Vaba eestlane , September 13, 1977

              Q VABA E E S m ! ^ t^päsväl> 13. septeanbrü 1977 — Tuešday, Septeanber 13, 1977 Nr. 67
Äsja peetud Balti temüsturmir, mis toimus York ülikooU väljakutel 27. ja 28. aiig. Eesü Temüskto-
M korraldusel osutus väga menukaks mi osavõtjate kui ka pealtvaatajate arvu suhtes. Osavõtjaid
oli umbes 40, kusjuures suurem osa oli Ameerikast, kõik lätlased ja leedulased.
Kuigi eestlasist on nii mõnigi
^ väga hea mäõgija Ameerikas ja
Kanadas, kahjuks eiolnud neist
ühtegi välja tuhiud. Samuti H.
Lents, keš on meie parim mängija,
pidi eelmisel päeval lahkuma ja
kooli tagasi minema.
Märkimisväärsed olid mõlemad
finalistid meeste klassis, lätlane A.
Bergvalds ja leedulane S. Solys,
kus viimane võitis 3:6, 6:3, 6:2.
Nad mõlemad mängivad Ameerika
ülikoolide juures olevais meeskon­dades.
Eriti võib mainida meie loort
mängijat K. Kaasikut, kes on vä­ga
bästi arenenud viimase paari
aasta jooksul. Ta jõudis meeste
klassis, veerandfinaali, '
kus kohtus noore lätlase L. Frei-mams'ega,
kus viimane siiski tasa­vägise
mangu võitis 9:7. Samuti
Jõudis P. Reinsoo veerandfinaalij
kus ta kaotas nr 3 giidile R. Miho-niusele
(Leedu) 8:4.
Veteranide klassis, kus oli roh­kesti
võistlejaid, seekord J . Lents
jõudis finaali, kus siiski pidi alla
andma leedulasele V- Grybauska-
• sele.
Naiste klassis võis nälia üht
meie parimat mängijat Tea Pe-
. tersi, kes jõudis poolfinaali.
Seal aga kaotas lätlasele T. Meiro-vicsele
6:3, 6:4. Samuti võtsid
: veel osa L. Reinsoo, M. Ärike, A.
Peters, M. Kivilaht ja H. Kiyilaht-
Dakini •
Tuigiiiri tagajärjed olid järgmi-
• sed: •• . •••(•
I RING: J . Krasts võitis L. Rein-soo'd
8:1, J . Loze võitis A. Grau-jauskast
8:4, M. Ärike võitis U.
Krastsi 9:8, V. Grinbergs võitis A.
Zimust 8:5.
II RING: S. Solys Võitis A. Kla-vinsi
8:0, R. Grybauskas J . Krastsi
7:7 def., K. Kaasik võitis J , Loze
8:0, L. Freimanis P. Grildist 9:8,
K. Mikonis P. Birze 8:5, P . Rein­soo'M.
Ärikest 8:4, V. Grinbergs
V. Seputat 8:3 ja A. Bergvalds või­tis
Ä. Petersi 8:0.
VEERANDFINAALIS: S. Solys
võitis R. Grybauskast 8:2, L. Frei­manis
K Kaasikut 9:7, K. Mikonis
P. Reinsood 8:4, A. Bergvalds V.
Grinbergsi 8:6.
POOLFINAALIS: S, Solys võitis
L. Freimanist 10:0, A. Bergvalds
võitis K. Mikönist 10:7.
NAIS-ÜKŠIKMÄNGUB:
I R M G : D. Gräjauskas võitis M .
Ulmanist 8:3, A. Laston R. Lozet
8:2, J . Meirovics L. Jamisaukast
8:1 ja M. Grinbergs D. Skuhaus-kast
8:1, T. Peters def. II RING:
R. Olins võiüs D. Graujauskast 8:
0, A. Laxton M. Kivilahte def., T.
Peters võitis M. Grinbergsi 8:1.
POOLFINAALIS: R. Ohns võitis
A. Laxtoni 6:2, 6:4, J . Meirovics T.
Peterši 6:3, 6:4. FINAALIS kohtu­sid
R. Olins ja J . Meirovics, kus
esimene võitis tiitli 6:0, 6:2.
