Vaba eestlane , June 14, 1979

              Nr. 45 Nr. 4S .. WmA ^^TLäME neljapäeval, 14. Juuni i^^S — lliursday, JUH® 14,1979
"TALITUSES
Inist Arthur Ha-j
Rootsi ja saavu-liitn
tagasi läks.
lele ja isiklikele
ja suurt tahele-
|tib Evet" inglls-nimetati
seda
[dlgile kodumaad
istest rahvustest
le tööst Iisnst3&
85 c SMtekisk
mälestusraauLao
llüemisest aastail
hi^itka 10©. sÜHmfi-latekniu
JSES
ra Jürgen vastab:
3taii."
)nguta härra;
ruüdistad?"
:a Jürgen vastab:
Tisenhusenit, Reiii-
|b Konguta härra:
pistad sina Barbara
mit-. Reinholdi tü-äb
härra Jürgen:
^tan teda oma hõi-
[e kui ka kõigeväge-
])alge ees lubamatus
}z Bonniusega, kau-
[jutaja Bräunschwei-kes
oli ammetis
|:>a kinnitan, et .Bar°
tütar seega on üle
lepingust'*
Konguta härra koos-,
kes seni olid ainult
tüsib:
|iilsite kõik seda süü-lad
vastavad ühest
Konguta härra neitsi
[.'a küsib niisama te-
)ära, Reinholdi tu­sa
kuulnud, milles
süüdistab?"
|tsi Barbara vastab:
jnguta härra härra
teada anda sellele
kohal sellesinatse
tte?"
ra Jürgen vastab:
pätte Reamehe ^
bgewoldis elik Sigul"
kaldal.". CJärgneb)
DVÖkAÄDI
ÄMDRiS O L V i f . ILB.
Advokaat-notaiT
Bjgelow, Hendy, Shirer & UnkMvi
^89,Doii'MiUs Rdo
Tel. » 3 1 10
6Ö9-2395
HETeEmi^GTON, FALLIS
305 Bay St., Snite 401. 3634451
Õhtuti 447-2017 v^i 929-3425
ADVÖKAAT-NÖTAR
Room 1912, Röyal Trust t©weF
Toronto Domimon Gentre
Postiaadress: P.o! 326, Toronto
Ont (Bay King) M5K 1K7
Telefon: 869-im
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Kichmond St. Ste
. T o r o n t o , M5H 2L3 \
Tel. 364-7072
Ghsrtered AccountaES
55 'University Ave., Ste. 6C
- . Tk 862-7115
Toronto, Oht. M5J 2H7
DOGTOR OF CHIRÖPRÄCTIC
331-Sheppard Ave. E . Willowdale
TELEFON.224-0444v
Aeg kokkuleppel
[
Teen kõiM mehaanilisi paramdusJ
''•(mitte Jkeretöi|l)^
mz Danforth Ave. Tel. 691>9553
RISTO SAAkENVlRTÄ.
0 P T I C A L I S T U D I 0 Ltd.
R SCHMip, saksa optik
Suur valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock,:MetžIer
Spetsiallseenmnd •cöntact • leisSde
•f alal-; ,•• :
1586 BLOOR ŠT. W; 1 tänav lääEf-pool
Bundas'e SMbwäy'd
TELEFON 535-6252 :
eOGAN PONTIAC BUICK L TB
348 Danfortii .Ave,-'
Telefon äris: 461-35S1
PO.NTIAG; .: :
. .. • . BUICK, V' \ -
LEMANS:-. . : '
PHOENIS, .
FmEBIR© , . .
SUNBIRD
. ° CENTÜRY\ . ;; ^' •
ACADiAN ; •
si^YHAWK : ,:
G.M.C. veoautod \.
Praugitod autod
STOKMOLM (EPL) — Eesti iseseisvusaegsel© diplomaatiale on
ette heidetud, et see ei suutnud õigeaegselt meile nii saatusliku
Molotov-Ribbentropi lepingu salaklausli kohta informatsiooni han­kida.
Sellejuures on võrdluseks toodud Soomet, kes salaklausli ole­masolust
võrdlemisi varsti olevat teadlikuks saanud. Sellejuujres efi
ole aga kunagi mainitud, mil moel Soome need teated hankis.
