1977-09-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E S T L A J^ , 13. septembril 1977 Tuesday, September 13, Nr. 6*r Nr. m
ii^iiimtimi
ARMAST SÕPRA
mälestavad kurbuses
OLLY jaAXEI
TcnüLi N E R S K A ; - \ .
REET ja ANTON PIMDAM
ELLA ja VIKTOR ÄKÜSOO
KALLIST, UNUSTAMATUT-SÕPM"
. EESTI EV.-LUTERI USU
PEETRI KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. I M k u tel 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto
M4N 1L8 tel. 483.4J0S
PÜMÄPÄEVAKOOLI AVA-jy-
MALATEENISTÜS ptimpäeval,
18. septembril fcelü 11 hcwimiJsiil.
Solist Evi Valge.
PIIBLITÜND feeli 10 hommikul,
juhatab Friidu üu&man.
Leeri^elsed.
itOGÜDUSE 29. AASTAPÄEVA
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
25. septembri ikelä 11 hommi-
Icul. Laoilaib Caiiitaite Bomiuo
Chares Kipperl juhatusel.
LEERIÕPETUS algab 23. oktoobril.
Registreerida õpeifcajale.
ÕPETAJA KÕNirrUNNiP teisipäeviti
ja neljapäeviti M. 6--8
õhtul.
Hiljuti varises Torontos manalasse Aleksander Kreek, Eesti omaaegne
rekordimees ja Euroöpameister kuulitõukes. Nooremale põlvkonnale
ei tähenda ta nimi võibolla kuigi palju, kuid vanemõe
seda rohkem. Kõigile, kes olid huvitatud meie sportlaste saavutustest
aastatel enne II maailmasõda, oli Kreek suurkujuks ja meheks,
kes oma tulemustega tutvustas väikest Eestit kogu maailmale.
Et ta oli tuntud, tõendab näiteks juba alljärgnev. Kui 1944. aaste
sügisel paljude teiste nimekate eestlaste hulgas õnnestus ka K r e ^
Rootsi pääseda, tõid mitmed sealsed lehed sellest eraldi teate kocš
tema pildiga ja pealkirjaga: ,,Kwilitõuke Euroopameister pn asH-Mid
Rootsi".: ^'
ERNA Ja JAANUS
HEAD KAUAAEGSET PEREKONNATUTTAVAT
EV.-]Lm ÜSU KOGUDUS
Kirik: 619 Sljerboume St.,
roronto (Sherbounie'i
jaam on kiniai kõrval),
õpetaja O. Guadenteich.
112 Fallingbrodk Ed.,
Scarborough, Ont. :
Telefon 698-7977 või
JUMALATEENHSTUŠ ön
hap., 18. sept. kelli 1.30 p. "
pü-õpetaja
kõnetunnid on iga kuu
teisel esmaspäeval keU 6—8 kiriku
kaotseleis, ftelefon 921-9417.
mälestavad kurbuses
EMMA TUHK
JUTA ja REIN, perekondadega
KAAS-NARVALAST
mälestab leinas
MARIE NEUMANN
Aaastakümnete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik lõu-anne
Ja mõõdukad hinnad.
. - . ' M. WAYNE ™
FuneralDirector
New Yorgi eesticised
123 Mount Pleasamt
(lõunapool Eglintoni)
HeUstada tel. 489-8811 ® 4S9-
BONN — Lääne-Saksamaa valitsiss m Shveitsi aiävokasdi Bernis
Payofi kaudu kontakti võtnud terroristidega, kes küüditasid nädalapäevad
tagasi Kölnis tuntud töösturi Hans Martin Schleyer'i nimg
mõrvasid tema autojuhi ja kolm ihukaitsjat. Bandiidid nõuavad
11 praegu vangas oleva teiToristi vabastanBiist Ja nende kasutusesse
lennuki andmist välismaale põgenemiseks. '
Lääne-Saksamaa valitsus on sea- ori bandiidid advokaat Payofi
tud Hans* Martin Schleyeri küüdi- kaudu esitanud Bonni valitsuse-tamisega
väga raske probleemi et- le ultimaatumi, kuid selle sisu ei
te, sest kurikuulsa Baader-Meinho- ole avalikuks tehtud,
fi gängi kuuluvad terroristid on
tuntud oma julmuselt
ning kui valitsus kurjategijate
soovi ei rahulda, siis ei kohku
nad tõenäoliselt tagasi pantvangi
mõrvamisest, eriti kui nende
hingel on juba terve rida teisi
mõrvasid.
Valitsus ei ole viimasel ajal onia
läbirääkimiste kohta^ terroristidega
ajakirjandusele informatsiooni
andnud, kuna see võib segada kUr-jätegijiate
jälitamist. Genfist saadud
informatsioom kohaselt
Äminii ©II ©percitsboffD
NAIROBI — President Idi Ami-nil
Ugandas oli operaitsioon, nnille
teostas üks N. Liidu arst, teatati
Radiö Uganda poolt. Raadiouu-distes
iteataiti, et arstid Miilago
haiglas Kampalas ei võinud avaldada
presidendi • haiguse iseloomu,
aga lisasid, et N. Liidu saadik
Ugandas, Yevgeni Moussijko
ja nali Ammi last olid saatnud
•''teda haiglasse.
