1983-08-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ai, 16. 1983 — Tuesday, August 16,198S - Nr. 60
Nr. 60
' UHUU eaaaa
Colorado Sjprings SpordipÄ
tustel 3: juulil püstitati ameeriklaste
^ poolt kaks maaümarekordit
sprintides 100 m 10,79 Evelyn
Ashford; eelmine 10,81 oli sakslanna
M. Gohrl nimel sellest aastast.
100 m— 9,93 Calvin Smith;
eelmine oli ameeriklase Jim Hi-nesl
nimel 9,95-ga 1968 olümpiamängudest
saadik Mehhikos. Tuule
kiirused oli alla 2 m/sek. -
Ramona J^eubert (^^
maa)) pai^andäs oma seitsmevõistluse
maailmarekordit 5. juunil
Moskvas, ^avutades 6836 punkti
(13,42 — 1,82 — 15,25 --^23,49
y 9 — 40,94 — 2.^^
mai spartakiaadil tehü veel teine,
maailmarekord, nimelt saavutas
Sergei litvinov vasaraheites 84,14.
A
Manada eesticistf
6. ja 7. augiistü toimus
iilikoolis moodsa rütmilise võistlusvõimlemise
naiskondade vaheline
võistlus, kus võitjale, ssi osaks
võimalus minna võistlema maailmameistrivõistlustele
Strasbourgi.
Esimene valik tehti juba Kanada
rahvusÜkel võistlustel Vancouve-ris,
kus Toronto rütmilise võimlemise
võistkond Arabesque
poole punl^tiga võitjaks, millega
jäid' muutmatükis^ ^sinemissõidud
Euroopasse. Arabesque valis omale
kaks paremat esinejat Kalev Esti-ennest,
nende hulgas Kathy Tihane;/
^
Möödunud kuul esinesid Kalev
Estienne tütarlapsed kahes va-nuse^/
upis York ülikooli kampuses
peetud Punase Risti tuluõhtul.
Mõlemas grupis, 10—12-aastased
ja nooremad ning vanemad esinesid
kümnelises grupis.
• Augustis on ettenähtud veel esinemised
esmaspäeval, 22. ja reedel
26. augustil Ontario PIace'is.
Ees on ka esinemised CNE ajal
Sport Ganada hoones ja mujal
ICiiltuurifoiidi auhinnaga kro^
IVAR IVASK"! poeem
L^etafa kaheksas Imüeraaniat on pühendatad oma snrnsEd
yanemaile $,keUe vaimiist Ja vaimnstnsest siündIMd verandfl f&
verandaraamata autor"'.
Mind $7.00 pluss 50 centi postikulu
VABA EESTLASE tatituses
ARVI TSNITSA koostatiici
Eeminuväe abiteenistaslaste sõjasõito II maailmasõja
lõpupoolel kirjeldav sanrteos
60 lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente
Hind $47.00 plnsis $1.50 saatekoln Kanadas
$3.00 teistele maadele
Saadaval Vaba Eestlase talituses
'Kanada eestlaste edetabel males
l a u g . 1983:
:A^ärkl600+
1. Peter M a t s ^ - ' ^
2. Ingvar Liitoja
3. >Iartin Veltmann ........ 1949
4. Endel Tooming 1861
5. Uno Wesingi 1739
6. Jaak T r i e f e l d t 1 7 2 3
7. Hardd Uuetoa i . : . . . . . . : . 1718
S.Alex Küti ....... 1673
9. Ivar Laurima 1667
10; Kalev Pügi
Kogu Kanadas oh 1407 mäletajat
1600+ järgus, seega moodustavad
16004- järgu maletajad esimese
kolmandiku kogu võistlejate arvust.
1. Älf. Wtmaim^ :.. . .^^
2. C. Vahejaus
3. Andrus Koresaar
4. Johan Koger .....
5. Lembit Joselin .......,..
6. Erik Rammo .......
7. Oss• Lisits ;..............
8. Jaak Järve ..........
9. Madis Piigi .........
10. Kalle mgi.-.:..^
11. Andres Piigi ...... •
12. Erik Näär
Lisaks tuldvad Olav Ran
Valdeko Pikkand ja 2756
jat 1599— järgus.
1576
1568
1534
1503
1494
1467
1459
1435
1293
1264
1150
970
doja ja
kanada jalgNtturigci
,,Vabä Eestlase" nr. 55 avaldatud
kirjutises „0}itnk sport" kirjeldati
jalgrattaspõrdi ohtlikkust. Seda
tõendas möödunud nädalal Kanada
parima jalgratturi 33-aastase
Jocelyn Lovdü juhtum. Ta on olnud
üle kümne aasta esimeste hulgas.
Nüüd, harjutussõidul väljaspool
Torontot ta põf kas kokku samas
suunas sõitva veokiga, ta paisati
maha, tal murdus kaelaluu ja
on mitmeid sisemisi vigastusi, millest
vanemate soovil esialgul pole
räägitud. Küll kestsid operatsioon
nid nütmeid tunde.
33-aastahe Jocelyn Lovelltuii 4-
aastaselt Kanadasse. Ta alustas
Võistlussporti 13-aastaselt. Oma
paarikümne-aastase jalgratturi karjääri
ajal ta on võistelnud mitmesugustel
aladel, tuUes 40 korda
Kanada meistriks. Oli esimene
1970. a. Briti maailmariigi mängudel,
võites seal esimese kuldmedali
Kanädale pärast 30 aastat. Qn saavutanud
kuldmedaleid Edmontoni
ja Pan Ameerika mängudel.
