Vaba eestlane , September 13, 1977

              V ^ A E E S T L A O T t©BS2pä©?al, 13. jseptemM 1977 — Tuesday, September 13, 1977 Nr. 67
Nr. 67
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄEJAANDJA: o/ü Vaba Eestlane, 135 TecuxD^eüi St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl AJTO
TOIMETAJA: Hann^ Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box-70, Stn. C, Toronto 3, Oit. M6J 3M7
TEIJJFONID: toimetus 3M'7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLBOSHINNAB Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aasftas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLmiSÖNNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aa4ressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
I
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuniseth St,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
N. Liidu ja Ühendiükide vahe­korrad,
mis muutusid mõned
kuud tagasi president Carierl
inimõiguste poliitika alla kriipsu­tamisel
võrdlemisi teravaiks, on
Iiakanud taas näitama stabilisee­rumise
tendentsi. Kahtlemata on
pandud N. Ludus kõik eksperdid
ja diplomaadid energiliselt tööle,
iii Valge Maja hoiakut inimõigus­te
rakendamise küsimuses muuta
ning Kreml kasutab ara kõik
oma tutvused ja sidemisd amee­riklaste
hulgas, et avaldada nii
presidendile kui ka ^Kongressile
mõju rangest inimõiguste poliiti­kast
hoidumiseks ning detente
poliitika juurde tagasi pöördu­miseks.
.
Praegu on veel varajane ütelda,
kui suurel määral president Car-ter
oma meelt inimõiguste polii­tika
rakehdamsie suhtes on
muutnud, kuid ön selge, et Valge
Maja hoiakus on teatud muuda­tused
toimimud ning president
on muutunud N. Liidu dissidenti­de
tagakiusamise ja inimõiguste
rakendamise poliitika suhtes tim-duvalt
leplikumaks kui ta oli mõ^
iied kuud tagasi, mil ta saatis
vene dissidendile Andrei Sahha-rovile
isikliku kirja ning nõudis
niitmts kõnes inimõiguste raken
damist N . Liidus.
Nüüd on Carter märgataval t
mõõdukam ning mainib juba, et
kuigi ta jääb inimõiguste poliitika
nõudmisel oma seniste tõekspida­miste
juurde, ei taotle ta nende
rakendamist pidevalt vaid peatub
nende probleemide juures üksik­juhtumite
esile kerkimisel. See
on kahtlemata suur samm taga­si
kui võrrelda Carteri esialgseid
rangeid ja selgeid seisukohti
inimõiguste printsiipide rakenda­misel
Ning kui vahepeal Brezh-nevi
ja Carteri omavaheline koh­tumine
nihkus üha kaugemale
mägede taha, siis nüüd on Carter
I juba avalikult andnud mõsta, et
ta on valmis Brezlmeviga kohta­ma
— kasvõi ainult selleks, et
lähemalt tutvuneda ja tiheda­maid
isiklikke kontakte sõlmida.
Ning ka Kremlist on hakatud
Washingtonile näitama lahkemat
nägu, sest kui vahekorrad Carte-riga
paranevad, siis tekivad jälle
väljavaated detente polütika ra­kendamiseks,
mis loob taas olu­korra,
kus Washingtonis Krem­list
välja sirutatud krediite ja
tehnoloogiat anuva käe pihta ei
lööda.
Kreml on Umselt koheselt Car­teri
vihjest kinni hakanud ning
N. Liidu propagandamasin on
loobunud Carteri ja Ühendriikide
ründamisest. Isegi Brezhnev on
muutunud oma väljendustes tun­duvalt
leplikumaks, kuid samal
ajal torkab N. Liidu ajakirjandu­ses
ilmuvatest kommentaaridest
teravalt silma, et N. Ludu ja
ühendriikide vaheliste suhete pa­randamine
ei olene Moskvast vaid
Washingtonist.
1 Oti huvitav jälgida, millise
hoiaku võtab Valge Maja vene­laste
sellise ülbe polütika suhtes.
