1980-05-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National LÜ>rary '
tratioo
.;;»l^l1l»«|na!l»T11«lljIPLI I l i m i l l U ) ^
Nr. 35 (2670) X X K aastakäik
T l
Teisipäeval, 6. mall 1980 - Tuesday, May 6,
J:
oapB
Üksiknumbri hind 45 centil
msn)
9 0 n o
BELGRAD — Jugoslaavia diktaator losipBroz-Tito siiri pä
päeval LIublJaiia-liaiglas.Tito võitles surmaga juba öeliMuä
gutustega päevast-päeva pikendada kusii diktaatoi:! vastupanul
aa ning i a matused tolmuvad neljapäeval. Kuna Titö d
last,, siis hakkab tema asemel JFug^^ Ja., valitsema
koosnev ^nõukogu. ;. •
arstid swutsM ta eluaega suurte
lõpuks lõppes, l i t o oli 87 aastat va-
"endale oma elupä^vüiihtegi Järg-kommamistüki
paHe! • tippmee§test
Kõik maailma iiigimehed nii läänes
kui idas ülistavad pärast surma
Tita suuri riigimehe võimeid.
Kuigi Tito läks pärast Teist maailmasõda
tülli Stäliniga ning ei allunud
tema diktaadile, eelistades,
selle asemel iseseisva kommunist-iiku
liini väljakujundamist.
Jagatakse tallel oMralt kiidusdnw
ka iVfoskvasy l u s teda nimetatakse
suureks ,>voitIejaks Impem-
• lismi- Ja kqlom^Iismi-vastu. •
Josip Broz, kes • hiljem võttis
endale nimeks Tito, sündis Kroaa-tias
ühes väikeses külas vaeses
lasterikkas perekonnas. Tema mm-dimise
ajal kuulus Kroaatia Aust-ria-
Ungari impeeriumi alla. Ta õppis
lukusepaks ja mobiliseeriti
Esimese maailmasõja ajal ühe
kroaatia rügemendi koosseisu. Pärast
sõda liitus ^ta Zagrebis kommunistliku
parteiga' ning 1937.' aastal
oli ta tõusnud juba partei peasekretäriks.
. Tito organiseeris Teise maaü-
.. • mäsõjas tageyad punased parti-:
saiiiüksused ning asus võitlema
sakslaste yastü, samal ajal Jul-
: mait 'liävitä"des ka oma
Lääneriigid andsid talle tõhusat
abi > ning nende abiga kerkis Tito
võimule ja rakendas Jugoslaavias
kommunistliku korra. Pärast; seda
kui Titol tekkisid lahkhelid Stahrii-ga
ja: Kremliga ori ta saasüd ka
pärast Teist maailmasõda lääne-riikidelt,
. eriti Ühendriikidelt, tõ-husat
abi.
Tema! surm tekitab Jugoslaavias
ebakinc^a ohikorra, mida võivad
venelased oma huvides ära kasutada,
taotledes Jugoslaavia kaudu
Vahemere äärde välja jõudmist.
MOSKVA — Venelased korraldasid 1. mail M(9skva§ Finasel
Jakul traditsioonilise paraadi, mis oli eelmiste aastate eesknjiai
mõeldud suurejooneliseks kommumstliku partei ja selle juhtkonna
Mstamikkampaamakš. Seekord ei võtnud pidustustest osa i2-a©
lääneriigi saaduid ning jaapani ja Austraalia esindajad, kes protesteerisid
seHega Afganistani okupeerimise vastu M,
armee
esmemise
MilAMI — KeyWesti, Floridasse,
saabus möödunud pühapäeval
257 paati Kuuba põgenikega. Alates
23. aprillist on tjhendriikide
võimude andmeil Kuubast Miamisse
saabunud 10.673 põgenikku.
Mõningate kalkulatsioonide kohaselt
võib põgenike arv kogusum-*
mas tõusta 60.000-le inimesele.
Florida osariik ön kujunenud
Ühendriikidesse juba varem saabunud
küubalastele peamiseks eluko-
To.onto h ümbruskonna soomepoistel oli hiljuti meeldejäävaks sündmuseks oma lipu õnnistamine.
