Vaba eestlane , September 1, 1977

              ts •
ITat.ioual Library 5625
Geai.Ao(iuisitio3as Section
Ottöi¥aJOnt<p
KlA 0N4 .
Seconi cksš mail regis^
feration nnmb» — 1H9.
- • f
Nn 65 (2412) XXVI aastakäik Neljapäeval, 1. septembril 1977 - Th^sday, September 1,1977
HrePi€9 juhid säüdisfavad ySÄ-djärelcindll^
STOKHOLM (EPL) ~ Kõikjal Hiinas vahnistab rahvas ette sõjaks N. Luduga, Mrjwitab M n t o l Stig
Löfgren Svenska Dagbladetis. Löfgren kõneles mnu hulgas Hiina välisministri asetäitja Yu Chaniga.
Välisminister väitis, et Rootsit ja Hiinat ähvardab ühine vaenlane — N. Liit. Tänapäeva Peeter Sunr
öE'kavalam kui klOO sajandi tsaar: ,
Hiina poliitika Nõukogude Liidu
vastu määrab ka Hiina kõik suh­ted
muu maailmaga. Hiina pooldab
kõigi gruppe ja riike, mis tööta­vad
N. Liidu vastu.
• : '
— Nõukogude Liit on praegu
kõige agressiivsem suurriik ja
tegeleb peamiselt Euroopas. N.
Liit tekitab palju tüli Aafrikas.
Relvatööstus on tööstus, mis
areneb kõige kiiremini N. Liidus.
Põllumajandus ja väiketööstus ei
olfi tasakaalus vajadustega. Rah­vas
ei ole rahul olukorraga.
Nõnda ütleb L i Hsien-Nien in­tervjuus
Svenska Dagbladetiga. Ta
on 72 aastat vana ja tähtsus järjes­tuses
neljas "mees Hiina valitsuses.
— Euroopas on palju riike. Aga
nad on üksteisega riius. Meie toe­tame
Euroopa ühinemist. Selle tõt­tu
oleme sõlminud
— Ta lehvitab pingelodvenemise
loosungit, aga ta jutt pingelõdve-nemjsest
on meie vaate järgi ai­nult
suitsukate ja oopium, milie
siiliks on rahvaste vastupanujõu
nõrgendamine. i
— Kergeusklikud inimesed usku­sid,
et Helsingikokkulepe viib ot­semat
teed rahu poolei, Kremli
teod näitavad hoopis, et nende tee
viib sõja poole. 1
Lilffgren refereerib edasi:
N. Lüdu võimuahnus tuleb sel­gelt
esile Aafrikas. Ta on näiteks
pugenud Liibüasse, Kuuba palga­sõdurite
kaudu sai ta võimu^An- vahekorda kui enne Maoga,
gooias, kõos Katanga palgasõduri-; TT„„ i„Kt!rnriH kA^lHnc' v j ^ s tn võt-daksid
ähvardada lääneriikide
toorainetoodangut.
Hiina on sõja vastu, nagu Root-sigi,
aga vene sõjaettevalmistuste
tõttu peame kõik tähelepanelikud
olema ja ise valmistuma enese­kaitseks.
Otsustav ei ole sõjavägede jõud
N. Liidus või Ameerikas.
Otsustav on asjaolu, et amee­riklaste
poliitika on järelandmis-polütika,
mis annab Moskvale
ainult jõudu ja julgust jätkuvaks
agressiooniks j a ekspansiooniks^
Kui Hiinas tuli uus juhtkond,
soovis Moskva sellega luua pare-
. , „ . , ,Uus juhtkond keeldus vastu võt
tega^proovis ta^aii^e okupeerida, mast-kaastundeavaldus( ja seletas,
Rhoaeesias katsub ta luua uut An-goolat
ettekäändega abistada va-badusiiikumisi
Lõuna-Aafrikas.
N. Liidu peasihiks on luua tu­gipunkte,
. kust N. Liidu väed suu­et
Mao poliitika N. Lüdu vastu jät^
kub, N. Lüdu poliitücat kutsusid
Hüna juhid kõige suuremaks rahu-jutupettuseks
ja sõjaohuks.
Kokkuvõttes leiab Löfgren, et' sidemed EG-ga.