Tegelikult mängitakse Kremlis
praegu sellist mängu, et ameerik­lastel
on vaja venelasi ja mitte
venelastel ameeriklasi, mis on
paradoksaalne ja täiellailt vastu­olus
tegeliku olukorraga. On ras
kesti usutav, et president Carter
pärast nii energilist avamängu
inimõiguste küsimuseks ühend­riike
alandavale poliitilisele liini­le
läheb ja Kremli ees hakkab
kununardama, kuid Washingtoni
välispoliitikas on varemgi juhtu­nud
kummalisi ja arusaamatuid
asju — miks ei võiks neid juhtuda
praegugi! Ühendriikide suuräri­mehed
ning ameerika tehnoloogia
ja krediitide järele ihkavajd kom­munistid
on mitmel puhul erine
ulatunud üksteisele käe j a võivad
seda teha ka president Carteri
ajal. Igatahes asjad selles suunas
on käimas ja kuidas need lõpli­kult
välja kujunevad, seda peab
näitama tulevik,
K. A. •
Kanada sum-näitusel Torontos Oli üheks tähelepanuväärsemaks osaks neljal päeval toimunud
lennudemonstratsioonid. Kuigi esimesel päeval juhtus ühel vigurlennul õnnetus ja lendur sai
surma, olid teised päevad õnnestunud näiteks tänapäeva lennukeist Ja nende võimeist. Pildil gnipp
propellerlennuketd-Ontario. pia€e'i. kohal. Foto:: Vaba Eestlane,
WASHINGTON (VE kirjasaatjalt) - Praegusel ajal, kus rahvusvaheliselt on küllaltki tegemist nÕK-daöelda
„tavaliste" polütiliste probleemide lahendamisega ning tülikoUete kustutamisega, on maailma
teaduse ja tehnoloogia arengu lõttu peale tulemas terve plejaad uusi rahvusvahelisi probleeme. Järjest
rohkem hakatakse suurriikide pealinnades tähelepanu pöörama küsimustele, nagu kuidas hõivata
neid maapõue |a loodusvarasid, mis asuvad Antarktika kontinendil või selles vetes, ning kellel on õi­gus
seda teha? Sama probleem kehtib tohutu maaUmamere osas, sest ookeanide vetes Ja põhjas pei­tuvad
tohutud rikkused. Ning kuidas korraldada maailmaruumi, Kuu ja edaspidi planeetide kasu­tamist
mitte ainult teaduse huvides, vaid ka praktilist ja majanduslikku kasu taotlevateks eesmär-
•kideks? '
Australian Broadcasting Com-mission
on saatnud ametliku kirja
New Yorgis asuvale Ülemaailmse­le
Eesti Kesknõukogule Balti r i i -
Idde küsimuses, mis puudutab N.
Liidu poolt tehtud annekteerimise
tunnustamist või mittetunnusta­mist.
See annab selgust neile vas­tuolulistele
teadetele; mida on mõ­nes
eesti ajalehes avaldatud. Sel­lest
selgub siiski, et Austraalia
praegune valitsus on Balti riikide
annekteerimise mittetunnustamise
tühistanud samal viisE nagu see
tunnustus Whitlami valitsuse ajal
anti. SeUega seoses on Austraalias
asuvale Läti konsulaadile, mille te­gevus
Whitlami valitsuse ajal lõ­petati,
teatatud, et konsulaat võib
tegevust jätkata.
Ametlikus kirjas öeldakse:
Liberaalse maapartM valitsus on
ära muutnud Whitlami valitsuse
otsuse tunnustada Nõukogude
kontrolli Balti riikide üle.
Välisministeeriumi esindaja Can^
berras ütles eile (see loeti raadios
ette juba 3. jaan. 1976) õhtul, et ot­suse
on teinud välisminister Mr.
