1987-10-06-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisii .6.- oktoobril
Kuidas võistlesid Spordiveteranide
Nagu teame, oli kergejõustiku
V1M-il Roomas maailma parimatega
jõudu mõõtmas N. Liidu
koondisse kuulunud kolm eestlast
— odaviskaja Marek Kaleta, vasaraheitja
Jüri Tamm ja kümnevõistleja
Valter Külvet. Tamme
hõbemedalist oli meil juba lühike
sõnum. Kuid teisel kahel ebaõn-nestus°,
nii et bilanss kokkuvõttes
ei olnud rõõmustav. Ka Tamme
hõbe" rippus n.ö. niidi otsas.
Alustas hästi: 78-meetrilise heite-
20 aastane
Mõte endiseid võistlejaid spor-diliikumisse
kaasa tõmmata sai
alguse väikese grupi Tallinna
veteranide poolt, kes
„Õhtulehes" 15. märtsil 1958
tegid üleskutse kokkutulekuks,
mis ka teostus. Uus organisatsioon
oli esimeseks sellelaadseks
ga esimeses voorus läks võistlust
Jüri TaiT)]|nel on nüüd medal nii
olümpiamängudelt kui ka MM-ima,
kuid siis hakkas ta
vanker" allamäge veerema. Iga
heide oli vähem esimesest ja üks
konkurent teise järel möödus
temast, nii et viienda, s.t. eelviimase
vooru järel oli Tamm
kuuendal kohal. Kuid viimasel
katsel leidis ta jälle end — tuli
80.84 ja hõbemedal.
Odaviskes oli valiknorra 79
meetrit, kuid põhivõistlusele
oleks saanud ka 77.78-ga. Kuid
Kaleta tulemuseks eelvõistluseljäi
76.10. Vigastatud küünarnukk ei
lubanud seekord rohkemat.
Kümnevõistlus algas erakordses
kuumuses, lõppes aga paduvihmas,
mistõttu esimese päeva
viimast ala tuli pidevalt edasi
lükata. Külvet kogus esimese viie
alaga 3996 punkti ehk 560 vähem
kui võistlust juhtiv ida-sakslane
Voss ja platseerus sellega teise
kümne hulga. Teisel päeval ta
starti enam ei ilmunud. Mis oli
katkestamise põhjus, selle kohta
saab loodetavasti andmeid edaspidi.
Tõenäoliselt ka mingi
vigastus.
ka NSV Liidus. Paar aastat hiljenr
lekkisid kohalikud koondised
(naised 40, riiehed 45 aas^^^
tus; Pärnus ja Viljandis.
Tallinna SV Koondise 5 .aastapäeval
20. okt. 1963 tõusis keskorgani
loomise idee, mis sai teoks
15. dets. 1966 Spordiveteranide
Koondise Eestis asutamis-konverentsil.
Esimeheks valiti
Evald Roorand (Tallinna SVK
esimees 1959. aastast), aseesimeesteks
Johannes Laidvere (Tartu,
tegevuskavaga) ja Elmar Männik
(Tallinn, põhikirjaga), sekretäriks
Johannes Pekkar (Tallinn),
ning presiidiumi liikmeiks
Richard Parmaste (Pärnu), Rein-hold
Pihlak (Viljandi) ja Helga
Rannu.
Neljas koondises oli 1967 a.
lõpuks ligi 500 liiget, kes
võistlesid kergejõustikus, suusatamises,
tennises, võrkpallis jm.
aladel. Koondised on korraldanud
loenguid, arendanud spordikohtu-nikke,
algatanud Eesti spordi
suurkujude mälestuste jäädvustamist
( 1971 .a.George
Lurichi mälestusreljeef Tallinnas,
1981 . a. Eduard Pütsepa me-moriaaltahvel
Võrus) jms.
1986. aastaks oli liikmete arv
kasvanud 2500-le ja koondiste arv
16-le. Ülalmainitud neljale on
lisandunud: Haapsalu, Harju,
Jõgeva, Kingissepa, Kohtla-
Järve, Narva, Paide, Põlva,
Rakvere, Rapla, Sillamäe ja
Pildil edukad
Jukkum,
püstolimehed (vasakult) Urmas Sui, Margus
i Gering.. Esii
Tallinna SV Koondise tulevikuplaanis
on leida kesklinna Maja
Sportlasile aktiivsuse suurendamiseks
nagu seminarid, täienduskursused,
kinoseansid, kohtumised
suursportlastega ja treeneritega,
auhindade väljapanekud jm.