Suvisele USA eestlaskonnale tuli
rabava ootamatusena teade, et
nende armastatud arst dr; met. Johannes
Sõrra on 76-aastasena lahkunud.
Surm tuli lühikese, kuid fataalse
.haiguse tagajärjel New
Yorgis 15. augustil, jättes lähemaist
omakseist maha kaks noort
arsti ja noorima poja, kes valmistab
ka arsti kutsele. 79-aastase
eesti koguduse kirik Lexington
avenüül ei mäleta iiii rahvarohket
matusetalitust nagu see toimus 21.
augustil lahkumisteenistusel dr. J.
SÕrrale.
Traditsioonilisest koguduse leinalaulust
kui ka ehtsalt tunnetatud
sõnavõttudest hõõgus kõikide suur
lein: oleme kaotanud mitte üksnes
aJ^mastatud arsti, vaid ka suurepärase
inimese, rahvuslikult ja
kristlikult inspireeriva eeskuju
ning sõbra, mida viimseks hüvas-^
tijätuks vaikses protsessioonis
kirstust mööduv mitte lõppedätah-tev
rähyuskaaslašte kolonn kinnitas.
Siiralt avaldati kaastunnet samas
kutseliselt isa jälgedes sammuvale
kolmele pojale. Puusärgil
oli valgeist krüsanteemidest rist ja
omastelt Metekk kirstul, kuna
teiste matuseliste lülede summad
on saadetud Eesti üüõpilasseltsi
Toetusfondi dr. Sõrra nimele.
Matusekõnes praost R. Kiviran
na tõi lahkuja hingekarjasena pa
ralleele Eesti ajaloost ja Fr. R.
Kreutzwaldist. Samasuguse pühen-düslikkuse
ja suure ekspertiisiga
on dr. Sõrra arstina teemnud eesti
rahvast sõja ajal, pagulasena ja
Ameerika ühendriikides. Tema
patsientide arv tõuseb mitnieküm-ne
tuhandeni. Tema tööpäeval polnud
enne lõppu, kuni ta ise jõudis
Suure Ukse läveni.
Legendaarsele arstile oli Lüli
Anne Parlo pühendanud niälestus
luuletuse ja järgnesid järelhüüded
Eesti üliõpilasseltsilt, Eesti Rahvuskomiteelt
USA-s, Tartu Treff-neri
Gümnaasiumi Vilistlaskogult,
Eesti arstide perelt, N. Yorgi Eesti
Skautidelt, koguduse ja sõprade
poolt ja Lakewoodi eestlastelt.
Dr. J. Sõrra maeti järgneval esmaspäeval
ja puhkab nüüd Kensj-co
eestlaste kahnistul. Tema ära
saatmisele leinakabelist oli tulnud
rohkesti sõpru ja patsiente.
TORONTO EESTI •
; EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja H. Rüdmik
P. O. Box 234, Toronto 18, Önt.
Tel. 233-5390
lÜSüSÕNUMI RAADIO JUMALA-TEENISTUSED
i^al püliapäeval,
homm. kell 9,30—10.00 lainel
CHIC-790 kc.
Raadiojutluse teema 18. sept.:
„VAIMÜLIK.KASVAMINE''.
Pühapäeval, 18. sept. kell 3 p. 1.
JUMALATEENISTUS. Lauiuetteu
kanded, jutlustajb H. Šöderholm.
Laste pühapäevakool algab kell
2.3a-p. 1. •
. T O R O N T O E E S T I BAFTISITI
V^-. . I ^
883 Broadview Ave.
Tel. 465-0639
Pastor K. Raid
10 Lamport Ave. Apt. 307
Toronto 5, Önt. M4W 1S6
Tel. 961-8391
„ V Ä B Ä D U S E KUULUTUSE'* .
raadiosaated igal pühapäeval kell
3~?.30 p. 1. W H L D 1270 kc.
18. sept. ikeli 10.15
homm. PÜHAPÄEVAKOOLI AL-GUS.
Kell 11 JUMALATEENISTUS,
kõneleb K. Raid, noortean-saimbel.
Kelli 6 õ. kõneleb K. L.
Marley, solist K. Medri.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS".•
ICirik: Redeemer Luteri kirik,
(Blopr ja Indian Rd.)
öp. T. Nõnmiik, 501 Davisville
Ave., Toronto M4S 1J2. Tel.
483-^2478.
Pühap., IS. sept. kell 1 p. 1.
KODUMAALT LAHKUMISE JUMALATEENISTUS.
Järgneb nais-ringi
koosolek.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on
teisipäeviti fceÜ 6—7.30 õpetaja
kodus. Muul ajal kokkuleppel.
EELK TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS
Carltoni ja Järvise nurgal
Õpetaja Andres Taul
17 Frank Cresc.
: Toronto 176
Tel. 65^6-5248, kirik 923.5172
Pühap., 18. sept. JUMALATEENISTUS
kell 11 homm.