üldiselt on oletatud, et Soomel
oli niivõrd head diplomaatilised
kanalid, et see võimalikulcs osutus.
Nüüd on aga selgunud, et ka Soo-liie
ei saanud teateid Molotov-Rib­bentropi
salaprotokolli olemasolust
oma diplomaatilisi kanaleid kaudu,
vaid täiesti juhuslikul erateel.
Vümases äjakü^^ ,,Nootti" numb­ris
(nr. 2, 10, 3.1979) esitleb oma­aegne
lEL (Isänmaallinen Eänsan
Liike — soome natsionaalsotsialist­lik
erakond) juhtiv tegelane ja
erukolonel Paavo Susitaiväl end
kui seda isikut, kes Soome valitsÜT
sele kõnealused andmed katte toi­metas./.
^.;;-'//;^ :•• •
• Paljastus' .om. antud eksklusiivses
intervjuuvormis, kus tulipunktiks
on Soome varasem välispoliitika,
lähtudes IKL vaatevinklist, mis
oli tuntult saksasõbralik.
Intervjueeritav ütleb, et Saksa
ja N. Liidu sõprusleping oli iKL-le
õige suureks pettumuseks ja et
selle juures ei teatud esialgu veel
midagi lepingu salaprotokollist.
Viünasest saadi kindlaid teateid
alles vähe aega,-enne YH algust.
(Märkus: YH - ylemen hälytys,
üldmobilisatsioon sügisel 1939).
Täienduseks ülaltoodule lisab in­tervjueeritav:
„Mööda minnes võui öelda, et
see olin mina, kes selle salaproto­kolli
olemasolu oma suhete abu
Soome valitsusele teatavaks tegi.
õieti oleks mulle selle eest pidanud
andma mingisugune aumärk, kuid
ma ei saanud muud kui.. Niukkase
poolt saadetud tänu. (Märkus: J u - ;
ho Niukkanen, Soome kaitseminis­ter
Talvesõja ajal).
Teated sain lihe nüüd juba
surnud saksa rahvussotsialisti
kaudu, kes oli juba nii varajane
parteiliige, et ta number bli alla
tuhande. /
Ta oli mu vana sõber ja tä jutus­tas
mulle usalduslüailt milline si­gadus
oli tehtudj kuna ta oli Soome
sõber. Müia esitasin andmed valit­susele,
olin siis Eduskunna liige."
itüsimus: „Kelle süü oli, et Tal­vesõda
süttis? Kelle saamatu välis­poliitika
see oli?"
Vastus: „Šee tulenes sellöst sala-jasest
lisaprotokollist. Kui Vene ei
saanud Soomet teisel teel alistada,
süs ta arvas, et maa on kergelt
vallutatav — paari nädala asi. Sta-lin
ei uskunud sugugi, et oleme
võmielised nü tõhusaks vastupa­nuks
nagu see toimus.
Kogu Talvesõja ajal oli Mussoli-ni
meile kaastundlik ja püüdis
meile toimetada relvastustki,
kuid Hitler takistas seda, nü. et
Felvasaadetised Saksamiaa kaudu
ei tulnud pärale.
Sealt pidi tulema lennukeid ja mi­da
kõike veel."
Küsimus: >,Kuidas suhtusite Sak­sa
kühna hoiakusse Soome vastu?"
Vastus: „Vahekord läks nii pine­vaks,
et kui pisut enne Talvesõda
käisin Walleniuse seltsis (märkus:
kindr. major, peastaabi ülem 1926
—30, Talvesõjaaegne Lapi rinde ja
hiljem Viiburilahe läänekalda kait-selõigu
komandant) saksa sõjaväe­lise
hindaja Rösskgeni jutul, kes
tahtis teada, kas tõesti kavatseme
sõdida, siis tahtis Wallenius Rõs-singeni
kõrist kiimi haarata ja üt­les
: „Sie haben uns verraten wie
Judas Iskäriot" (Te olete meid
reetnud nagu Juudas Iskariot!).
Minu meelest oli see Soome kmd-rali
kohta hästi tehtud." ; v
Paavo Susitaiväl heidab oma in­tervjuus
Soome valitsusele aga et­te,
et Saksamaa poolt Soomele esi­tatud
mittekallaletungi-leping 1938
tõrjuti!