Alla 18 aastaste poiste klassis
eestlasi ei ohiud. Noorte tiitli Või­tis
L. Freimanis.
VETERANID, 45. A. JA ÜLE:
I RING: J . Krasts võitis R. Cei-novskit
8:1, A- Peters E. Zirnist
8:2, A. Grajauskas Ä. Jekabsoni
8:2. II RING: V. Grybauskas või­tis
J . Krastsi 8:2, H. Bergvalds
J . Lozet 8:4, J . l i n t s A. Petersi
8:1 ja A. Grajauskas 0. Rautixišl
def. POOLFINAALIS: V. Grybaus­kas
võitis H. Bergvaldi 8:1, J .
Lents A. Grajauskast 8:6. FINAA­LIS
kohtusid V. Grybauskas ja J .
Lents, kuna esimene võitis 10:3.
MEES-PAARISMÄNGUJD: '
I RING: Tomingas—Birze — V.
Vale—Jauzenas 8:2, Grildis—Sepu-ta
— H. Bergvalds—P. Bergvalds
8:3. II RING: Solys—Mikonis -
Birze—Tomingas 8:4, Krasts—
Krasts — Lents—Peters 9:8, Gry­bauskas—
Grybauskas — Zirnis—
Klavins 8:4j Bergvalds—Grinbergs
- Grildis-Seputa 8:4. POOLFI­NAALIS:
§olys-.Mikonis - K r a s ts
—Krasts 10:1, Bergvalds-Grin-bergs
— Grybauskas—Grybauskas
10:2. FINAALIS: S. Solys-K. Mi­konis
võitsid A. Bergvalds—V.
Grinbergi 7:5, 6:0.
SEGAPAARIS: . -'
. VEERANDFINAALIS: A. Berg­valds—
I^. Olins võitsid , R. Gry­bauskast—
U. Pakaüiishast 8:1, P.
Reinsoo—H. Kivilaht-Dakin võltsid
V. Grinbergs—M. Grinbergsi 9:8,
S. Solys—D. Grajauskas J . Lentsi
—M. Kivilahte 8:4.
POOLFINAALIS: A. Bergvalds-
R. Olins võitsid P. Reihsoo~H. Ki­vilaht—
Dakini 8:6, S. Solys—D.
Grajauskas võitsid U. Krasts—J.
Meirovicsi 8:2. FINAALIS kohtu­sid
S. Solys—D. Grajauskas ja A.
Bergvalds—R; Olins, kus esimesed
võitsid 10:7.
Sellega lõppes kahepäevane
võistlus. Laupäeva hommM ilm
ähvardas kord vihmaga, aga siis
muutus ilusaks ja oli isegi natuke
kuum. Eesti Tennisklubi juhatus
avaldab erilist tänu Reet Altosaa-reie,
kes andis oma täieliku abi
võistluste korraldamiseks. Võimle­mise
ja selle õpetamise kõrval on
ta i a tt mise huviline ja on selles
väga hästi edasi jõudnud. Samuti
ollakse tänulikud A. Tiidusele, kes
võimaldas Mubile väljakute ""saa-mise.
..V J L . '
Pärast Lääneranniku eesti, päevi
Vaneouveris ja järgnevat suvepuh­kust
San Francisco segakoor jät­kab
tegevust uue. juhaituse juhen­damisel.
Esinaine on Linda Kot­kas,
abi Uudo Sumeri, koorivanem
Felix Rett, sekretär Emilie Lee-man,
laekur Tiiu Johnson. Koori­juhiks
on Faul Maidre.
Kooril on, ees pingerikas tegevus­aasta.
1. ökt. on sügispidu kireva
kavaga American Legion Hallis
Redwood City's. Laulukoor esineb
kuue lauluga. Solistid — Aino Gut-man
ja Malle Williams esitavad
valimiku eesti vanadest lauludest
ja külakosti toovad noored kauni­tarid
Portlandist Liina Meriloo ju­hatusel
:
TERR KUNGLA III.IV, V rühm
ja algajad alustavad tegevusega
kolmap., 14. sept. Eesti Maja suu­res
saalis kell 6.30 0.
I ja II rühm kohale tulla kell 8.
Kõigil kaasa tuua hea tantsu-tuju!
TERR KUNGLA juhatus
..VABA EESTLASE" TALST
Hind
00
30. augustil lõppes Tallinnas 29.
Balti regatt, kus Eesti sportlasist
olid edukaimad ,,Tornaado" klas­sis
A. Pomerants ja A. Zõbin.
«
Amsterdamis peetud akadeemi­lisel
sõudevõistlusel oiid edukai-j
mad Ida-Saksa sõudjad. N^. Liidu
j meeskonda kuulus kaheksa-liikme-lises
paatkonnas pärnakas R. Ar-nemann,
saavutades hõbemedali.