Pühap.. 25. sept KODUMAALT
LAHKUMISE MÄLESTÜSTEE-NISTUS
kell'4 p. 1.
ÕPETAJA KÕNETUNNID igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
6-^ õhtul kiriku käärkambris.
Aleksander Kreek sündis 21. 7.
1914 Läänemaal Lihula vallas talu-omaniku
pojana. Lõpetas Haapsalu
gümnaasiumi 1936. aastal. Lapsena
oli ta kidura tei^visega ja tarvitas
haiguse tõttu karke. Nii nagu
meie kunagine suursportlane Lu-rich
(kes ka oli Läänemaa päritoluga),
hakkas Kreek tervise pa-randamdse
eesmärgil samuti tegelema
spordiga ning see andis häid
tulemusi. Juba 13-aastasena äratas
ta tähelepanu noorte võistlust^,
ülemaailiselt sai ta tuntuks aastal
1934, tõugates kuuli 13.60. See oli
tol ajal Eesti oludes üsna hea tulemus,
eriti 20-aastase. noore koh
ta.
Järgmisel aastal pääseb noor
kuulüEees esmakordselt ,rahvus-meeskonda.
Viimane I koht maavõistlusel
Soome vaistu ei pidurda
aga Kreegi pidevat arengut ja
olümpia-aaštal 1936 koputab ta
juba rahvusvahelise klassi ukse
le tulemusega 15.21. Selline resultaat
viis teda kohe olümpiakan-didaatide
nimestikku.
Kuid Berliini mängud toimusid
šiisiki kahjuks ilma Kreegita, sest
• Eestil oli tol ajal kangem kuulitõukaja
16-meetri-mehe Arnold
Viidingu näol. Vahest aga rohkem
kui nimetatud asjaolu mõjus see,
et Kreegü ei olnud õnne. Eesti
olümpiakatsevõistiused mängudele
saadetava meeskonna koostamiseks
toimusid päeval, mil Ki'eek
sõjaväes sundaega teenides oli ennelõunal
sooritanud pika ja kurnava
jalarännaku ning õhtul pärast
seda pidi asuma kuuliringi. Spordi
tõttu igasugustest muudest kohustustest
yabastamine, nagu see on
üldiselt moes pi*aegu, oli selajal
veel paljudes maades tundmatu
asi: Väsinud Kreek ei suutnud tõugata
rohkem kui 14.85 ja seda ei
peetud küllaldaselt olümpiaväärili-seks.
•
Kuigi see oli õige, võib tägant-jäi'gi
siiski kintiseerida meie selleaegsete
spordijuhtide otsust.
Kreegi asemel saadeti Berliini
1500 m jooksja E . Ubä, kel ette-teatult
ei olnud absoluutselt mingeid
shänsse maailmakonkurent"
• sis. •
On võimatu nüüd oletada, mida
Kreek oleks saavutanud seal^ kuid
see olnuks tõenäoliselt üusam plat-seering
kui R. Uba oma. Vähest
isegi parem kui nõrkade võistlüs-närvidega
A. Viidingu 8. koht
:(15.23):/ . , •
Al. Ki'eegi paremad aastad ja
suursaavutused olid aga tulemas.
Ajutiselt loobunud A. Viidingu ase^
mel astus ta mitmeks aastaks Eesti
kuulitõukajate troonile ning sooritas
1937. aastal oma esimese pikema
välisreisi akadeemilistele
niängudele Pariisis. Seal tuli talle
võit üsna kergelt, olles ainuke tõukaja
üle 15 meetri. Sellele järgnes
mujal võit ühe USA selle ala tippmehe
Allee üle. Sügisel kaotas ta
Tartus kahe sentimeetriga', ,eome-
: TORONTO EESTI ;
ÄDVENTKOGÜDUS
Ohiistusikircd^
804 Broadview Avenue
(Eesti Maja, lähedal) Y
.691-2848 •
Laup,, 17. sept. kell 9.30 homm.
hingamispäeva ikool. Kell 11 jutlus
asnel: „JUMAL JUHIB AJALUGU''.
Kõik tere tulemast! Kiri-ku
kaasasõiduks helistada tel.
691-2848.
backi" teinud Viidingule — ja seda
viimast korda.
Järgmisel aastal oUKreekiiheks '
keskseks kujuks suurvõistlustel
Stokholmi staadionü. Esmakordselt
lendas ta käest kuul üle selleaegse
maailmaklassi pihi 16 meetri
—116.05. Kuid aasta kõrgpunktiks
kujunesid II Euroopa meistrivõistlused
Pariisis.
Eestlase suurimateks konkuiren'
tideks seal olid sakslased Woell-
"ke ja Stöck, vümašte olümpiamängude
kuld- ja pi-onksmedali-
\ mehed. ' ;
Kohtudes treenmgui enne võistlusi^
püüdsid sakslased eestlast viia
„verest välja'' ütlustega nagu „et
Te olete veel luga noor võitmiseks",
miliele Kreek rahulikult •
vastas — ,-,kuid te olete juba liiga
vanad!"
