Vaba eestlane , June 14, 1979

              Nr. 45
[glatest vabadusesse
iina rahvuslane ja
teisvuse eest võitle-
)röz teab kindlasti,
feuid ta saabus äsja
Kanadasse ning
Kakirjaridusele oma
wiiüse N. Liidu ja
|lcömmunisfliku rez-ei
olnud need mõt-lööksõnad
ja -läu-
Igenud ja laia silma-
[svõitleja tähelepa-
>z avaldas kindlat
Nõukogude Vene
lemetest kerkib Uk-
Poola ja Tshehho-
^d ajaloo vareme-et
N. Liit moodus-
|ure etnilise mere
režhüm ei suuda
laste nõudmisi pa-panna
lõpmatuse-luusrahvaste
nõud-iseks.
[ord praegu N. Lii-llevinklist
lähtudes?
idusvõitieja arvab j
tk rezhüm ei saa
oma punaarmeed^
htkond ei ^uuda
|ai;tei juhtkonda. Ta
Brezhnev ei usal-tee
ohvitsere ning
jhiliselt senist sus­ides
kaitseministri
lest marssali ase-larssäli
Dimitri Us-
Jnooremad generat-jkasvanud
tehnoloo-
)ni ajal ning nende
|ärbijate ühiskond,
^'i ole enam lihtsad
innavad rezhümile
nõuab, vaid nad
poolt rezhümile
laks eluks. Kuna
le võimeline neid
ima siis hakkavad
ist ja parteid vih^
feus ei ole võimeline
rahuldama, ütleb
Ja kui ta ei suuda
rahvas nõuab, siis
nõukogude korras
vajalikud muudätu-laheb
ka suurt roh-
[iišele, mida teosta-laaümas
Ukraina
suks ja nõukogude
lüsteemi hävitami-ib
vabas maailmas
lastel unustada kõik
)robIeemid ja tüli-jg
koondada oma
Iteriaalsed ressurs-l
»astamisele. Meil ei
Morozij kes meile
lks — kuld kuidas
keie oma kodumaa
t-: võitlemisel sama
võtaksime ning
sid unustades selle
ikkaksime.
Moskvas 1980. aäs-fürapiaküialiste
kü-
'alalt korraldatud
|välja eriline süs-
I olümpiamängudele
lalikult paljii valis-
[pigistada enne kui
tagasi pöörduvad.
likidest saabuvatele
fie RÜüd selgeks
kse neile võimalus
livaid olümpiamän-inult
S—6 päeva,
[jal nõutakse, et
peavad ostma
jHngsõidu pHeti N.
|res ei võimaldata
}iamähgu-
*sa võtta mängude
lõputseremooniast,
Indmustele paas on
itega kaasnevaid
|nliselt kahte liiki:
\t) 15 näe va, muie
|tte nähtud lieat^is
ei kahes teJsesN.
|ne reisidest kestab
ning viib Mosk-
Iide Liidu linna.
Idu kestel antakse
I Moskva külastada
Kiiev, Odef?sa,
Leningrad, Riia,
Tbilisi, kuna/T>ike-
|e kavas on selli=e<^
|hkent, Samarkand,
(Järg lk. 3)
I
11
I
I
jt
1 • I'
1"
Nr. 45 isps Thursday, Jim© 14,19^9 -Lk.; 8
VALVEARST
16. ja 17. jumil dr. R. PahapÜ,
• 23. J4: M . , jumiil- dr. K . . Paha^ll,
tel.. 921-777^.:
asus tehnilise tööjõuna töö­le
Kingstonis ühes nüloönitehär
ses kuid otsustas 1953. aastal
s ülikoolis onaa õpinguid
Käesoleval nädalal, 14. joimil al­gab
Stökholmis Balti Teaduste EQS-tituudi
korraldusel V Balti Konve­rents
Skandinaavias. Konverents,
mis kestab 17.' juunini, toimub
kostöös Stofcholmi ülikooli ja
Rootsi Haridusministeeriumiga,
kuna SioMiolmi lim on lubanud
majanduslikku toetust. Konverent­si
avatseremoonia peetakse nelja­päeval,
14. juunil Kuninglikus
Rootsi Akadeemias.