Sõjameeste syvepäevad Seed rioriil
VIII Sõjameeste suvepäevad möödusid korraldajate arvates raliMdavaliOsavStjald oli ise­gi
USA läänerannikult, Marylandi osariigist ja sõjavigastatu Bielefeldist, Saksamaalt. Michigani
EVtJ auliiiane G. Öiderma arvates on paljud kaasvõitlejad ja kaasmaalased unustanud oma
kohustuse eesti sõduris vastu mitte toetades nende üritust hulgaliselt. Olles ise 92 aasjtanej on ta
osavõtnud kõikidest suvepäevadest ja vapralt marssinud nooremate kaasvõitlejatega rivis, auis-t
s t e oma langenud kaasvendi Vabadussõjast ja H maailmad
Laupäeva hommikul algas las-kevõistlus
õigeaegselt, vaatamata
varaihommikitsele paksilile udule.
Endised rindevõtlejad, vanusele
vaatamata, saavutasd i^ahulda^
vaid .tagajärgi, 100 võimalikust
saadi 80 silima. Parimaks osutus
lasfeeyõisthise juhataja kvs. A.
K i Ä 94 silmaga.
Aktus algas veteraiiide paraa­diga,
millest võtsid osaT. E . V. Ü.,
H. E. V. Ü., Michikani EVÜ, läti
üksus Hamiltonist j a leedu ^ ük­sus
Torontost. Paraadi võtsid
vastu aukonsul I. Heinsoo ja
köl. A. Tomander, kes oma ter­vituses
tüvustas kaasvõitlejaid
jätkama vabadusvõitlust pagulu­ses.
Paraadi juhatajaks _oli ksv.
A. Kukk. • ^
Vamuliku kõne ja palvuse p i ­das
õp. 0. Gnadenteich, kes
manitses eesti rahvast mitte
unustada oma maa ja rahva
vabaduse eest langenud kange-
PahTise kestel asetati pärg mä­lestussambale
E. V. Keskuse ju-hatuse
liikme R. Tralla poolt.
Järgmiseks Ü. E. V. Keskuse
esimees ksv. A. Jurs andis Iile
Keskuse teenete-risti II klassi
aupeakonsul I. Heinsoole, ja M.
Randlale; III klassi H . T^der'ile,
A. Udüstele. Hüjem ariti A. Jur-siie
sama. teenete, risti II klass.
Järgmiseks deklameerib Lydia
Tori oma loomingut,, mis võeti
publiku poolt soojalt vastu.
Peokõnelejaks oU A. Salumets,
koEe humoorikas ning hästi,vii­mistletud
ettekanne käsitles mei­le
t'"äga valusat päevaprobleemi
kodiunaa külastamist. | Sellega
kaasuvaid probleeme ja kahjus­tavat
mõju meie vabadusvõitluse­le
riü moraalselt kui ka imajasn-dusijkult
toetades okupatsiooni
võimu Eestis.
Kõneleja küsis^ kuidas on mõ­nel
meie „lmltuuri-tegelasel"
võimalik majanduslikult külas­tada
Kodu-Eestit paar korda
aastas, tasudes $60.00 päevas
,,Viru" hotellis vübimise eest,
peale sõidu ja teiste kulude.
Kes maksab need arved? Ta lõ­petas
oma" sõnavõtu sõnadega, et
eestlane, kes toetab kodumaa kü­lastamist,
toetab kommunistlik­ku
korda. Külastamine ei tohiks
kõne alla tuUaühelegi eesti or­ganisatsiooni
juhtivale tegelasele,
see sobiks ainuilit nõukogu sõp­rusühingu
liikmetele! Kõne sai
suure aplausi osaliseks.
: Esimesena tervitas aupeakon-s
u l l . Heinsoo, kes tõstis esile
koostöö vajadust balti rahvaste
vahel ja teatas hilijuti leedulaste
kaudu Eestist.tähtsa dokumendi
vabasse maailma saabumisest.
EKN-u nimel tõi tervitusi H. Te­der,
kes tõstis esile võitlejate iii^
kumise osatähtsust meie vaba­dusvõitluses
ja rõhutas koi^ku-hoiu
vajadust.
des kõiki tegelasi ja suvepäevade
külalisi. .
