Vaba eestlane , August 22, 1986

              VABA EESTLANE reedel,: 22. rld2iy,-Äugüst'22,- Nr. 63
zszn
NL 63
Eestlane, 1955 Leslie St.
.M3p2M3
l: Free Estonian Püblishers Ltd.
M5B2M3::
TOIMETUSE KOLLEEGIUM
imised, kuulutus(gd,
i;9«-3-m; .:•
TELEFONID: toimetus 444-f
ekspeditsioon) 444-4832 avatud
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariif iga aastas r.—,
poolaastas $32.-r- ja veerandaastas $17.--, kiripostiga lisandub
postikulu ---vastavalt
tas $42.— jä veerandaastas $22.—-. i klassi
:--USA$lll:.--r'
Aadressi
KUULUTUSTE : HINNAD: /lks toll tihel • vee $5.(K),-esikül­je;
$6.-—; KiBiiliitiBst::^^^
esmašp, homm. kella 10-hi ja nädala teise ajalehte kuni kölmap.
homm. kella
vahel arutasid mõlema poole allakirjutanud
1 • ;^
See arutelu Viis järgmistele tulemustelei
-ppliitüiste muudatuste puhul BaUiriiM^^
iiioodüstäb Leedu põhjapiir ühtiasi ka SaksM^^^
Siinjuures tunnustavad mõlemad pooled Leedu nõudmisi (huvi)
muudatuste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel
piiriks unibes (üldjoontes) Narevi,Vislajä
poolsetes huvides on soovitav sõltumatu Poola
selle riigi piirid, võib tulla lõplikule
arengu jooksul..
mõlemad valitsused selle küsimuse sõbrato^
Siis rõhutatakse Nõukogude p
tõendatakse poliitiliste huvide täielist puudu-
Küsimüs, kas
ja
3. gu-
(huvi) Bessaraabiale.
mist nende äiade suhtes.
B
Id&- ja Lääne«Berliinis tähist rsikefinäailfi seik äMe
13. augustil omapärast juubeSit valvele tuhanded politseinikud |a
Sel kuupäeval, käesol^al aiBistaE^sõduridv kellede ülesandeks olo
MÖödus aastat päevast, J^^^ põgenike üle/ -pim
Ikonomunistlik Ida-Saksamaa pooli» siirdumise takistamBne surmanuhit»
luse ähvardusel. Kuid kiiresti asen-
_ dati" otetr^taed betoonkividest
kaheks ping punastele pürivalvuri- valliga, mille taha püstitati helgi-ttele
anti range Itorraildus, mõrvata heitjatega' ja;• kuulipildujatega va­lga
inimene, kes söandab üle selle^ austatud valvetornid' ning rajati 10
iBiüüri idast/läände ,põge^
See orjalaagrite konstruktorite tatakse surmavõöndiks. Lääneriigid
suursaavutus, mida läänel nimeta- leppisid selle ,,ehitustegevuse- juu-
Saksamaal lihtsalt ,,Die MauerMks^V Tundub nagu uskumatuna, et
ming kommunistliku Ida^SaksamaaS veel 20. sajandi lõpul on
,^Fashistide vastu rajatud kait§e° umbri ja
iDarjääriks^V jäänud/püsima 'vaä-:;ku|uudada;^
tarnata igasugustele; protestidele^^^^.1^^^
läänemaailma riigimeeste käte laiu- eksperdid. Ida-Šaksäm^^^^^^
tamisele. Müür, mida valvavad öö- nistliku valitsuse ja^^M poliit- koja liikmeile saadetakse nädala ai-sel
ja päeval lakkamatult hambuni büroo^^^^^v^ lähtudes on guseks kätte vastav asjakohase si-ei
Berliini „Die Mauer** oma ülesande suga pakend. See sisaldab peale
mai- täitnud ;-—;ainultükslku^^^ on on- kaaskirja ja selgituslehtedey; milles
NSVL valitsuse
päeva vorrsj
vaan
Mtud nimetust, vaid.seda:tüle^ kutsutakse üles • senaatoreid ja: Ida
li häbimüüriks, n läände põgeneda kuna üle 70 põ- alamkoja liikmeid rahvusvaihelise
i aktsioon tuleb laienda- iT»usta Undi aktsiooni^ k väljas­pool
Kanadat ringre/sn.^/^
23. augustil ta Austraalia pealinnas
— 23o august langeb laupäevasele päevale, mii Canberras, kus ta külastab sealse
id on suletud, siis enneta-^^^^^^^^ S J- ^^^^^
' V ette, et ta on valmis musta linti sel
pae- päeval rinda kinnitama Austraalia
alamkoja spiikerile, kui/ teda sellise
<v TO.iLiL A 1 A • B V materjaliga wustatakse. Walter .