Kuigi konverentsi keskne teema
on Balti minoriteet, uurimismeeto-dide
ja dokumentatsiooni problee-mid>
on selle kõrval ettenähtud
ruumi paljudele ettekannetele ja
seminaridele. KanadW sõitis
Stokholmi sdr. Roman Toi/ kellelt
on laupäeval, 16. juunil ettenähtud
ettekanne „Eesti rahvaviisi to­naalsusest"
inglise keeles. Dr. R.
Toi sai kongressile sõiduks toetust
Canada Councü Granfüt. i
Nagu dr. R. Toi enne ärasõitu
ütles, kestab ta Euroopa Idilastus
kaks nädalat. Kavas on ka Hel­singi
külastamüie, et tutvuda seal­seis
raamatukogudes leiduvate
eesti rahvamuusikaliste materjali­dega.
Samuti on Ital ettenähtud
kohtumised Soome Meeskooride
Lüdu esimehe Uolevi Lassanderiga
ja ammuse tuttava dr. E. Pohjalai-neniga.
Tagasiteel külastab ta Põhja-
Saksamaal Bochaltis toimuvat
eestlaste suvepäeva. .
ö Baltimore Eesti Majas toimus
maialguse nädalalõpul Richard
Sööti kunstinäitus. Välja oli pan­dud
32 maali. Pärast avasõnavQtte
järgnes R. Söödi sõnavõtt, kus ta
selgitas moodsa kunstiteose tekki­mise
tõukejõude, mis võivad jää­da
kunstiteose vaatlejaüe mõista­tuseks
või mõistmatuseks, kui teos
ise võib pakkuda mitmeid tõlgen-dusYÕimalusi.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Silite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
, (Algus lk. 2)
Buhhaara, Alma^Ata, Bakro ja
Irkutsk.
Ühendriikide reisibürood, tes
korraldavad olümpia-ringsõite N.
Lütu, mainivad, et suurem osa N.
Liitu sõitvatest inimestest pole.
seal kunagi varem viibinud siing
neid ei huvita mivõrd olümpia­mängud
kui tutvunime N. Liiduga.
Sellised väited tunduvad süski lä­bipaistva
vabandusena, kuna N.
Liidu valitsuse ja kommunistliku
partei huvides on meelitada olüm­pia
sildi all N. Lütu nü palju ini­mesi
kui võimalik, kusjuures neü
lubatakse pealinnas ja mängudel
viibida ainult; 4—5 päeva. Pärast
seda visatakse nad Moskvast väl­ja,
kuid neid ei lasta vastavaid; kok­kuleppele
kolle kodumaale tagasi
minna vaid sõidutatakse neid möö­da
Venemaad ja allaheidetud riike
ning tehakse nend^ taskud tiihjaks
välisvaluutast! Sellistel võtetega ja
„oIümpiaprogrammiga" ei võeta
välismaalastelt mitte ainult raha
vaid välditakse ka suurte välis­maalaste
gruppide üheaegne kogu­mine
Moskvasse, kus külalised
võivad osutuda tülikateks tegelas­teks
ning põhjustada Kremli julge-olekuvõimudele
palju fiüli Ja oota-
OntailoSjKingstoms, elav eesti Insener Kaie^^^ lõpetas 1952. aastal;
Keemiainseneride tihingu juhatuselt^ insenerina,
et taMe 01^ määratM ühingu traditsioonid tööstuskee-mia
rakendamise alal, mis antakse igal aastal parimale selle ala
keeniiainseiierile. Auhind koosneb vastavast kilbist ja raliasum-
• mast.- Auhind antakse üle Kanada Jkeemüainsenerlde konvereni-
-sil, mis toimub 30. septembrist kuni 3. oktoobrini Samias. " / •
Kalev Pügi on juhtivatele ko-h- Kanadasse, kus asus tööle Onta- , . y . i-. •
todele jõudnud loomuliku ande- rio metsades metsatöölisena. 1848.. ^'^^^^^^^^
Imsega ja suure visadusega. Ta aastal jatk^ ta oma pc>olelijää- f?^
saabus Põgenikuna 1947. aastal nud õpinguid Briti Kolumbia » Si^^Tl"" ^ ^
• teü Miatlandi tehastega, (tootato
juhtivatel kohtadel mitmetes osa-'
kondades.
