isegi raudeesriideta-gustes
maades.
DÜSSELDORF — Politsei ütles,
et üks vandaal heitis hapet väärtuslikule
Rübensi maaüle linna
kunstigaleriis seda tugevasti kahjustades.
Maal oli kuulsa flaami
meistri Rubensi töö Austria hertsogist
Albrechtist.
Möödunud laupäeval jä pühapäeval toimusid Jõekäärul Saarlaste
Ühingu suvepäevad, millest võttis osa ka arvukalt „sega-abielulisi",
Tartu, Viljandi, Viru ja Võrumaa mehi ja naisi. Keelelisi
küsimusi ja arusaamatusi kuudlavästi ei esinenud, vaid
kõik nad lütusid ühiseks sõbralikuks seltskonnaks. Kaugemaks
kiilaliseks oli kohtumis-päeval endine kuressaarlahe Marta Kahu
Austraaliast. Saabujaid tervitas Saarlaste ühingu esimees Ämi
Käärid. '
Eunä ilm oli lämmatavalt soe
ja pani higistama, siis võeti „po-sitsioonid"
sisse Jõekääru peamaja
ees kasvavate põliste puude
varjavate võrade all, kus .karastavalt
mahe tuuäehoog andis parasjagu
jahedust.
Pimeduse saabudes sürduti suvekodu
saali, kus algas eeskava-line.
osa ja jaJlalieerutus. Eeskava-lises
osas saare hieesteaiisambel
esine lauluettekannetega ja saare
'pillimehed mängisid — kaks akordioni
ja kaks harmoonikut
(lõõtspilili) — tuntuid viise nägu
„Ma vaatan paadist kiikriga".
Vahepeal toimus rikkalik loterii>
mille peavõidu, Kai Kääridi maali,
võitis Helga Ots.
Huvitaivafes kujunes vastamine
küsimusele: „Mitu jalga on Saaremaal?"
õige vastuse andis pr. Niit, kes
vastas, et Saaremaal on üheksa
jalga. Need on ' .Mustjala,
Laimjala, Mändjala, Hakiqala
jne. kokku 9-ša -jalaga lõppevat
kohanime Saaremaal.
Auhinnaks sai ta kodusaarelt toodud
kuivatatud ilestakaila. Einelaua
peakorraldajale seoti kaela
tänuks Kodu-Eestist kaasa toodud
1980. a. oilümpiarätik. Juha-tuseliige
Arnold Kapp tänas kõiki,
kes kaasa aitasid kokkutuleku
korraldamiseil, nii esinejaid, pillimehi,
lauljaid ja T. E. Naisseltsi
juhatust. Hubaises vestluses ja
tanitsupõrandal viibiti varajaste
hommikutundiderii.
Pühapäeval vaadeldi ja imetleti
Jõekääru kaunist 'loodust, kuni
oli j õudnud lahikumise^aeg. Leiti,
et Jõekääru on siisiki üks õig^
;^aarerahva kohtumise -koht, see
on tükike Eestit, ikus ei puudu ka
saare rahvale armas veepind.
J. Sgi
SOOBSAD MAKSUTINGLMUSED, üldkasutamiseks saimad,
aastaringi kasutatav supelbassein, seltskosidlikuä
ekstra panipaigad Jne.
•TULGE TÜTVUIVIA EPTI KODUGA, sest oma sito
kumiegäs, 5Q Oid Kiigston Road, Scarboro, teL 2814792.
EESTI ABISTAMISKOMITEE
H. KIVI
TAX & INVESTMENf
CONSÜLTÄNT
TEL. 759-3588
SOMUNSON GR. SCARBORO. ONT.
(Fhschi nurgal, Bathursti Ja Yonge vaM)
TELEFON 225-0824;
Kauakestnud .ettevalmistuste
ja läbirääkimiste tulemusena
asutati 11. juunil 1977 Lõuna-Flo-ridä
Eestlaste Koondis. Koondis
alustas tegevust oma põhikirja
alusel, püüdes koondada kõiki
Floridas alaliseit või ajutiselt
elavaid eestlasi ja töötades koos
teiste eesti organisatsioonidega.
Koondise sihiks on kanda edasi
eestlust ja eesti ikul-tuuri, võtta
osa siinse maa ja osariigi poliitilisest
elust, astuda välja Eesti
maa ja rahva kaitseks, koostöös
Eesti Rahvuskomiteega ja abistada
siinseid eestlasi võimaluste
piirides, tkui keegi abi vajab.
