Vaba eestlane , January 6, 1977

              VABA EESTLANE neljapäeval, 6. jaanuaril 1977 — Thursday, January 6,1977
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
STLÄIII
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecimiseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P Ö. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
364-7675
1
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, p<M)laastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
Jä veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga üSA-s: aastas
$51.—; poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
XENNÜPOSTIGA ülemere-maadesše: aastas $60.—j
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksikjiumbri hind 35 c.
F R E i I S T O N IA
Published by Free Est<mian Publisher, L t 4 , 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
Sajad käed širaiasid uueaasta vastuvõM laest langevate õhupallide püüdmiseks.
, ^ ^ ^ ^ ^ . ^^^^^^^^^^^^^ ^
Iga eestlane, kes tõstis aastava­hetusel
klaasi uue aasta terviseks
või astus karsklasena üle 1977.
aasta lave, suunas sel momendil
oma pilgud tulevikku ja mõtles,
mida toob talle uus aasta isikli­kus
elus. mida on eesti rahval
oodata järgmise kaheteistkümne
kuu kestel ja mis võib juhtuda
selle aja jooksul rahvusvahelises
ioorumlL
Mis puutub eestlaste isiklikku
ellu, siis vanasõna kohaselt oh
iga inimene ise •oma õnne sepp
ning tema edu oleneb ta oma
püüdlikkusest ja annetest. Eest­laste
kohta peab üldiselt ütlema,
et nad pn vabas maailmas oma
töökusega, aususega, talendiga ja
oskustega hästi edasi jõudnud
nirig samasugust edu võib oodata |
äsja alganud aastal. Eestlased on
suutnud säilitada paguluses oma
tervikliku rahvusgrupi ja oma
kombed ja kultuuri ning meil on
põhjust optimistlikult oletada, et
meie jätkame oma elu Ja tegeri
vust põhiliselt * samas suunas, j
kuigi vanema generatsiooni lah-j
kumisel või erruminekul ja nen- j
de asendamisel teises niiljöös;
üleskasvanud noorematega muu­tub
teataval määral meie pagu-lasgrupi
ehi üldpilt.
Hoopis teine olukord valitseb
aga okupeeritud Eestis, kus maa;
okupeerijad ning nende abistajad
kasutavad eestlaste, töökust, tai-bulvust
ja edasipüüdlikkust suu-
Fe Venemaa ja selle rahva toeta­mise
huvides. Konununistid i
hooplevad, et Eestis on nüüd
tööistuse Ja põllmnajanduse pro­duktsioon
iseseisvuse perioodiga \
võrreldes mitmekordistunud,
kuid rahva elujärjes ja igapäeva­ses
elus ei ole selle suure toodan­gu
tulemusi kusagil näha ning
toiduainete ja tarbekaupade mu- \
retsemiseks peavad eestiased
seisma alati sabades, et elada'üle
tänast päeva, rääkimata hõm-sesti
Okupeerijate surve, eestläs.^;
tele on viimasel ajal tunduvalt
suurenenud ning venestamise!
protsess on rakendatud käima!
kõrgete tuuridega, et võimalikult
Idirelt hävitada eestlaste enamust
meie kodumaal ning muuta eest­lased
omal maal vähemusrahvu­seks.'
;• •,! ' .
Eestlaste vähemusrahvuseks
Jäämine Eestis on suureks ohuks
eesti rahvale ning see võib kuju­neda
traagiliseks ja saatuslikuks
probleemiks kiü tulevikus ava­neks
võimalus Eestis korraldada
enesemääramise õiguse alusel
rahvahääletust. Möödunud aastal
oleme vabadusvõitluse alal saavu­tanud
teatud edusamme, Imid
meie tähtsam eesmärk —. Eesti
küsimuse viimine Liitunud Rah­vaste
Organisatsiooni üldkogu
ette või mõnele rahvusvahelisele
konverentsile on ikka veel
jäänud kättesaamatuks. Meie pa­kilisemaks
ülesandeks 1977. aas^
(ai peaks olema jõupingutuste
suurendamine Eesli küsimuse
maailma avalikkuse ette ^iimi-seks.
