Vaba Eestlane, November 23, 1968

              Lk 8
Nr M VABA EESTLANE lAupaeval 23 novembril 1968 — Saturday Nov 23 1968
450 inimest külastas
kunstinäitust
Asja lõppenud Eesti Kunstnike
Koondis Torontos aastanäitust
Külastas kogusummas umbes 450
fcüaest Näitusel müüdi kogu-summas
kolm tööd — Helmi Kal-j- ni
karikakrad" Ants Vommi
„Tuulemeelevallas" ja Leida Laa-ne- pi
Mägioja" — ning anti kunst-nikele
tellimisi Külastajate arv oli
äbem kui eelmistel aastatel mis
o!i ilmselt tingitud eestlaste üri-tuste
rohkusest näituse lahtioleku
ajalpjsai
l83 MT PLEASANT RD
Müüa või rentida 7-ruumi--
ime
maja omaette sõidutee
ia garaazhiga Pliit ja kül-mutusk- app
Küsitav hind
S249O0— Võib ka üürida
ostmise eesõigusega $225—
kuus
MtCDIEK KAP1KOG JÄRV
Saarel 2 miili maandu-miskohast
moodne uus 5-ruumi-line
talvekindel suvi-la
Seest osaliselt lõpetama-ta
320 Jalga ilusat randa
Privaatne Küsitav hind
$5900—
Lähemaks informatsioo-niks
ja muudeks üksikasja-deks
helistada
Miss Kaarina Fellinen
TeL-- koatorü — 4S74SSS
kodu — 9244908
H Kdth Bealtor
ISI EfliaUa Ave East
VEOAUTO
(MOVING VAN)
Kolimisteks ja muudeks vedudeks
J & L WAREHOUSING LTD
Helistada tel 699-500- 6
õhtuti O Lehtinen 69M593
Tööpakkumised
Vajatakse kahele kooliealisele
tütarlapsele
järelvaatajat
anpaeviti kl 12-- 530 Egünton-- Mt
Pleasanti raj Hei õhtuti
489-483- 4
Otsitakse
Otsin oma venda
Raymond Tamme
Teatada slt märgusõna all õde
Aime"
Üksik mees otsib
MÖBLEERIMVTA TUBA
parkimise võimalusega Põhja-Toronto- s
Hei 481-935- 5 Küsida
August p k 6 õ
Abielupaarile
TUB ja K(K)K
i tuba köögi kasutamisega City
Umit'i lähedusse Hei äripäevadel
i — 6 tel 487-580- 6
Minule arusaamatul põh-jusel
on ajakirjandusest läbi
käinud teade et U E K
ORTO on saanud 25 aastat
vanaks
Arusaamatuste ärahoid-miseks
teatan et ORTO
sünnipäev" on 10 novem-ber
1944 seega 25 aasta Juu-belit
saame pidada alles
1569 aasta novembris
Andres Laur
Orto juhataja
Eestlaste keskusesse vanaduspäevi veetma
Uus-Merema-alt
Torontosse saabunud dr phil J Tork räägib
eestlaste elust teiselpool maakera
Dr phil Juhan Tork meie anema põlvkonna üldtuntud pedagoog kauaaegne Tartu Õpetajate
Seminari direktor mitmete teiste koolide ja kursuste juhataja ja Tartu Clikooll õpepjõud peda-googika
õppetooli juures saabus paar nädalat tagasi koos abikaasa Mariaga Uus-Merema- alt To-rontosse
Nad tulid Torontosse oma Insenerist poja Andrese juurde kes koo perekonnaga Uus-Merema- alt
Torontosse asusid 3i aastat tagasi kus Andres Tork otsekohe lridis insenerina täie
tunnustuse olles muuseas Fxpo--1 Ontario paviljoni ehitusinseneriks Ka teine Torkide poeg on
Uus-Merema- alt neil pievll Torontosse saabumas
Külastades Don Millsis Toronto
eestlaskonna värskemaid uustul- -'
nukaid ei tahtnud nagu uskudagi'
et dir J Tork on 80-da- te eluaas-tate
poole jõudmas kuna ta on
säilitanud oma iseloomuliku
energia spontaansuse vaimuku-se
huviderohkuse jne milliseid
omadus tema juures mäletavad lu-gematul
hulgal kaasmaalasi kes
temaga kodumaal ja mujal kokku
on puutunud Küsides kuidas va-nahärra
end tervislikult tunneb
vastas J Tork nooruslikult nae-ratades:
3ee on igati korras ja
sellepärast pole muret kuigi just
mure meid uuele mandrile tõi
Uus-Merem- aal on ju vähe eest-lasi
ja pealegi on nad laiali pai- -
satud
Hakkasime seal tõsiselt muretse-ma
eestluse pärast Jah selle-pärast
saigi südamesoov tugevaks
— elada vanadusepäevad suure-mas
eestlaste keskuses ning loo-dan
et sellena pakub Toronto
kindlasti suurt sisemist hingelist
rahulolu"
Ja teie esimesed muljed „va-ba- de eestlaste pealinnast" Toron-tost?"
