1986-08-22-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A E E S T L A N E reedel, 22. augustil 1986 — Friday, August 22,3086
oa
JUHiiminiiHn
Sellel swvel oli Seedriom lastesuvekodiist osavõtt arvukam kel moädesBid aastail,
nBiillest op luttu.olnud meie lehe vaffasemates uuiMbrites. ^^Vaba Eestlane", usutles suvekodu
juhatajat õp, Tõnis NõnBmikut, (fet lähennalt kuulda suvekodu tööst^ eesmärkidest
ja i^avutusist'
Pead s& tänavuse suveWai Bio©-" Keskmiselt' omandasid noored lastest tulid perekondadest, kus
aega oiiiiiiie§t!ifiiuks? 60—200 uut eesti keele tarbesõna, mõlemad abielupooled olid eestla-
Antud olukordi arvestades õn- õppisid selgeks kolm eesti rahva-- sed, 70 protsenti segaabieludest ja
nestus suvekodu üle ootuste hästi tantsu ja kümmekond eesti laulu. 5 protsenti perekondadest, kus üks
ja püstitatud eesmärgid saavutati Tutvunesid eesti suurpidustuste vanavanem oli eesti päritoluga, oli
rahuldavalt. traditsioonidega, mis kulmineerus tõepoolest tore tunne kui kaks
abijuhataja Merike Kogeri poolt noort hakkasid kasvatajatega kõne-sa
,,mm ©liiikor- korraldatud „Seedrioru Estivaliga". lema eesti keelt. See võib mõnele
See koosnes valguspeost võimlemi- lugejale tunduda tühisena, ^ mulle
Kui tegemist on kasvandike pe- se, rahvatantsu ja lühinäidendi esi- aga suursaavutusena,
rega, millest ainult 15 protsenti tamisega; laulupeost vastava rong- « .
rääkisid vabalt eesti keelt, 10 prot- käigu ja üldjuhtidega, millele järg- ®" ^^^^^^ v&mmMe mlM
senti: vaevaliselt, 30 protsenti said nes õhtul maskeraad ja tants. L i - Sellest võiks tulla päris pikk lu-eesti
keelest enapi-vähem aru ja saks sellele kuulsid noored meie gu. Tahaksin vaid rõhutada, et
45 protsenti ei mõistnud eesti keelt ajaloost ja rahvusgrupi päevaprob- Šeedrioru taoline suvekodu paneb
või tundsid ainult üksikuid sõnu, leemidest; tutvunesid mõningate noortes idanema eestluse seemne ja
sus pitas taoline olukord suveko- eesti rähvakommetega ja õppisid see on vanemate teha, kas sellest
du juhtkonnale ebatavalisi nõudeid tundma mõningaid eesti rahva kasvab üks tugev taim või mitte,
tegevuse kavandamisel ja eesmär- suurkujusid, tutvustati ka Seedrioru Loodan tõsiselt, e vanemad arenda-kidepüstitan^
isel-läbiviimisel ajalugu. vad kodudes seda, millega laps te-i.
j. " J, " .J,.. ^v, , . , , .. . gi alguse suvekodus. Eestluse vastu
• Mis olid SMš ;SBe(edl eesmargad? Ülaltpodiui valjendalb üsna pmge- ^ ^ i ^ , j^^^j olevat, ega nad siis
Võimaluste piirides tutvustada Bast tegevust, kuidas olW lood teSs- j^^j^ju saadaks oma lapsi Seedri-orule
— miks siis seda huvi m i t te
"9
lastele eesti kultuuri, ajalugu ja vä» te tegevusaladega'
hemal määral geograafiat. Õpeta- Neid oli rohkesti. Noored õppi- süvendada ja kujundada oma koda
lastele vähemalt 12 uut eesti- sid ratsutamist ja hobuste eest dust eesti kodu.
keelset sõna päevas, tutvustada nei- hoolitsemist, populaarsed olid ka Soovide õp. Nõmmikule ja tema
le eesti ühiskonna tööd Kanadas, veesuusatamine ja laskmine. Ker- abilistele tänutundes jõudu ja tege-anda
noortele võimalust kohtuda gejõustik ja orienteerumine oli pai-' vusindu edaspidiseks iiing loodame, ja Leena Roos, Kadri
teiste eesti päritoluga noortega ja judele uus ja pakkus seepärast hu- et eesti päritoluga vanematele ku-selgitada
neile kristlikku eetikat, vi — lisaks sellele oli loomulikult juneb nende pärivus sääraseks aär-
Lisaksselleleltõmmata neid sport- võimlemine ja ujumine. ' deks, mida on väärt edasi anda.