Kahtlemata oleneb meie edu
vabadusvõitluse alal palju sellest,
millise hoiaku võtab Ühendriiki^
de uus president Garter koos oma
välisministriga ja välispoliitiliste
nõuandjatega kogu maailma vä­lispoliitilistes
iriislmustes, mis
paratamatult hõlmavad kaudselt
ka Balti riikide probleemid. Kui
Ühendriigid jätkavad oma leplik­ku
järelahdmiSe polütikat N. Lii.
duga ning katsuvad kõiki välispo­liitilisi
küsimusi lahendada prag­maatilisel
alusel, nii nagu tehti
seda Kissinger-Nixoni ja Kissin-ger-
Fordi ajal süs ei ole loo­ta
Eesti ja teiste Balti riikide
akuutset päevakorrale tõstmist.
Kui aga ameeriklased võtavad re­soluutsema
hoiaku, siis võib juh­tuda,
et paralleelselt päevakor­ral
olevate küsimustega tõstetak­se
üles ka need probleemid, rais
on maetud praegu kalevi alla.
Meie ainuke abi võib tulla
ühendriikidelt ja juba Carteri
rezhiimi esunesed kuud peaksid
näitama, millises suunas hakkab
liikuma uue presidendi välispolii­tika.
Kõiki eeldusi arvestades ei
ole meie väljavaated tõhusaiha
vabadusvõitiuse alal eriti suured
— kuid/lootust ei tohi kunagi
kaotada* eriti uuele ja värskele
aastale vastu minnes. v
, Vanaaasta ärasaatmine ja uueaasta vastuvõtlnine Toronto Eesti Majas tõi kokku väga suure
piduliste hulga kuria l50 noort Ja vana veetsid jeestlaste keskel eelmise aasta viimased tunnid ja;
võtsid uue aasta ka EestihümnilaitolsegavastUi;'-^^^^^ ' V \ •
Piduliste pere oli jagatud ka-, Esimeselts; Debussy , ..Väiksest
i V c heks , TETeIösotfii MTV.TanjiaO sCuinuirr sC aQ QaIl onUl i tvm a­o
i i i / ^ i c f " öcsirv^öcc» rnco H^nnAie^a in
nemaile, üleval olev noörteruum
aga nooremaile omaette pidutse­miseks,
kus neil oli koguni oma
orkester, kes esitas'noorte söovi-kohast
muusikat. AU saalis aga
hoolitses tantsumuiisika eest V:
Gustavsoni 54iikinelihe orkester,
õhtu algul Eesti Maja esimees
süidist" esimese osa „Paadis** ja
teiseks; Poulenci 3-osalise sonaa­di.
Pianistid esitasid, need prant­suse
helindid suurepärase tunde­küllusega
ja kokkusohivusega. .
Uueaasta saabumisel soovis
Eesti Maja esimees N. Valge kõi­gile
head uut aastat j a rõhutas,
et me peame hoidma ja toetama
f^. Valge tervitas peolisi ja soovis neid eestlasi kodumaal j a võõr-kõigile
häid vanaaasta tunde. sil, kes: itöötavap Eesti. huvides.
Kavalises osas esinesid äsja: Uus aasta võeti V^^^
abiellunud Katrin . Kuuskne-• niga, misjärgi Iae^1^>^4Spi^^W
Veski koos oma abikaasaga õhupallid hal^käsid pikkamisi al-
Erik Veskiga mängides neljal' la langema uue aasta õnne ootel
Nagu Eesti IVfaja esimees N.
Valge ütles, on eestlaste iihis-kodu
praegu suure jWintarlo
tuleku ootel.
käel kaks helitööd. sagivaUe peolistele.