Neid muljeid pole veel kuigi
palju kuid niipalju kui neid on
on need rohkem kui meeldivad
Uus-Merem-aa
eestlastega võrrel
des näib et siinne elustandard po-le
just kuigi palju kõrgem kui
see oli Uus-Merem- aal Ka sealsed
eestlased on paarikümne aastaga
saavutanud selle mis eesmärgiks
võetudMuidugi ei ole sealsetel
eestlastel nii palju autosid kui
siin kuid majaomanikke on võib-olla
isegi enam Mitmetel perekon-dadel
on isegi 2-- 3 'maja
Aga vaimselt ja rahvuslikult on
Kanada eestlased minu seniste
muljete järgi Uus-Merem- aa
eestlastest ees
Siin on eesti keel ikkagi üheks
tähtsamaks teguriks rahvuse alal-hoiu- s
siin loetakse veel üsna ke-nakesti
eestikeelset raamatut ja
ega siin pole vist segaabieludki
niisugust osa etendamas kui Uus-Merem- aal
"märgib teenekas
hallipäine pedagoog Ja siirdub
järsku hoopis teisele teemale: ta
on huvitatud Toronto eestlaste
elust-olu- st Kuid andes lühikest
kokkuvõtet siinsest rahvusgrupist
ja ta tegevusest selgub et J
Tork teab nagu-ni- i üsna hästi kõi-ke
mis kuulub meie rõõ-nudess- e
ja muredesse
Ma olent eemalt eestlaste elu
Torontos pidevalt jälginud ja mul
on mõnevõrra teada ka see kul-das
eestlased USA-- s Rootsis ja
mujal elavad — ajalehtede ja üs-na
tiheda kirjavahetuse tõttu"
märgib J Tork omalt poolt Ja me
küsime:
Küllap teil on vabas maailmas
rohkelt oma endisi õpilasigi! Palju
neid võiks olla?"
„Seda ma ei tea kuid hiljuti
Rootsis ilmunud Eesti õpetajate
Keskühingu Järjekordse bülletää- -
ni andmeil mis Ilmus Tartu õpe-tajate
Seminari 140 aastapäeva
puhul märgitakse et mul on olnud
umbes 20 tuhat õpilast Ma ise
pole selle kohta statistikat pida-nud
kuid küllap see arv võib li-gilähedane
olla" arvab usutletav
misjärele meie Jutt siirdub Uus-Merema- ale
Esimesed eestlased asusid Uus-Merema-ale
sajandi algul Keegi
Kruusenlmeline mees oli seal
1903 a avanud rätsepaärl Ta
sai Jõukaks meheks ja suri mõne
VOICE OF
pppppjL % rTTK jjta_
Dr phil Juhan Tork
kümne aasta eest kuid ta äri töö-tab
edasi inglispärase nime all
Croose"
Omaaegne sportlane Anton
Koolman asus samuti sajandi
algul Uus-Merema- ale pidades
seal Türgi saona"
Masseerijana olevat ta isegi Wel-lingtoni
peaministrit masseerinud
Üheks vanemaks eestlaseks on Tar-tumaalt
pärinev Richard Soo
Pärast viimast suurt sõda asu-sid
esimesed eestlased Uus-Merema- ale
1949 a juunis — 108 põ-genikku
Saksamaalt Nende seas
oli ka dir J Tork perekonnaga
1955 a oli Uus-Merema- al 271
eestlast neist 116 meest ja 155
naist Kõige suurema grupi viimas-test
moodustasid 30-3- 9 aastased
nimelt 78 inimest Viimaste aasta-te
kestel on eestlasi surnud sea)
üle 45 kuna juurdekasv sündide
näol on peaaegu sama suur Uus-tulnukaid
saarele on olnud aga
ainult mõned üksikud
Asukohtade jirgi elavad eestla-st- d
peamiselt kolme Jinnas:
Aucklandis Wellingtoni ja
Christchurchis
Need on faktilised andmed mis
J Torki poolt kogutud ja trükis
avaldatud „Institutum Balticumis"
pealkirja all „Esten und Esten-tumsproble- me
in Neuseeland"
Samas toodud muudki andmed
Uus-Mere- maa eestlaste kohta on
huvitavad kuld samaaegselt ka
mõtlemapanevalt kurvad nagu
kasvõi see et lastest räägivad
praegu vaid Uks neljandik eesti
keelt Muidugi on selleks omad
põhjused sest laps kasvab nii kui-das
kodu
Uus-Merem- aal kasvab ka maa
pärisrahva hulgast eestlasi vähe-malt
ühel teadaoleval juhul ühel
eesti abielupaaril ei olnud last ja
nad võtsid pisikese pärismaalase
kasulapseks See hakkas rääkima