Florida Eestlaste Koondis ei
ole üleöö tekkinud organisatsioon,
vaid kasvas välja juba paar
aastalt kestnud Fort Lauderdali
ja selle ümbruse seltskondlikust
tegevusest. Selle ajutise grupi tegevus
laienes niivõrd suureks, et
oli täxvis kutsuda ellu uus organisatsioon.
Koondis on suve jooksul asunud
korraldama siinset usuelu ja
kiriku teüsimusi. Kontakt on võetud
õpetaja Priit Rebasega, kes
on andnud oma nõusoleku pidada
korralisi jumalateenistusi
siinsetele eestlastele. Läbirääkimised
on käimas, ikas on võimalus
asutada eestlaste oma kal-misitu
(sektsioon) mõnda surnuaeda,
feuhu maetakse ainult eestlased.
See annaks eelise, et edaspidi
saaiksime k:orraldada surnuaia
pühi, mälestades oma kadunuid.
Ka on ikavas siinsest iauiuan-samblist
moodustada laulukoor
ja ellu kutsuda rahvaitantsu
rühm. Üritoised kavatsetakse läbi
viia Hollywoodis, mis oleks keskne
asukoht'kõigile.
' Teated Koondise tegevusest
saadetakse rmgkirjade ja kutsete
näol ikõigile Koondise liikmetele.
Samuti teataitakse võimaluste
piirides ajalehtede kaudu.
Möödunud esmaspäeva õhtul loositi
välja Torontos toimuva suurnäituse
igapäevaste loteriipiletite
auhinnad. Esimeseks auhinnaks on
igal õhtul auto ja-teisel^ 1000 dollari
väärtuses toitu Loblaw suurärilt,'
Näitust külastas meie tuntud ooperilaulja
Avo Kittask oma abikaasa
Madliga. Kumbki ostis viis
piletit. Õhtul kell 11 loositi auhinnad
välja ja neüe langes teine auhind,
$1.000 väärtuses toitu/
Samad loteriipiletid võivad aga
veelgi võita, kuna näituse lõpul
toimub uus loosimine, kus kõikide
piletite vahel loositakse välja lennuk
ja 150.000-dollariline maja.
lev^lveerif J10%
STOKHQLM Küna Rootsi
majanduslikud olud on praegu olnud
väga rasked ja uued hinnatõusud
tõstnud kõrgeks elukal'li-duse,
müügid aga välismaale on
vähenehud kallite hindade tõttu,
siis otsustas^ Rootsi valitsus oma
krooni devalveerida 10% ulatuses..
Ka naaberriigid Taani ja
Norra on devalveerinud oma
kroone 5%4iselt. -
Koondise äjutisse juhatusse valiti:
esimees H. Hinno, abiesime-hed
A. Põldmets, K. Kaur, sekretär
E. Luning, lakur H. Jansen,
abisekretär E. Totsas, pidude
korraildus I. Maadur.
Kirjavahetuse aadress: Lõuna
Florida Eestlaste Koondis, Estonian
National Association, Box
4714, Fort Läuderdale Florida
33338, USA.
Kiire iseloomuga (kirjad palume
saata esimehe Harald Hinno aadressil:
336 N. Birch Rd. Apt. 7G,
Port Lauderdaie FLA. 33304, USA.
Telefcm, (30S) 463-5861.
• JUHATUS
Äri avatud: teisip., kplmap., neljap. 9-^, reedel 9—8, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suletud)
Lattu jäänud suusakomplektid väga soodsalt
Suusakomplekt (suusad, saapad, mähised, kontsa]
20—50% HINNAALANDUST rüderestidelt, Maaskaapadellt, r#Sr
tevaba Bugad^lt-kahvlitelt-Iusikatelt — sortidelt, milliseid enam
^ ei valmistata.
ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARTIKLID SOOMEST
2031 YONGE ST.,,TORONTO, ONT. M4S 2Ä2 ® TELEFON 483-
Äri lahtioleku ajad: teisip.,kolmap. 10-6, neljap., reedel 10-7.30
ja laup. 9.30-^5.30. Esmaspäeviti suletud.
Teisipäeva õhtul tohnus teine Tartu Instituudi loeng sel nädalal.