Ning võistluse käik näitas, .kellel
oli õigus. Pehmel tõukepaigal saa,
vutas Kreek esimese' kaitsel 1583•
m, mis ei olnud just eriti hiügav
tulemus, kuid sellest piisas võiduks.
See pani kuulsad' sakslased
närvitsema ja kõigile pingutusile
vaatamata ei suutnud nad seda
ületada. Väike Eesti oli seega teist
korda järjest võitnud EM-tütli
kuulitõukes. Esimest korda sai sellega
hakkama mäletavasti A. Vü-ding
neli aastat varem Torinos
Itaalias.
Olümpiavõitja Woellke ei saanud
revanshi Kreegi üle ka kahel järgneval
võistlusel Rootsis, kus nad
uuesti rinnad kokku panid. Esimesel—
Karlstadis sai Kreek 16.16-ga
ka eesti rekordi oma nimele. Teisel
oli ta kaotuse veerel kuid saavutas
pärast suurt kontsentratsiooni
viimase tõukega 15.92, mis jälle
tõi võidu.
•• 1938. aasta võidud ja saavutused
tegid IKreegi : mitte aiault
hooaja parimaks kuulitõukajaks
Euroopas. Ülalnimetatud 16.16 m
andis talle aasta maailma edetabelis/
teise koha! •
Ka järgmise aasta rahvusvahe-;
Ustel jõukatsumistei esines Kreek
ihästi, kuid võite oli;'mõnevõrra
vähem kui aasta varem. Eliitmän-gudel
Londonis lõi ta küll USA
meistrit Ryanit, kuid Berhinis pidi
ta esmakordselt alla vanduma
Woellkele ja akadeemilistel maail-mamängüdel
Viinis tuli tal vastu
võtta viieisentimeetriline kaotus
Stöckilt.
Oma parima tulemuse 16.40,5
saavutas Kreek 1940. aastal. Ka
sellega tõusis ta aasta maailma
edetabeli eišimese kümne hulka.
Pagulasena Rootsis võttis ta
raudmuna pihku uuesti Mpea,ik:ui
selleks avanesid võimalused. Olles
30-aastasena ületanud juba sportlase
parüna ea piiri, ei olnud ta
loomulikult enam võimeline kordama
oma endisi resultaate. Kuid
14.9j)m tõi talle Rootsi 1947. aasta
edetabelis siiski vnendä koha.
Ning kümme aastat pärast oma
esimest suurvõitu Stokholmi staar
dionü (1938. a.) oli ta väga lähedal
selle kordamisele. Tema esimest
tõuget 15.59 ületas vümasel
katsel ainult Rootsi rekordimees
Ronald^ Nüsson. Võisteldes aastail
1947—50 palju kordi mitmel peol
Rootsis tulemustega üle 15,5 meetri
ja äratades 'tähelepanu, jäi ta
parimaks tulemuseks 1948. aasta
15.62 m. Sellega oU ta kolmas
Rootsis, seitsmes Euroopas ja pääses
ka maaihna 25 parima hulka.
Sel aastal võttis ta Rootsis osa
13-st võisthisest, tulles esikohale
seitsmel korral.
Peale kuulitõuke harrastas Ä.
Kreek n^gu enamik selle ala mehi
maailmas ka kettaheidet. Heites
47.40 jäi tal vähem kui pool meetrit
puudu 0. Eriksoni eesti rekor-
. TORONTO EESTI
VÄBAKOGUDUS
Tel. 461-2077
Jönes Ave., Toronto 6, Ont. ' dist. Hea tulemus sel ajal oli ka
Jutlustaja E. Saraoja •
20 Thoracliffe Ave.,
Toronto 6, Ont.
Tel. 463-6223
Fühapäevaü, 18. sept. kell H
homm. .JUMALATEENISTUS.
Kõnelevad jütilustaja K. L. Marley
ja Kesk-Äalrika misjonär E.
Mölin., • .
hüjem Rootsis saavutatud 46.45 m.
Emigreerunud Kanadasse loobus
A. Kreek tegevspordist, kuid sellega
ei kadunud ta nimi eesti spordi
annaalidest. Seda kandsid edasi ta
pojad Holger ja Raoul, kelle tugevamaks
alaks sai korvpall. Mõlemad
on mänginud Toronto võistlustel
karika võitnud Estonia"
meeskonnas. -
Eesti al(
Sl
Algkooli
endüskoolisl
958 Broadvil
26. septeml
tui. Esim€
tus ön ühi^
alates toii
esmaspäevE
: õppetöö
jas, Keele
gab neljaj
s. a. kell 7J
Koolieali^
ja limbrus
sed> kes
aastased,
nemaid õp|
lis senini
Eelmiste
sel aastal
ahistada
yaildava.te
Kooiiaag
des pail
. selleks, et
oleksid k(
uued õpih
jas toinn
sest Võivi
korral os£
uute c_
esimesed
sides.
: Palume
lugejaid
ta, et se|
konda 'kui
ri. Kog€
las!tevan(
võimalusi I
hariduse •
Keskkt
Keskikol
Täiendusi
^58 Bax)£
septembri
KesMu
kes On K
dusikoolil
•ne teise
kooli kii
vaštuvõt
koolipäe;
TorontI
reede
duskoolii
Õppekavj
mida v^
aeg. KUI
aastat.