J. Lovell pidas jalgrattaäri Torontos
ja oli Blöor Cycle meeskonna
kapten, kuhu on kuulunud
ka eestlased Martin ja Robert Vel-
Paremale: 1. Poolsaar Aasias. 5.
Käega äkki hoopi andma, virutama.
9. Kohanimi Tallinna lähedal.
11. Omaette, eraldi. 13. Lämbe. 15.
Liiklussoon. 16, 'Näitav asesõna,
18. Vahend vee laskmiseks. 19.
Avar. 20; Perekond.. 22. Sambla
liik. 24. FMsihst Jõudu hindavad
vanad kreeklased. 25.. Ülemast
seisusest isik. 27. Eesti helilooja.
29. Lind Austraalias/ 30. Graafika
liik. 31. Eesti heülooja. 33. See
aeg on ilus. 34. Kohanimi Tallinna
lähedal. 36. Naisenimi. 37.
Linn Norras. 38. Pealmn Euroopas.
39. Varem olnud.
Ä : 1. Eesti hiuletaja. 2. Eba-tavahne
asi. 3. Mõistke ära. 4.
Kaks sarnast. 5. Kaksikvokaal. 6.
Järv Venemaal, mis sai eesti sõdu-käduinadlt
Eesti ujunüskoondis võitis viiendat
korda järjest Soome koondise.
Seekordne punktide vahekord 164:
142. Võisteldi juunis Tallinnas.
Eaul Laidvee 400 m kompleksujumises
sai uue Eesti rekordi ajaga
4.33,5 ja parima meesujuja auhinna.
Parim naisujuja oli Marina
Trofimova, kes 200 m rinnuliujumises
püstitas Eesti rekordi ajaga
2.36,9.
reile tuttavaks viimases sõjas. 7.
Nurm. 8. Tööstuskeskus Virumaal.
10. A. H. Tammsaare jutustus. 12.
Puhastusvaliend. 14. Nõrgamõistu-seline.
17. Eesti riigimees. .19.
Rahvuspark Põhja-Eestis. 21. Endine
Eesti Rahva Muuseumi asukoht.
23. Jumalateenistus. 25. Ümmargune.
26. Kirjavahemärk. 27.
Tõsine sõnavahetus, tüli. 28. Metall.
29. Naisenimi. 32. Aspekt.
35. Lambatall. 36. Ühe meie kommentaatori
nimemärk.
LAHENDUS
•. Paremales-.1. Kk. -3. Epp. 7. Ke-'
res. 10. Käru. 11. Aade. 12. Esik.
13. Asuküla. 15. Esiti. 17. Liu.
18. Talu. 14. RSZ. 21. Soome. 24.
Isa. 25. Vaar. 27. Areen. 29.
Amm. 31. Veedam. 33. Puuste.
36. Osi. 37. Etaan. 39. Ader. 41.
Tee. 42. L. Savi. 44. Goä. 46. Nodi.
48. Pea. 50. Ampel. 52. Berliin.
54. Odav. 55. Laid. 56. Linn;
IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG
Mihkel iiidigu loomingust
Ettekantnd lOO-aastase süimi mälestamise kontserdi
9. novembrU 1980 Wmtos
I küljel: AVAMÄNG — FANTAASIA, LINDA LAUI^
IGATSUS, BALLAAD.
II küljel: JAAI>«öö — sibifoomline poeem, PõIiSMEISA
lÄRV, ms Ja HUNT, LAPŠ^^
Ü K P I S A R ^ ^ ^
Kaastegevad sümfooniaorkelster, noortekoor' ,^LQota^% t. E.
Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid õnne Laikve, Irene Loo©»
berg ja teheUist Winona Zelenka. Juhataja P, P. Lüdig.
HIND $13.50 pluss saatekulD
Saadaval „VABA EESTLASE" t Ä s e s ja
Eesti Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto
i; 1. Käsi. 2. Kruusa. 4. Pai.
5. Paater. 6. Keel. 7. Rei. 8. Es^
raad. 9. Siis. 10. Kalevipoeg. 14.
Ülo. 16. Suine. 20. Zimmermann.
22. Oras. 23. Maret. 26. Alus. 28.
Evans. 30. Male. 32. Elav. 34, Uitama.
35. Teene. 38. Alibi. 40.
Dipii. 43. Aur. 45. Oad. 47. 011.
49. Ein.
Müügil VABA EESTLASE talituses;
lEHYITUD PURJEDEGA II
Sündmusi |cg jutustusi mereelust
JBesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise, Torontos
väljaandeV302 lk.
HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $1.—, mujale
ID
ID
D
10
B
O .
• ID
IQ
ID
O
O
• n .
c
D
D
O
. 0
: B
C
D
•-.o:
0
o
10
: (D
ID
. O
B
ID
m
0
u
a
tss
. E
ID
01
ai
m
• 01
o
ta
m
a
• . B ;
. 0
JUTUD JA TEOD
maakeelde tõlgitud ja mde.lüMe
O
O
0
D
D
B
B
D
D
0
D
D
O
• D
O
D
D
B
P
D
B
D
B
D
B
m
D
•ts
-B
B
a
B
B
B
B
B
D
D
O
Q
D
D
B
See oleks vaene kirjamees, kes niisuguses
asjas vahet teeks, sest
„narradel (?) peab rehaga pead su-gema".