Dr. Andres Peekna pidas ettekande muinaskandlest kuna kaastegevad
kandle mänguga õlid ta tütar Heli ja Hanno Pool. Huvi ^ selle
etnograafüise muusikarüsta vastu oli suur ja ligemale 80 inimest
kuulasid huviga paaritunnilist valguspüttdega ja muusikaliste ettekannetega
näidustatud toengut.
Tartu: Institmdi esimees dr. E.
Aruja tutvustas lühidalt tänast külalist,
kes oma kutsealalt on füüši-kadoktor,
kuid teenib praegu
Ameerika sõjaväes inseneride osakonnas
veeteede ehitamisel. Känd-lemäng
ja huvi kandle ajaloo vastu
on talle kõrvalalaks, mida ta ka
perekonnas on edasi andnud, kuna
tütar Heli mängib kandlel.
Oma loengus dr. A. Peekna
vaatas kandle kui ühe vanima
muusikainstrumendi ajaloolist
arengut, mis oma algkujul suri
välja 18. sajandü kuid on. asendatud
moodsamaga, mis uuesti on
koha leidnud lätlastel Ameerikas
ja ka Kodu-Eestis. :
Älgkannelt tunti Baltikumis Ja
Soomes vähemalt 2000 aastat, jä
see on väga primitiivse ehitusega.
Tütar Eeh esitas sellel vana, 1823,
a. kü-jutatud,,Eesti karjase laulu",
„Hulla põlemine" j a koos isar
ga „Savikoja venelane". Ta kirjeldas
kandleid teiste rahvaste juu-.
resj mis peamiselt on süski oliuä
Läänemere-soome ja balti hõimudele
omane, kuna seda on just
neilt aladelt leitud.
Ta ütles, et pole kaht samasugust
kannelt ega ka kahte samasu-^
gust män
Eritehnika tarbeks on kandlele
juurde tehtud laba või mõni teine
osa, mis instrumenti kindlamini
põlvedel või süles hoiab.
Eestlased on väga vähe kinni hoidnud
arhailisest tüübist. Nüüd katsetakse
uute vormidega kodumaal.
Kuidas suurel kandlel mängitakse
seda demonstreeris Hanno Pool.
Lõpuks võtsid sõna Ellen Parve-
Vfflldsaar tehniliseks märkuseks ja
E. Aruvald avaldas imatust, et
nii noor mees on sellise põhjalikkusega
õppinud 'tundma eesti muu-sikainstrumenti.
Henny Anija andis
kingituse üle väiksele Heli
Peelmale. -
õhtul oli välja pandud rida selle-alahst
kirjandust, mõned muinas-kandied
ja uueaegsem kannel.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATEIl&M
"INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-St. Glair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 1, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770901 |
Description
| Title | 1977-09-01-05 |
| OCR text | Nr. 65 ane Nr. 65 EESTLANE neljapäeval. 1- ^ p t e ^W 1077 - 'ühursday, September 1, 1977 Lfc ö )imti- Isünd- It ja /aan- To-tshellol 3id pal-lösas l i - Kaups Asta , Aime iohalifcu bntolast, ided tu- |nis eriti lõiki so-klaveri-^ h, siis ei fja, mida juubeli [at. miUel ja mit-ning oii I hästi õilsustel ja^ sõnaga 3ale omsi. [AT PTQOSI Richajd |aljo Baid. SirotZ^in aug.) ju-p momen-ii ja tema Usurandu- Ihitsemine./ kuid ikka Ilul • • tegf-ämbrlkkii ?estlaste- •J. Säägi Ise meeldi- |;i 'neid, kes brda, kuid taid tagasi kalastus- Jon aga võt- [äiakse siinidel ainult ^ngiti kaar-sõpradega, .'susi ning hd sõiduta-ise. iiikult.taga-leel rõõmus [äikesest ja fst pruuniks J. Sgi Läänemamlmdlk pilguheit @@sti Imh õhtu avas Tartu Instituudi esimees dr. E. Aruja, tutvustades lühidalt A. Willmanni isikut ja ta loomingut. Osavõtt õhtust 0:li haruldaselt osavõturohike ja suure huviga elasid külastajad kaasa A. Willmanni ettekandele, ' kes esseistliku aine kujundas- sageli üheHmehe4eatriliselt pingsaks jä kaasahaaravaks. A. Willmann kaardi^tas esmalt Jäänemaailma, peamiselt Ameerika