Läbi Stokholmi toimus umbes
2000 inimese osavõtul protestirong-käik,
mille parooliks oli „Venela-sed
Tšhehhoslo vakkiast välja!''
Rongkäigus marssisid enam kui 40
organisatsiooni esindajad, kodan­like
erakondade kõrval ka maois-tid
ja Ida-Euroopa Solidaarsuse
Komitee.
Rongkäik suundus N. Vene saat­konna
ette, kus kõneles kirjanik
Svante Foerster. Saatkonna perso­nal
oli tollal olnud maal väljasõi­dul,
teatati ajakirjandusele. -
Peacock umbkaudu kaks nädalat
enne jõulu.
Ministeeriumi esindaja ütles, et
teade availdati ainult ötnüiäele
pressüe, kuna sotsialistliku valit­suse
originaalne otsus, tunnustada
Venemaa kontrolli Läti, LeedU ja
Eesti üle. oli eravüsüine ja ei ole
edasi antud Nõukogude Liidule:
Selle otsuse äramuutmine oli sa­muti
eraviisiline.
Austraalia ambassadorile Nõu­kogude
Liidus on teatatud, et ta
enam ei külastaks ühtegi Balti
riiki.
Selliste probleemide lahendami­seks'on
rugid Jaotunud laias laas­tus
üteldes kolme erinevasse grup­pi.
Kõige kaugemale arenenud teh;.
noloogiaga Ameerika ühendriigid
koos teiste arenenud lääneriikide­ga,
taotleb juba üsna peatset
maailmamere, Antarktika ja
maailmaruumi ekspluateerimist.
Nõukogude Liit koos .oma satellüti-dega
soovib aga kindlustada enda
osa nende potentsiaalsete rikkuste
hõlvamisel ja ei soovi näha, et
Ameerika temast ette jõuab. Järe­likult
taotlevad venelased lepin­guid
pariteeti ehk võrdsuse alusel
ameeriklastega.
Nõndanimetatud kolmanda maail­ma
riigid ehk arengumaad on aga
seisukohal,
et meres ja merepõhjas, Antark­tika
kontinendil ja kaugemas
perspektiivis Kuul ja mujal
maaUmaruumis asuvad loodus­varad
peaksid kuuluma tervele
inimkonnale
ja seepärast peaksid ka n^mad
nende valitseniisest ja. kasutami­sest
osa saama,
Lõunanaba piirkonda hõlmav
Antarktika kontinent moodustab
ühe kümnendiku maakera mais­maa
alast. Seitse riiki pMendeeri-vad
osadele Antat-ktika kontinendi
territooriumist. Nendeks; seitsmeks
riigiks on Argentünä, Austraalia,
Inglismaa, Norra, Prantsusmaa,
Tshiili ja Uus-Meremaa.
Nii Ameerika ühendriigid kiii
Nõukogude Liit omavad teaduslik­ke
uurimisbaase Antarktikas ja
mõlemad on esirinnas selle maail-mapiirkonna
uurimisel, aga kumb­ki
neist ei ole amethkult preten­deerinud
oma osale selle territoo­riumist.
'
1959. aastal sõlmiti kaheteist­kümne
riigi vahel rahvusvaheline
leping Antarktika suhtes.
Selle lepingu kohaselt on Äntark
tika avatud kõigile riikidele ja
nende kodanikele rahumeelseks
kasutamiseks Ja ieafclikuks uu
rimiseks.
Leping omab kolmekümne aastase
kehtivuse. Need seitse riiki, kel on
territoriaalseid taotlusi Antarktis
kas, nõustusid oma suveräänsust
vastavate piirkondade suhtes hoid­ma
passüvses seisundis, kuid nad
siiski ei loobunud oma põhimõtte­lisest
suveräänsuse taotlusest.
Kaheteistkümne Antarktika le-pingurügi
hulka kuuluvad peale
eespoohnainitud üheksa veel Jaa-bariik.