ainult eesti keelt sest keelt õpe-- J
tasid talle kasuvanemad
Mis puutub eestlastesse ja nen-de
tegevusse Uus-Merema- al rae-gus- el
aja] siis on nad kõik töös ja
tegevuses ja väga mitmesugustel
tegevusaladel — vabrikutööliste-- }
na tekstiil-al- al sadamates puu-tööstust- es
riigiteenistuses amet-nikkudena
jne kuid ka lõned
iseseisvate ettevõtjatena nagu
näiteks J Meder Aucklandis kes
omab leivatööstuse ja küpsetab ka
eesti rukkileiba
Arved Raudkivi on samas hüdro-graafin- a
ülikooli 6ppej6uks ku-na
mitmed Insenerid kes välis
AMERICA
United States Information Agency needs persons who are
luent in Estonian for positions as radio writtrs and announ-er- s
In Washington D C
Quallficatlons indude writing ability in Estonian a sense
jf news value and a voice suitable for radio broadcasting
Beginnifii salaries range from $6981 to $10203 depending on
quallficatlons and experience
Those lnterested send curriculum vitae to: Volce of
merica Room 2332 330 Independence Avenue SW„ Was-Slngto- n
D C 20547
AN EQUAL OPPORTVNITV EMPLOYER
maalastena ei saanud inseneri-dena
tööle asuda tüütavad juba
kauemat aega elektrikutena jne
Eestlaste Uus-Merema-ale
asu-mise
algaastail oli eestlaste selts-kondlik
tegevus üsna hoogne ja
mitmekülgne omati isegi kaks
laulukoori kuid nüüd puuduvad
rahvuslikud organisatsioonid mis
ei tähenda aga seda et rahvuslik-kudel
tähtpäevadel kokku ei tulda
Tullakse nüüdki kuigi enam mitte
nii rohkearvuliselt kui vare-- n Va-bariigi
aastapäeva küüditamise
mälestuspäeva jm tähistakse kui-gi
järjest väheneva kokkutulejate
hulgaga5elle eest on elavat tege-vust
avaldanud Uus-Merem- aa Bal-ti
Klubi kes on balti rahvaste
probleeme päevakorral hoidnud
igasuguste ringkirjade ja muude
tegevusavaldustega
— Umbes nõnda jutustas äsja
Torontosse asunud „uus-mere-maala- ne" dir J Tork kelle To-rontosse
asumisega sealsed eest-lased
kaotasid ühe tegevusvõime-lisem- a
eestlase kes ligemale 20
aasta kestel andis oma parima
eestluse alalhoiuks ja eestlaste
koondamiseks Uus-Merem- aal Et
torontolased said aga oma ridades-se
ühe teenekama pedagoogi tulise
rahvustundega eestlase ja silma-paistva
teadusemehe seda ei tar-vitseks
siinkohal eriti alla kriip-sutada
kuna Juhan Torki nimi ise
enese eest kõneleb
Küsides kas nusasunik Toron-tos
kavatseb oma tegevust ra-rakend- ada üldsuse teenistusse
mirids J Tork ot tal pole mi-da-gi
selle vasta kaid esialgu
pole ta sellele lähemalt mõel-nud
kuna primaarseks küsimu-seks
on kohanemine ja elamise-olemis- e
korraldamine
Enne lahkumist märkis J Tork
veel et ta ootab juba teatava kär-situsega
Uus-Merema- alt -- mõne aja
eest teele saadetud kirjavara Ja
raamatuid mis on kaua teel ol-nud
„Seal on muu seas ka Loo-duse"
kirjastusel ilmunud Ees-ti
Entsüklopeedia" mille sain os-ta
Saksamaal Hanau laagris ühelt
noorelt mehelt Ta nõudis 6800
Saksa marka aga mitte rahas vald
sigarettides Kuna ma pole suit-setaja
ja ka muidu karskust pidav
mees siis polnud mul raske seda
tasuda sigaretivarudest Mu oma
Entsüklopeedia läks aga Läänc-fmer- re laatsaretlaeva Mocroga"
Sain pakid sinna toimetada ja pi-di- n ka ise sinna asuma kuid õn-nelikul
viisil hilinesin 10 minu-ti
võrra Tallinna sadamasse saa-bumisel
Jäin laevast maha pää-sesin
seega katastroofist mis ta-bas
tuhandeid eestlasi Minu ja
mu perekonna eest hukkus aga
meie nahkköiteline Eesti Entsük-lopcedi- a
Niisugune on inimeste
ja ka raamatute saatus "
Osv O