No, vader, mis sa arvad?"
Ohakad on eeslile toiduks loodud;
kes- leiba ei taha süüa, see
närigu ohakaid, ja kes selget keelt
ei taha, see Võtku aganakeelt, aga
ärgu mingu mitte paremat suutäit
teise eest näppama, nagu üks kilplane
tegi, kes Uppakällo isanda
kausist tüki šaiapudi salamahti
maiuseks võttis.
Kogiikönna-peavanem oli sedamaid
salalikku pettust märganud ja
lõi laksti vargale käe peale, kui
see teist korda käpa lusikaga varguse
teele juhatas. Ehmatades võttis
mehike poolnäritud suutäie suust
ja viskas kaussi tagasi; aga tilem-isandal
ei olnud pikemalt söögiisi,
vaid ta tõusis lauast ja läks ära,
seni kui kilplased kõik maiuse-road
ära nosisid ja kannud ja pudelid
tühjendasid, nii et kuhugi riismeid
1% ei
Said kilplased lounasööma peale
natuke leiba luusse lasknud, siis
palusid nad iilemisanda soolapõldu
vaatama ja rääkisid sealjuures mõnest
teisest kavalast tööst, mis nemad
tuleval aasf ai tahtsid korrale
seada; nõnda lubasid mõningad jahu
ja tangu külvata, et hiljdm ves-kü
käimist ja m^ti-maksu möldrile
Sarvis ei oleks. Teised kiitsid jälle,
et väga mõnus oleks talvel põldu
lles künda ja rohkesti lund sõnniku
kombel maa sisse pöörata, siis
ei oleks põllul põua kartust; maapealne
lumi sulab kevade ära ja
ei saada IceÜelegi kasu, aga kui lumi
suvel aegamööda maa sees sulab,
siis
mait rääkisid kilplased ülemisan-dale,
mis tarkust. ndle nõukoja
ehitkmise ajal üks palk oli õpetanud,
ja kuidas nemad sedamaid
hiljem teised palgid mäele tagasi
olid viinud, kust puud omal jalal
alla läinud, et neil suuremat vaeva
ei olnud.
Nõnda jõudis õhtu kätte, kus
Uppakällo isand . neile Võõrsiks
läks. Aga roogade kirjutamine jäägu
jälle nende meeste talituseks,
kes oskavad ,ivaagnas vaagna"
kõrvale panna, ja kus võõraks palutud
ülemisand ei mitte „lauas",
vaid „laudas" istub. ;
„No mis ime asi ta siis on? Kas
ei ole ükdkõik: lauas või laudas.
,&:aüeK wm n-e;.;.E e 1 j as
pea ••
Kuidas kilplased ühe
di üle kohut Miõ2stavad<,
Küll pani Uppakällo ülemisand
väga imeks neid alpimisi, mis ta
siin igal sammul oma silmaga nägi,
ja ta ei võinud^ mitte aru saada,
kuidas üks rahvasugu, kes enne
seda mõistuse ja tarkuse poolest
maailmas kuülus oli olnud,
nüüd üsna albiks läinud, nii et
midagi mõistlikku asja neist enam
ei nähtud ega kuuldud.
Et sellest täielikku Otsust saada,
kas nende alpimine tõsine või aga
ülemisand . neile ühe mõistatuse-tüki
katseks. Tema ütles:
„Viimati sõitsm ma ühe küla
ligidal metsast mööda ja nägm tee
ääres ühe surnud hundi, kellel elu
sees ei oliiud. Väljaspoolt ei olnud
midagi armi ega viga näha, mis
surrna oleks võinud sünnitada, sellepärast
tahaksin ma heameelega
teada, misläbi hundile surm pii
tulnud. Teie olete kuulsad targad,
nimetage mulle hundi surma viga?"
Kui praegu-kuulutatud küsimine
nõuisandate ette oli pandud, ihnus
jälle paljugi tarku arvamisi, ja
igal isearvamisel leiti oma osa abimehi,
kes asja tõeks kiitsid. Esimesed
arvasid: hunt on pakasel
talvel palja jalu sügavast lumest
läbi käinud, kus jalad külmetama
hakkasid, tarretanud kükn veri
voolas sooni pidi südamesse, tegi
südame voolmeid, mis näpistama
hakkasid, ja et tal sooja õlut ega
arnikateevett ei olnud, pidi ta surma
leidma. —
Teised arvasid: hundil ei olnud
ratsahobust, vaid ta pidi omal jalal
kõik teekonnad rändama, pealegi
sagedasti hirmu pärast, pakku
põgenema, kui rahvas teda nähes
„urjoh! urjoh!" karjus ja nuiade jä
püssidega temal kannul oli. Seesugusel
tagakihutamisel oli ta vist
mõrtsukate eest jooksnud, kuni
hing rindu kinni jäi, nii et ta uimaselt
maha langes jä seal surma
Kohnandad arvasid: hundü ei
olnud kuube kasuka peal, vihma
ja räntsaka ^ d u oli kasuka ära
leotanüd, ja et tal sooja tuba jä
ahju kasuka kuivatamise tarvis ei
olnud, pidi ta märja kasukaga
kütmata pesasse magama heitma;
äga küünal ööl tarretas hundikese
veri märja kasukaga ühte tompu;
see on vist temale surma toonud.