Lõunapolaarpiirkonna - uuri­misest*
on veel osa võtnud Lääne-
Saksamaä ja Rootsi.
Hiljuti peeti aga Londonis semi-riaritaoline
konverents Antarktika
tuletiku küsimustes.
Sellel jõuti Järeldusele, et nia-janduslikel
põhjustel Ja samuti
rahvusvahelises polütikas valit­sevate
pingete tõttu on ebatõe­näoline
loota, et Antarktika piü--
kond pikemas perspektiivis Jääb
vaid teadusliku MurimistÖö
salaks.-'
Mitmed nn. kolmanda maailma
riikide esindajad avaldasid semi­naril
rahulolematust eespoolmaini­tud
kaheteistkümne riigi lepinguga
ja nõudsid endale kaasarääkimis-õigusi
Antarktika pnrkonna edas­pidisel
kavanciamisel ja kasutami­sel,
võimalikult ühinenud Rahvas­te
Örganisastiooni kaudu-
Umbes samalaadiliste problee­midega
maadles mitu kuud ühine­nud
Rahvaste, organisatsiooni al­gatusel
kokku kutsutud Mereõigu­se
Konverents, mis samuti peeti
Londonis ja mille istungid lõppe­sid
juulikuus. See oli tõeline mam-mutkonverents,
millest võtsid; osa
145-e riigi esindajad.
Väga komplitseeritud jä. pikale
veninud läbij:ääkimistel ja arute­ludel
ei jõutudki mingitele konk­reetsetele
otsustele ja peeti vaja­likuks
,1978. aasta märtsis uuesti
Genfis kokku tulla.
ÜRO peasekretär Kurt Waldheim
iioiatas, et kui ei suudeta koJkku
leppida tervet maailma hõlmava
mereõiguse seadustikus, siis iga
riik võib hakata ühepoolselt ra­kendama
kes teab missuguseid
nii merevees kui merepõhjas pei­tuvate
ressursside suhtes. •
Ameeriklased on praegu ainuke­sed,
kes omavad küllaldaselt teh­noloogiat
ja kapitali arendamaks
ookeanipõhjas lamavate loodusva­rade
kaevandamist. Asjatundjate
hinnangul on mitmed Ameerika
korporatsioonid valmis asuma ma­janduslikult
tasuvale ookeanipõhja
ekspluäterimisele juba varsti pä­rast
1980-ndat aastat.
Mis puutub maailniaruumi kasu­tamisesse,
siis ka selles osas peeti
suvel ulatuslik konverents, nimelt
ühinenud Rahvaste Organisatsioo­ni
Maailmaruumi Rahumeelse Ka­sutamise
Komitee istung Viinis.
Juba varem oli vastu võetud
mitmeid lepinguid. Nü näiteks
on keelustatud tuuma- või muu-,
de masshävitusrelvade orbiiti
asetamine ümber maakera keer-levate
satellütide poolt.
Örbüdis olevate satelliitidega ko­gutakse
rikkalikku, andmestikku,
mis on kasulik nü majanduslikuks
planeerimiseks kui teaduslikuks
uurimistööks. Samahästi saab se­da
andmestikku aga kasutada ka
sõjaliseks luureks. :
Kolmanda maailma riigid nõua­vad,
et satellütidega kogutavat
andmestikku antaks ka nende kä-
Lahendamist Ja rahvusvaheliste
seadustega kodifitseerimist va-javad
eelkõige kaks peamist kü- ^iiiTÄmeeS
'üldiselt nõus,:
pan. Belgia ja Lõuna-Aafrika Va-tJheks
on riikide halduspiirkonnas
olevate territoriaalvete ulatus. Tei­seks
on ookeanide põhjas peituvate
loodusvarade ekspluateerimise
korraldamine.
Territoriaalvete laiuseks on. vii­masel
ajal kujunenud 12 meremüli.