Soome valitsus oM seda teinud nii
vaikselt, et laiem avalikkus sel-
• lest Saksa .ettepanekust .üldiselt
ei teadnudki.
,,Kuid tagantjärele hinnates", üt­leb
intervjueeritav, „see tagasilük­kamine
oli suureks kahjuks. See le­ping
oleks meile olnud teatud ta-galatugi,
meie idanaaber oleks
niõelnud veel kord järele, et kas
selle taga pole veel muidki pabe­reid,
"ja meie võibolla oleksime ra­hule
jäetud. See ei oleks meid ko­hustanud
mülekski muuks kui püsi­ma
oma oludes. Teme paha pool
sellest oli minu meelest see, et see
äraütlemine, mis minu teada sün­dis
üsna ebaviisakas toonis, vihas­tas
Hitlerit
Ja. süs ta tuli;mõttel^, et müüb
meid maha nii nagu oli sigaius-likult
maha müünud Poola Ja
Baltimaad." -
Intervjuu lõpul Paavo Susitaiväl
konstateerib: „Küi oleksime enne
Talvesõja alla andnud, oleks meU
läinud nagu Eestil ja Lätil. Sõdimi­ne
tasub end siiski."
\. ' E F L / VU
Ontario on kuulus oma kalasaagi tõttu. Ontario valitsus kontrollib pidevalt
vä^rtuslito loodusvara, korraldades kal^^^ uurixmisi ^ katse»
programme. Katsed on tehtud 625-es järves ja jões.
Tulemused ön avaldatud kolmes broshüüriSj,Gu to Eating Ontario
(Norüiem Ontario, Southern Ontario ja Suür-Järvistu väl^anded).
Teil 01 võimalik hankida tasuta elöemplari lähematest järgmiste asutuste
THE ONTARIO MINISTRY OFTHE ENVIRONIVIENT
THE ONTARIO MINISTRY OF NATURÄL RESOURCES
Information Services Branch,
Ontario Ministry of the Ehvironmeni
P.O, Böx 2700, Terminal 'W'
IbröntOi Ontario M5W1H3
VOl i
Märkige ühtlasi, millist vi
Ontario või Great Lakes.
te soovite — Northern Ontario,
Hon, Härry C. Parrott, DDS, Minister . " ^ B Ä B ^ Hon. James A. C. Auld, Minister
Ohtariö
Ostjad nurisevad, et TaUinna jnar Peü. VabaõHuetendused toi-juurviljapoodides
müüdav kartul,; Wvad Haapsalus eeloleval augus-
Umb€« kaks aastat tagasi kir­jutasime
oma lehes isa poolt eest­lasest,
ema poolt soomlasest .Jyri
Laaitsist, kes pii just läinud; erru
Ameerika Ühendriikide sõjaväeist
ja asunud elama; paradiislikule
Havaile. Ta oli oma elu seal mu­gavalt
sisse seadnud ja omas
hinnalise sportauto. Ainult üks asi
bli südamel, ta o l i i k k a veel valla-
Ihie. Arvatavast! o m a ema tõttu
oli tal südames soov, et ta saab
abielluda ainult sooanlannaga,
fcss olevat tema arvate parimad
naised maailimas. tJ"ks soome aja­kiri
vahendas lahkelt tema soovi
ed^si soomlannadele, mille tiiie-musekš
oli, et 600 naist vaatasid,
kes olid nõus tulema talle elu­kaaslaseks
Havaüe. Kaks aastat
on möödimud j a niiüd kirjutab
ajakiri uuesti, et tikski neist 600-st
ei kõlvanud. S8-aästane Jyri on ik­ka
veel poissmees ja unistab eda­s
i sooinlannast..;
Jyri Lääts on Ameerika Ühend­riikide
pensionär, (kes 38-aastase-na
ailes täies meheeas. Nüüd
oleks tal aega helladele abikaasa­dele
ja lasta end k a hellitada.
Miks ta aktsioon ei andnud tulie-must?