,.*••• "I ^•
Vibulaskmise võistlus Balti rii­kide
vahel toimus tänavu Pärnus.
Naistest oli võidukas E . Suits 1196,
meestest Leedu sportlane K.^ Mak-simavichius
1172 sihnaga.'
Tallinnas toimusid N. Liidu X X X
mootorrataste meistrivõistlused.
Juubelivõistlusel esinesid suure
eduga Eesti mootorsportlased, kes
võitsid üheteistkümnest klassist
seitsmes kuldmedali ja lisaks veel
2 hõbe. ja 4 pronk^smedalit. Ka üld­võitja
tiitel kuulus Eesti võistkon­nale.
; 350 ksm klassis tuli esimeseks L.
Teesalu, teiseks M) Reinup. Nais-inootorratturite
võlstiusel võitis
kuldmedali L. Tull, . hõbemedali
Võitis lätlanna ja pronksmedali H.
KoHom. 250 ksm klassis tuli võit­jaks
valge-venelane. 500 ksm külg­vankritega
mootorrataste klassis
tuli meistriks M. Metsik ja T.
Ründva.
Teisel võistluspäeval tuli 175 ksm
klassis esikohale T. Maro, 125 ksm
spordimootorrataste klassis tuli
kohnahdat korda meistriks V. Le­pik.
750 ksm klassis külgvankriga
võitsid meistritiitli H. Reitel ja
K. Neuhays.
Tartus Tamme staadionil peetud
kergejõustiküvõistlusel Balti riiki­de
sportlaste vahel võitsid eestla­sed
teisel võistluspäeval kaheksa
esikohta: Helgi Parts kettaheites
59.06, Gennadi Organov 200 m jook­sus
21,7, Rein Tõru 400 m tõkke­jooksus
52,3, Toivo koovit 10.000 m
jooksus 30.26,8, Mart Järviste 20
Rootsis viibisid võistiusretkel
eesti kergejõustiklased-mitme-võistlejad.
Tänavusel Rootsi—Ees­ti
maavõistlusel Karlskronas saa­vutasid
jälle üldvõidu eestlased.
Naised-viievÕistlejad võitsid 11.422
-1L176 ja juuniorid kümnevõistle­jad
19.025:12.386. Meeste kümne­võistluses
olid paremad rootslased
30.533:29.870.
Naistest oli parim Ellen Külvand
uue Eesti rekordiga 4025 (elekter-ajavõtjaga
3991) punkti, teiseks
tuli Montreali olümpiamängudel
kõrgushüppajana tuntuks saanud
Anete Tannander, 4014, ja kolman­daks
Saima Tiik, 3882.
Juunioridest-kümnevõistlejaist
saavutas esikoha Margus Kasearu
6866 punktiga, meestest rootslane
Lennart Hedmark 7861 p. Toomas
Suurväli oli teiiie, 7673, ja T Õ M
Kaukis neljas, 7616. Eesti kõrgus­hüppe'
rekordimees Vello Lumi
püstitas i s i k l i ^ rekordi kümne­võistluses,
kus ta oma põhialal
saavutas 2.16, üldtulemus oli 7520.
km käimises 1.30.22,4, Tiit Paha­pill
kõrgushüppes 2.15, Veljo Kuu­semäe
kettaheites 60.86 ja Kunnar
Laansalu vasaraheites 61.96. Naiste
400 m tõkkejooksu kolmandana lõ­petanud
Ellen Külvähdi aeg 61,8
on uus Eesti rekord. Esünesel
võistluspäeval H. Sild tõukas kuuli
19.52 ja E. Sellik jooksis 1500 m
ajaga 3.45,2. /
Ilme Ivandi — Pargi
Knldne tammetönii ~ Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ra^imts^med, 259 retsept .
EmkNõu—Vastuvett •
Anna Ahmatova — Marie Under — ReelkTieM
H. Michelson — Skautlikul jee3
H. Michelson — Noorsootöö radade!
H. BÄichelson - Eesti radadrft
Eduard Krants — Lmaeliitlased' (luuletüskogi)
Ilona Laajman — Mis need sipdgad
(luuletuskogu)
Bstoman OfficM Gaide
Paiü Laan - Mõttelend - PÜte ja
Herbert Salu — Utoopia ja
Karin Saarsen — Lohengrlsii lahkamin®
»TrünQ'f ilksiloiambreid
K. Inno — Tartu University tm Estonia
A. Eubja Kadunud kodud — mälesüuseä
A. Kubja — Mälestusi kodisasurelt
A Kubja— Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 64 fotosid
Leho Lunaiste — Alamuse Andres — biograafi
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust.