Praeguse SVK presiidiumi esimees
Raimond fsok arvab, et
,,tehtud töö on vilja kandnud ja
kannab seda järgnevatelgi aasta-kümnete^^
1
Septembrikuus toimusid kahel
nädalalõpul traditsioonilised
,,maavõistlused" eesti, läti ja
leedu- laskurite vahel lätlaste
Mount Alberti piirkonnas asuval
välisturul. Väikepüssi alal ei
olnud eestlastel tänavu meeskonda
välja panna (võistles ainult üks
mees — Ilmar Sambla), kuid
haavlipüssis ja püstolis võisteldi
kaasa. Haavlipüssi tulemusi ei ole
veel meile saadetud. Püstoli
võistluses, mis toimus 26. septembril,
tulid eestlased esimeseks,
nii meeskonnaga kui individuaal^
selt,
Standardpüstolis (22-kaliibrine
automaatpüstoli tuli esimeseks
Peter Misler: teisele kohale äi
Matti Gering ja kolmandale Arvi
Tinits. Suurekaliibrilises püstolis
(centre fire — 32- või 38-kaliibrir
n e ) ^ jälle Misler, Gering ja
tinits, kusjuures l . ja '1.
vahel oli ainult l punkt. Vabapüs-tolis
:(22-kaliibriline 50-meetri
aeglase tule matsh) tuli esimeseks
Matti Geringv - teiseks jäi Arvi
Tinits, kolmandaks lätlane Kark
lis. Meeskondadena (4-niehelised|
võitsid eestlased kõik koini
püstol iala: — standard-püstoHs
Misler-Geririg-Tinits-Sui (Urmas
Sui); suurekaliibrilises Misler-
Gering-Tiiiits-Jukkunr (Margus
Jukkum)," vabapüstolis Gering-
Tinits-Jukkum-Alliksaar (Margus
Alliksaar), Seega tegid eestlased
v,pühta töö^V ainukese teistele
läinud medal i võirjs läüitnc
; Karklis (kolmanda koha vabapüs-
• t o l . i s ) , . ' : ' . , • ; •Y:/
lehe Järgmises numbris hakkab ilmunTia
koIöneWeitnant Harald Riipalu mälestusteos pealkirjaga
„Ku! võideldi
Kas tõesti 00 lopp käes? Ei suuda kuidagi
U et varsti kisuvad koerad mieid lõhki. Seisame ja
vahime aeda. Üle ei saa aga prooviks alt läbi kaevata.
Kraabime küüntega. Üle p^^
midagi.iVõrk on väga sügaval. ;
Kuuleme mootori mürinat. Auto tuled lähenevad
vasakult. Kuhu joosta? Oleks vähemalt aut
ühe valangu sinna poole. Viimasel hetkel h
kraavi .Lamame poolenisti vee all. Auto läheneb aeglaselt.
Jääb täpselt meie kohal seisma; Meid eraldab piirivalvuritest
ainult 2m. Süda peksab nii tugevalt^ et tahab seest välja
hüpata; Lamame^ Mootor süriseb väiteelt; Ühtegi inim^
häält ei o|e kuulda. Eemalt kostab vaid vihaste
liaukuniist; Järsku hakkab nuiasin ^e^
Ootame veel veidi. Vaatame üle kraavi perve, autot
pole enam näha. Ronime välja ja lähme tagasi raudseina
juuräe^ Peeter võtab taskust tangid ja püüab^p^
davaid polte lahti keerata. Lootusetu. Ja m
paneb tangid tagüjniste otstega võre sisse. Saan mõttest aru.
Siis saab jala peale toetada. Nüüd võtab Peeterap^
rihraaJAkän tal ülesse poole roni^
ringivklsulatame. Peale koerte po
Peetri ešinieseleast,niele.Tä^^^fo^
kaua; ÜtlenV et ta kiiremini^^^^t^^
kaaslane on teisel pool aedav .
- Panen ühe jala tangid
ühe käega silniusest kinni: Ülätan^^^^^n^
ülemisestäarest kinni võtma. Panen jäläsilm^ ja vio-iian
end ülesse. Kõigun kõh
^vaatlikult ringi ja ripun teiš^ Lasen käed lahti ja
maandun õnneliicult. Vaatame tagasi, kedagi ei tule.
lobkseme. Mõne aja pära^^^
päista^enam läbi udu, Kaš>olfeniev^^
mäge. Olen täiesti läbi; hingeldan, kopsud ragi
edasi pressima, need sead võivad järgi tulla.