Ta ei nõudnud mingeid eri­lisi
naisi, vaid ütles end leppivat
30^0-aaiStastega kellest eelista­tavamad
olid haiglaõe kutsega.
lubas Jyri saata len-
© Eesti Maja aastapeakoosoletkul
5. mail Londonis näitas 1978. a.
tulude^kulüde aruanne 705.00;nae­last
ülejääki, olles tasakaalus
3.448.78 naelaga. Peamised tulu­liigid
olid üürid j a Eesti Klubilt
i saadud annetused. Suurema/teiks
i kulupostideiks olid parandustööd
ja Ihmamafesud. Juhatus jagas
oma ametid .järgmiselt: esimees
pr. E. Pämsalu, abiks 0. Raus-berg,
juhatusliikmed S. Pruuden,
A . : Avelov, H . Heinastu, O. Ker-spn,
A. Lembra ja A. Ojasoo, sek­retäriks
T. Reigo. Sellele järgnes
kohe Eesti (Klubi V peakoosolek,
, kus aruannete osas baari läbikäik
; oli 8.970.20 naela, .mis .jättis pü­hast
3.893.17 naela. Selleüe lisan-
1 dušid üürid 687.97 naela ja män-gumasinast
saadud 789.81 naela.
porgandid ja kaalikad on halvasti
sorteeritud, üsna tihti leidub val-miskaalutud
pakkides, samuti lah­tiselt
müüdava kauba hulgas kül­munud
jä mädanenud mugulaid,
mädanikust rikutud juurvilja, kaa­likaid
on sageli mullast puhasta­mata.
Mitte igal päeval; .teisel
päeval võid samast poest saada
jälle päris korralikku kartulit ja
juurvilja. Praaki aga müüa ei toh­tivat.
Näiteks oli juurviljakauplu-ses
Vase t. 14 müügile pandud 2,1
tonni kartulit, mida lohaka sortee­rimise
tõttu müüa ei kõlvanud.
Jaama t. 7 asuvas poes püüti
hiüüa 300 küo porgandit, mis oli
praagiga segi. Sama olukord oli
veel paljudes teistes Tallinna
juurviljakauplustes. Praegu olevat
realiseerimata mitusada tonni sel­lest
kartulist, mida hoiti ladudes
ületalve; Selle kvaliteet olnud v i ­lets
juba sügisel ja loomulikult ei
muutunud kartulid . talve jooksul
paremaks, vaid riknenud, mugulaid
sigines juurde. Neid; katsutakse
tarbijaskonnale müüa.
Kevadiste külvidega on raskusi
Hiiumaal. Maiku,u.: esimeseks es­maspäevaks
oli külvatud käkš
kolmandikku suiviljäseemnest
KõrgessaäiTes, ka Putkastes pole­vat
nuriseda, aga' ülejäänud ma­jandites
polevat midagi küta.
Põhjuseks on, et saarOile ei saade­ta
küllaldaselt. väetist. Juba mai
alul sai otsa iämmastikuväetis ja
kuigi Heltermaa sadamasse jõud­sid
kaks alust ühtekokku 377 ton­ni
lämmastikväetisega, pole see
küllaldane. Külvitneestel olevat
kitsas käes ka sfiperfosfaadiga,
millest on veel puudu 750 tonni
tikuul, kuna just sel kuul ilmub
lossikabeli aknaile valge daami ku-
Külvitöödega Poides juhtus sel­line
lugu, et kolhoosi juhatus an­dis
põllumajandusvalitsusele and­med,
et 200 ha maid on külviks
ette valmistatud. Samaks ajaks oli
külvatud vaid 7 hektarile. K u i ta­heti
neid külvivalmis maid minna
vaatama ja paluti peaagronoomil
Eiiio Kirsil kaasa sõita^ siis tuli j
välja, et neid maid sellises ulatu-1
ses pole olemasiki. Oli M U leitud
põllumaad, kus kivid j a eehnise^
aasta põhk koristamata. Oli veel
ilmnenud, et sel ajal kui trakto-.
rid pidanuks põllul töötama/ olid
traktoristid lastud hoopis puhku­sele.