L. Lumist© — Atlandi aknaS
L. Lmniste — Killad külag 1
Ä Vonun — Eistsõnad S
A. Vomm — Ristsõnad H
A. Vomm — Ristsõnad III
A. Vomm-r Ristsõnad IV
Ants VoDMn — Minu hing (luuletuskogu)
K. Eerme -
mälestused
K. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Hoos — Jumalaga, Kars Jsn Erzurui
J. Pi*ka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad U
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — Koda&ondurduuletuskogu)
.2.50 3S
S . -
2J0
E3
13
2.50 15
5 . - 40
3.50 35.
3 ; - 35
4.30 3S
•3.- . 15
3 . -
40
5 . - 25
4.50 25
IS
1.25
8.50 40
25
2.^
1.50
14.-- . 85
6.65 40
2.1c 40
40
.2.50 20
255 20
2.25 • m
2.25 20
20.- 40
1.50 15
' 4 . - 40
4 . - ' 30
4 . - 30
8.80 40
10.- w
40
1 - 20
• J
eg — õppe- ja tööraaMat lastele
I — (õppe- ja tööraamat
edkooliealistel© lastele värvitrükis)
eta miffid lugema H — õppe- ja tööraamat:
eelkooliealistele lastele värvitrükJs)
Eesti feeel® Harjutustik l ''
2.50
4 . -
2.25
40
ARVI
38.
Kuna Niek'i turistidegrupp ikka-
. gi \^el Quetzalcoatl'i, selle sulge­dega
mao, jälgi ajas, läksime meie
kaks läbi tagaukse välja, värske
õhu kätte. Nick-poiss juhatas teed,
ta tundis siin igat käiku, kuna mi­na
olin tal tihedalt kannul, püstol
peos; Ma ei uskunud, et ta nüüd
veel hüppesse võis minna, aga ei
võinud ju iial teada.
Kui välja saime ja ümber temp-ünurga
parkimisplatsi poole pöör­dusime,
sedasama da Caldaža de
los Muertos' tänavat mööda, põr­kasime
kahe uustulnukaga kokku.
Need olid mu äsjased bussikaasla­sed,
Texas Heiuy ja ta Missus. Ja
Texas Henry hoidis käes pikaraua-list
Colt-revolvrit, 45-kaliibrilise
raüasuudmega nagu neid vanasti
kauboid kandsid.
,,Heilo Nick", ütles Texas Henry
familiaarselt, >,long tinje no see."
Et me pole kaua teineteist näinud.
Ilmselt olid Nick-poiss ja Henry
vanad tuttavad ja teekaaslased.
Mina seisin poolest saadik Nick-poisi
selja taga, nü et Henry mü
Colt-automaati ei näinud.
„Hello Texas", vastasin mina,
kuna Nick paistis olevat üllatusest
tummaks jäänud, „ma näen, et
sa oled endale tõepoolest ühe uue
suveniii'1 ostnud. Aga keera see ots
teisele poole, see võib niiviisi ko­gemata
veel lahti minna."
,,Aeglasemalt, aeglasemalt, mu
Kanac^maä sõber", muigas Hen­ry,
,,ma olen õnnemängija, män­gin
meelsasti Venemaa ruletti —
sa ehk tead, kuidas see käib? Olin
kord isegi Vegases kaardisegajaks
. . . ja sim oli meil Houstonis üks
selline laev, mis väljaspool kohne-miili-
piiri ankrus oli — ka selle
pardal töötasime teatud aja, mina
ja The Missus. Niiüd aga — me
oleme muutnud elukutset."
„Kas tõesti, Henry? Ja mis on
siis nüüd su elukutse?"
„Miha ja The Missus — me ole­me,
kuidas seda öelda — shooting
team,, laskemeeskond? Me võtame
vahetevahel ka kõntrakte ette."
„Ja on sul minu peale kontrakt,
sõber Henry?"
„Ei, miks sinu peale? Me ei tun­negi
sind. Kontrakt. on Nick-poisi
peale. Sina oled ainult juhuslik
möödaniiheja, kanadalane — see
kuulus ,,imiöcent bystander" nagu
'kriminaal-seadustik ütžleb. Sinu
halb õnn."
Selle pika jutu peale lõikas The
Missus oma krels-sae häälega va-
„Sa lobised liiga palju, Hehry!