Balti vveteranide nimel tervitas
Ä. Jokubaitis ja läti veterane
• esindas E. Robez, mainides, et
kes võitleb vabaduse heaks,
saab ka võitma,
tj. E. K. Keskuse tervitused an­dis
üle R. Tralla, rõhutades, et
vabadust ei ole võimalik saavu­tada
võitluseta. Viimaseks itervi-tajaks
oli K. E. V. ü. Liidii esin­daja
R. Piirvee, kes ühtlasi esin­das
ka Ottawa E. V. tJ.-d. Tervi­tusi
oli veel saabunud USA E . V,
Liidult, Seedrioru Sihtasutuselt,
Läkewoodi E^ V. Ü., Ohio E. V. tJ
ja H. E. V; Ü. auliikmelt ksv. J
Pal]op'ilt
Laskeauhinnad andis üle A
Kukk, keda abistas E. Lindaja
Naiste Massi võitj^aks tuli L. Riik-kel
ja noorte klassis T. Roosimä­gi.
Lõippsõna -ütles K. Tori, itäna-Üritus
jätkus meeleoluka õh­tuga
G. Iltali orkestri saatel,
mida sisustas S.TPreemi kokku
seatud muusikaline kava.
Viimases esinesid Silvia Preem,
Hilda Sepp, E. Luiksep, R. Tralla
a M . Niinvee. Kõik esinejad võe-
;i Vastu ^uure aplausiga. Daami­dele
anti lilli.
Võitude rohke loterii viisid lä­bi
pr. K. Lem!ber, E. Lindaja ja
pr. H. Sepp. Suvepäevi korraldav
toimkond tänab kõiki lahkeid
võitude annetajaid.
Toitlustamine oli korraldatud
M. Pertensi ja M . Niinvee poolt.
Kõikide suvepäevaliste tänu
prouadele S. Pertens, H. Külm-aiMik,
A. Tamimer j a E. Lindaja
ennastsalgava abi eest köögis.
KmQ eelolev esmaspäev, 5. september,
on fCancidas riiklik püha (LabourDay),
siis ilmub ty^val nädalal üks Vaba Eest­lase
number, mis kannab neljapäeva, 8.
septembri kuupäeva.
„yab0 Eesffase" toimetus fo talitus
Eesti Komitee Noortetöö korraldnisel toimus traditsl©oniliJiie
noorte juhtide välismaine kursus tänavu Sitsiilias Naxose ran­nal
6.-13. augustini; Pildil osavõtjad, kelle hulgas oli enamik
skaudijuhte, üliõpilaskonna tegelasi ja poliitilisi noortejuhte.
> Foto: PaJdrock
Meie aijailehes oai üumuhud tea­de,
et Austraalias vääristati K u ­ninganna
Juiubelimedaliga Tiiu
Kroia-Simmullit Sydneys j a Hei­no
Lompi Adelaide'is, nüüd on
hilinenult saamud teatavaks, et.
Kiminganna Juubeli Medailiga on
vääristaitud ka Melboumel eest- .
lame Ami Parbo, kes on Western
Mining Corporation Ltd. juha/ta-ja
ning asjaajajä-direktor. Käes­oleva
aasta alul määrati Parbo
Austraalia valitsuse pooit etnilise ^
raadio nõuanda komitee edme-heks.
K a juubelimedali estteponek
tuli föderaailvalitsuse poolt silma-paistvate
teenete eest Austraalia
ühiskonnale. Parbo auväärne
tunnustamine on järjekordseks
austuseks meie rahvufikonnale'
seai maal. öma otseste ülesanaie-te
täitmiseii pole A. Parbo unus­tanud
oma rahvust j a võtab: osa
ka selle tegevusest Melbourne'i
eesti ühiskonnas.
I WASHINGTON - Endist presi­dent
Richard Nixoni pple ikka veel
rahule Jäetud. Nüüd süüdistatakse
teda, et ta väärtuslikke yälisriüü-dest
saadud kinke on jätnud valit­susele
edasi andmata. Vastava
seaduse kohaselt, niis pandi maks­ma
1966. aastal, tuleb registreerida
kõik üle 50 dollari väärtusega kin­gid,
mis kuuluvad riigile, ühes äs­jases
repordiš Washington Post üt­les,
et 5,kadunud" asjade hulgas
onhanildanepäi^ia vaip, kelli, an-tiikesemeid,
õlimaale, hõbekarp,
kullast kaelakee ja käevõru. Kokku
olevat^ nende väärtus 500,000 dolla­rit.