kultuurilise ja sotsiaalse miljöö ja jõudis sealt eesti äuüle-mandri kaldavetesse. Kuna võimatu on hinnata midagi vaakumis, väljaspool võrdlevat, siis ta vaatleski eesti luulet moodsa Lääne-Euroopa luule lähtealuste valg:u§el, niine kompositsiooni filosoofia ja poeetika printsiibid jõudsid ka Eestisse mõjutades selle luule arengut. • . Ta ^'•aaties Marie Underit inteij-siivse tundel aulikuna, kelle luule on-j pidev kogemuste ahel reaai-sest maailnmst, mille i otseseks jä orgaaniliseks osaks ta enese tüimistab. Ta tõi mitmeid näiteid luulest eri loomisjärkudest, kus . Underi luules eriilmlngud on iseloomustavad. Teisena käsitles ta H. Talviku luuletajaisiksust, kus kähe idül- Igal aastal peale Metsaülikooli on toimiuiud Tartu Institwdn loengud nende lektorite poolt, kes olid tegevad MÜ-s ja nõustusid oma ettekandeid kordama või uuega asendama. Möödunud esmaspäeva õhtul toimus Tartu Collegels kirjanik ja teatriteadlase Asta Willmanni ettekanne ^Rahvuslik kestvus ja kultuuri Järjepidavus", kus ta vaatles läänemaailmas elavana ja läänekul-tuuri tundjana viie eesti luuletaja, M. Underi, H. Talviku, B.ÄI-veri, A. Ramiiti ja A. Vihalemma luuletajaisiksust. liliselt ereda luuletuse kui«. kaante vahele on asetaitud, erakordselt ennustuslik, võllahuumortlik ja usu ning intellekti vahel liikuv elutõdemus. Kolmandaks oli Betti Alver, luuletaja fenomenaalse sisejõuga, kelle 0ksis:tentsi'tunnetus on-alati kvintessentne ja rabav ning reedab etnograafilist : eestipärasust. ' Neljandaks vaadeldavaks poeediks oli A. Rannit, kelle luule-ruum pole otsene kombatav mma-iim ega randadeta makrokosmos, vaid ta enda poolt kujundatud miskokösmos, mida sisustavad tunneteist lahti roogitud intellektuaalsed vaimsed tõdemised, lahtilöömine mateeriast ja kronoloogilisest ajast, taotledes he-li- maagiat, täpset sõnastust ja süntaktilist selgust.- . Viimaseks oli ülimalt isepäralik A. Vihalemm, kelle kannatav mi-nä- pool käib huumorist kui nar-kootikast ravi saamas, jättes loo-jäisiksusešt poeetilise võrukaela kuju, kes näitab, et ehtne halli on üks päraitu suur ja tõsine asi< . Pärast ettekannet, miile A. Will-maim lõpetas bravuurse etlemisega, sai ta väga 'tormilise ja kestva aplausi osailiseks. Eesti hambaarst Ja Toronto iiikooli õppejõud 4r. Maret Tniuvert on käesoleval aastal (|ma erialal pidanud juba mitmeid eriloenguid laste hambaravist nii Kanadas kui ka mujal. Juba jaanuaris pidas ta loengu Ottawa hambaarstidele, siis veebruari lõpul Londonis, Ont. ja esines ühes hommikuses televisioonisaates. AprilU alul võttis ta osa lÄDR (International Association for Dental Research) kongressist Kopehaagenis. Olles juba Euroopas külastas ta Stok-holmi ja pidas sealseile eestlasüe loengu hammaste tervishoiust. Mai keskpaiku Torontos toimunud ODA (Ontario Dental Association) konverentsil oh^ eriosa laste hambaravile, kus ta pidas loen- I gu toitmisnõuande tähtsusest laste hambatervishoius. Mai lõpul toimus Montrealis II Canadian Cöng-ress of Paedodontics, kus ta esines loenguga imüvute ja väikelaste õigest toitmisest. Juuli keskpaiku võttis prof. Tniuvert osa Torontos peetud La Leche League'i konverentsil korraldatud sümpoosiumist, , / Ims ta oli osaline teemal: „Ham-baarst- enia ja liidu Juhid diskuteerivad lapse söötmisviise." Muide, mitmed noored eesti emad Kanadas ja võibolla ka mujal kuuluvad