Kortei- ü
Ilus kahl
ga kuuel
Üksik ij
samuti
tari lei
TEI]
vita\|
KVA
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770913 |
Description
| Title | 1977-09-13-04 |
| OCR text | VABA E E S T L A J^ , 13. septembril 1977 Tuesday, September 13, Nr. 6*r Nr. m ii^iiimtimi ARMAST SÕPRA mälestavad kurbuses OLLY jaAXEI TcnüLi N E R S K A ; - \ . REET ja ANTON PIMDAM ELLA ja VIKTOR ÄKÜSOO KALLIST, UNUSTAMATUT-SÕPM" . EESTI EV.-LUTERI USU PEETRI KOGUDUS TORONTOS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1. I M k u tel 483-5847 õp. Oskar Puhm 84 Dinnick Cres., Toronto M4N 1L8 tel. 483.4J0S PÜMÄPÄEVAKOOLI AVA-jy- MALATEENISTÜS ptimpäeval, 18. septembril fcelü 11 hcwimiJsiil. Solist Evi Valge. PIIBLITÜND feeli 10 hommikul, juhatab Friidu üu&man. Leeri^elsed. itOGÜDUSE 29. AASTAPÄEVA JUMALATEENISTUS pühapäeval, 25. septembri ikelä 11 hommi- Icul. Laoilaib Caiiitaite Bomiuo Chares Kipperl juhatusel. LEERIÕPETUS algab 23. oktoobril. Registreerida õpeifcajale. ÕPETAJA KÕNirrUNNiP teisipäeviti ja neljapäeviti M. 6--8 õhtul. Hiljuti varises Torontos manalasse Aleksander Kreek, Eesti omaaegne rekordimees ja Euroöpameister kuulitõukes. Nooremale põlvkonnale ei tähenda ta nimi võibolla kuigi palju, kuid vanemõe seda rohkem. Kõigile, kes olid huvitatud meie sportlaste saavutustest aastatel enne II maailmasõda, oli Kreek suurkujuks ja meheks, kes oma tulemustega tutvustas väikest Eestit kogu maailmale. Et ta oli tuntud, tõendab näiteks juba alljärgnev. Kui 1944. aaste sügisel paljude teiste nimekate eestlaste hulgas õnnestus ka K r e ^ Rootsi pääseda, tõid mitmed sealsed lehed sellest eraldi teate kocš tema pildiga ja pealkirjaga: ,,Kwilitõuke Euroopameister pn asH-Mid Rootsi".: ^' ERNA Ja JAANUS HEAD KAUAAEGSET PEREKONNATUTTAVAT EV.-]Lm ÜSU KOGUDUS Kirik: 619 Sljerboume St., roronto (Sherbounie'i jaam on kiniai kõrval), õpetaja O. Guadenteich. 112 Fallingbrodk Ed., Scarborough, Ont. : Telefon 698-7977 või JUMALATEENHSTUŠ ön hap., 18. sept. kelli 1.30 p. " pü-õpetaja kõnetunnid on iga kuu teisel esmaspäeval keU 6—8 kiriku kaotseleis, ftelefon 921-9417. mälestavad kurbuses EMMA TUHK JUTA ja REIN, perekondadega KAAS-NARVALAST mälestab leinas MARIE NEUMANN Aaastakümnete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik lõu-anne Ja mõõdukad hinnad. . - . ' M. WAYNE ™ FuneralDirector New Yorgi eesticised 123 Mount Pleasamt (lõunapool Eglintoni) HeUstada tel. 489-8811 ® 4S9- BONN — Lääne-Saksamaa valitsiss m Shveitsi aiävokasdi Bernis Payofi kaudu kontakti võtnud terroristidega, kes küüditasid nädalapäevad tagasi Kölnis tuntud töösturi Hans Martin Schleyer'i nimg mõrvasid tema autojuhi ja kolm ihukaitsjat. Bandiidid nõuavad 11 praegu vangas oleva teiToristi vabastanBiist Ja nende kasutusesse lennuki andmist välismaale põgenemiseks. ' Lääne-Saksamaa valitsus on sea- ori bandiidid advokaat Payofi tud Hans* Martin Schleyeri küüdi- kaudu esitanud Bonni valitsuse-tamisega väga raske probleemi et- le ultimaatumi, kuid selle sisu ei te, sest kurikuulsa Baader-Meinho- ole avalikuks tehtud, fi gängi kuuluvad terroristid on tuntud oma julmuselt ning kui valitsus kurjategijate soovi ei rahulda, siis ei kohku nad tõenäoliselt tagasi pantvangi mõrvamisest, eriti kui nende hingel on juba terve rida teisi mõrvasid. Valitsus ei ole viimasel ajal onia läbirääkimiste kohta^ terroristidega ajakirjandusele informatsiooni andnud, kuna see võib segada kUr-jätegijiate jälitamist. Genfist saadud informatsioom kohaselt Äminii ©II ©percitsboffD NAIROBI — President Idi Ami-nil Ugandas oli operaitsioon, nnille teostas üks N. Liidu arst, teatati Radiö Uganda poolt. Raadiouu-distes iteataiti, et arstid Miilago haiglas Kampalas ei võinud avaldada presidendi • haiguse iseloomu, aga lisasid, et N. Liidu saadik Ugandas, Yevgeni Moussijko ja nali Ammi last olid saatnud •''teda haiglasse. Suvisele USA eestlaskonnale tuli rabava ootamatusena teade, et nende armastatud arst dr; met. Johannes Sõrra on 76-aastasena lahkunud. Surm tuli lühikese, kuid fataalse .haiguse tagajärjel New Yorgis 15. augustil, jättes lähemaist omakseist maha kaks noort arsti ja noorima poja, kes valmistab ka arsti kutsele. 