Pildil sündmusele kaasaaitajad, vasakult iinda Tiidö, Cantate Domino esimees Nelly Lind, klaveril
saatja Karen Viinamäe, kõne pidaja Kaul Kadak, lipu valmistaja Aliide Kuus, pühendusluuletust au-tor
Arved Viirlaid, deklamaator ffilja'Viirlaid Ja laulusolist Erich EtämmeMo / \
. Foto: Vaba Eestlane
/
V
la B
Lääneriikide saadikutest ei ühi-^ kärbitud
rienud ' sõimboolse protestiga ärajätmisega.
Prantsusmaa saadik Heni-y Fro- Maiparaadii oli p^rÕhk p*andud
ment:Meurice: itama Pran^
kavatseb sämtada iw)rmaaiseia nemisele, Miedel ^ kohustuslik raianud ^5oM kmibalast.
diplomaatilisi sidemeid N. Lüdu-. osa võtta .demonstratsioonist,
ga. Poliitüised vaatlej ad mamivad, kända Kremli ,jpühaikute'' püte ja
et ^ hüüda B^^^
- / : • Esitatud. loosungites.' püüti õi-demonstratsioon
\ kestis : ainult • gustada -ka N . ' Lüdü punaarmee
• poolteist' tundi, kuna ..seda oli sissetungi Afgaiistänl., •
WASHINGTON (VE) — Jüri Lina, kes kutsuti selleks puhuks kohale Stokholmist, esines teisipäeval,,
29. aprlllU tunnistusega Ühendriikide kongressi erikomisjoni ees WasWngtpm^^ andes rapordiinim-
©igiaste Ja rahvuslike õiguste olukorra kohta Balti riikides. Ühendriikide Komisjon Julgeolekuks Ja
Koostööks Euroopas on iseseisev, kuid ÜSA Kongressiga tihedas sidemes ol^v organisatsioon, mille
amettikuksiilesandcks on uurida nmgede^^ Euroopa Julgeoleku Ja Koostöö KÖnv^^
ettenähtud kokkulepete rakendamist, ehk lühidalt öeldes sooritada Helsin^s 1975 saavutatud kokkn-lepete
Järelvalvet. Komisjon rajati 1976. aastal Ja see koosenb kuuest ÜSA senaatorist, kuuest USA
Esindajakoja lükmest Ja kolmest ÜSA riigivõimu eksekutüvhäru esindajast - - i i k s jvalismmisteedi-inifet,
iUiskaitsemMsteeriumist Ja üks kaubandusministeeriumist
Komisjoni esimeheks bn praegu
kongressimees Floridast, demokraat
Dante Fascell ja abiesime-heks
Ehode Islandi yabarüklasest
senaator Claiborne PeU. Teisteks
Juhtis ämeesika • löögiuKsnse
ameeriklaste vabastamiseks Iraanis, andis ajaldrjandusele omapoolse
versiooni traagilistest sündmustest. Kolonel mäiBis, et vastH-pidiselt
mõningatele kuuldustele, ei pooldanud ta emam aktsi®oii
jätkamist kui kolm helikopterit nvist välja kakkusid.
LONDON — Viis iraani terroristi,
kes võtsid möödunud nädalal
üle' Iraani saatkonnahoone Ii>ndo-n
i s , k u s Ä
vangi, nõuavad Iraa^^^ valitsuselt ^^^^ MacGovern, Patrick
Khuzestanv provmtsis .vangistatud j^^j^^^^^^^^^^ gtone, Richard
separatistide j a l^oha-like vabadus- D^le ja Jacob Javits mng Esinda-voitlejate
vabastamist. Khuzesta-j,^^^^^
ms, mis on Iraani õlu-skkam pur- ^athan Bingham, Paul Simon,
kond, on vangistatud 91 isikut, kes john Buchanan ja Mülicent Fen-nõuavad
kohalikule rahvale suu- wick. VaUtsuspoolsetest esindaja-remaid
õigusi ja omavalitsust, test on olulisem Välisministeeriumi
Iraani valitsus on keeldunud terro- inimõiguste küsimuste osakonna
ristidega läbu^kimiste alusta- juhataja Patricia Derian.
mist, kinnitades, et ta ei allu väl-
Beckwith kinnitas, et; taandumis-käsu
saäbmnisel haMsasid kõik
sõdurid varustust ja relvi üle
kandina maka jäetavat^t sõiditki-tešt
lahkuvasse transportlennulkis.-
Sel
ka kokkupõrge ühe helikopteri
.•:|a-C-lSO tüüpi traEsportlennuki.