ülalnimetatud liitu,. Samal kuul võttis tä veel osa Western Ga-nada Dental Society kongressist Banffis, Albertas^ y I - Ees on aga uued loengut! ja süm-poosiumid. Oktoobris toimub Torontos Hambaarstide Maailmaliidu (Federation Dentaire Internationale) igaaastane suur maailmakongress — esimest korda Kanadas, möödunud aastal peeti see Ateenas. Dr. Tniuvert on üks ka-hest^ esinejast kolmetunnisel süm-poosiumü, mis käsitleb preventüv-seid meetodeid/laste hambaravis, teine loengupidajä on rahvuselt' rootslane. Suurem bsa loenguid peetakse Näitus\'äljakul suures autohallis. Selle töö kõrval on piof. truu-vert valmistanud kaks I helilinti Ottawas asuvale^ Medifacts'ile, kes va^stab arste ja hambaarste värske erialalise informatsioo- \ mga. Toronto ülikooli juures ta on Un-dergraduate Preventive Clubi koordinaator, millinei oh kujunenud suurimaks Põhja-Ameei(ikas oma 368 liikmega ja kes on tegutsenud edukalt uudsete loengute pidami- Saarlaste ühingu esimees Arni Käärid saarlaste suvepäeval Jõekäärul koos kahe kaugema külalisega, vasakul pr. Pihel Ühendriikidest ja paremal ...pr. • Nuut Austraaliast.' •: : Foto: J. Säägi Br. Maret Truuvert sega Igasugustele gruppidele Õppeaasta jooksul. Ta arvab, et iiks apaatsemaid rahvusgruppe sel alal on eestlased. Ukrainlastel on olnud isegi oma ukrainakeebie televisioo-niprogramm preventiivse hambaravi alal. Dr. Truüverti arvates võiksid ka mõned eesti hambaarstid rohkem tähelepanu pühendada pre-ventiivra vile, toonitades eriti patsientide enda osa oma hammaste tervishoius. Dr. Truuvert on oma tööga kujunenud üheks tuntumaks autoriteediks ja eestvõitlejaks preven-tüvhambaravi alal. Ta uurimised ja seisukohad oh leidnud tähelepanu üle maailma, osa ta artikleid on ilmunud isegi raudeesriideta-gustes maades. DÜSSELDORF — Politsei ütles, et üks vandaal heitis hapet väärtuslikule Rübensi maaüle linna kunstigaleriis seda tugevasti kahjustades. Maal oli kuulsa flaami meistri Rubensi töö Austria hertsogist Albrechtist. Möödunud laupäeval jä pühapäeval toimusid Jõekäärul Saarlaste Ühingu suvepäevad, millest võttis osa ka arvukalt „sega-abielulisi", Tartu, Viljandi, Viru ja Võrumaa mehi ja naisi. Keelelisi küsimusi ja arusaamatusi kuudlavästi ei esinenud, vaid kõik nad lütusid ühiseks sõbralikuks seltskonnaks. Kaugemaks kiilaliseks oli kohtumis-päeval endine kuressaarlahe Marta Kahu Austraaliast. Saabujaid tervitas Saarlaste ühingu esimees Ämi Käärid. ' Eunä ilm oli lämmatavalt soe ja pani higistama, siis võeti „po-sitsioonid" sisse Jõekääru peamaja ees kasvavate põliste puude varjavate võrade all, kus .karastavalt mahe tuuäehoog andis parasjagu jahedust. Pimeduse saabudes sürduti suvekodu saali, kus algas eeskava-line. osa ja jaJlalieerutus. Eeskava-lises osas saare hieesteaiisambel esine lauluettekannetega ja saare 'pillimehed mängisid — kaks akordioni ja kaks harmoonikut (lõõtspilili) — tuntuid viise nägu „Ma vaatan paadist kiikriga". Vahepeal toimus rikkalik loterii> mille peavõidu, Kai Kääridi maali, võitis Helga Ots. Huvitaivafes kujunes vastamine küsimusele: „Mitu jalga on Saaremaal?" õige vastuse andis pr. Niit, kes vastas, et Saaremaal on üheksa jalga. Need on ' .Mustjala, Laimjala, Mändjala, Hakiqala jne. kokku 9-ša -jalaga lõppevat kohanime Saaremaal. Auhinnaks sai ta kodusaarelt toodud kuivatatud ilestakaila. Einelaua