1964. aastal saadeti ta sama et­tevõtte
Kingstoni ösaikonda, kus
talle tehti ülesandeks rajada sün­teetilise
fübri alai uurimise ja yäl-jaarendamise
öšataid. See osa­kond
töötas teom juhtimisel edu­kalt
ning tegi mitmeid tähtsaid
leiutisi. 1971. aastal viidi ta Kings­tonis
osakonda, kus ta on uuri^
miste mäned2iherikš tööstusikemi-kaalide
ja teiste! aladel, •
Mitmed tema leiutised ja avas­tused
on patenteeritud ning ta
on avaldanud ka terve rea äffr
tildeid erialastes
ajakirjades.
SAN FRANCISCO (VE)
Omaipärase Eestit tutvustava teo^
ga on haikkanm- saanud Ena Ful-das
LõunarKalifomias. Ta on va-:
rustanud oma auto registreeri-niisntmibriga
,,ESTO ja Ä o -
reerinud auto tagakülje igasugus­te
Eestit ma-initavate ja Ikommu-nismlv^
taste Meefpsiltidega ing­lise
keeles. V-Ix)
s Aiigelese ja San Diego va-
MevMgi .on tegutsenud eoier- hei mitmeid väiMinhu teeniva
liseltka Kanada Keemiainsener ^'^a^^^^ „Saddelbaok Valley
iride ühingu organisatsioonis, oi- iNews" ^ t lüge Murray
;les selle organisatsiooni osaikon- Quiiik nägi ühel hommikul ^p^^
j I na asutajaid Kingstonis ja presi- puidast sõitmas nende erikum-
' M l^e^f^i^- Eriti aktiivne lOh ta olnud = rnaliste 'kleepsiltidega. Ta tegi
; ^ j ^ ' ka,maile alal ning oli 1973--76 aas-[ ^
Kanada Maileföderatsiooni jjjg rt^p^g jehe^ pikkune Eesti
presidendiks. ; ; . olukordi valgustav artikkel, mida
Tema algatusel organiseeriti ^ i P ^ ^ ^ ^
Maleföderatsiooni tegevus täie.|^^i^«^«seseUes jõuka ^r^^^^
mult ümber ^ j^^
lest finantsiliselt isemajandav
organisatsioon; .
HELSINGI — Ehete ja muude •
kullasepatoodete välja-vedii on
kasivanud Soome välisikajubandu-ses
viimasel aastal 35%-^
ajal saavutati ka uus rekord Soo­me
kullatoodangus, kolkku 9Ö5
kg, mistõttu Soome oai kiilla osas
isevaruistaja. Kulda saadakse Ou-tckuompu
kaevandusest muud©
metallide kõrvalainena. :
Kulla- ja hõbeehete tähitsamM
väljaveöinaad on Skandinaavia,
LääneHSaiksamaa ja Apfieerika
ühendriigid, KuHasepatoodet®
väljavedu pole sugugi väärisme­tallide
eksport, vaid enne kõike
soome ametioskuste ja töö välja­vedu.
Hõbeehteid yüdi Soomest
välja möödunud aastal 4601Jsg ja
samal ajal toodi sis^ -2425 kg,
väljavedu tõi sisse 16,5 miljonit
Soome manka (üle 4 miljoni dcü-
Kalev Pügi on olnud aktiivne ka
Artiklit kaunistab suur foto
Ena Puldasestnelja-aastase tütre
Lüsaga ja tema autost mainitud
kleepsütidega. J^otol kannab Ena
sellistes organisatsioonides nagu Puldas- T^Shirti millel sõnad
KALEV PÜGI
YMCA ning' 1977. aastal annetati
talle 'kuninganna juubeli hõbeme-idal.--':'
•St. Gatharines (VE) — Kui ke- ^ Järgnes Naiskoori kcmtsert,
vad lõpuks Niagara poQiisaärele: mida juhatas Leida Püt. Daamid
sisse murdis, puhkes kogu maa- olid kevadiselt..rõõmsas ja piduli-kitsus
kahe järve vahel õrnades-, kus riietuses; hääledki kevadised.,
se ^ õitesse. Emadepäev jõligi ka Energilise koorijuhi dirigeerimi-õitepäev.