likku tegevusse, kaasa arvatud «, « ^ See saab aga toimuda kodus — ka-
.asumine ja võimaldada nei. viibida J ^ ^ ^ * ^ he- või kolmenädalane suvekodus. KöfSkysBS KmS^h,
1—3 nädalat vabas looduses. ^^«^ ^^^^^^ ^-jj^ ^^^^ ainuh täiendada,
Muldas iindad BiendeeesmäffM" Kõigepealt noorte^ i ^ ^ mitte kunagi asendada. . '
vestades tõsiasja, et 25 protsenti ' OKo Karskustööst Kuusalu kolhoosis
rääkis Harju ^^^^^^^^r^^
ühingu seminaris ametiühiriguko-mitee
esimees Maila Kõ-t
neldi ka sellest kuidas korraldada
alkoholivaba pulma ja kui vajalik
on tuua meie koosviibimistele, ka
perekondlikele õhtutele tagasi mis'-
, kipärast unustusehõlma jäänud
seltskonnalaul toredad rahvali-
••-..^if
laulupeo üldjuhid, vasakult M a i -
i Nõmmik ja Tiina Gallagher.
Foto: M . Koger
i
kud laulud, rahvalaulud. Sellele vajadusele
ergutati mõtlema ka eesti
heliloojaid, kuna on vaja uusi tõsiselt
rahvalikke laule, mille meloodia
kaasa haarab ja laulmine ei
nõua muusikalist eriharidust (ega
lauluõli).
Üldse leiti, et kogu üldises suhtumises
tuleb saavutada otsustav
pööre, kuhu veel ei ole jõutud.
Eriti vähe on noortele suudetud
pakkuda, mistõttu nende osa karskusliikumises
ön tagasihoidlik.
Eestikeelsete:. Raadiosaadete Toimetaja
Ameerika Ühendriikide raadiojaam, RFE-SeedrioruÄesuvekodm
peeti Jutiatajapuldis kasvataja Marja Leena Roos.
Foto: M . koger
LP MILL TÄILOi
iga kodasiik joob keskmiselt 1355
tassi teed aastas, on ikka esikohal
maalimas tee tarbimisel, välja SF-vatud
Aasia nigid.
f»
P U H A S T U S
S E I N A S T ^ E I N A SA L A H T I S ED
E R K LOKBIK — 447-9834
KÄTUiifaaiD
®0
ei
¥effiSalralmea4f243il
Metro licenc® 2422
gu" teatas, et kõige lähem konkurent
Inglismaale on Uus-Meremaa
889 tassiga. Austraalia kodanikud
Joovad keskmiselt 642 tassi teed
aastas, N. Liidus 325 ja ameeriklased
321. Kanada kohta andmed
puuduvad. Samuti puuduvad andmed
Aasia riikide kohta nagu Hiina,
India ja Jaapan^ kus teejoomine
©ji.
eestikeelsete saadete toimetusse Münchenis,
Lääne Saksamaal.
Eesti keele täielik ja aktsenditu valdamine,
samuti kui hea inglise ja vähemalt veel
ühe tähtsama Lääne-Euroopa keele oskus
on eelduseks. Varasemad ajakirjanduslikud
kogemused ja vene keele oskus on soovitavad.
Viimase täiendamiseks võimata-sed
kohapeal olemas.
Tööülesannete hulka kuulub inglise-,
saksa-, vene- ja muukeelse algmaterjali
tõlkimine ja kohandamine eestikeelsete
raadiosaadete tarvis. Programmide koostamine
stuudios koostöös tehnilise personaliga
ning toimimine teadustajana.
Head töötingimused edutamisvõimäluste-ga
sobiva kvalifikatsiooniga isikutele. Palk
kooskõlas kvalifikatsiooniga ning majutus
vastavalt perekonna seisule.
Sooviavaldused saata aadressil:
Director ofPersonnel
RFE-IL, IECO, Oettingenstr.