Let's go, lefs dö i t ! " Et hakkame
pihta ja teeme töö ära.
Ka temale oli mingi mõrvarust
näppu tekkinud, mis umbes nagu
38-kaliibriline Browning model
1910 välja'nägi.
Seisime ühe lameda püramiidi
varjus, mille seintele baas-reljee-fis
hirnisad hambulised elukad olid
nikerdatud — kujud peajumalast
Quetzalcoatrist ja ta vihmajuma-last
Tlaloc'ist ja kes teab millisest
jumalusest veel.
,,Henry", protestisin: mina, „sa
teed vea sisse. Me ei ole mitte nii­sama
harilikud kulid, vaid kuulu^
me Don Vito DiCastro perekonda
— pole just eriti, tervislik idee,
meid välja hõõruda, saad aru —
Don Vito ei võtaks seda mitte eriti
lahkelt."
Sellise jutu peale naeris Hem^
päris laginal.
„See on tubli, see on tubli, ka-nadailane
— sa näed, kuidas ma
hirmu pärast värisen? Kes sa ar­vad,
et meile selle kontrakt! an­dis?
Ma ütlen suHe, sell, mulpõle
selle koha pealt k ü l l . . ."
„ P e a suu, Henry!" lõilsas The
Missus, ja püstoliots nihkus mu
kõhukoopa suunast vähe kõrvale,
kuna ta sõimusõnadega oma kalli
kaasa poole pöördus. Arvasin, et
olin küllalt kaua oodanud. Lükka­sin
pöidlaga kaitsevinna pealt ja
saatsm 45-kaliibrilise tinapilli Hen­ry
poole lükuma, 900 jalga sekun­dis,
tulistades ümber Nicki-poisi
õlanuki. Eemy pillas kerge karja­tusega
oma tuürüsta, näppude va­helt
ja lendas tagurpidi, seljaga
vastu püramiidi. The Missus pöör­dus
kui naistüger, relv käes, aga
kuna mul on eelarvamine naiste­rahvaste
pihta tulistaimse vastu,
siis virutasin taile relvaraüaga
käerandme pihta, Nick-poisi kui
kaitsekilbi tagant välja hüpates.
Küllap mul aga sõrm veel päästi­kul
oli, sest ka teine lask säratas
lahti ja puuris end maasse mada­mi
jalgade vahel. Temakene oli
vist siiski veidi nõrgema konsti­tutsiooniga
kui ta kaasa, sest ta
langes kokku kui tühi kott, kuna
Henry, kuulihaavast kõhukoopas
hoolimata, end uuesti •istukile püü­dis
ajada.
Ma pean Henry kohta seda ütle­ma,
et tal vähemalt pea jagas.
Peale selle esimese kerge kiljatuse
ei teinud ta enam suuremat häält.
Muidu .võibolla oleksin ma talle
teise kuuli veel pidanud saatma.
Nüüd ainult istus ta seal, püra­miidi
najal, jä vaatas mulle suurte
punnis silmadega otsa.
Kuidas ma võisin — kuidas
sain ma ometi nü valesti rehken­dada?"
pomises ta oma ette, käega
kõhtu kinni hoides, kus punast im­mitses.
Nick sikutas mind käsivarrest,
kuna püramiidid ikka veel lasku­dest
vastu kajasid.
„Let's go, man!" sisistas ta. Lä-herne,
mees!
Ja muidugi oli tal õigus, sest
paugud võisid ju tõepoolest teisigi
turiste kohale meelitada. Türiistid
tahavad alati näha, kas on midagi
uut juhtumas. Ja siin oli ju uut
juhtumas.
Haarasin Madame Butterfly
Browning-püstoli, mille ta maha
oli piUanud, endale karmanisse,
kus ta Nick-poisi käest välja võe­tud
relva vastu kolksatas. Coit-re-volvri
lõin jalaga Henry haarde-kaugüsest
eemale. Seda kolakat
potaudmurtarvis. Kui pealtvaata­jad
kohale jõuavad, las ta ise sele­tab,
mis talle pähe tuleb. Meie aga
teeme sitket!
;Niek-poisil oli kohalik maastik
hästi tuttav, seepärast kadusime
sealt Surma-Alleelt nii kiiresti, et
jõudsime tunnistajaü jalust ära,^
enne kui need sinise juukselised
daamid ja pikahabemelised hipi-poisid
maa-alüstest templikäiku-dest
välja said. Liikusime sikk-sakis
igasuguste ajalooliste monu­mentide
vahelt läbi ja varsti oli-megi
parkimisplatsil väljas. Seal
teatas Nick oma ülem-kuraatorile,
et ta oh. järsku haigestunud ja
peab koju minema. Siis võtsime
platsiservält takso ja vurasime
sellega Mexico City poole tagasi.