et Eibbentrop-Molotovi salale- ^n, v i • •* . ^ ' " \ pmguga avat*i: ¥Idj a-1£7u roopa rah. - Pent ^k m, nitas, , et k.o ^ir k * « „voa.c,a.c\rloAi \kvu«uaüA vas*tei le needJ Bko ihuu t*a vadJ Ik anna- e. semed koo^n d, atuna -uva^s^ta-v]^as soeo «pcao-c t; tuesteesk onna1dJA, A m iMlle.l .dj. elI .huu. k.I kIu sid' j i eknennde isrseeis i amnti.at mk• sees sepkii iskeemriplelua ra.ies;g./ sasti
kokku ule 100 miljoni mimese
Euroopa maadelt M maaaifl- EKN'u abicsimehe W. Penti al­ana
sõjast alates, gatused saadetakse ülalnimetat^^^
mida Lääne-Saksamaa kantsler Hei- geniku on langenud !da-Saksamaa Musta Lindi Päevast osavõtule, ^a EKN'u abiesimehel Walter Pen- musta lindi pakendid välja kõigile
Mut Kohi iseloomustas kui ,eb^^^^^^^^ til oli parlamendi spiikeri John Ottavi^as akrediteeritud välisriikide
monumenti^ Illis on ^^^^W^^
perelconnad ning on vangilaagri süstes viibib nas ligi
võtnud IpimeseSt ühe nende põhi- omale rahva jä naudi musta neljanurgelise
iSstest õigustest --"^^l^ Kuid - -v :.• / :':•/•/
ise. ://^- v
/; Tundub-rarusaaniätuna,;;;/ Hraiks •nistlikud. naaba-idvIda^Euroopas; ja'^^^^^
Berliini: nmüri rajamine^ on
riikidele ilBnselt suure üllatusena, maailmas sageü Ida- tundmatu ja teadmatu suuremale
Berliini brutaalsetel^^^^^^^V^^^ Saksamaa kommunistliku valitsuse osal^
kaheks-jagamisega ja M Sellega langeb musta- lindi akt- • .
mavöÖndi pikendamisega risti: läbi;lerliim^ Politsei On OtSUStauud VÕtta tarvi
ette Kuld kiii uue (esialgu salajas hoitud) strateegia/^^M^
-Saksamaal on poliitiline vägivald suurenenud
sirves^da,
varem Ti
irükide eriliseks tunnusmärgiks o
irmeetüine sulgemine reie -põhilistest iniäõigustest ja va-riigist
hiigelsuure vangla badustest, mida läänemaailmas
iri'-^'-'
zning
kutsuda prokurörid tunnistajaks rahutuste-le^
et nad näeksid, milline on tegelikult olukord.
münistliku paradiisi
Haha jätsidv Selline massiline pÕge
lemihe
et Ida. Sa LÄ-Berlöni elanS A vägivaldseks on muutunud Lääne-Saksamaa valitsus ei taha
oh ka Berliini muurii rajamine, sus • me, lihunikunuge jne. Politseir on avaliku arvamise informeerimiseks,
peaks ka demokraatlikul töäne- läänemaailma poliitika Mosk^^ näUavad, kuidas mille juures tahetakse näidata vi-
• 1 .••u- 1 - M U - J, u maailmal olema julgust ja närvi . . drabaiitide väpivallatertiile "Maskeeritud aktivistid ründavad deovõtteid demonstratsioonidest,
maa^nimhihjaks on kasva-mis
oleks lekitanud u^. iaa„.^i„« näitasid Berliini Sd^ k r f ^ ^ vägivallaaktivisti-:./:////•••.•..:,//.