Kuid rõhutades saarlaste j a hiid­laste,
kaunist Eesti Maja toetu­seks
korraldatud tuluõhtut, mis
andis jõulukiftgiks üle lOÖO-dolla-rilise
kingituse,,ta lisas, et k u i
teised .eesti organisatsioonid soo­viksid
k a selliseid õhtuid korral-dada,
siis oleks see väga teretul­nud,
arevstades, et majaridämise
kulud pidevalt (tõusevad, :
J&iEib@!i@te^ciyseks
j; Eesti Rahvusteater Kanadas
alustas iteadupärast oma tegevust
, novembrikuul a. 1951. Nüüd, 25
I a. möödudes pidas ^ teater oma
, järjekordne peakoosoleku ja uue
i juhatuse Valihiised, kus leiti, et
aasta 1977 peaks kujunema juu­beliaastaks,
mis eriti eesti teatri;
töö liidab meie rahvaga nii meie;
kui maailma teatrikimsti paremi­kuga.
'
Möödunud kahe liooaja tegevus
oli tiks viljakamrid ja õnnestunu-
.; maid teatri küllaltki timriustatud
tegevuses 25 a. ikünnisel. Publikii
osavõtt etendustel ületas lootu-jšed.
Lavastusi jälgisid üle • 5500-
. arvuline eestlaskond 4-jas lavas-
Tänavune jõuluõhtu langes
reedele. Juba pärast kella kahte
hakkas tekkima liiklusummik
Peetri kiriku ümbruses, kuna esi-jnesed
fldrikulised tulid kell "3
algavale jumalateeenistüsöle.
. Esimene jumala,teenistus oli nü
rohkearvuline, et kirikulised
täitsid kiriku ja öJumise saali k u -
hu jumalateenistus vaijühäälda-jate
kaudu edasi anti. K a teisel
jumalateenistusel oli väga palju
inimesi, 'kuna alles-; kolmandal,
mis kell 7 5. algaSj polnud enam
timglemist.
Kolmel jumalateenistusel jut­lustas
õp. O. Puhm ja orelil oli
kaastegev Inga-Pia Korjus. Jõu­luõhtu
muusikaline kava oli väga
rikkalik. Esimesel olid kaastege­vad
pühapäevakooli koor ja lee-rieelsete
ansambel Margit Viia
juhatusel kuna solistiosas laulis
Evi Valge. Noored laulsid D. L .
Brownl „Jõulukellade helin", A.
Läte „Sind jõuluingel palun ma"
ja vana böömi jõululaulu „Maa
ja: taevas rõõniusta".
Teisel jumalateenistusel oli so­listiks
sopran Helmi Betlem,
lauldes L. Lehmanni ,JEi olnud
ühtegi küünalt" ja. M . Regeri
,,Maria hällilaulu" 'ja P. A. Y o n i
„JeesusIaps". Kolmandal jumala­teenistusel
laulis .noortekoor
, J^ootus" Katrin Kuuskne juhatu­sel,
laudes L. Avessoni „üks roo-sike
on tõusnud", „Halleluuja"
G. P. Händeli oratooriumist
„Messiäs", J . S! Ba^hi Sonaadi
nr. 4 flöödile "„Adagio j a allegro"
esitas E. Kuusime.
Kolmel jumalateenistusel olid
kaastegevad veel mitmed instru-mentaal-
esinejad, vüuleil C. Gun-dy,
C. Pengelley, S/Pihel jä , L.
Triglav, trompetü P. McGovem
ja'harpsikordil H. Klamas, E .
Veski ja: M. Vigla, kes esitasid
solistidena või ansamblina jõulu-viise...
••
Seega võis koosolek nentida, et
teatri osa on püsinud ühe olu-li
jõuandjana ja eestluse koos­hoidjana
meie rahviiskiütuuri-lisel
tööl.