„Kuhu nüüdy mees?" küsis ta
minult. Mul oli hea nõu.kallis. Me
ei saanud ju nü otsepead sinna
hotelli tormata, kus Kiiv meie van­giga
istus. See mõrva-tiihi, kes
meüe järgi pii saadetud, ei sobi­nud
kuidagi süaniängu. Kes saatis
had^ Kas Vito, või Vittorio, või
hoopis keegi Chongi kambast? Vii-i
hiane võimalus ei tundunud eriti
tõenäoline, sest sell ütles ju j et ta
ei küttinud mind, vaid hoopis
Nick-poissi. Siis pidi tä Mafia
poolt saadetud olema, kas Kana­dast
või Aeapulcost. Kummast? Ta
oli just ülemise ääre peal, kui The
Missus vahel lõikas. Eh, oleks pi­danud
talle püstolisuudme otsaette
asetattia ja järele küsima. Võibol­la
ta oleks öelnud? Aga hüüd oli
;hilja.
„Peame kuskü kinni, pean tele­foni
kasutama", otsustasin.
„Lähme minu juurde", pakkus
Nick, nüüd juba pisut toibunud, ta
tõmmu näovärv oli tuhkhallist pi­sut
tumedamaks muutnud. ',
on telefon ja siis saan ka naisega
rääkida."
No minugi poolest, mis oli mul
kaotada? v
•„Lase meid Obregonil maha,
Compahero", ütles ta taksojuhile
ja see noogutas nõusolevalt. Mis
-see tema asi, nii kaua kui Senor'id
maksavad?
Läksinie koos maha nagu kaks
venda. See Avenida de Alvaro Ob-regon
ei olnud Paseo de Refor-ma'st,
kus meie hotell asus,-kuigi
kaugel. Võibolla pool miili jaluta­da.
Aga milline vahe! Terve tänav
nägi välja, nagu oleks seda äsja
õhurünnak tabanud. Aknad olid
sisse löödud, siin-seal oli mõni
auk vineeri või papiga lapitud, uk­seavad
olid täis kivipuru ja sõnni­kut;
Nick viis meid ühe väikese
yõlvi alt läbi jamingi aiarääjakese
juurde. Selle raske tammise ukse
tegi ta taskust võetud võtmega
lahti. Ja ennäe! müline kodune
idüll tuli meile vastu?.
Majas paistis ainult kaks tuba
olevat, elutuba, mida ka magamis­toaks
kasutati, ja siis köök. Elutoa
nurgas oli häll, milles paks tõm-muroosa
näoga imik magas. Köö­gis
toimetas keegi rinnakas chi-
„ 0 1 e d see sina, Nicholas?" hüü­dis
see daam, kui ust käimas kuu­l
i s . : ;
„Mina jah,. Rosita - ja sõber
Kanadamaalt, S e n o r . . . " ja Nick
vaatas otsivalt minu poole.
„Harv Kork", pakkusin mina.
, „ > •. ja Senm-Kork."
. 67
I;
Triinu
Käesolel
tab eesti
„Triinu"
list eluigj
natud koi
taja oma
puhul omj
käekäiku
pilgu tul^
võiks vee
kohta, leil
noorte hi
Uues
praost A.|
väge kai
Giiinthali
nu" juul
maailmn^
namaa
tööst",
' ter sai tc
holmi
sdo ,,Pe(
Ostrati ,
gemisest|
J . Kurnii
tuuride
Ktmgla
del", A.
bemäegj
Vihisi
salu
m a . . . '
eesti rj
edasiai^el
• „Meie k|
kirjütävj
jalist lü|
re ül
„T6stai
nik", E.|
lemise
Aima
tus Juul
E . - : T i
moest
naise vj
„Seinatj
, i l u ",
samuti
raamati
tervitu
elus A.j
Kulli,
letusedl
kiri
:jviüs1
Westhc
suse
soov
lekul,
jõudni
ajakii*
„Mäle^
jä
rakenc
infori
organil
ja sisi
majad|
® Stc
SU]
grupi
Tohye
LiangI
sist,
Pidus
rnisjäi
Inglij
M
Roor
Po.Htl
24-t|