Ees vasakul hakkab paistma valgust. See peaks
raoni
eost-,
sõja-äastast 1944'*. See ilmus esimest
korda trükist 1951. ja teist korda 1962. aastaS. Praiegu
on trükk otsas, nii et oleks vast otstarbekohane ka meie
nooremat põlve tutvustada võitlustega 1944. aasta vältel
Eesti pinnal. Autor ei kirjelda oma sõjamehekarjääri sõja
lõpuni^ vaid lõpetab raamatu Eestist lahkumisega.
Kuid seal sees Oli kuulus Meerapalu lahing Peipsi ääres,
mil 1944. a. kevadtalvel nõukogiidelasteäkkrünnak üle
järvejää tagasi loodi, sus torjelahmgud Narva joeS ja
Sinimägedesv ning lõpuks Tartu all.
Poid lõpeb, oleme maanteel. Kummale poole minna?
Igaks juhuks lähme sinna poole^ kust valgus paistisV Näeme
kollast silti: ,,Rokium". Võtame taskust kaardi. Ohoi!
Oleme Lääne-Saksamaal! Kas tõesti? Uskumatu!
Jalutame mööda tänavat edasi. Läternapos^^^
Vaatame ennast. Käed on lõhki ja verised, riietel on jää kord
peal. Tänava nurgal näeme kella: 6.00. On pühapäeva hommik,
inimesed magavad veel. Mis nüüd edasi teha? Peaks
jjolitseisse helistama. Lähme telefoni kabiini;^ T
et siin ei saagi ilma rahata ilelistada.A^^ mõnda majja
sisse, laseks politsei kutsuda; Ah, r^
ootame natuke aega.
j Istume telefoni kabiinis, söe koht. Kell 7.40. näeme
ühe maja aknas tuld. Astume ukse taha,^^^^^^^
naine avab. jV^eneed^^^p^^ keeles midagi ja
kutsub öhe mehe. See saab meist aru Ja kutsub sisse.
Helistatakse politseisse. Seletan asja ära. Kästakse takso
võtta ja jaoskonda tulla. Teen neile selgeks, et mul ei ole
nägu raha. Lubavad siis ise järgi tulla. Perenaine kutsub
edasi; Vaidleme vastu, riided on porised, määrib korteri
ära. Tuuakse kohvi ja süüa. Õgime kahe suu poolega.
hakkab erida pärast; kuid midagi pole parata, kpht on siiski
20 minuti pärast saabub politsei .Seletan veel kord oma
loo ära; Alles klar,sehr gut.
Täname pererahvast ja istume autosse. Pakutakse suitsu.
• ^ Harald ;Riipalu(ReibaGh) sündis 13. veebyu^^^^^^ 1912.
a. Peterburis taluperemehe pojana; kust 1914. a. koos
vanematega Eestisse asus, Tartumaale. Sa^re valda.
,,Küti'vtallu, Kääpa jõe kaldale.
Käis Ruskavere algkoolis. 1932. a. lõpetas Tartu Hugo
Treffneri gümnaasiumi.
Alustas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.
organiseerudes korp. Sakala ridadesse. Õpinguid katkestas
sõjaväe sundaja teenistus, kuuludes Valga jalaväe pataljoni.
Peale sundaja teenistust siirdus Tallinna, kus lõpetas 1934.
a. aspirantide kooli suuskjalgratturi klassi.
1935. a. abiellus Tartus ja asus elama Tondile, kus
1936. a. sündis abielupaarile tütar Ede^. '
Jätkates õpinguid Sõjakooli Ohyitseridekoolis, lõpetas
1937. ä: jalaväe klassi. Teenis nooremleitnandina Narva l .
Rügemendis ja kuni venelaste esimese okupatsioonini
Kaitseliidu Tartu Malevas noorema instruktorina.
Venelaste ajal teenis Elva polgus ja viidi Yenemale,
jagades paljude teiste eesti sõjameeste tolleaegset saatust.
Sõjakeerises põgenedes ja koju jõudes astus 36. pataljoni
koosseisu;Viibides 1942.a. Stalingradi rindel.
1943. a. kevadel astus Eesti Leegioni; alul kompanii- ja
hiljem pataljoniülemana. Teeb läbi sõjateekonna Nevelir
Mehikoorma-Narva-Tartu, edasi Neuhammeri, Opeltii ja
Taani, kus üle elas kapitulatsiooni. Temale on annetatud
Raudristid I! ja ! klass, Raudristi Rüütlirist. 1944. a.