Uus ERIC juhatus valiti järgne­vas
koosseisus: Ildo Leppik, esi­mees.
Peeter Leyden, Helmi
Tomband, Aime Tüll — abiesi­mees,
laekur ja sekretär resp.
Kunstüiseks juhiks jäi • Rudolf
Lipp, pe^anäitejuhiks Riina Retnik.
Välisesiridajaks Mitmekultüurili-se
Teatri Org.' juures Elsa Vell-ner.
Lavakujunduse alad*: (deko­ratsioon,
heli, valgustus, kostüü­mid)
Tiina Lipp-Leppik.
- Eelmiste kahe hooaja lavastus.
te tulepusi põgusalt sirvides ja
ka lõpul^olikuvõtteid tehes sel­gus,
et meie A.- H . Tammsaare
„Põrgupõhja uus vanapagan"
pälvis suurima itunnustüse nii
publiku, k u i ar\rustajate poolt. Pä­rast
ÜEP ESTO '76 etendust tun­nustati
etendust kui ülit silma­paistvaimat
saaioitust ^teatri' alal
nii Rootsi, Inglismaa, Ameerika
ja varem arvustet _ Kanada eesti
ajakirjanduses. Tammsaare „Va-napagan"
o l i aineks isegi hiljem
peetud referaatõhtutel nii Uppsa­las
ja Pariisis'. Tarrimsaare suu­nis
laval oli võrreldav Viiralti
monotüüpiaga rahvusvahelises
• : • • •
ulatuses. Kes küll tõlgiks taolise
elu 'analüüsi teistele' rahvastelel
Et teatrit plast^iself.. esitada,
selleks olid repertuaari võetud
ka moodsa teatri esindajad, na­gu
S. Becket C^Krapi viimne heli­lint'*)
ja- noore kanadalase M.
Gameau „Neii naist". Viimased
ei saavutanud küll. n:' n. ,,kassa­tüki"
Imulsust, % I d ' arvustused
kimiitasid, et teater o l i teinud õi­ge
sammu esindamaks teatri eri­nevaid
stüle j a -isme ja et meie
Eesti Vabarügi aupeakonsul
Ilmar Heinsoo kodus Torontos
käis konsulit ja tema abii^aasat
1. jaanuaril uue aasta piUiul ter­vitamas
Ja õline soovimas lige­male
sadakond inimest — peami­selt
organisatsioonide esindajad
ja lähemad sõbrad. Tervitajate
hulgas olid ka Kanada föderaal-parlamendi
lüge Hobert Stanbu-ry,
Toronto linnj valitsuse lüge
A. p'Donohue abikaasaga ja liäti
aukonsul Kanadas dr. Upenieks
koos abikaasaga.
Külaliste voolamine konsuli-paari
avarasse kodusse algas ju­ba
lõuna päigu jä kestis kuni hi­liste
õhtupooliku tundideni.
teatrit ümbritseb andekas ning; jaid ning lavakujusid mefe kalfei-toohuvidme
noorus, mis ^imäl-j öoskoopifes ta^^^
dab tugevamat asturjaist uues suu­nas.
Teater on elu peegel. Peeg­lis
näed kes oled, peeglis aga ka
kujutad, mida tõelisuses pole. .
Tähendab, teater on paendlik
elu vaatlemisel, kuid ka peab
olema kvaliteediga omas esitu­ses
— aus. sest elu ei valeta.
Et otse hüpata hoopis uude
maailma — * muusika, tantsu j a
inimhääle laulu võludesse, mis
argipäeva raskused leevendab,
selleks esitas E R K Eduard Kün-neke
opereti Onupoeg . Bataä-viast"
kolmel etendusel täisma­jadele
Teatrildilastajaid olid
paljudest keskustest i^ii Kanadast
lau Ameerika Ühendriikidest. Ja
see õnnetus, kuigi eesti teater ori
ju kogum asjaarmastajatest,, kes
ema leiva s4avad hoopis eriheva-tel
tööalade/või ehk/si;sü^^^^
des õppide/. ^ .