Tunduvat, nagu hakkaks
kõik see peaagronoomile üle j õu
käima;..'- //.y.-
Eestis on tänavu kevadel plaa­nis
metsakülvidega ja istutamiste-ga
katta 13.000 hektarit pmda, 11
šäjks rakendada abhiõusid loodus­liku
metsauuenduse soodustamist
4.200 hektaril. Sellest tuleb täita
istutamise teel 6488 ha ja külvi
teel 2.612 ha. Selleks on kasvata­tud
70 miljonit puuistikut ja
neemikut. Kevadel toimuvad met-sapäevad,
kus töötavad Loodus­kaitse
Seltsi liikmed ja koolinoo­red
eesotsas koolimetskonna liik­med.
Eestis on praegu 65 kooli-metskonda.
KAASMAALASED!
Puhastan keemiliselt (steamcles^
ning) Teie diivanid Ja toolid, vai­bad
seinast seina ja lahtised Teie
oma kodus^ — Hel^ Erik Lokbik
aeoi
Ui
RICH MO N õ ST. W
[
3
Ih <
nupileti kargest Helsingist; otse
Honolulusse.
Jyri on otsustanud oma ema
auks tulla kord vaa/tama ©oome
jääd. Sinnamuiekut .pole veel ol­nud.
Ja oma südamegi igatsused
tahab lahendada ilma Soome pin­nale,
astumata. Ta räägib puhtalt
kuut keelt, nende hulgas ema­keelt,
kuid vaatamata, et ta on
sõbralik mees, olevat peagu või­matu
temaga vestelda.
Jyri on väikese poisina ränna­nud
Eestist Ameerika. ühendrii­kidesse,
: kus ta käis koolis. Selle-järgi
sõjavägi võttis mehe oma­le.
Jyri töötas arstiteaduslikul
poolel. K a Vietnamis viibis ta
võitlustes kolm aastat.
Tallinnas vübis ja töötas Frie-debert
^Tuglase majamuuseumis
kirjandusteadlane Hannu-Pekka
ainen Helsingist. Uurija
eriti huvi Fr. Tuglase suhe-ega
teata, mü seda saadakse. Pä- ^ vastu Soomega, _Ta oli muuseas
ka vaimustatud Giinther Reindorf-fi
joonistest ja võrdles neid A.
Gallen-Kallela loominguga.
rast külvi pole aga superfosfaa-dist
eiiam kasu selleaastasele saa-
Kuid aeg on tulnud ka köö-kasvama
.panemiseks', aga
kÖögivEjas^met pole saarel ole­mas,
sest Aianduse Peavalitsus
pole hiidlasi vajalikult 'varusta-nüd.
- . '
Seoses Haapsalu 700. aastapäe­vaga
tänavu aastal, algasid Haap­salu
rahvaiteatris Paul Kilgase-var' tarbeesemeid, tööriistu, laosekät-'
bamiunäidendi, Jfaapsaüu legend" j ki, hobupõUuriistu. Talu õuel on
(„Valge daam") proovid. Selles'heinaniidumašin ja looreha. Muu-on
rakendatud kõik Haapsalu kui- j seumi ettevalmistamisel ja sisus-tuurimaja
koorid. Lavastajaks tamisel olevat teinud suure töö
i ön Ibnar Tammur, muusika ju- .niajaridiseimene esimees, praegu-hiks
Gennadi Taiiieldetkoraitsioo- ne aukolhoosnik (^nnäej) Acfolf
nide kujundajaiks kmistnlk: ,
Hiiumaal avati Palade külas en­dises
Soera talus kolhoosi mmi^
seum. Enne avamist tehti majale
remont, pandi peale uus rookatus,
mistõttu hoone on ka näide eelnii-se
sajandi taluhoonest Hiiumaal.
Uues muuseumis on kuni 150 eset,
„Vaba Eestlase" toimetuse ja-talituse
asukoha plaan
•TOIMETUS JA
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675;
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega-
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi voetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella )ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kbl-
• map. homm. kella 11-ni.
• s KUULUTAimNE:
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul - $3.25
esikmjel
tagaküljel . . _
. KUULUTUSI VÕTAVÄB
• / V V - - ^ V • ' V i ^ T U r - -^
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box .70,
Štn.C, Toronto 3, Oflt.
Talitus väljaspool tömega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, M.
Telefon: 223-0080
•l' —w