Seda uut elu ja ilu nau- sel ja vahel ka k!laverisaa.t9l viis
tisid kindlasti ka Toronto Pensip- koor kuulajaid lapsepõlve aasade-näride
Naiskoori liikmed, kes le ja, looduse rüppe. . .
emadepäevalSt. Catharinesi Eesti
Kiriku ja Eesti Seltsi ikutsel pika j
reisi ette võtsid, • et kaasmaalasi'
oma lauluga rõõmustada. Tore oli i
jälgida esinemise-eelset saginat,
harjutusi ja tuttavatega kokku­saamisi
kui juba kutsuti kehakin- j
nitusele, mida nii :kiriku naisring
kui ka seltsi juhatuse liikmed
pakkusid.;- /'/'J:
• .Väikeses keskuses, ollakse: alat!
rõõtnsad.. kui:.; suürlimiast Mlffla
Kirikus oli palju •rahvast. Samuti
tüli peale kirikut suur -pere ailä
saali emadefpäeva pühitsema.
Emadele' 'kinnitati liÖed rinda
ning paluti feõiki kohvilauda.
Tänavu kõneles emadele juttu
Hendrik Eiohenbaum Tä meenu­tas
üht vana luga vanast l u g ^ i -
kust, ikus ema läks poodi sulge
ostma, et pojale saaks ikirja kir­jutada.
Sulge pidi ju ka proovi­ma,
aga mida siis kirjutada?
Ükski sõna polnud nii tähtis, et
uue sulega kirjutada, Pika miõtle-mise
peale kirjutes ©ma lõpuks
— van;a rehealii. .
Kõneleja analüüsIsM relsealiju.
tähtsust vanas eestitalus Ja sel­le
mitmekülgset, kasutust >
Ta oM isegi plaadi joonistanud,
vanale rehetarele vanad' nimetü-
/sed välja uurinud ja ka vastäivad
luuletused leidnud Ülustreeiimaks
seda keskset väärtuät eesti talus.
Reheahju ümber kogunes pere
söögiks, puhkuseiks, laste kašvar
tamiseks, hariduse saamist,
kultuuri vijelemisöks ja tööks.
Sama keskne, stabiilne, usalda­tav
elupidepunkt nagu talule, oli
reheahi, on iniraiapseile ta ema.
Kõne, millele kuulajad huviga
kaasa elasid, lõppes Koidula luu­letusega
,,Ema süda", mida ipüsti-kaasa
. Saalitäis ' rahvast . oli tänulik
meeldiva külakosti eest nii ki-
•;rilms: kui ka .aktusel.
Järgnevalt teatati rõõmustavat
uudist, et St. Gäthärinesis pn jäl­le
väike gnipp väikesi eestlasi
kokku tulnud, kes tahavad eesti
keeles lugema õppida. Üks selli­ne
uus lüli oli Triina Ellerbusch,
kellele õpetaja Senta Laht oli
emadepäevaks luuletuse -selgeks
õpetanud. Juba aastaid pol!e St.
Catharinesis enam olnud, noorte
tegevust. Ring ön nüüd täis saar
nud ja endiste noorte endi lapsed
on juba lugema õppinias. See m
nagu uus kevad meie üiüskonnas.
Tänu emadele ja lahikeäe õpeta­jale!.
: ;
Järgnevalt tutvustati ja õnnitle­ti
Eesti Seltsi Miss Eistoniait. —
Silvia Ahermäed, kes esindab
meie rahvusgruppi sellel aastal
St. Catharinesi „flfearavanl" pidus­tustel.
Gn juba toimunud rida, eri-rahvuste
ipäevi, näitusi ja tantsu­õhtuid:
Eesti Päev oli 23. mail.
Ka sel aastal jagati tohutu suurt
saali leedulastega, tolemad rah­vused
esinesid oma väljapaneku­te,
toitude ja programmiga. oTol-tude
lauad olid varsti läbimüü­dud.
Külastajad, keda oli eriti
suurel hulgal,' uurisid eri näitusi
ning kuulasid-vaatasid ettekan-
\deid. • \-; -^v-sel
^ korraldusel tolmus
aasta! demonstratsioon —
vainus, vairnnusenf-eliik
• ...kiust kangani.:.