Seda ennevatja õppivat noo­rust
oli ülimalt: õnnelik juhus ka­sutada
maäilrnakuuisa 3 . Thoma-^
se naljamängus „Chärley tädi,
niiliine jäi hooaja viimaseks l a -
vasl^sekš/!*Hea kefeil, värBkus,ioo-mulikkus'
noore „metsa'- ^^poolt
andis . pealtva.ataja|le, tunde ^ —
tulge jälle — ja -^kor^usetendus
esile kerkivad,
otsustas E R K juhatus tuua
juubeliaasta esietenduseks la­vale
meie suure, varalahkunucl
kirjaniku Ger$ Helbemäe 1972.
ä. ilmunud näidendi „üleliigne
inimene", mis kujutab ja kir­jeldab
osa eesti suurima Mrja-nik^
uuietaja Juhan Lüvi tein(a
tõusudes, mõõnades ja näge­muses
ning pimeduses.
Gert Helbemäe, kes juba 1936.
aa&tast peale on ituntud kui 'kuuli
demängude, näidendite, .^novellide
ja hilisemal ajal romaanide auto­rina
eriti ajaloolisel taustal, on
siin andnud suuremõõtmelise
aj aloo epohhi JuMn Liivi elust
tema noores, eas. Kohtame eesti
kirjanduse j a ajakirjanduse täht­samaid
isikuid nagu Eduard V i l ­de,
Jaak Järv, Hindrik Prants,
Ado Grehzstein, Georg Luiga j . t.
Näidendi autor on lasknud
oma mõtted, timded, reaalsed
momendid ja isikud sulada kofc
ku Juhian Liiyi südamesoojuse^
ja närvihaiguse- raskete impulssi­dega.
E i ; ole kerge taolist sügav­mõttelist
-teost haarata.: teatri
tehniliste; * i)üratud võimalustega,
kuid teatri lõppotsus oli —
koondame jkõJk oma jõud ning
teeme oma. parima, et .publik
toimuski .'rahYusvahelissl teatri
[pidustusel taas täidet.saalile
Koldsuvõttes eelnehud tegjevuse i oma hinges tunnetab üht rida m i -
' küUaiki /positiivseid i t u l e ^ ^ da Juhan I 4 i v M e s : v,ükskord,
: mitte/ainültptari viimase höqaja.VM terve mpte — ükskord on
väid'ikogu 25> aasta, töö kestel,; Eesti riik/';
unustarna;tuid lavasta-
Juba Fr. R. Faehlmann oma ka­lendrit
jtehe^ koges mitmesuguseid
pstjate erisoove ja raskusi, mis ka-lendritegemise
keerukaks tegi Pi­di
sel ajal Ju kalender ka kommM-nikätšiooniüiesandeidl
täitma. Aga
ühe oma toredama jutustuse andlJs
ta oma kogemusist toimetajasaa
„kalendriteg!ja kimbus!'.
:
Tänapäevase pagulasaJaleSie k'-
gemine on hoopis uue olukorra ja
tingin^uste tulemus. Väike eesti
ühiskond laialüiajutatuna üle surn-te
kaugust^ näeb asju sageli era-viisü
küi sellises keskuses nagti
Toionto. Sageli on need seisuko­had
risti ivastrapiöised nagu imm^-
sed isegi oiria vaadete ja arvamLs-
•te^; .;; ^ -^^
Neid arvamusi, vaateid ja soove,
on lugejad avaldanud tbimetuseie
sõbralike näpunäidetenar või iefee
lugemisest loobuvate ähyarduste-na.