Kuna bensiin ja lennukis olev laskemoon
plahvatasid; süs muutusid
mõlemad sõidukid silmapilkselt tuliseks
põrguks. Süüremai osal
meestest õnnestus põgeneda, kuid
- kaheksa neist hukkusid tules. K u i :
kolonelilt küsiti,^ miks ta sürma-ning
et nad ei suutnud päästa kü- japressimisele. ühtlasi kumitatak-rel^
taandumiseldolmjnente ja se Teherani ametlikfö^
: helikoptereid ning jätsid, .maha • dest, et saatkonnahoone ülevõtmise""
•
Kui Eesti Liit Kanadas Esindukogu koosolekul 22. märtsil ei on-aestunud
valida Liidule uut esimeest, tegi koosolek senisele juhatu-'
sele Ja revisJonikomis|onile ülesandeks leida enne erakorralist koosolekut
juhatuse esimehe kandidaat Ja kutsuda uus koosolek k p k ^
3. maü. Möödunud laupäevasel erakorralisel koosolekul Eesti Majas
oli kohal 15 .organisatsiooni esindajat. KoosoleM pliata|aks" valiti
E. .Soome Ja protokollijaks Enne- Euüge,
See mõjustas,tublisti mu maailmavaadet,
kuna tegelesin palju noortega,
siis võimud hakkasid . mind
taga kiusama 1972. aastast. Kordu-
, vait ähvardati mind paigutada vaimuhaiglasse:
1975. a. 2. aprülil toi-mus
mu kodus läbiotsimine seoses
klaperjahiga Eesti Demokraatliku
Liikumisele ja Sergei Soldatovi
ning teiste aktivistide vangistamise
ja iilekuülamisega. Minu ülekuulamisel
KGB-s ähvardati mind
vangistada, kui ma ei lõpeta
„noorsoo huUutamist". Pärast se°
da sain töötada väid öövalvurina.
Aastast 1972 veerbuarini 1979 olin
põrandaaluse Mrjastuse peatoimetaja
ja produtsent.
Asusin otsima võimalust, et lahkuda
N. liidust. Pärast mitut rasket
aastat õnnestus Ipida soomla-
.des abiešimehe Maido Kari vahen-^'^^^^^
Eestlastel/on olnud möödunud aas- dusel. Ta sõidukulud Rootsist said ^^^^^1""^^» et anda võimalus N.
tatel selle komisjoniga tihedad si-fasutud. Ludust pääsemiseks. Abiellumine
demed, kusjuures peamiseks kon-taktimeheks
on olnud Maido Kari,
Eesti -'Rahvuskomitee ühendrüki-des
ase-esimees ja eestlaste esindaja
Washingtonis baseeruvas
Ühendatud Balti Komitees. . '
29. aprillil toimunud komisjoni
on muiüugL. oma
staap Ja büroo, müline asub
Kongressi Esindajatekoja ametid
KapitooliumB
JÜRI.LINA
Jüri y n a l on oma Am^erü^as
vnbimisel ette näha ettekandeid | f ^^^Sj,^?^" augusüs 1978,
olukorrast tänapäeva Eestis ka^
ÜSÄ^s asuvatele Eesti organisat- v a J a ^ d d o a saamise ^ imlle
• ^lo om-dJe ler mn•g kra eestl*astie Tle\ T*o - - aja^l^ .m^^m d taas ähvardati „kindlas-rontos.
Koosolekul kordus valimise puhul kes esindaks > E L K - d Stokholmis
saanute laibad maha jättisr^ siis eelmise koosoleku tava, kõik esi- peetaval rahvuskongressil.
Vastavalt Jüri Lina poolt USA
Misitlušistungil andsid oma tunnis- valitsuse komisjonile esitatud elu-tuse
peale mri Liiia veel kolm vii- jQ^jg
J^aasenua isikut^_ ^'f.,'^ luma Kaugõppekeskkoolis. 196^ko- ülesandeks on valvata Helsingi Eu^
Krimmi tatariane Äishe Seitmura- ^3 ^a TaUinnasse, kus töötas Eesti
se paika toimetada-*. Lõpuks sain
yäljasõiduloa veebruaris 1979. ja 1.