Neljas arvamise otsus kuuldus
mõnda: hirmus kange valu j a kibe
piin, mis hundil oli olnud, on tema
vististi tapnud; sest temal ei
olnud kõigel eluajal veel enne seda
nii rasket valu olnud kui sel
silmapilgul, kus ta suri..
Aga kogukonna-peavanema peas
oli hundi.surma pärast vües arvamine
välja hautud, mis meie maakeele
sõnal nõnda kostis: „Meie
oleme, armsad naabrid," alustas
tark mees juttu, — „juba oma küla
lojuse-, jä lambakarjast seda viga
selgesti näinud, mis hunti suretanud;
meü on hulk elajaid metsa
kätte kadunud, mis ehk enamasti
kõik tema kõhtu läinud.
Siin tuleb iseäranis tähele panna
esiteks: hundU ei ole korralist ma-jaelamist
ega kedagi talitajat OIT
nud, kes tema eest muret oleks
osanud kanda; kriimsihiia-emandal
ei ole olnud leemepadagi majas,
sellepärast pidi hunt enamasti üsna
toorest liha sööma.
Teiseks: mõnel vanal lehmal,
mis ta hädakitsikul nälja pärast pidi
sööma, ei olnud ka mitte kõige
parem liha; seesinane visa, lüatigi
talve ajal külmetanud toit võis tema
sisikoimale mõnda pakitust teha..":.'
•
Kolmandaiks: hunt oli söönud,
mis tal kätte juhtus, mõnikord ka
lõppenud lojuste raiska, ja hiljaaegu
vast lõjgpes minu vaderil üks
kaua aega põdenud lehm otsa, seda
liha on ta toorelt küpsetamata
söönud, vee asemel külma lund
peale lakkunud, miska ta kõhu ära
külmetanud, mis kanget kõhu-nä-pistust
võis teha. Tohime siis
imeks panna, kui ta viimaks kõhuvalu
kätte lõppes; tema! ei olnud
püssirohtu ega türgji-pipra viina,
mis meie kohal selle vastu tarvitatakse."
• Seda viimast otsuseandmist hundi
surma pärast kiideti igalt poolt
ja vüdi Uppakällo isandale küsimise
vastuseks.
K a h e k ü m n e v i i es
p e a t ü k k .
Kuidas kilplased UppakaUo isaffl°
dalt kiija^eadust paluvad.
Enne kui UppakaUo ülemisand
minema läks, tõid kilplased veel
ühe palumise tema ette, et ta neile
varjukeeldust selle vastu annaks,
et üks Kilpla kirjamees mitte
enam ei tohiks oma kirju nagu
tänini trükki panna, kus sees. kallis
selge kilpla keelemurre ära sa-latakse.
Kuidas tohib üks mõistlik tark
kirjamees „sõna". kirjutada, kus
„sanna" peab seisma, või „Sannu-metoja"
kohta «sõnumitooja" panna,
ja sedaviisi kõik vanast päritud
kunstiikud jooned, nagu „tem-ma,
minna, sinna, nunmi" ja nen-de-
sarnased: tema, mina, sina, nimi
ete, kirjutada, et kirjasõna välja
näitab, kui tuleks ta rahva suust
ja ei mitte raamatust. Aga ehk
küU meil seda kartust ei ole, et
Kilplaš keegi niisugust ' rumidust
saaks hakkama heaks kiitma või
tegema, siiski tõuseb kartust, rahvas
võiks muil maadel mõnesaja
aasta pärast nõnda ku-jutama hakata.
Tutvustata!
rahvast ja
EELK on vnm?|
nud hea mooduse
duse mitmele ee j
ka eestlaste olul
broshüürile. Nüüj
Maailmaliidu koi
uusSe-leheküljelii
led ta Freedom
State of the Est^
the Church".
Selle esimene d
seeritud Kirikute
meskirikuüe, et n|
Helsingi inimõigj
täitmisele. SaatesI
toetades Kirikut
programme ,,me
da mõningaid ifaki
sioone praegustesj
kes on üks koini
kes on ootamas
gi lõpuakti täitmj
Peapiiskop K.
; „Eesti rahvas ja
"käsitletud Eesti
selle kaitseks teh^
seks kiriku olukor
des neid vaimuli]
pärast kamiatanuc
DokumentatsiooJ
Heikinheimo rapo^
ilmus ..Helsingin
a. pealkirjaga „Sij
rüe. Häirivat etnil}
sellele täiendus
„Eesti keel surve]
vai on avaldatud
„Helsingit Sanom?
millele Seppo Heil
Järgnevad „Ka,s|
nende kultuur on
meeriv raport
tist", mis ilmus
„NäkopüriV'. Kiri
Euroopa Parlamei
vastu võetud resol
kohta Eestis, Läti^
' EELK poolt väljj
on selline tutvusta^
konkreetselt suudal
se püdi. Selle suu j
Maaümaliidu liiki
dajaüe, laiale fooi
leti üsnagi palju
si probleeme Ja osi
sus on domineerimi
se vajalik selliste
karmide faktide es
hinnatav ja hästi
anne.
ADVOK
ENN Al
ADYOKAAI
Room mi, Royj
Toronto Domi
FMtkiadreM: P.<
Oot (Bay &
Telefon: 8i
24-tundi telefoni 1
VABA EE!