D-8000 Munich 22, W.-Germany
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 22, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860822 |
Description
| Title | 1986-08-22-05 |
| OCR text | V A B A E E S T L A N E reedel, 22. augustil 1986 — Friday, August 22,3086 oa JUHiiminiiHn Sellel swvel oli Seedriom lastesuvekodiist osavõtt arvukam kel moädesBid aastail, nBiillest op luttu.olnud meie lehe vaffasemates uuiMbrites. ^^Vaba Eestlane", usutles suvekodu juhatajat õp, Tõnis NõnBmikut, (fet lähennalt kuulda suvekodu tööst^ eesmärkidest ja i^avutusist' Pead s& tänavuse suveWai Bio©-" Keskmiselt' omandasid noored lastest tulid perekondadest, kus aega oiiiiiiie§t!ifiiuks? 60—200 uut eesti keele tarbesõna, mõlemad abielupooled olid eestla- Antud olukordi arvestades õn- õppisid selgeks kolm eesti rahva-- sed, 70 protsenti segaabieludest ja nestus suvekodu üle ootuste hästi tantsu ja kümmekond eesti laulu. 5 protsenti perekondadest, kus üks ja püstitatud eesmärgid saavutati Tutvunesid eesti suurpidustuste vanavanem oli eesti päritoluga, oli rahuldavalt. traditsioonidega, mis kulmineerus tõepoolest tore tunne kui kaks abijuhataja Merike Kogeri poolt noort hakkasid kasvatajatega kõne-sa ,,mm ©liiikor- korraldatud „Seedrioru Estivaliga". lema eesti keelt. See võib mõnele See koosnes valguspeost võimlemi- lugejale tunduda tühisena, ^ mulle Kui tegemist on kasvandike pe- se, rahvatantsu ja lühinäidendi esi- aga suursaavutusena, rega, millest ainult 15 protsenti tamisega; laulupeost vastava rong- « . rääkisid vabalt eesti keelt, 10 prot- käigu ja üldjuhtidega, millele järg- ®" ^^^^^^ v&mmMe mlM senti: vaevaliselt, 30 protsenti said nes õhtul maskeraad ja tants. L i - Sellest võiks tulla päris pikk lu-eesti keelest enapi-vähem aru ja saks sellele kuulsid noored meie gu. Tahaksin vaid rõhutada, et 45 protsenti ei mõistnud eesti keelt ajaloost ja rahvusgrupi päevaprob- Šeedrioru taoline suvekodu paneb või tundsid ainult üksikuid sõnu, leemidest; tutvunesid mõningate noortes idanema eestluse seemne ja sus pitas taoline olukord suveko- eesti rähvakommetega ja õppisid see on vanemate teha, kas sellest du juhtkonnale ebatavalisi nõudeid tundma mõningaid eesti rahva kasvab üks tugev taim või mitte, tegevuse kavandamisel ja eesmär- suurkujusid, tutvustati ka Seedrioru Loodan tõsiselt, e vanemad arenda-kidepüstitan^ isel-läbiviimisel ajalugu. vad kodudes seda, millega laps te-i. j. " J, " .J,.. ^v, , . , , .. . gi alguse suvekodus. Eestluse vastu • Mis olid SMš ;SBe(edl eesmargad? Ülaltpodiui valjendalb üsna pmge- ^ ^ i ^ , j^^^j olevat, ega nad siis Võimaluste piirides tutvustada Bast tegevust, kuidas olW lood teSs- j^^j^ju saadaks oma lapsi Seedri-orule — miks siis seda huvi m i t te "9 lastele eesti kultuuri, ajalugu ja vä» te tegevusaladega' hemal määral geograafiat. Õpeta- Neid oli rohkesti. Noored õppi- süvendada ja kujundada oma koda lastele vähemalt 12 uut eesti- sid ratsutamist ja hobuste eest dust eesti kodu. keelset sõna päevas, tutvustada nei- hoolitsemist, populaarsed olid ka Soovide õp. Nõmmikule ja tema le eesti ühiskonna tööd Kanadas, veesuusatamine ja laskmine. Ker- abilistele tänutundes jõudu ja tege-anda noortele võimalust kohtuda