Sinimägede: lähingupäevilt, tänuks tublide eesti sõdurite
kaasabile. • . ' • v " \ - ' - •
Pagulaspõlve alustab Taanis, eiiiigreerudes 1^48. a.
Inglismaale, kus esimese aasta elas KesW
tes kaasa oma igapäevase töö kõrval Manchesteri ja selle
ümbruskonna eestlaste koondise organiseerimisel. 1949. a.
siirdub Heckniondwikr, Yorkshire maakonnas/kus elas ja
töötas kuhi oma surmami.
H. Riipalu oli 1947. a. ellu kutsutud Inglismaa Eestlaste
ühingu asutaja liige, kauaegne ju
Samuti kuulus ta Eesti Hääle foiinetuse kolleegiumi ja oli ka
Ameerika Hääle kaastööline Inglism^^ r '
Harald Riipalu suri 4. aprillil 1961. a. südameataki
tagajätj^ ja tema põrm tuhastatiD^
mis. Tema mälestuseks on asetanud omaksed, sõbrad ja
lahinguvennad nimetahvli Krematooriumi Rahuaeda ja
tema nimi koos Võitlejate märgiga on kirjutatud igavesti
püsivasse raamatusse tema viimasel
Suupilli mäng
anti ane
Ilmar Külvet, Suupill ja 500
iuubat. Romaan, EKK
1987. 226 lk.
Pärast mitme näidendi ja kahe
novellikogu ilmumist jõudis Ilmar
Külvet romaanini. See loojatee-kond
on küll mõneti vastupidine,
tuntud romaanikirjanikud on hakanud
kõrvaltööna kirjutama näidendeid.
Ometi- tagab Külveti
puhul just vastupidine järjekord.
küpseks romaanikirjanikuks saamise.
Näitekirjanduse loomist
peetakse raskemaks proosavormiks,
kuna selles peab kõik olema
konkreetselt väljendatud ja
dialoogide abil teose intriig ning
tegevus edasi viidud. Seda
kunstioskust näitas Külvet oma
näidenditega.
Seda dialoogide kujundamise
oskust ilnines ka ta jutustustekogudes.
Nii oli ta saanud mõningaid
kogemusi proosa suurvormi
juurde asumiseks. Romaan
,,Suupill ja 500 tuubat'V on sisult
mõneti erinev meie sõjakäiku kistud
noorte saatuse kirjeldamisest,
kes on püüdnud kangelasiks\saada
või on seda saanudki. Külvet on
kirjutanud romaani antikangelasest,
kes end viimasest sõjast
koguni on eemale hoidnud, kuigi
ta peategelase teed läbisid sõjaaas-tad.
viisid ta Saksamaale, sealt
Inglismaale ja lõpuks Kanadasse.
Seda teed on ka autor läbinud.
Teos on kompositsioonilt mõnes
osas raamjutustus, peategelane
keda alul Inglismaa elus tutvustatakse.
t a elab laeval Kanadasse
sõites läbi oma senise elu, kus
talle on iseloomustuseks antud kui
,,põgenik sõjakeerises". Peategelane
kel võitlustest eemalehoiu
tõttu on süümel mingi raskus
huvitub Inglismaal maailma-polii
tikast, tundes et :peab mõtlem
tuleviku missioonile, mille eest
pagulus üldiselt omaks võtti
pärast kodumaalt põgenemist. T
tunnetab nüüd selgesti, et tall
pole sõda veel sugugi mitte läbi
Selle tundega jõudis ta.ka Toron
tosse ja pakkus abi Rahvuslikul
Selgituskeskusele, kus tema ab
mõneti kasutati märgukirjad
koostamisel, kuid siis anti mõista
et mis noor mees end vanad
meeste tegevusse topib. Sell(
iseloomustava arusaamisega lõp
peski ta välisvõidusja vist ka sõdi
üldises mõistes. Ta oli tahtnu
suupilli mängida olukorras, ku
pidanuks olema vähemalt 50\
tuubat, et eestlaste vabadusnõu
maailma teadvusse ulatuks. Äg
suupilligi polnud vaja rahvuslikk
tohe, kuigi ta leidis, et ,,e
relvad pole ainsad vahen
millega saab võidelda'-.