juba ro^y^ig^^^ võrrel-
'''f"f8ani^ kõhklev, otsUslamisvõimetuja^^^W
fc-ii.i V . 1. - A - 1, * v^?*''^' !"'• m on ohtlikud grupid, Nad
.,^kellel »ahtevash _e nai lodusidjou ka^tanmest jiing ^ „ Berliini müüri sümii 9 ^ » ^ oma aktsioone tsent-olnud
udust aimugi, et Ida-BerhinD hakkasid nälgivat ja külmetavat „ , . h . . , " i „ _ „ _ _ „ ' j | „ ^ ^ t,..„. _ raalselt,
iMwndali suured röjalised jõud, ket^^^^Ä ja kiitnia '"''"iTr v "l*^ ~
ledeteoUtehtid ülesandeks Ida-^^^^
täielik eradamine^^L^ ära
Berliinist? Müüri ehitamise esime- gahis asuvale Berliinile ji võimetusele kaitset igasuguseid ette- rahulikke demonstrante.
ses faasbtSmmali kiiresti BerUinlsuteed^^^^^s
SIBS K'. A , : mail
Osa neist tegutseb terrorismi ääre-
MUSTA LINDI PÄEV
23. august 1986.
NÄITAME, ET MEIE
EI-OLE UNUSTANUP
MEIE IKESTATUD
KÄASMÄALASL
igiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Vastastikuse läbikäimil
iamise huvides on ai
sõlminud venelastega vä[
rase kokkuleppe. Seekon
gus ameerika kalasportlaj
on õnnestunud saada
nõusolekut õngespordi h|
seks Siberis ja püiida
kordset kala -—nn. taii
Sele sõnaraamatus on ai
lõhe nimetus. Tegemist
suure kalaga, mis kaaluj
selt 40 naela, kuid mille
eksemplarid jõuavad
naelani. Kalaspordi aj
mainivad, et see omap^
elukas ei ela mujal kui
beri kaugetes külmades ji
Kokkuleppe ametlikel
teks oUd Ühendriikide
laste ühing Trout Unlimij
nemaal tegutsev Jahipidai
lastamise Unioon. Am<
antakse Juba käesoleval
kalastamispiirkondadega
miseks ja tuleval suvel
130-naelalistele kalahiigi
tl. Ameerika kalaspoi
nähtavasti ettekujutus, ej
yad selle tehingu sõlmil
ju nalja ning tõenäolisj
kapitalistliku suurriigi
aru, et Moskva silmis
tehing sugugi ameerika
Oaste õngitsemise kire rai
vaid puht poliitiline ms
kokkuleppega tahetakse
Gorbatshovi Venemaa eS
Brezhnevi, Andropovt ja|
ko Venemaa vaid höopi!
ilm, kus ei hauduta ei
mavailutamise plaane,
setakse ka inimestele aja|
luste soetamise eest.
Nagu kokkuleppe Ü1
iiähtüb/ loo^avene
sed ameeriklastelt uut
tehnikat õppida ja mopj
giriistu omandada. Ai
arvavad, et venelased
vitatud õngitsemisest k|
gä, samuti on fiiberklal
ridvad neile suureks uudj
vene kalamees istub pas
kaldal hoides ikka veel
käes puust õngeritva.
Näib, et venelased
ameerika kalameeste k<
tamisega ka suuri äriteJ
maiusi, kuna välismaalt]
lasportlastele korralda!
valitsuse reisibüroo In^
abistab nn. Jahipidamis
tamise Unioon. Mis
mistlikult alustatud ett<
lõpuks välja tuleb, on
simuseks. Ameeriklast
dile suuri Illusioone S|
sõitmiseks ja sobivate
kohtade valimiseks, kul|
kostab juba hoiatan
Ühendriikide kalasportlj
ja Kfoskvas vene amet
sandr Ljubovni märgil
niata kokkuleppele on
võimalused välismaali
aladel siiski võrdlemj
ning suuremate grupi
toomine ning kalastami
sioonide korraldamine
alla. Kuigi kokkulepe
õngitsejatele võimaluse]
riikidesse kalapüügi rcl
ei tule Ljubovni arvan
dagi välja, kuna sellj
maksavad palju raha
on venelaste väljapääs
se piiratud.
Nii-siis järjekordne
ettevõte, mis paneb
Ühendriikide vahelisj
kuulutava kella küll
kuid mUle praktilised
minimaalsed— kui
täielikult tühised.
iiSHtillHllllilllHSHIiUltllHIitiHiH