gejõustik ja orienteerumine oli pai-' vusindu edaspidiseks iiing loodame, ja Leena Roos, Kadri teiste eesti päritoluga noortega ja judele uus ja pakkus seepärast hu- et eesti päritoluga vanematele ku-selgitada neile kristlikku eetikat, vi — lisaks sellele oli loomulikult juneb nende pärivus sääraseks aär- Lisaksselleleltõmmata neid sport- võimlemine ja ujumine. ' deks, mida on väärt edasi anda. likku tegevusse, kaasa arvatud «, « ^ See saab aga toimuda kodus — ka- .asumine ja võimaldada nei. viibida J ^ ^ ^ * ^ he- või kolmenädalane suvekodus. KöfSkysBS KmS^h, 1—3 nädalat vabas looduses. ^^«^ ^^^^^^ ^-jj^ ^^^^ ainuh täiendada, Muldas iindad BiendeeesmäffM" Kõigepealt noorte^ i ^ ^ mitte kunagi asendada. . ' vestades tõsiasja, et 25 protsenti ' OKo Karskustööst Kuusalu kolhoosis rääkis Harju ^^^^^^^^r^^ ühingu seminaris ametiühiriguko-mitee esimees Maila Kõ-t neldi ka sellest kuidas korraldada alkoholivaba pulma ja kui vajalik on tuua meie koosviibimistele, ka perekondlikele õhtutele tagasi mis'- , kipärast unustusehõlma jäänud seltskonnalaul toredad rahvali- ••-..^if laulupeo üldjuhid, vasakult M a i - i Nõmmik ja Tiina Gallagher. Foto: M . Koger i kud laulud, rahvalaulud. Sellele vajadusele ergutati mõtlema ka eesti heliloojaid, kuna on vaja uusi tõsiselt rahvalikke laule, mille meloodia kaasa haarab ja laulmine ei nõua muusikalist eriharidust (ega lauluõli). Üldse leiti, et kogu üldises suhtumises tuleb saavutada otsustav pööre, kuhu veel ei ole jõutud. Eriti vähe on noortele suudetud pakkuda, mistõttu nende osa karskusliikumises ön tagasihoidlik. Eestikeelsete:. Raadiosaadete Toimetaja Ameerika Ühendriikide raadiojaam, RFE-SeedrioruÄesuvekodm peeti Jutiatajapuldis kasvataja Marja Leena Roos. Foto: M . koger LP MILL TÄILOi iga kodasiik joob keskmiselt 1355 tassi teed aastas, on ikka esikohal maalimas tee tarbimisel, välja SF-vatud Aasia nigid. f» P U H A S T U S S E I N A S T ^ E I N A SA L A H T I S ED E R K LOKBIK — 447-9834 KÄTUiifaaiD ®0 ei ¥effiSalralmea4f243il Metro licenc® 2422 gu" teatas, et kõige lähem konkurent Inglismaale on Uus-Meremaa 889 tassiga. Austraalia kodanikud Joovad keskmiselt 642 tassi teed aastas, N. Liidus 325 ja ameeriklased 321. Kanada kohta andmed puuduvad. Samuti puuduvad andmed Aasia riikide kohta nagu Hiina, India ja Jaapan^ kus teejoomine ©ji. eestikeelsete saadete toimetusse Münchenis, Lääne Saksamaal. Eesti keele täielik ja aktsenditu valdamine, samuti kui hea inglise ja vähemalt veel ühe tähtsama Lääne-Euroopa keele oskus on eelduseks. Varasemad ajakirjanduslikud kogemused ja vene keele oskus on soovitavad. Viimase täiendamiseks võimata-sed kohapeal olemas. Tööülesannete hulka kuulub inglise-, saksa-, vene- ja muukeelse algmaterjali tõlkimine ja kohandamine eestikeelsete raadiosaadete tarvis. Programmide koostamine stuudios koostöös tehnilise personaliga ning toimimine teadustajana. Head töötingimused edutamisvõimäluste-ga sobiva kvalifikatsiooniga isikutele. Palk kooskõlas kvalifikatsiooniga ning majutus vastavalt perekonna seisule. Sooviavaldused saata aadressil: Director ofPersonnel RFE-IL, IECO, Oettingenstr. D-8000 Munich 22, W.-Germany |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-22-05