79-aastase eesti koguduse kirik Lexington avenüül ei mäleta iiii rahvarohket matusetalitust nagu see toimus 21. augustil lahkumisteenistusel dr. J. SÕrrale. Traditsioonilisest koguduse leinalaulust kui ka ehtsalt tunnetatud sõnavõttudest hõõgus kõikide suur lein: oleme kaotanud mitte üksnes aJ^mastatud arsti, vaid ka suurepärase inimese, rahvuslikult ja kristlikult inspireeriva eeskuju ning sõbra, mida viimseks hüvas-^ tijätuks vaikses protsessioonis kirstust mööduv mitte lõppedätah-tev rähyuskaaslašte kolonn kinnitas. Siiralt avaldati kaastunnet samas kutseliselt isa jälgedes sammuvale kolmele pojale. Puusärgil oli valgeist krüsanteemidest rist ja omastelt Metekk kirstul, kuna teiste matuseliste lülede summad on saadetud Eesti üüõpilasseltsi Toetusfondi dr. Sõrra nimele. Matusekõnes praost R. Kiviran na tõi lahkuja hingekarjasena pa ralleele Eesti ajaloost ja Fr. R. Kreutzwaldist. Samasuguse pühen-düslikkuse ja suure ekspertiisiga on dr. Sõrra arstina teemnud eesti rahvast sõja ajal, pagulasena ja Ameerika ühendriikides. Tema patsientide arv tõuseb mitnieküm-ne tuhandeni. Tema tööpäeval polnud enne lõppu, kuni ta ise jõudis Suure Ukse läveni. Legendaarsele arstile oli Lüli Anne Parlo pühendanud niälestus luuletuse ja järgnesid järelhüüded Eesti üliõpilasseltsilt, Eesti Rahvuskomiteelt USA-s, Tartu Treff-neri Gümnaasiumi Vilistlaskogult, Eesti arstide perelt, N. Yorgi Eesti Skautidelt, koguduse ja sõprade poolt ja Lakewoodi eestlastelt. Dr. J. Sõrra maeti järgneval esmaspäeval ja puhkab nüüd Kensj-co eestlaste kahnistul. Tema ära saatmisele leinakabelist oli tulnud rohkesti sõpru ja patsiente. TORONTO EESTI • ; EVANGEELNE KOGUDUS Stone Church, 45 Davenport Rd. Jutlustaja H. Rüdmik P. O. Box 234, Toronto 18, Önt. Tel. 233-5390 lÜSüSÕNUMI RAADIO JUMALA-TEENISTUSED i^al püliapäeval, homm. kell 9,30—10.00 lainel CHIC-790 kc. Raadiojutluse teema 18. sept.: „VAIMÜLIK.KASVAMINE''. Pühapäeval, 18. sept. kell 3 p. 1. JUMALATEENISTUS. Lauiuetteu kanded, jutlustajb H. Šöderholm. Laste pühapäevakool algab kell 2.3a-p. 1. • . T O R O N T O E E S T I BAFTISITI V^-. . I ^ 883 Broadview Ave. Tel. 465-0639 Pastor K. Raid 10 Lamport Ave. Apt. 307 Toronto 5, Önt. M4W 1S6 Tel. 961-8391 „ V Ä B Ä D U S E KUULUTUSE'* . raadiosaated igal pühapäeval kell 3~?.30 p. 1. W H L D 1270 kc. 18. sept. ikeli 10.15 homm. PÜHAPÄEVAKOOLI AL-GUS. Kell 11 JUMALATEENISTUS, kõneleb K. Raid, noortean-saimbel. Kelli 6 õ. kõneleb K. L. Marley, solist K. Medri. TORONTO EELK JAKOBI KOGUDUS".• ICirik: Redeemer Luteri kirik, (Blopr ja Indian Rd.) öp. T. Nõnmiik, 501 Davisville Ave., Toronto M4S 1J2. Tel. 483-^2478. Pühap., IS. sept. kell 1 p. 1. KODUMAALT LAHKUMISE JUMALATEENISTUS. Järgneb nais-ringi koosolek. ÕPETAJA KÕNETUNNID on teisipäeviti fceÜ 6—7.30 õpetaja kodus. Muul ajal kokkuleppel. EELK TORONTO VANA ANDRESE KOGUDUS Carltoni ja Järvise nurgal Õpetaja Andres Taul 17 Frank Cresc. : Toronto 176 Tel. 65^6-5248, kirik 923.5172 Pühap., 18. sept. JUMALATEENISTUS kell 11 homm. Pühap.. 