aprülü õnnestus N. Liidust lahkuda
Helsingisse." '
Ühendriikide Kongressi ja valit-
Küsimušes oli ka E L K . juurde ^^^^ rääkis oma paljukanna^ Raadios tehes noortele "muusika-veel
kui oli karta iraani lennukite na^^ lõpetada, vaid. pole suutnud tegevusega ahistada. oma ^^K^^^ ^ggasi Tartusse töötas ajutiselt.Va- 1975;^^^^^
- ' ' ' .^oci }^^^r. Leiti, et MÕuandev kogu tuleks ^^^ast parast Teist maadmasoda j^gj^^jse teatris^^^^ noorte teatri- ^ud Euroopa jlilgeõl^^^^^^ Koos-sügisesel
koosolekul likvideerida ^ ^ ^ " ^ . pagendusest nõukogude stuudios „Fikano". Jüri Lina 3ät- töökonverentsi muutun inimõigus-
Ja kaaluda sellise kogu loomist, /^^^^'^^^lasse, . kab ise eluloolistes andmetes: elukord E^^
Isuhu iga lükmesörganisatsioon Juudi rahvusest Lev Ulanovski,;,See järel töötanud tõlgina Ja piib-j^iij^^jg^pig^t paremaks
köhale saabumist. . , peame valimise uuesti,edasi Mik-
' kama, et suye Jooksul katsuda esi-
. Iisraeli eksperdid,-.kelledel.on ,meest leida. .:
suuri kogemusi sellisteks operatsioonideks,
mainivad, et ameeriklased
tegid oma ülesande planeerimisel
Seni katsul) praegune J u M t e §aadaks oma liikmeskonnast ülie^^es töötas Moskvas kooliõpetaja^ litsistina kuni 1975- vaasta; suvel
.gevuses
. . de võimud soovisid jätta muljet,
na, kõneles juutide väljarändamis- võtsid võimud mult avalikkuse nad tahavad hakata austama
Selline kogu oleks rohkem seotud I ^ ^ ^ ^
vigu, • Samal ajal tuleb suve jooksul ette- Liiduga ja abistaks juhatust ta ^^^^^^^^ viimasel ajal kasvavast minu kirjutuste avaldamise ning j^g^^
V valmistada Ja selgitada ELI^ täht- töös. antisemitismist. Ja neljandana Na- mitte andes luba"loengute pidami- külastamiseks Läänes ja tehti vä-
Nad mainivad, et iisraeli komando sust meie^^^.^^^ Lõpuks arutati linnanõumk T. dia Svitiychna andis ülevaa uk- seks, muuhulgas Tartu filmiMubis takistusi emigreerumiseks
planeeris Entebbe' aperatsidoni 48 toobri lõpuks toimuks uus erakor- Rüprechti kutset, et eestlased võ- kes olid vaHsmaalastega abi-tunni
jooksul kuna almeeriklastel raline koosolek. Koosolekul arvati, taksid osa 19. mail kavatsetavast -õiguste eest Nõukogude Lii- e^meseks juhiks olin ohiüd. eUunud. Esmakordselt tekkis võimalus
osta mõningaid Läänes i l ^
munud kunstiraamatuid ja ^ Intu-risti
hotellides leidus ka mittekom-munistlikke
välislehti.
oli aega oma plaani koostada ja et enne koosolekut tuleks kokkukut- suurest Kanada ühtsuse demonst-selleks
ettevalmistusi teha kuus suda liikmeid mõtete vahetami- ratsioonid Selleks pn kutseid saa- Eestist aasta tagasi' (aprüliš
kuud. Iisraeli asjatundjaid häirib seks organisatsiooni tegevuse jä detud mitmele eesti prgahisatsioo- 1979) abiellumise teel soomlannaga
eriti, et ameeriklased plaanitsesid probleemide üle. niie ja k o o s o l t o leiti, et oma po- välja p ^ Jüri Lina kutsuti
ühe öö Teheranis ,onia baasis o<>- Algatatud küsimuste all käsitle- liitüise iseloomu tõttu oleks see Washingtonis asuva komisjoni ette
enne tegutseka hatemist ti ESTO-80-ga seotud küsimusi Ja eriti sobiv S K N töökavasse. Eesti Eahvuškomitee ühendrüM-TaUinnas
puutusin kokku lälije-mait
Eesti Demokraatliku Liikumise
juhtidega, sealhulgas šõb-runesm
praegu Siberi sunnitöölaagris
viibiva 'Sergei Soldatovi-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 6, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-05-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800506 |