peakorraldajale seoti kaela tänuks Kodu-Eestist kaasa toodud 1980. a. oilümpiarätik. Juha-tuseliige Arnold Kapp tänas kõiki, kes kaasa aitasid kokkutuleku korraldamiseil, nii esinejaid, pillimehi, lauljaid ja T. E. Naisseltsi juhatust. Hubaises vestluses ja tanitsupõrandal viibiti varajaste hommikutundiderii. Pühapäeval vaadeldi ja imetleti Jõekääru kaunist 'loodust, kuni oli j õudnud lahikumise^aeg. Leiti, et Jõekääru on siisiki üks õig^ ;^aarerahva kohtumise -koht, see on tükike Eestit, ikus ei puudu ka saare rahvale armas veepind. J. Sgi SOOBSAD MAKSUTINGLMUSED, üldkasutamiseks saimad, aastaringi kasutatav supelbassein, seltskosidlikuä ekstra panipaigad Jne. •TULGE TÜTVUIVIA EPTI KODUGA, sest oma sito kumiegäs, 5Q Oid Kiigston Road, Scarboro, teL 2814792. EESTI ABISTAMISKOMITEE H. KIVI TAX & INVESTMENf CONSÜLTÄNT TEL. 759-3588 SOMUNSON GR. SCARBORO. ONT. (Fhschi nurgal, Bathursti Ja Yonge vaM) TELEFON 225-0824; Kauakestnud .ettevalmistuste ja läbirääkimiste tulemusena asutati 11. juunil 1977 Lõuna-Flo-ridä Eestlaste Koondis. Koondis alustas tegevust oma põhikirja alusel, püüdes koondada kõiki Floridas alaliseit või ajutiselt elavaid eestlasi ja töötades koos teiste eesti organisatsioonidega. Koondise sihiks on kanda edasi eestlust ja eesti ikul-tuuri, võtta osa siinse maa ja osariigi poliitilisest elust, astuda välja Eesti maa ja rahva kaitseks, koostöös Eesti Rahvuskomiteega ja abistada siinseid eestlasi võimaluste piirides, tkui keegi abi vajab. Florida Eestlaste Koondis ei ole üleöö tekkinud organisatsioon, vaid kasvas välja juba paar aastalt kestnud Fort Lauderdali ja selle ümbruse seltskondlikust tegevusest. Selle ajutise grupi tegevus laienes niivõrd suureks, et oli täxvis kutsuda ellu uus organisatsioon. Koondis on suve jooksul asunud korraldama siinset usuelu ja kiriku teüsimusi. Kontakt on võetud õpetaja Priit Rebasega, kes on andnud oma nõusoleku pidada korralisi jumalateenistusi siinsetele eestlastele. Läbirääkimised on käimas, ikas on võimalus asutada eestlaste oma kal-misitu (sektsioon) mõnda surnuaeda, feuhu maetakse ainult eestlased. See annaks eelise, et edaspidi saaiksime k:orraldada surnuaia pühi, mälestades oma kadunuid. Ka on ikavas siinsest iauiuan-samblist moodustada laulukoor ja ellu kutsuda rahvaitantsu rühm. Üritoised kavatsetakse läbi viia Hollywoodis, mis oleks keskne asukoht'kõigile. ' Teated Koondise tegevusest saadetakse rmgkirjade ja kutsete näol ikõigile Koondise liikmetele. Samuti teataitakse võimaluste piirides ajalehtede kaudu. Möödunud esmaspäeva õhtul loositi välja Torontos toimuva suurnäituse igapäevaste loteriipiletite auhinnad. Esimeseks auhinnaks on igal õhtul auto ja-teisel^ 1000 dollari väärtuses toitu Loblaw suurärilt,' Näitust külastas meie tuntud ooperilaulja Avo Kittask oma abikaasa Madliga. Kumbki ostis viis piletit. Õhtul kell 11 loositi auhinnad välja ja neüe langes teine auhind, $1.000 väärtuses toitu/ Samad loteriipiletid võivad aga veelgi võita, kuna näituse lõpul toimub uus loosimine, kus kõikide piletite vahel loositakse välja lennuk ja 150.000-dollariline maja. lev^lveerif J10% STOKHQLM Küna Rootsi majanduslikud olud on praegu olnud väga rasked ja uued hinnatõusud tõstnud kõrgeks elukal'li-duse, müügid aga välismaale on vähenehud kallite hindade tõttu, siis otsustas^ Rootsi valitsus oma