TOIMETUS h
avatud esmž
reedeni kelU
Toimetaja H.
tel. 481-
Telefonid: toimi
talitud
KUULUli
VABAEES1
on tasuv aj alcl
leviku t^
üks toll ühel vej
kuulutuste küljel
-tekstis ..
esiküljel
Kanlotnsi voei
nädala esimesse
emasp. homm. k
nädala teise ajak
map. homm,
tel. 444-^
Väljaspool t|
Hehni Liivandi
Leida Mariey
Posüaadress:
9 Parrävano Gt.|
Wülowdale, Ont
Y
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830816 |
Description
| Title | 1983-08-16-06 |
| OCR text | ai, 16. 1983 — Tuesday, August 16,198S - Nr. 60 Nr. 60 ' UHUU eaaaa Colorado Sjprings SpordipÄ tustel 3: juulil püstitati ameeriklaste ^ poolt kaks maaümarekordit sprintides 100 m 10,79 Evelyn Ashford; eelmine 10,81 oli sakslanna M. Gohrl nimel sellest aastast. 100 m— 9,93 Calvin Smith; eelmine oli ameeriklase Jim Hi-nesl nimel 9,95-ga 1968 olümpiamängudest saadik Mehhikos. Tuule kiirused oli alla 2 m/sek. - Ramona J^eubert (^^ maa)) pai^andäs oma seitsmevõistluse maailmarekordit 5. juunil Moskvas, ^avutades 6836 punkti (13,42 — 1,82 — 15,25 --^23,49 y 9 — 40,94 — 2.^^ mai spartakiaadil tehü veel teine, maailmarekord, nimelt saavutas Sergei litvinov vasaraheites 84,14. A Manada eesticistf 6. ja 7. augiistü toimus iilikoolis moodsa rütmilise võistlusvõimlemise naiskondade vaheline võistlus, kus võitjale, ssi osaks võimalus minna võistlema maailmameistrivõistlustele Strasbourgi. Esimene valik tehti juba Kanada rahvusÜkel võistlustel Vancouve-ris, kus Toronto rütmilise võimlemise võistkond Arabesque poole punl^tiga võitjaks, millega jäid' muutmatükis^ ^sinemissõidud Euroopasse. Arabesque valis omale kaks paremat esinejat Kalev Esti-ennest, nende hulgas Kathy Tihane;/ ^ Möödunud kuul esinesid Kalev Estienne tütarlapsed kahes va-nuse^/ upis York ülikooli kampuses peetud Punase Risti tuluõhtul. Mõlemas grupis, 10—12-aastased ja nooremad ning vanemad esinesid kümnelises grupis. • Augustis on ettenähtud veel esinemised esmaspäeval, 22. ja reedel 26. augustil Ontario PIace'is. Ees on ka esinemised CNE ajal Sport Ganada hoones ja mujal ICiiltuurifoiidi auhinnaga kro^ IVAR IVASK"! poeem L^etafa kaheksas Imüeraaniat on pühendatad oma snrnsEd yanemaile $,keUe vaimiist Ja vaimnstnsest siündIMd verandfl f& verandaraamata autor"'. Mind $7.00 pluss 50 centi postikulu VABA EESTLASE tatituses ARVI TSNITSA koostatiici Eeminuväe abiteenistaslaste sõjasõito II maailmasõja lõpupoolel kirjeldav sanrteos 60 lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente Hind $47.00 plnsis $1.50 saatekoln Kanadas $3.00 teistele maadele Saadaval Vaba Eestlase talituses 'Kanada eestlaste edetabel males l a u g . 1983: :A^ärkl600+ 1. Peter M a t s ^ - ' ^ 2. Ingvar Liitoja 3. >Iartin Veltmann ........ 1949 4. Endel Tooming 1861 5. Uno Wesingi 1739 6. Jaak T r i e f e l d t 1 7 2 3 7. Hardd Uuetoa i . : . . . . . . : . 1718 S.Alex Küti ....... 1673 9. Ivar Laurima 1667 10; Kalev Pügi Kogu Kanadas oh 1407 mäletajat 1600+ järgus, seega moodustavad 16004- järgu maletajad esimese kolmandiku kogu võistlejate arvust. 1. Älf. Wtmaim^ :.. . .^^ 2. C. Vahejaus 3. Andrus Koresaar 4. Johan Koger ..... 5. Lembit Joselin .......,.. 6. Erik Rammo ....... 7. Oss• Lisits ;.............. 8. Jaak Järve .......... 9. Madis Piigi ......... 10. Kalle mgi.-.:..^ 11. Andres Piigi ...... • 12. Erik Näär Lisaks tuldvad Olav Ran Valdeko Pikkand ja 2756 jat 1599— järgus. 1576 1568 1534 1503 1494 1467 1459 1435 1293 1264 1150 970 doja ja kanada jalgNtturigci ,,Vabä Eestlase" nr. 55 avaldatud kirjutises „0}itnk sport" kirjeldati jalgrattaspõrdi ohtlikkust. Seda tõendas möödunud nädalal Kanada parima jalgratturi 33-aastase Jocelyn Lovdü juhtum. Ta on olnud üle kümne aasta esimeste hulgas. Nüüd, harjutussõidul väljaspool Torontot ta põf kas kokku samas suunas sõitva veokiga, ta paisati maha, tal murdus kaelaluu ja on mitmeid sisemisi vigastusi, millest vanemate soovil esialgul pole räägitud. Küll kestsid operatsioon nid nütmeid tunde. 