Ometi on võitluste probleer
romaanis rohkemgi. Teiselt poo
kirjeldatakse Heino Linden
vaevava seksüaaltunde rahuld
matust ja lahendusi. Tema suht
algasid Tallinna kaitsekraavi ka
vamistööi Teesiga,' kes ta ant
olukorras päästis. Esimes
seksuaalkogemusteni jõudmist t
kistab avastus, et tütarlaps poln
enam süütu. Laeval Kanadas
kohtab ta vormikat pee
lindu'*, eestlannast tantsitari, k
tema tunge, mõistab J a osut
peakaitseingliks hiljem Toro
toski, olles vahepealse abielu tõt
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 6, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871006 |
Description
| Title | 1987-10-06-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisii .6.- oktoobril Kuidas võistlesid Spordiveteranide Nagu teame, oli kergejõustiku V1M-il Roomas maailma parimatega jõudu mõõtmas N. Liidu koondisse kuulunud kolm eestlast — odaviskaja Marek Kaleta, vasaraheitja Jüri Tamm ja kümnevõistleja Valter Külvet. Tamme hõbemedalist oli meil juba lühike sõnum. Kuid teisel kahel ebaõn-nestus°, nii et bilanss kokkuvõttes ei olnud rõõmustav. Ka Tamme hõbe" rippus n.ö. niidi otsas. Alustas hästi: 78-meetrilise heite- 20 aastane Mõte endiseid võistlejaid spor-diliikumisse kaasa tõmmata sai alguse väikese grupi Tallinna veteranide poolt, kes „Õhtulehes" 15. märtsil 1958 tegid üleskutse kokkutulekuks, mis ka teostus. Uus organisatsioon oli esimeseks sellelaadseks ga esimeses voorus läks võistlust Jüri TaiT)]|nel on nüüd medal nii olümpiamängudelt kui ka MM-ima, kuid siis hakkas ta vanker" allamäge veerema. Iga heide oli vähem esimesest ja üks konkurent teise järel möödus temast, nii et viienda, s.t. eelviimase vooru järel oli Tamm kuuendal kohal. Kuid viimasel katsel leidis ta jälle end — tuli 80.84 ja hõbemedal. Odaviskes oli valiknorra 79 meetrit, kuid põhivõistlusele oleks saanud ka 77.78-ga. Kuid Kaleta tulemuseks eelvõistluseljäi 76.10. Vigastatud küünarnukk ei lubanud seekord rohkemat. Kümnevõistlus algas erakordses kuumuses, lõppes aga paduvihmas, mistõttu esimese päeva viimast ala tuli pidevalt edasi lükata. Külvet kogus esimese viie alaga 3996 punkti ehk 560 vähem kui võistlust juhtiv ida-sakslane Voss ja platseerus sellega teise kümne hulga. Teisel päeval ta starti enam ei ilmunud. Mis oli katkestamise põhjus, selle kohta saab loodetavasti andmeid edaspidi. Tõenäoliselt ka mingi vigastus. ka NSV Liidus. Paar aastat hiljenr lekkisid kohalikud koondised (naised 40, riiehed 45 aas^^^ tus; Pärnus ja Viljandis. Tallinna SV Koondise 5 .aastapäeval 20. okt. 1963 tõusis keskorgani loomise idee, mis sai teoks 15. dets. 1966 Spordiveteranide Koondise Eestis asutamis-konverentsil. Esimeheks valiti Evald Roorand (Tallinna SVK esimees 1959. aastast), aseesimeesteks Johannes Laidvere (Tartu, tegevuskavaga) ja Elmar Männik (Tallinn, põhikirjaga), sekretäriks Johannes Pekkar (Tallinn), ning presiidiumi liikmeiks Richard Parmaste (Pärnu), Rein-hold Pihlak (Viljandi) ja Helga Rannu. Neljas koondises oli 1967 a. lõpuks ligi 500 liiget, kes võistlesid kergejõustikus, suusatamises, tennises, võrkpallis jm. aladel. Koondised on korraldanud loenguid, arendanud spordikohtu-nikke, algatanud Eesti spordi suurkujude mälestuste jäädvustamist ( 1971 .a.George Lurichi mälestusreljeef Tallinnas, 1981 . a. Eduard Pütsepa me-moriaaltahvel Võrus) jms. 1986. aastaks oli liikmete arv kasvanud 2500-le ja koondiste arv 16-le. Ülalmainitud neljale on lisandunud: Haapsalu, Harju, Jõgeva, Kingissepa, Kohtla- Järve, Narva, Paide, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe ja Pildil edukad Jukkum, püstolimehed (vasakult) Urmas Sui, Margus i Gering.. Esii Tallinna SV Koondise tulevikuplaanis on leida kesklinna Maja Sportlasile aktiivsuse suurendamiseks nagu seminarid, täienduskursused, kinoseansid, kohtumised suursportlastega ja treeneritega, auhindade väljapanekud jm. Praeguse SVK presiidiumi esimees Raimond fsok arvab, et ,,tehtud töö on vilja kandnud ja kannab seda järgnevatelgi aasta-kümnete^^ 1 Septembrikuus toimusid kahel nädalalõpul traditsioonilised ,,maavõistlused" eesti, läti ja leedu- laskurite vahel lätlaste Mount Alberti piirkonnas asuval välisturul. Väikepüssi alal ei olnud eestlastel tänavu meeskonda välja panna (võistles ainult üks mees — Ilmar Sambla), kuid haavlipüssis ja püstolis võisteldi kaasa. Haavlipüssi tulemusi ei ole veel meile saadetud. Püstoli võistluses, mis toimus 26. septembril, tulid eestlased esimeseks, nii meeskonnaga kui individuaal^ selt, Standardpüstolis (22-kaliibrine automaatpüstoli tuli esimeseks Peter Misler: teisele kohale äi Matti Gering ja kolmandale Arvi Tinits. Suurekaliibrilises püstolis (centre fire — 32- või 38-kaliibrir n e ) ^ jälle Misler, Gering ja tinits, kusjuures l . ja '1. vahel oli ainult l punkt. Vabapüs-tolis :(22-kaliibriline 50-meetri aeglase tule matsh) tuli esimeseks Matti Geringv - teiseks jäi Arvi Tinits, kolmandaks lätlane Kark lis. Meeskondadena (4-niehelised| võitsid eestlased kõik koini püstol iala: — standard-püstoHs Misler-Geririg-Tinits-Sui (Urmas Sui); suurekaliibrilises Misler- Gering-Tiiiits-Jukkunr (Margus Jukkum)," vabapüstolis Gering- Tinits-Jukkum-Alliksaar (Margus Alliksaar), Seega tegid eestlased v,pühta töö^V ainukese teistele läinud medal i võirjs läüitnc ; Karklis (kolmanda koha vabapüs- • t o l . i s ) , . ' : ' . , • ; •Y:/ lehe Järgmises numbris hakkab ilmunTia koIöneWeitnant Harald Riipalu mälestusteos pealkirjaga „Ku! võideldi Kas tõesti 00 lopp käes? Ei suuda kuidagi U et varsti kisuvad koerad mieid lõhki. Seisame ja vahime aeda. Üle ei saa aga prooviks alt läbi kaevata. Kraabime küüntega. Üle p^^ midagi.iVõrk on väga sügaval. ; Kuuleme mootori mürinat. Auto tuled lähenevad vasakult. Kuhu joosta? Oleks vähemalt aut ühe valangu sinna poole. Viimasel hetkel h kraavi .Lamame poolenisti vee all. Auto läheneb aeglaselt. Jääb täpselt meie kohal seisma; Meid eraldab piirivalvuritest ainult 2m. Süda peksab nii tugevalt^ et tahab seest välja hüpata; Lamame^ Mootor süriseb väiteelt; Ühtegi inim^ häält ei o|e kuulda. Eemalt kostab vaid vihaste liaukuniist; Järsku hakkab nuiasin ^e^ Ootame veel veidi. Vaatame üle kraavi perve, autot pole enam näha. Ronime välja ja lähme tagasi raudseina juuräe^ Peeter võtab taskust tangid ja püüab^p^ davaid polte lahti keerata. Lootusetu. Ja m paneb tangid tagüjniste otstega võre sisse. Saan mõttest aru. Siis saab jala peale toetada. Nüüd võtab Peeterap^ rihraaJAkän tal ülesse poole roni^ ringivklsulatame. Peale koerte po Peetri ešinieseleast,niele.Tä^^^fo^ kaua; ÜtlenV et ta kiiremini^^^^t^^ kaaslane on teisel pool aedav . - Panen ühe jala tangid ühe käega silniusest kinni: Ülätan^^^^^n^ ülemisestäarest kinni võtma. Panen jäläsilm^ ja vio-iian end ülesse. Kõigun kõh ^vaatlikult ringi ja ripun teiš^ Lasen käed lahti ja maandun õnneliicult. Vaatame tagasi, kedagi ei tule. lobkseme. Mõne aja pära^^^ päista^enam läbi udu, Kaš>olfeniev^^ mäge. Olen täiesti läbi; hingeldan, kopsud