Kuid seoses kalapüügi kujunemise­ga
suureks majandusharuks hing
samuti seoses mereall peituvate
õlivarude • ekspluateerimisega on
mitmed rügid hakanud laiendama
oma territoriaalvesi kuni 200 mere­miilini
rannikust. See on muidugi
kaasa toonud rahvusvahelisi aru­saamatusi,
ja konflikte, üldisele,
terve maailma hõlmavale kokku­leppele
selles küsmiuses on väga
raske jõuda. ^
Aga ka väljaspool 200 miili ula­tust
asuvad ookeanide põhjas rik­kalikud
loodusvarad, mülede kasu­tamisõigust
kindlaks määrata on
veelgi raskem­aga
Nõukogude Liidu esindajad
Viuii konverentsil olid vastu de­tailse
informatsiooni üldiselt
avalikuks kasutamiseks \ teata­vaks
tegemiselie.
Ihnselt kardavad nad oma sõjalis­te
saladuste pärast^ samuti aga ka
seda, et andmestik võib neile pro­pagandaliselt
halvasti mõjuda.
Venelastele tekitab suurt peava­lu
propaganda valdkonnas aga veel
üks maaümaruumiga seosesolev
probleem. Nimelt ameeriklastel on
vahnimas tehnoloogiline apara­tuur,
mida kasutades võib orbndis
olevatelt satelliitidelt saata tele-visiooniprogramme
otse vastuvõt­vatesse
televisiooniaparaatidesse,
ilma vahejaamade kasutamiseta.
See oleks sufceks sammuks edasi
informatsioonivahetuses. Milliseid
uusi perspektüve taoline menetlus
avab, peaks olema selge. ,
N. Lüdu uue põhiseaduse pro­jekti
arutlemisel pole saadud
mööda minna ka elaiüke indivi-duaalmajandeist,
mida nüüd cm
hakatud nimetama isiklikeks abi-majapidämisteks.
Kuna mdividu-aahnajandid
täidavad väga ula­tusliku
osa riigi majanduses, siis
öeldakse ühes arutlusartiklis
(IJlahva Hääl'1 nr. 129; 26. augus­til
1977) muuseas järgmist:
Täiesti õigustatult on ka uue
konstitutsiooni projektis kajasta­tud
elanike isikliku abimajapida­mise
koht meie iihiskonnas. Nüüd
juba uuel tasemel, mis peegeldab
täielikumalt te^elilsku olukorda.
Edaisi öeldakse, et „elanike
isiklik abimajapidamine osaleb
isikliku omandi moodustamises
ja tööjõu taastootmises, olles
sotsialistliku põllumajanduse la­hutamatu
komponent. Isiklik abi^
majapidamine on praegu, k a erili­seks
kaubatoodangu tootjaks,
aidates selliselt kaasa linnaelani­ke
ja abimajapidamist mitteoma­vate
külaelanike heaolu kasvule.
Seepärast tuleb individuaalsekto-rit
tõsiselt arvestada." \
Siis täpsustatakse mida õieti
isikliku maakasutamise all mõel­dakse:
„FõllmiiajariduSes on isik­liku
majapidamise omamise alu­seks
maakasutus. Kodanike ka­sutuses
võivad olla .maatükid,
mis riik ja kolhoosid seadusega
kehtestatud korras amiavad abi-majandi
pidamiseks aianduseks
ja köögiviljanduseks, samuti i n -
dividuaalelamu ehitamiseks"
Individuaalseks kasutamiseks
antav maa jaguneb kasutusviisi
ja -tähtaja järgi peaasjalikult
järgmisteks alaliikideks: 1) ©ue-aiamäa,
2) individuaalkrunt, 3)
kÖögiviljamaa, 4) ametimaa ja 5)
heiria- ja - karjamaa, õigus maa
kasutamiseks olevat kõigil koda­nikel
võrdseil alustel. Selle õigu­se
realiseerumine on a^a piira­tud
teatud tihgimustega. Nii peab
maa taotleja olema teovõimeline
isik. Selles viimases poleviit süs
ki veel parist ühist seisukohta,
kuid üheks tähtsamaks aluseks
olevat maa efektiivse kasutami
se võime ja vastutusvõimelisus
selle tagamisel, sellepärast tu­leks
uude põhikirja sisse võtta
klausel, et individuaalne maa ka­sutaja
annaks kohustuse .seda
maad rahvamajanduse ja loodus­kaitse
seisukohalt heaperemeheli­kult
kasutada. Praegu olevat aga
küllaldaselt näiteid, kus riigi
poolt kasutaniiseks antud maad,
sageli veel viljakat, ei kasutata
otstarbekalt.