33-aastahe Jocelyn Lovelltuii 4- aastaselt Kanadasse. Ta alustas Võistlussporti 13-aastaselt. Oma paarikümne-aastase jalgratturi karjääri ajal ta on võistelnud mitmesugustel aladel, tuUes 40 korda Kanada meistriks. Oli esimene 1970. a. Briti maailmariigi mängudel, võites seal esimese kuldmedali Kanädale pärast 30 aastat. Qn saavutanud kuldmedaleid Edmontoni ja Pan Ameerika mängudel. J. Lovell pidas jalgrattaäri Torontos ja oli Blöor Cycle meeskonna kapten, kuhu on kuulunud ka eestlased Martin ja Robert Vel- Paremale: 1. Poolsaar Aasias. 5. Käega äkki hoopi andma, virutama. 9. Kohanimi Tallinna lähedal. 11. Omaette, eraldi. 13. Lämbe. 15. Liiklussoon. 16, 'Näitav asesõna, 18. Vahend vee laskmiseks. 19. Avar. 20; Perekond.. 22. Sambla liik. 24. FMsihst Jõudu hindavad vanad kreeklased. 25.. Ülemast seisusest isik. 27. Eesti helilooja. 29. Lind Austraalias/ 30. Graafika liik. 31. Eesti heülooja. 33. See aeg on ilus. 34. Kohanimi Tallinna lähedal. 36. Naisenimi. 37. Linn Norras. 38. Pealmn Euroopas. 39. Varem olnud. Ä : 1. Eesti hiuletaja. 2. Eba-tavahne asi. 3. Mõistke ära. 4. Kaks sarnast. 5. Kaksikvokaal. 6. Järv Venemaal, mis sai eesti sõdu-käduinadlt Eesti ujunüskoondis võitis viiendat korda järjest Soome koondise. Seekordne punktide vahekord 164: 142. Võisteldi juunis Tallinnas. Eaul Laidvee 400 m kompleksujumises sai uue Eesti rekordi ajaga 4.33,5 ja parima meesujuja auhinna. Parim naisujuja oli Marina Trofimova, kes 200 m rinnuliujumises püstitas Eesti rekordi ajaga 2.36,9. reile tuttavaks viimases sõjas. 7. Nurm. 8. Tööstuskeskus Virumaal. 10. A. H. Tammsaare jutustus. 12. Puhastusvaliend. 14. Nõrgamõistu-seline. 17. Eesti riigimees. .19. Rahvuspark Põhja-Eestis. 21. Endine Eesti Rahva Muuseumi asukoht. 23. Jumalateenistus. 25. Ümmargune. 26. Kirjavahemärk. 27. Tõsine sõnavahetus, tüli. 28. Metall. 29. Naisenimi. 32. Aspekt. 35. Lambatall. 36. Ühe meie kommentaatori nimemärk. LAHENDUS •. Paremales-.1. Kk. -3. Epp. 7. Ke-' res. 10. Käru. 11. Aade. 12. Esik. 13. Asuküla. 15. Esiti. 17. Liu. 18. Talu. 14. RSZ. 21. Soome. 24. Isa. 25. Vaar. 27. Areen. 29. Amm. 31. Veedam. 33. Puuste. 36. Osi. 37. Etaan. 39. Ader. 41. Tee. 42. L. Savi. 44. Goä. 46. Nodi. 48. Pea. 50. Ampel. 52. Berliin. 54. Odav. 55. Laid. 56. Linn; IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG Mihkel iiidigu loomingust Ettekantnd lOO-aastase süimi mälestamise kontserdi 9. novembrU 1980 Wmtos I küljel: AVAMÄNG — FANTAASIA, LINDA LAUI^ IGATSUS, BALLAAD. II küljel: JAAI>«öö — sibifoomline poeem, PõIiSMEISA lÄRV, ms Ja HUNT, LAPŠ^^ Ü K P I S A R ^ ^ ^ Kaastegevad sümfooniaorkelster, noortekoor' ,^LQota^% t. E. Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid õnne Laikve, Irene Loo©» berg ja teheUist Winona Zelenka. Juhataja P, P. Lüdig. HIND $13.50 pluss saatekulD Saadaval „VABA EESTLASE" t Ä s e s ja Eesti Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto i; 1. Käsi. 2. Kruusa. 4. Pai. 5. Paater. 6. Keel. 7. Rei. 8. Es^ raad. 9. Siis. 10. Kalevipoeg. 14. Ülo. 16. Suine. 20. Zimmermann. 22. Oras. 23. Maret. 26. Alus. 28. Evans. 30. Male. 32. Elav. 34, Uitama. 35. Teene. 38. Alibi. 40. Dipii. 43. Aur. 45. Oad. 47. 011. 49. Ein. Müügil VABA EESTLASE talituses; lEHYITUD PURJEDEGA II Sündmusi |cg jutustusi mereelust JBesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise, Torontos väljaandeV302 lk. HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $1.—, mujale ID ID D 10 B O . • ID IQ ID O O • n . c D D O . 0 : B C D •-.o: 0 o 10 : (D ID . O B ID m 0 u a tss . E ID 01 ai m • 01 o ta m a • . B ; . 