ragi edasi pressima, need sead võivad järgi tulla. Ees vasakul hakkab paistma valgust. See peaks raoni eost-, sõja-äastast 1944'*. See ilmus esimest korda trükist 1951. ja teist korda 1962. aastaS. Praiegu on trükk otsas, nii et oleks vast otstarbekohane ka meie nooremat põlve tutvustada võitlustega 1944. aasta vältel Eesti pinnal. Autor ei kirjelda oma sõjamehekarjääri sõja lõpuni^ vaid lõpetab raamatu Eestist lahkumisega. Kuid seal sees Oli kuulus Meerapalu lahing Peipsi ääres, mil 1944. a. kevadtalvel nõukogiidelasteäkkrünnak üle järvejää tagasi loodi, sus torjelahmgud Narva joeS ja Sinimägedesv ning lõpuks Tartu all. Poid lõpeb, oleme maanteel. Kummale poole minna? Igaks juhuks lähme sinna poole^ kust valgus paistisV Näeme kollast silti: ,,Rokium". Võtame taskust kaardi. Ohoi! Oleme Lääne-Saksamaal! Kas tõesti? Uskumatu! Jalutame mööda tänavat edasi. Läternapos^^^ Vaatame ennast. Käed on lõhki ja verised, riietel on jää kord peal. Tänava nurgal näeme kella: 6.00. On pühapäeva hommik, inimesed magavad veel. Mis nüüd edasi teha? Peaks jjolitseisse helistama. Lähme telefoni kabiini;^ T et siin ei saagi ilma rahata ilelistada.A^^ mõnda majja sisse, laseks politsei kutsuda; Ah, r^ ootame natuke aega. j Istume telefoni kabiinis, söe koht. Kell 7.40. näeme ühe maja aknas tuld. Astume ukse taha,^^^^^^^ naine avab. jV^eneed^^^p^^ keeles midagi ja kutsub öhe mehe. See saab meist aru Ja kutsub sisse. Helistatakse politseisse. Seletan asja ära. Kästakse takso võtta ja jaoskonda tulla. Teen neile selgeks, et mul ei ole nägu raha. Lubavad siis ise järgi tulla. Perenaine kutsub edasi; Vaidleme vastu, riided on porised, määrib korteri ära. Tuuakse kohvi ja süüa. Õgime kahe suu poolega. hakkab erida pärast; kuid midagi pole parata, kpht on siiski 20 minuti pärast saabub politsei .Seletan veel kord oma loo ära; Alles klar,sehr gut. Täname pererahvast ja istume autosse. Pakutakse suitsu. • ^ Harald ;Riipalu(ReibaGh) sündis 13. veebyu^^^^^^ 1912. a. Peterburis taluperemehe pojana; kust 1914. a. koos vanematega Eestisse asus, Tartumaale. Sa^re valda. ,,Küti'vtallu, Kääpa jõe kaldale. Käis Ruskavere algkoolis. 1932. a. lõpetas Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi. Alustas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. organiseerudes korp. Sakala ridadesse. Õpinguid katkestas sõjaväe sundaja teenistus, kuuludes Valga jalaväe pataljoni. Peale sundaja teenistust siirdus Tallinna, kus lõpetas 1934. a. aspirantide kooli suuskjalgratturi klassi. 1935. a. abiellus Tartus ja asus elama Tondile, kus 1936. a. sündis abielupaarile tütar Ede^. ' Jätkates õpinguid Sõjakooli Ohyitseridekoolis, lõpetas 1937. ä: jalaväe klassi. Teenis nooremleitnandina Narva l . Rügemendis ja kuni venelaste esimese okupatsioonini Kaitseliidu Tartu Malevas noorema instruktorina. Venelaste ajal teenis Elva polgus ja viidi Yenemale, jagades paljude teiste eesti sõjameeste tolleaegset saatust. Sõjakeerises põgenedes ja koju jõudes astus 36. pataljoni koosseisu;Viibides 1942.a. Stalingradi rindel. 1943. a. kevadel astus Eesti Leegioni; alul kompanii- ja hiljem pataljoniülemana. Teeb läbi sõjateekonna Nevelir Mehikoorma-Narva-Tartu, edasi Neuhammeri, Opeltii ja Taani, kus üle elas kapitulatsiooni. Temale on annetatud Raudristid I! ja ! klass, Raudristi Rüütlirist. 1944. a. Sinimägede: lähingupäevilt, tänuks tublide eesti sõdurite kaasabile. • . ' • v " \ - ' - • Pagulaspõlve alustab Taanis, eiiiigreerudes 1^48. a. Inglismaale, kus esimese aasta elas KesW tes kaasa oma igapäevase töö kõrval Manchesteri ja selle ümbruskonna eestlaste koondise organiseerimisel. 