iUkr kaasa et
VABA EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kndudrssr
E Rubergi kunstinäitus Torontos
Nahatööd akvarellid ja puumaalid
sümbolistlikus käsituses
Novembri lõpul ja detsembri alul toimub Torontos Montrealis
elava eesti noortejuhlst kunstniku Endel Rubergi tööde näitus
K Rubergi omapärased nahatööd maalingud aga viimasel ajal
ka ta akvarellid on leidnud aastate Jooksul omale väga palju
eestlasist kui ka kanadlasist sõpru Katsed neist töödest seni
iseseisvat näitust korraldada pole võinud teostuda põhjusel et
ta tööd on alati enne ostuhuvilisi leidnud Nüüd on siiski õnnes-tunud
iseseisva näituse korraldamine Sellel on esitatud kolme-laadili- st
töid: looming nahal omas kolmes väljendusvormis ak-varellid
kuhu kuuluvad ta omapärased kiilmutustehnilised tööd
ja kolmandaks looming vanal puul
bbbbbHrVHHHIOv t% n?V! r' w"IbbbbbbbbbbbbHH PH VK - v x:£wBBBBBBBBBBBBBBBM
" ' IKtsIbBBBBbM
Endel
Näitusel on esitatud kuni 20
nahatööd üle 10 akvarelli Ja mõ-ned
puümaalingud tõstes näituse
koguarvu kuni 35— 40-- ni mis ar-vestades
erimaterjalc ja neist
johtuvaid käsitlusviise pakub
väga huviküllase pildi kunstniku
loomingulisest maailmast eriti
aga ta inspiratsiooniallikaist mil
on tugev literatuurne lähtealus
Neis on inimesed sageli sümbo-listlikud
põimudes usundlike Ja
mütoloogiliste motiividega
Tihti on ta töö aluseks hoopis
värsirida mis omab loomingu-tõukek- s
vajalikku sugestiivsust
Aga neis on ka möödunud sõja
mälestused Ja neist salvunud ku-jutlused
assotsiatsioonid Ja eeti-liselt
rahvuslik programm sest
Rubergi kunstnikuloomuses on
alati kUllaltki tähelepandav osa
rahvuslikkust Ja seda propagee-rivast
töikie sisust See selgub
Juba mõne tööde nimestki: „Hõl-mu- de
puu" Lähtekoht" Koh-tumisko- ht"
Kui kutsub isamaa"
Võitlused" Sellised oleme küll"
Jt Neis on teema saanud süm-boolsed
vormid metafüüsilise
maailmakaemuse Ja eetilise ellu
SUOMI
Rubcrg
suhtumise Juba tema esimesel
esinemisel rea aastate taga iruir-k- ls
A Lee: Delikaatne tooni va-hekordade
tunnetus toob tema
töödesse seletamatu valguse mis
ongi tema tööde loovkunstiline
kvaliteet"
E Ruberg inimesena on Kana-da
eestlaste hulgas omanud tea-tud
legendaarsuse rahvuslike
tunnete demonstratsioonil möö-dunud
I aastasel Expol noorteju-jhln- a
ja ülimalt ausa ning eetilist
isiksusena
Tema kunst ongi ta tõded? pii-dikeel- eks
ta jutlustava olnini
se väljenduseks mis teda lä-hendab
ilupreestrile
(See tingibki ta Nkkies aususe Ja
puhtuse mis ta need hinnata- -
väiks Ja lähedasiks teeb
J 'S Rubergi eelolev kunstinäitus
tõotab anda pildi ta arengu suun-dadest
Tuntud nahaloomingule
on lisandunud veel uusi huvipak-kuvaid
tulemusi annud katsetu-sed
mis hiljutisel Vancouveris
'toimunud näitusel palju tähele-panu
ja omajaid leidsid (Ta
müüs seal 22 tööd)
-AITTA
UUT JXLLE SOOMEST
Kuulsad TAMPELLA linased laualinad linikud vaiksed
linikud (placemats) servetid
LINASED KANGAD (värvilised)
ESKO JARVINEN'1 maailma parimad MURDMAASULSAI)
Suusasaapad -- mliisd -- kepid jne
Mitmesuguseid klaase ja vaase jõulukingiks näit 6 värvilist
klaasi $450 õllekruusid alates $250
Ksmajärgulised import-artikli- d Soomest
2031 YONCK ST TORONTO 7 ONT TELEFON IIU WVI
Eesti Skautide Maleva Kanadas staabi uu koosaeta Vasakult mkm Maldo Silm nskm Arnold Alto-saa- r skm Jaan Lepp skm Leo Puurits skm Tarvo Toomes skm Konsa Ieemefs nskm Mart Pedel
skm Enn Kiilaspea skm Gunnar Mitt ja nskm Ülo Jaason