0 JUTUD JA TEOD maakeelde tõlgitud ja mde.lüMe O O 0 D D B B D D 0 D D O • D O D D B P D B D B D B m D •ts -B B a B B B B B D D O Q D D B See oleks vaene kirjamees, kes niisuguses asjas vahet teeks, sest „narradel (?) peab rehaga pead su-gema". No, vader, mis sa arvad?" Ohakad on eeslile toiduks loodud; kes- leiba ei taha süüa, see närigu ohakaid, ja kes selget keelt ei taha, see Võtku aganakeelt, aga ärgu mingu mitte paremat suutäit teise eest näppama, nagu üks kilplane tegi, kes Uppakällo isanda kausist tüki šaiapudi salamahti maiuseks võttis. Kogiikönna-peavanem oli sedamaid salalikku pettust märganud ja lõi laksti vargale käe peale, kui see teist korda käpa lusikaga varguse teele juhatas. Ehmatades võttis mehike poolnäritud suutäie suust ja viskas kaussi tagasi; aga tilem-isandal ei olnud pikemalt söögiisi, vaid ta tõusis lauast ja läks ära, seni kui kilplased kõik maiuse-road ära nosisid ja kannud ja pudelid tühjendasid, nii et kuhugi riismeid 1% ei Said kilplased lounasööma peale natuke leiba luusse lasknud, siis palusid nad iilemisanda soolapõldu vaatama ja rääkisid sealjuures mõnest teisest kavalast tööst, mis nemad tuleval aasf ai tahtsid korrale seada; nõnda lubasid mõningad jahu ja tangu külvata, et hiljdm ves-kü käimist ja m^ti-maksu möldrile Sarvis ei oleks. Teised kiitsid jälle, et väga mõnus oleks talvel põldu lles künda ja rohkesti lund sõnniku kombel maa sisse pöörata, siis ei oleks põllul põua kartust; maapealne lumi sulab kevade ära ja ei saada IceÜelegi kasu, aga kui lumi suvel aegamööda maa sees sulab, siis mait rääkisid kilplased ülemisan-dale, mis tarkust. ndle nõukoja ehitkmise ajal üks palk oli õpetanud, ja kuidas nemad sedamaid hiljem teised palgid mäele tagasi olid viinud, kust puud omal jalal alla läinud, et neil suuremat vaeva ei olnud. Nõnda jõudis õhtu kätte, kus Uppakällo isand . neile Võõrsiks läks. Aga roogade kirjutamine jäägu jälle nende meeste talituseks, kes oskavad ,ivaagnas vaagna" kõrvale panna, ja kus võõraks palutud ülemisand ei mitte „lauas", vaid „laudas" istub. ; „No mis ime asi ta siis on? Kas ei ole ükdkõik: lauas või laudas. ,&:aüeK wm n-e;.;.E e 1 j as pea •• Kuidas kilplased ühe di üle kohut Miõ2stavad<, Küll pani Uppakällo ülemisand väga imeks neid alpimisi, mis ta siin igal sammul oma silmaga nägi, ja ta ei võinud^ mitte aru saada, kuidas üks rahvasugu, kes enne seda mõistuse ja tarkuse poolest maailmas kuülus oli olnud, nüüd üsna albiks läinud, nii et midagi mõistlikku asja neist enam ei nähtud ega kuuldud. Et sellest täielikku Otsust saada, kas nende alpimine tõsine või aga ülemisand . neile ühe mõistatuse-tüki katseks. Tema ütles: „Viimati sõitsm ma ühe küla ligidal metsast mööda ja nägm tee ääres ühe surnud hundi, kellel elu sees ei oliiud. Väljaspoolt ei olnud midagi armi ega viga näha, mis surrna oleks võinud sünnitada, sellepärast tahaksin ma heameelega teada, misläbi hundile surm pii tulnud. Teie olete kuulsad targad, nimetage mulle hundi surma viga?" Kui praegu-kuulutatud küsimine nõuisandate ette oli pandud, ihnus jälle paljugi tarku arvamisi, ja igal isearvamisel leiti oma osa abimehi, kes asja tõeks kiitsid. Esimesed arvasid: hunt on pakasel talvel palja jalu sügavast lumest läbi käinud, kus jalad külmetama hakkasid, tarretanud kükn veri voolas sooni pidi südamesse, tegi südame voolmeid, mis näpistama hakkasid, ja et tal sooja õlut ega arnikateevett ei olnud, pidi ta surma leidma. — Teised arvasid: hundil ei olnud ratsahobust, vaid ta pidi omal jalal kõik teekonnad rändama, pealegi sagedasti hirmu pärast, pakku põgenema, kui rahvas teda nähes „urjoh! urjoh!" karjus ja nuiade jä püssidega temal kannul oli. Seesugusel tagakihutamisel oli ta vist mõrtsukate eest jooksnud, kuni hing rindu kinni jäi, nii et ta uimaselt maha langes jä seal surma Kohnandad arvasid: hundü ei olnud kuube kasuka peal, vihma ja räntsaka ^ d u oli kasuka ära leotanüd, ja et tal sooja tuba jä ahju kasuka kuivatamise tarvis ei olnud, pidi ta märja kasukaga kütmata pesasse magama heitma; äga küünal ööl tarretas hundikese veri märja kasukaga ühte tompu; see on vist temale surma toonud. Neljas arvamise otsus kuuldus mõnda: hirmus kange valu j a kibe piin, mis hundil oli olnud, on tema vististi tapnud; sest temal ei olnud kõigel eluajal veel enne seda nii rasket valu olnud kui sel silmapilgul, kus ta suri.. Aga kogukonna-peavanema