25. sept KODUMAALT LAHKUMISE MÄLESTÜSTEE-NISTUS kell'4 p. 1. ÕPETAJA KÕNETUNNID igal teisipäeval ja neljapäeval kella 6-^ õhtul kiriku käärkambris. Aleksander Kreek sündis 21. 7. 1914 Läänemaal Lihula vallas talu-omaniku pojana. Lõpetas Haapsalu gümnaasiumi 1936. aastal. Lapsena oli ta kidura tei^visega ja tarvitas haiguse tõttu karke. Nii nagu meie kunagine suursportlane Lu-rich (kes ka oli Läänemaa päritoluga), hakkas Kreek tervise pa-randamdse eesmärgil samuti tegelema spordiga ning see andis häid tulemusi. Juba 13-aastasena äratas ta tähelepanu noorte võistlust^, ülemaailiselt sai ta tuntuks aastal 1934, tõugates kuuli 13.60. See oli tol ajal Eesti oludes üsna hea tulemus, eriti 20-aastase. noore koh ta. Järgmisel aastal pääseb noor kuulüEees esmakordselt ,rahvus-meeskonda. Viimane I koht maavõistlusel Soome vaistu ei pidurda aga Kreegi pidevat arengut ja olümpia-aaštal 1936 koputab ta juba rahvusvahelise klassi ukse le tulemusega 15.21. Selline resultaat viis teda kohe olümpiakan-didaatide nimestikku. Kuid Berliini mängud toimusid šiisiki kahjuks ilma Kreegita, sest • Eestil oli tol ajal kangem kuulitõukaja 16-meetri-mehe Arnold Viidingu näol. Vahest aga rohkem kui nimetatud asjaolu mõjus see, et Kreegü ei olnud õnne. Eesti olümpiakatsevõistiused mängudele saadetava meeskonna koostamiseks toimusid päeval, mil Ki'eek sõjaväes sundaega teenides oli ennelõunal sooritanud pika ja kurnava jalarännaku ning õhtul pärast seda pidi asuma kuuliringi. Spordi tõttu igasugustest muudest kohustustest yabastamine, nagu see on üldiselt moes pi*aegu, oli selajal veel paljudes maades tundmatu asi: Väsinud Kreek ei suutnud tõugata rohkem kui 14.85 ja seda ei peetud küllaldaselt olümpiaväärili-seks. • Kuigi see oli õige, võib tägant-jäi'gi siiski kintiseerida meie selleaegsete spordijuhtide otsust. Kreegi asemel saadeti Berliini 1500 m jooksja E . Ubä, kel ette-teatult ei olnud absoluutselt mingeid shänsse maailmakonkurent" • sis. • On võimatu nüüd oletada, mida Kreek oleks saavutanud seal^ kuid see olnuks tõenäoliselt üusam plat-seering kui R. Uba oma. Vähest isegi parem kui nõrkade võistlüs-närvidega A. Viidingu 8. koht :(15.23):/ . , • Al. Ki'eegi paremad aastad ja suursaavutused olid aga tulemas. Ajutiselt loobunud A. Viidingu ase^ mel astus ta mitmeks aastaks Eesti kuulitõukajate troonile ning sooritas 1937. aastal oma esimese pikema välisreisi akadeemilistele niängudele Pariisis. Seal tuli talle võit üsna kergelt, olles ainuke tõukaja üle 15 meetri. Sellele järgnes mujal võit ühe USA selle ala tippmehe Allee üle. Sügisel kaotas ta Tartus kahe sentimeetriga', ,eome- : TORONTO EESTI ; ÄDVENTKOGÜDUS Ohiistusikircd^ 804 Broadview Avenue (Eesti Maja, lähedal) Y .691-2848 • Laup,, 17. sept. kell 9.30 homm. hingamispäeva ikool. Kell 11 jutlus asnel: „JUMAL JUHIB AJALUGU''. Kõik tere tulemast! Kiri-ku kaasasõiduks helistada tel. 691-2848. backi" teinud Viidingule — ja seda viimast korda. Järgmisel aastal oUKreekiiheks ' keskseks kujuks suurvõistlustel Stokholmi staadionü. Esmakordselt lendas ta käest kuul üle selleaegse maailmaklassi pihi 16 meetri —116.05. Kuid aasta kõrgpunktiks kujunesid II Euroopa meistrivõistlused Pariisis. Eestlase suurimateks konkuiren' tideks seal olid sakslased Woell- "ke ja Stöck, vümašte olümpiamängude kuld- ja pi-onksmedali- \ mehed. ' ; Kohtudes treenmgui enne võistlusi^ püüdsid sakslased eestlast viia „verest välja'' ütlustega nagu „et Te olete veel luga noor võitmiseks", miliele Kreek rahulikult • vastas — ,-,kuid te olete juba liiga vanad!" Ning võistluse käik näitas, .kellel oli õigus. Pehmel tõukepaigal saa, vutas Kreek esimese' kaitsel 1583• m, mis ei olnud just eriti hiügav tulemus, kuid sellest