Samal ajal on aga teisi Ingc-jaid,
kelle soovid ja arvamised ou
just risti vastupidised jättes Hehe-tegijad
segadusse kummaga tuleks
sel juhul arvestada, kummal poo­lel;
on^suurem õigus? Tavaliselt
peab^aga oma leht teed nende ka­he
vahelt läbi minema, selle ena­muse
soovide Järgi, kes oma arvu-mustes
ja soovide avaldamisega
on tagasihoidlikud. ;
Suurimad rasku^ on postiga;
VeerandsajaÜse eMa Jooksul m
muutunud kuldseikš päeviks see
aeg, kui täna postile pandud aja
leht' järgmisel päeval lugejani, jõu­dis.
Kontakt oli kure Ja häireteta
ja tekitas usalduse. Sellal ei mõist­nud
keegi ettekujutada, et kümne­konna
aasta pärast on posUkorrai
dus selline, et inimesed ei Jõuii
seda enam välja kannatada ja lehe
kätte saamine on nagu loterii­võit,
kas tuleb või ei, kas täna või
nädala pärast. See olukord OB
muutnud lehetegija töö raskeks,
kunajajalehtki saab oma materja
lid Ja kaastöö selle sama posti va­hendusel.
'
Ometi on just lehele antud higci-
Jate poolt palju näpunäiteid kuidas
postikorraldust kiirendada. Küll oh
leht isegi katsunud kõiki paremaid
võimalusi kasutada, et takistusist
mööd^ minna Ja ootava tellijani
jõuda. Väga tihti ori Juhitud posti
valitsuse tähelepanu halvale posti
korraldusele kus inimesed on pidä
mid ootama Torontos^ nädal või
veelgi kauem oma lehe kättesaa
mist. Abi On olnud väga lühikese
kestvusega.
Osa higejaid arvavad, et lehed
pannakse eriaegadel posti. Ktii tut­tav
teises linnaosas või postkontori
piirkonnas oma lehe on varem käi
te saanud, siis on kohe küsimus, et
mis talle enne saadate? Kuid koilt
ajalehed pandi samaaegselt pea
postkontoris posti, igai raJQoniposi
kontori piirkonnas Olevat lehed
omaette postikotis Ja saadeti sealt
siis härupostkontoreisse laiali, kus
need kohapeal jagatakse. Kogemu
sed on aga näidanud, et neis kob
tades ei näe postiteenistujad neid
saabunud kotte Ja unustavad mõni­kord
nädaiakski kuhugi nurka. Ko
halik postimees kellelt puuduvaid
lehti kiisitakse, üfleb küsimuse la
hendamiseks^ et ega neid pole^^osti
pandudki. Nii see on nagu palli­mäng
kus üks pool heidab teiseh'
palli. Ja praegu on olukord selline,
et loodetava paremusele mõeldes,
võib juhtuda veelgi' drastilisens
samm — uus streik*.
Igal lugejal on õigus ja toimetus
on ^elle eest tänulik, kui lugejad
oma arvamusi Ja soove • avaldavad.
Kogemuste põhjal on need aga nii
vasturääkivad, et sageli peab toi­metus
neist kui karidest eemale
hoidma, et nende vahel f kuldset
keskteed hoida. Nii helistatakse
toimetusse, et lehes antavat liiga
palju ruumi kultuurÜCy kirjutatak­se
kohe mitmest kunstinäitusest.
Ometi oli ennekuulmata kunstinäi­tuste
hooaeg Torontos Ja repoj*-
taazhi andmine neist sündmusist
on üks osa meie elust. Sellekõrvai
on • teistel soove, et kultuiu"iliste
ainete avaldamise mahtu tuleks
veelgi suurendada, sest pagnlas-ajalehe
iilesanne olevat Tahvnskul-tuurilist
teadvust inimestes säüip
tada ja nooremaisse viia.
Mõni tunneb end häiritima, et
ajalehes vaadeldakse nõukogude
okupatsiooni väärkülgi kodumaal.
Sellejuures ta süski ei märka, et
i...::.:^v::.,::;;