peas oli hundi.surma pärast vües arvamine välja hautud, mis meie maakeele sõnal nõnda kostis: „Meie oleme, armsad naabrid," alustas tark mees juttu, — „juba oma küla lojuse-, jä lambakarjast seda viga selgesti näinud, mis hunti suretanud; meü on hulk elajaid metsa kätte kadunud, mis ehk enamasti kõik tema kõhtu läinud. Siin tuleb iseäranis tähele panna esiteks: hundU ei ole korralist ma-jaelamist ega kedagi talitajat OIT nud, kes tema eest muret oleks osanud kanda; kriimsihiia-emandal ei ole olnud leemepadagi majas, sellepärast pidi hunt enamasti üsna toorest liha sööma. Teiseks: mõnel vanal lehmal, mis ta hädakitsikul nälja pärast pidi sööma, ei olnud ka mitte kõige parem liha; seesinane visa, lüatigi talve ajal külmetanud toit võis tema sisikoimale mõnda pakitust teha..":.' • Kolmandaiks: hunt oli söönud, mis tal kätte juhtus, mõnikord ka lõppenud lojuste raiska, ja hiljaaegu vast lõjgpes minu vaderil üks kaua aega põdenud lehm otsa, seda liha on ta toorelt küpsetamata söönud, vee asemel külma lund peale lakkunud, miska ta kõhu ära külmetanud, mis kanget kõhu-nä-pistust võis teha. Tohime siis imeks panna, kui ta viimaks kõhuvalu kätte lõppes; tema! ei olnud püssirohtu ega türgji-pipra viina, mis meie kohal selle vastu tarvitatakse." • Seda viimast otsuseandmist hundi surma pärast kiideti igalt poolt ja vüdi Uppakällo isandale küsimise vastuseks. K a h e k ü m n e v i i es p e a t ü k k . Kuidas kilplased UppakaUo isaffl° dalt kiija^eadust paluvad. Enne kui UppakaUo ülemisand minema läks, tõid kilplased veel ühe palumise tema ette, et ta neile varjukeeldust selle vastu annaks, et üks Kilpla kirjamees mitte enam ei tohiks oma kirju nagu tänini trükki panna, kus sees. kallis selge kilpla keelemurre ära sa-latakse. Kuidas tohib üks mõistlik tark kirjamees „sõna". kirjutada, kus „sanna" peab seisma, või „Sannu-metoja" kohta «sõnumitooja" panna, ja sedaviisi kõik vanast päritud kunstiikud jooned, nagu „tem-ma, minna, sinna, nunmi" ja nen-de- sarnased: tema, mina, sina, nimi ete, kirjutada, et kirjasõna välja näitab, kui tuleks ta rahva suust ja ei mitte raamatust. Aga ehk küU meil seda kartust ei ole, et Kilplaš keegi niisugust ' rumidust saaks hakkama heaks kiitma või tegema, siiski tõuseb kartust, rahvas võiks muil maadel mõnesaja aasta pärast nõnda ku-jutama hakata. Tutvustata! rahvast ja EELK on vnm?| nud hea mooduse duse mitmele ee j ka eestlaste olul broshüürile. Nüüj Maailmaliidu koi uusSe-leheküljelii led ta Freedom State of the Est^ the Church". Selle esimene d seeritud Kirikute meskirikuüe, et n| Helsingi inimõigj täitmisele. SaatesI toetades Kirikut programme ,,me da mõningaid ifaki sioone praegustesj kes on üks koini kes on ootamas gi lõpuakti täitmj Peapiiskop K. ; „Eesti rahvas ja "käsitletud Eesti selle kaitseks teh^ seks kiriku olukor des neid vaimuli] pärast kamiatanuc DokumentatsiooJ Heikinheimo rapo^ ilmus ..Helsingin a. pealkirjaga „Sij rüe. Häirivat etnil} sellele täiendus „Eesti keel surve] vai on avaldatud „Helsingit Sanom? millele Seppo Heil Järgnevad „Ka,s| nende kultuur on meeriv raport tist", mis ilmus „NäkopüriV'. Kiri Euroopa Parlamei vastu võetud resol kohta Eestis, Läti^ ' EELK poolt väljj on selline tutvusta^ konkreetselt suudal se püdi. Selle suu j Maaümaliidu liiki dajaüe, laiale fooi leti üsnagi palju si probleeme Ja osi sus on domineerimi se vajalik selliste karmide faktide es hinnatav ja hästi anne. ADVOK ENN Al ADYOKAAI Room mi, Royj Toronto Domi FMtkiadreM: P.< Oot (Bay & Telefon: 8i 24-tundi telefoni 1 VABA EE! TOIMETUS h avatud esmž reedeni kelU Toimetaja H. tel. 481- Telefonid: toimi talitud KUULUli VABAEES1 on tasuv aj alcl leviku t^ üks toll ühel vej kuulutuste küljel -tekstis .. esiküljel Kanlotnsi voei nädala esimesse emasp. homm. k nädala teise ajak map. homm, tel. 444-^ Väljaspool t| Hehni Liivandi Leida Mariey Posüaadress: 9 Parrävano Gt.| Wülowdale, Ont Y |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-16-06