piisas võiduks. See pani kuulsad' sakslased närvitsema ja kõigile pingutusile vaatamata ei suutnud nad seda ületada. Väike Eesti oli seega teist korda järjest võitnud EM-tütli kuulitõukes. Esimest korda sai sellega hakkama mäletavasti A. Vü-ding neli aastat varem Torinos Itaalias. Olümpiavõitja Woellke ei saanud revanshi Kreegi üle ka kahel järgneval võistlusel Rootsis, kus nad uuesti rinnad kokku panid. Esimesel— Karlstadis sai Kreek 16.16-ga ka eesti rekordi oma nimele. Teisel oli ta kaotuse veerel kuid saavutas pärast suurt kontsentratsiooni viimase tõukega 15.92, mis jälle tõi võidu. •• 1938. aasta võidud ja saavutused tegid IKreegi : mitte aiault hooaja parimaks kuulitõukajaks Euroopas. Ülalnimetatud 16.16 m andis talle aasta maailma edetabelis/ teise koha! • Ka järgmise aasta rahvusvahe-; Ustel jõukatsumistei esines Kreek ihästi, kuid võite oli;'mõnevõrra vähem kui aasta varem. Eliitmän-gudel Londonis lõi ta küll USA meistrit Ryanit, kuid Berhinis pidi ta esmakordselt alla vanduma Woellkele ja akadeemilistel maail-mamängüdel Viinis tuli tal vastu võtta viieisentimeetriline kaotus Stöckilt. Oma parima tulemuse 16.40,5 saavutas Kreek 1940. aastal. Ka sellega tõusis ta aasta maailma edetabeli eišimese kümne hulka. Pagulasena Rootsis võttis ta raudmuna pihku uuesti Mpea,ik:ui selleks avanesid võimalused. Olles 30-aastasena ületanud juba sportlase parüna ea piiri, ei olnud ta loomulikult enam võimeline kordama oma endisi resultaate. Kuid 14.9j)m tõi talle Rootsi 1947. aasta edetabelis siiski vnendä koha. Ning kümme aastat pärast oma esimest suurvõitu Stokholmi staar dionü (1938. a.) oli ta väga lähedal selle kordamisele. Tema esimest tõuget 15.59 ületas vümasel katsel ainult Rootsi rekordimees Ronald^ Nüsson. Võisteldes aastail 1947—50 palju kordi mitmel peol Rootsis tulemustega üle 15,5 meetri ja äratades 'tähelepanu, jäi ta parimaks tulemuseks 1948. aasta 15.62 m. Sellega oU ta kolmas Rootsis, seitsmes Euroopas ja pääses ka maaihna 25 parima hulka. Sel aastal võttis ta Rootsis osa 13-st võisthisest, tulles esikohale seitsmel korral. Peale kuulitõuke harrastas Ä. Kreek n^gu enamik selle ala mehi maailmas ka kettaheidet. Heites 47.40 jäi tal vähem kui pool meetrit puudu 0. Eriksoni eesti rekor- . TORONTO EESTI VÄBAKOGUDUS Tel. 461-2077 Jönes Ave., Toronto 6, Ont. ' dist. Hea tulemus sel ajal oli ka Jutlustaja E. Saraoja • 20 Thoracliffe Ave., Toronto 6, Ont. Tel. 463-6223 Fühapäevaü, 18. sept. kell H homm. .JUMALATEENISTUS. Kõnelevad jütilustaja K. L. Marley ja Kesk-Äalrika misjonär E. Mölin., • . hüjem Rootsis saavutatud 46.45 m. Emigreerunud Kanadasse loobus A. Kreek tegevspordist, kuid sellega ei kadunud ta nimi eesti spordi annaalidest. Seda kandsid edasi ta pojad Holger ja Raoul, kelle tugevamaks alaks sai korvpall. Mõlemad on mänginud Toronto võistlustel karika võitnud Estonia" meeskonnas. - Eesti al( Sl Algkooli endüskoolisl 958 Broadvil 26. septeml tui. Esim€ tus ön ühi^ alates toii esmaspäevE : õppetöö jas, Keele gab neljaj s. a. kell 7J Koolieali^ ja limbrus sed> kes aastased, nemaid õp| lis senini Eelmiste sel aastal ahistada yaildava.te Kooiiaag des pail . selleks, et oleksid k( uued õpih jas toinn sest Võivi korral os£ uute c_ esimesed sides. : Palume lugejaid ta, et se| konda 'kui ri. Kog€ las!tevan( võimalusi I hariduse • Keskkt Keskikol Täiendusi ^58 Bax)£ septembri KesMu kes On K dusikoolil •ne teise kooli kii vaštuvõt koolipäe; TorontI reede duskoolii Õppekavj mida v^ aeg. KUI aastat. Kortei- ü Ilus kahl ga kuuel Üksik ij samuti tari lei TEI] vita\| KVA |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-13-04