1949. a. siirdub Heckniondwikr, Yorkshire maakonnas/kus elas ja töötas kuhi oma surmami. H. Riipalu oli 1947. a. ellu kutsutud Inglismaa Eestlaste ühingu asutaja liige, kauaegne ju Samuti kuulus ta Eesti Hääle foiinetuse kolleegiumi ja oli ka Ameerika Hääle kaastööline Inglism^^ r ' Harald Riipalu suri 4. aprillil 1961. a. südameataki tagajätj^ ja tema põrm tuhastatiD^ mis. Tema mälestuseks on asetanud omaksed, sõbrad ja lahinguvennad nimetahvli Krematooriumi Rahuaeda ja tema nimi koos Võitlejate märgiga on kirjutatud igavesti püsivasse raamatusse tema viimasel Suupilli mäng anti ane Ilmar Külvet, Suupill ja 500 iuubat. Romaan, EKK 1987. 226 lk. Pärast mitme näidendi ja kahe novellikogu ilmumist jõudis Ilmar Külvet romaanini. See loojatee-kond on küll mõneti vastupidine, tuntud romaanikirjanikud on hakanud kõrvaltööna kirjutama näidendeid. Ometi- tagab Külveti puhul just vastupidine järjekord. küpseks romaanikirjanikuks saamise. Näitekirjanduse loomist peetakse raskemaks proosavormiks, kuna selles peab kõik olema konkreetselt väljendatud ja dialoogide abil teose intriig ning tegevus edasi viidud. Seda kunstioskust näitas Külvet oma näidenditega. Seda dialoogide kujundamise oskust ilnines ka ta jutustustekogudes. Nii oli ta saanud mõningaid kogemusi proosa suurvormi juurde asumiseks. Romaan ,,Suupill ja 500 tuubat'V on sisult mõneti erinev meie sõjakäiku kistud noorte saatuse kirjeldamisest, kes on püüdnud kangelasiks\saada või on seda saanudki. Külvet on kirjutanud romaani antikangelasest, kes end viimasest sõjast koguni on eemale hoidnud, kuigi ta peategelase teed läbisid sõjaaas-tad. viisid ta Saksamaale, sealt Inglismaale ja lõpuks Kanadasse. Seda teed on ka autor läbinud. Teos on kompositsioonilt mõnes osas raamjutustus, peategelane keda alul Inglismaa elus tutvustatakse. t a elab laeval Kanadasse sõites läbi oma senise elu, kus talle on iseloomustuseks antud kui ,,põgenik sõjakeerises". Peategelane kel võitlustest eemalehoiu tõttu on süümel mingi raskus huvitub Inglismaal maailma-polii tikast, tundes et :peab mõtlem tuleviku missioonile, mille eest pagulus üldiselt omaks võtti pärast kodumaalt põgenemist. T tunnetab nüüd selgesti, et tall pole sõda veel sugugi mitte läbi Selle tundega jõudis ta.ka Toron tosse ja pakkus abi Rahvuslikul Selgituskeskusele, kus tema ab mõneti kasutati märgukirjad koostamisel, kuid siis anti mõista et mis noor mees end vanad meeste tegevusse topib. Sell( iseloomustava arusaamisega lõp peski ta välisvõidusja vist ka sõdi üldises mõistes. Ta oli tahtnu suupilli mängida olukorras, ku pidanuks olema vähemalt 50\ tuubat, et eestlaste vabadusnõu maailma teadvusse ulatuks. Äg suupilligi polnud vaja rahvuslikk tohe, kuigi ta leidis, et ,,e relvad pole ainsad vahen millega saab võidelda'-. Ometi on võitluste probleer romaanis rohkemgi. Teiselt poo kirjeldatakse Heino Linden vaevava seksüaaltunde rahuld matust ja lahendusi. Tema suht algasid Tallinna kaitsekraavi ka vamistööi Teesiga,' kes ta ant olukorras päästis. Esimes seksuaalkogemusteni jõudmist t kistab avastus, et tütarlaps poln enam süütu. Laeval Kanadas kohtab ta vormikat pee lindu'*, eestlannast tantsitari, k tema tunge, mõistab J a osut peakaitseingliks hiljem Toro toski, olles vahepealse abielu tõt |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-06-06