Sellise süüdistuse peale oli Nixon
otse keenud vihast ja ta abikaasa
Pat väga haavunud. Nixoni advo­kaat
soovitas väliskinkide panipai­gas
läbiotsimine lõpetada, kuid
üks föderaalkohtunik keeldus seda
nõuet täitmast.
JäfSe. maavärisemif^e
HONG KONG - Edela-Hiinas oli
rastu teisipäeva uus maaväri­semine,
mis mõõdeti Riehter
skaalal 6,3 punktiga. Ametivõimud
snski ütlesid, et see ei ohiud tihe­dalt
asustatud alal nagu möödu­nud
aastal Tsngshanis, kus sai sur­ma
vähemalt 750.000 inimest.
HACKETTSTOWN, N. J . - ^ L i n ­na
poliitikamehe poeg laskis kuus"
inimest surnuks mahajäetud raud­teetammil
ja surmas siis enese,
kui tugevasti relvastatud poUtsei-salk
ta sisse piiras mkisiväljal,; 20-
aästane Emil Benoist on endise
linnanõuniku poeg. Põhjus selli­seks
tapatalguks on teadmata.
FORT CHLVIO — Mitusada noort eskimot organiseerisid pr®-
testimarsi kohaliku provintsi politseijaoskomia juurde, et nän-data
oma vastuolu Quebeci provintsi parlamendi poolt vastu­võetud
keeleseadusele Maha seadus 101!'* karjus noor eskim©
inglise keeles, „Maha prantsuse keel!".
Kibestunud meeleolu eskimote ühiskonna esindajat j a 12 ^ i n d a -
hulgas põhjustas erilse rahutusi jat teistest 'küladest tulid' nõüjpi-
DACCA, Pakistan — 250 inimese
ümber kardetakse olevat uppunud
kui üks jõe parvlaev põrkas kokku
suure kaubaalevaga Dacca lähe­dal.
Parvlaeval OÜ üle 350 sõitja.
Parv pööras kummuh ja vajus
põhja. : •
mahasüruva politseiüksuse koha­le
tooniise. Fort Ghhnot külasitas
Quebeci kultuurilise arengu mi­nistri
spetsiaäPaSsistent,' kellega
toimunud läbirääkimised aga ei
andnud tulemusi, kuna kumbki
pool väitis, et teine ei saa aru,
mis uus seadus neile toob või pa-k
u b . •
Esmaspäeval siiski 30. kohaliku
1^
Eesti Mdja Vcslges SadSäs, T©roRf@ Kmms
nao
pühitsefniiie 1927-daie aasfakäigule^^^^
° teadaandenise tähtaeg 10. š<
EERIK.PURJE, 65 Siinset Trail, Weston,., Ont tel. 653-7815, Äsjaamastaja.
•KALJU JÖGI, '55 Duggan Av.. Toronto,. tel. 487-20M,; Asjamees.
ARVI TINITS, 28 Fahnouth Av. Scarboro, Ont. tel. 261-5200, Asja-a|aja.
damisele provintsi esindajatega.'
Läbirääkimised kestvai seni
kuni igaüks seda täielikult
mõistvat. Praegune uus seadus,
oma suure^ inglise keele Vasta-tuses,
jättis täiiele panemata
kohalike elanike omad keele-grupid,
ega teinud nende säüitamiseks
ega viljelemiseks vajalikke eran­deid.
Konflikti itõttu eskimod nõiua-vad,
et provintsi politseinikud ja
Quebeci provintsivalitsuse esin­dajad
peavad sellest piirkonnast
lahkuma kuni keeleküsimused on
lahendatud. Nad on >seda nõuet
tugevdanud survega, võttes nen­delt
vee ja. ähvardanud vägivalla-
"Üheks ja veelgi drastilisemaiks
nõudeks on, et eskimod eralduvad
oma maa-aHaga, mis on põhjapool
57-^dat laiusjoont, üldse Que-becist
ja võtavad provintsilt sd|e
rikkalikud loodusvarad.
kella 5—7 p.l. laulab Av©
Kittask koos Kanada ooperikompar
niiga Eaton Centre'is,< esitada fcafe-feidVerdi
ooperist „Don Carlos".