krooni devalveerida 10% ulatuses.. Ka naaberriigid Taani ja Norra on devalveerinud oma kroone 5%4iselt. - Koondise äjutisse juhatusse valiti: esimees H. Hinno, abiesime-hed A. Põldmets, K. Kaur, sekretär E. Luning, lakur H. Jansen, abisekretär E. Totsas, pidude korraildus I. Maadur. Kirjavahetuse aadress: Lõuna Florida Eestlaste Koondis, Estonian National Association, Box 4714, Fort Läuderdale Florida 33338, USA. Kiire iseloomuga (kirjad palume saata esimehe Harald Hinno aadressil: 336 N. Birch Rd. Apt. 7G, Port Lauderdaie FLA. 33304, USA. Telefcm, (30S) 463-5861. • JUHATUS Äri avatud: teisip., kplmap., neljap. 9-^, reedel 9—8, laup. 9—4. (Esmaspäeviti suletud) Lattu jäänud suusakomplektid väga soodsalt Suusakomplekt (suusad, saapad, mähised, kontsa] 20—50% HINNAALANDUST rüderestidelt, Maaskaapadellt, r#Sr tevaba Bugad^lt-kahvlitelt-Iusikatelt — sortidelt, milliseid enam ^ ei valmistata. ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARTIKLID SOOMEST 2031 YONGE ST.,,TORONTO, ONT. M4S 2Ä2 ® TELEFON 483- Äri lahtioleku ajad: teisip.,kolmap. 10-6, neljap., reedel 10-7.30 ja laup. 9.30-^5.30. Esmaspäeviti suletud. Teisipäeva õhtul tohnus teine Tartu Instituudi loeng sel nädalal. Dr. Andres Peekna pidas ettekande muinaskandlest kuna kaastegevad kandle mänguga õlid ta tütar Heli ja Hanno Pool. Huvi ^ selle etnograafüise muusikarüsta vastu oli suur ja ligemale 80 inimest kuulasid huviga paaritunnilist valguspüttdega ja muusikaliste ettekannetega näidustatud toengut. Tartu: Institmdi esimees dr. E. Aruja tutvustas lühidalt tänast külalist, kes oma kutsealalt on füüši-kadoktor, kuid teenib praegu Ameerika sõjaväes inseneride osakonnas veeteede ehitamisel. Känd-lemäng ja huvi kandle ajaloo vastu on talle kõrvalalaks, mida ta ka perekonnas on edasi andnud, kuna tütar Heli mängib kandlel. Oma loengus dr. A. Peekna vaatas kandle kui ühe vanima muusikainstrumendi ajaloolist arengut, mis oma algkujul suri välja 18. sajandü kuid on. asendatud moodsamaga, mis uuesti on koha leidnud lätlastel Ameerikas ja ka Kodu-Eestis. : Älgkannelt tunti Baltikumis Ja Soomes vähemalt 2000 aastat, jä see on väga primitiivse ehitusega. Tütar Eeh esitas sellel vana, 1823, a. kü-jutatud,,Eesti karjase laulu", „Hulla põlemine" j a koos isar ga „Savikoja venelane". Ta kirjeldas kandleid teiste rahvaste juu-. resj mis peamiselt on süski oliuä Läänemere-soome ja balti hõimudele omane, kuna seda on just neilt aladelt leitud. Ta ütles, et pole kaht samasugust kannelt ega ka kahte samasu-^ gust män Eritehnika tarbeks on kandlele juurde tehtud laba või mõni teine osa, mis instrumenti kindlamini põlvedel või süles hoiab. Eestlased on väga vähe kinni hoidnud arhailisest tüübist. Nüüd katsetakse uute vormidega kodumaal. Kuidas suurel kandlel mängitakse seda demonstreeris Hanno Pool. Lõpuks võtsid sõna Ellen Parve- Vfflldsaar tehniliseks märkuseks ja E. Aruvald avaldas imatust, et nii noor mees on sellise põhjalikkusega õppinud 'tundma eesti muu-sikainstrumenti. Henny Anija andis kingituse üle väiksele Heli Peelmale. - õhtul oli välja pandud rida selle-alahst kirjandust, mõned muinas-kandied ja uueaegsem kannel. KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS H. LATEIl&M "INSURANCE" 1482 Bathurst St., 4 kord (Bathurst-St. Glair) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-01-05