Vajalik olevat aga sihnas pida­da,
et individuaalse maakasutuse
puhul on maa sageli ühiskasuta^
misel nagu õueaiai>iaa kolhoosi­des.
Viimasel ajal olevat maaelani­kud
leidnud tee isikliku abimaja­pidamise
efektiivsuse tõstmiseks,
seda eriti tugevamates majan
deis. Olevat tekkinud kollektiiv,
ne abünajapidamine (kas kolhoos
kolhoosis?), kus on aluseks pere­de
töö ja isiklike vahendite koo­peratsioon
isemajandainise j a ise­juhtimise
printsiipidel. See või­vat
olla kas grupi perede või ise­gi
tervete külade ja muude asu­late
ühine majapidamine' Sua ei
kuuluvat siiski mitte aiaudus-kooperatiivid.
mis on peamiselt
linnas elavate tööUste jateeništu-jate
abknajandid, kus toodetakse
vaid väike osa põllmnajandussaa-duste
kaubatoodangut ja mUledel
on jurüdilise isiku staatus.
Se^ga On toimmnas individu­aalse^
maakasutuse > lähenemine
kooperatiivsele. KoUektüvsele
abimajapidamisele kui inajapida-miste
funktsionaalsele suunale
laienevad praegu samasugused
'õigusnormid ja Soodustused nagu
isiklikule abimajapidamisele, kui­gi
ta võtab endale vahepealse ko­ha
isikliku abimajapidamise jn
ühiskondljku-kooperatüvse toot­mise
vahel. KoUektüvne abünaja­pidamine
loovat eeldused töö
produktiivsuse tõusuks hidividu-aalsektoris,
samuti tootmise
ühiskonnastumise astme tõusuks.
See protsess on ka sellepärast
igati jirogressiivne, et nii taandub
viünane haru traditsioonilisest
talupoeglikust tootmisest selle
tootmismeetodi taseme mõttes.
Koos viimastega hääbuvad talu­poeglike
töötingimuste jäänused
ja võrdsustub märgatavalt Enna
NÄI
Vi; ja l |
dr. Mae,
.E.
fipodet
T.E. M
algab tän
väikeses
tavaliselt,
tuga. See
päevalaste
se on kav
nikult, et
vai; ka n
juht on V
sõnalise
va aasta
meeldivas
ku minev
f . E . ' Me
vuskavas
13. sept.
ball 22. ok
7 õ. Eesti
jaan. 19:
veebr, kel
bariigi
veebr.; pi
kell 7.30
kontsert
ter HaU'i
lahtine. T
peb
kell:7.30 ]
T.E. M
muvad te
gusega
lisaharju
•vajaduse
mistuste
on teretu
Pecme
nü i l
Kl
23 Wl
Komi
j a kulij
iihtlust
kõlas
va par^
Agrs
aalsett
rünisei
osatab j
pidamj
eksist
sentrel
hendaj
nisast]
torit
kcska;]
majal
nide
SelH
rohkel
nike
abist
ja hei
seeriii
hooSi-l
kahji
Ne
aalmj
seerir
taiup j
aga
vaims
duse£
Oraet
le nüJ
ha]kaj
kollel
Nii •
elus
maj£
( a r g lk. 3)
nike