Puudus küll lammas, kuid v i i oli
ehtne. Prouad Alt. ja TImusk
kraäsisid ja iketrasid suure osar
vusega nagu oleks see nende iga­päevane
töö. Ella Jostmanilt oli
k-arilaud ja teljed,* kus ta vilunult
oma kunsti näitas. Veel oli eriline
yöökudumise raam, kus pr. Pih­la
sõrmede • v®hdl: kaswas kaunis
KINDLUSTUSTEES
: >!NSURÄNGE"-. .
1482 Bathurst St., 4 kordi '
fBathurst—St. aaü-V
'Mim kontoris 653-7815 JR
„Thank God Pm Est;onian". tei­sel;
foitol näidatakse Ena Puldast
Mustjala rahvarõivas eesti õlleka-
• p a g a . - ;
Artiklis kirjeldatakse - väga
dramaatilisellt Ena ema põgene­mist
Tallinnast veel sündimata
tütrega. Jutt jätkub; Ena elukäi­gust
Saksamaalt Austraaliasse ja
sealt Ameerika ühendriikidesse.
Artikli autor rõhutab, et Ena Pulr
Välismaüe eksporteeritud kul(|,=
ehete kogumäär oli 793 kg ja sis­setoodud
ehete huiik 590 kg: Puh­ta
metallina kulla väljavedu
hind oli 25,4 müijonit Soome mar­ka
(ca 6 milj. dollarit). Mitmesu­guseid
ehteid eiksporteeriti Soo­mest
15.000 kg ja impljrteeriti
40.000
tit kunagi, näinud. Artiklis üdrjeili-datakse
üksikasjalikult suhtleanis-raskusi
kommunistliku Eestiga ja
vabade eestlaste organiseeritud
tegevust välismaal kaasaarvatud
das ja tema tütar Lüsä räägivad j üleonaailmsete Eesti Päevade toi»
vabalt eesti keelt, kuigi ei ole Ees- mumine iga nelja aasta tagant.
Torontos elunev ja paljudele
tuntud abielupaar Kristi ja Johan­nes
Pahapill saavutasid sel keva­del
mõlemad akadeemilised kraa­did.
löisti Pahapill sai 9. juunil
York University:. Atkinson Col-lege'i
juures Bachelor of Arts
akadeemüise kraadi. Akadeemili­selt
kuuhib ta kiorp! Flliae Pat-riae'ss8.
Insener Johannes Paha-pii,
kes lõpetas University of To^
rootö aastate eest, sai 26. maü
ünivei^ity of " juures
Master of Applied Science (Ma^
nagement Sciences) kraadi. Aka­deemiliselt
kuulub ta korp! Frar
temitas Estica^.
Maksab Kanadast Väljaspool S
$18.-
K I R I P OST 3GA
$53.
$28.
$15.
USA-s:
58..
$14.5(1
raihvariide vöö. Valmiä rahvariide
seelikuid pii näitusele 'kudunud
Salme Voorand. Selline silma all
edenev töö oli paljudele üsna uud­ne.
Ei jõutud küllalt imetleda
ega küsitleda. •
Esmakordselt oli oma muügi-laua
avanud Toronto Eesti Abisf-taimiskomitee,
kus müüdi ehteid
alinakesi..^;''
Meiepoolseks meelelaliirtajaks
laUKs Märk Teose ilusa valiku­ga
eesti laule oma kitarri saa^
tel Teadiistamwa; meie
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
$69,^, poolaastas $34i>0, veerandaastas
Aadressi muudatus 40 centi. üksikBumbri hind 40 cmü.
KaEiada. aadressidele palmae märkida ,J>OSTAL €ODE''
USA aadressidele i,ZIP CODE*V ^ ^
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Oli jäle üks h M feordaläimid
päev. .,•
Kevadest on saanud peaaegu
suvi. Puuvüja aedades on õitest
saanud väikesed mugulad jä üm-
Ijerringi itoäib Mbe töö. Maasikad
valmivad ja ootavad korjajaid. Ei
nüüd ole enam mahti pidude pi­damiseks
enne kiui sügišd. • ;;
•V:.' •,'.•.S.V..^:•
P.O. i@M ICi;P@StGl Siil. C,
Palua muüe saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alat^ „ -
197^1. lisan $ - •
r/tsh^ga/r<