Description
| Title | 1980-05-06-01 |
| OCR text | National LÜ>rary ' tratioo .;;»l^l1l»«|na!l»T11«lljIPLI I l i m i l l U ) ^ Nr. 35 (2670) X X K aastakäik T l Teisipäeval, 6. mall 1980 - Tuesday, May 6, J: oapB Üksiknumbri hind 45 centil msn) 9 0 n o BELGRAD — Jugoslaavia diktaator losipBroz-Tito siiri pä päeval LIublJaiia-liaiglas.Tito võitles surmaga juba öeliMuä gutustega päevast-päeva pikendada kusii diktaatoi:! vastupanul aa ning i a matused tolmuvad neljapäeval. Kuna Titö d last,, siis hakkab tema asemel JFug^^ Ja., valitsema koosnev ^nõukogu. ;. • arstid swutsM ta eluaega suurte lõpuks lõppes, l i t o oli 87 aastat va- "endale oma elupä^vüiihtegi Järg-kommamistüki paHe! • tippmee§test Kõik maailma iiigimehed nii läänes kui idas ülistavad pärast surma Tita suuri riigimehe võimeid. Kuigi Tito läks pärast Teist maailmasõda tülli Stäliniga ning ei allunud tema diktaadile, eelistades, selle asemel iseseisva kommunist-iiku liini väljakujundamist. Jagatakse tallel oMralt kiidusdnw ka iVfoskvasy l u s teda nimetatakse suureks ,>voitIejaks Impem- • lismi- Ja kqlom^Iismi-vastu. • Josip Broz, kes • hiljem võttis endale nimeks Tito, sündis Kroaa-tias ühes väikeses külas vaeses lasterikkas perekonnas. Tema mm-dimise ajal kuulus Kroaatia Aust-ria- Ungari impeeriumi alla. Ta õppis lukusepaks ja mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ühe kroaatia rügemendi koosseisu. Pärast sõda liitus ^ta Zagrebis kommunistliku parteiga' ning 1937.' aastal oli ta tõusnud juba partei peasekretäriks. . Tito organiseeris Teise maaü- .. • mäsõjas tageyad punased parti-: saiiiüksused ning asus võitlema sakslaste yastü, samal ajal Jul- : mait 'liävitä"des ka oma Lääneriigid andsid talle tõhusat abi > ning nende abiga kerkis Tito võimule ja rakendas Jugoslaavias kommunistliku korra. Pärast; seda kui Titol tekkisid lahkhelid Stahrii-ga ja: Kremliga ori ta saasüd ka pärast Teist maailmasõda lääne-riikidelt, . eriti Ühendriikidelt, tõ-husat abi. Tema! surm tekitab Jugoslaavias ebakinc^a ohikorra, mida võivad venelased oma huvides ära kasutada, taotledes Jugoslaavia kaudu Vahemere äärde välja jõudmist. MOSKVA — Venelased korraldasid 1. mail M(9skva§ Finasel Jakul traditsioonilise paraadi, mis oli eelmiste aastate eesknjiai mõeldud suurejooneliseks kommumstliku partei ja selle juhtkonna Mstamikkampaamakš. Seekord ei võtnud pidustustest osa i2-a© lääneriigi saaduid ning jaapani ja Austraalia esindajad, kes protesteerisid seHega Afganistani okupeerimise vastu M, armee esmemise MilAMI — KeyWesti, Floridasse, saabus möödunud pühapäeval 257 paati Kuuba põgenikega. Alates 23. aprillist on tjhendriikide võimude andmeil Kuubast Miamisse saabunud 10.673 põgenikku. Mõningate kalkulatsioonide kohaselt võib põgenike arv kogusum-* mas tõusta 60.000-le inimesele. Florida osariik ön kujunenud Ühendriikidesse juba varem saabunud küubalastele peamiseks eluko- To.onto h ümbruskonna soomepoistel oli hiljuti meeldejäävaks sündmuseks oma lipu õnnistamine. Pildil sündmusele kaasaaitajad, vasakult iinda Tiidö, Cantate Domino esimees Nelly Lind, klaveril saatja Karen Viinamäe, kõne pidaja Kaul Kadak, lipu valmistaja Aliide Kuus, pühendusluuletust au-tor Arved Viirlaid, deklamaator ffilja'Viirlaid Ja laulusolist Erich EtämmeMo / \ . Foto: Vaba Eestlane / V la B Lääneriikide saadikutest ei ühi-^ kärbitud rienud ' sõimboolse protestiga ärajätmisega. Prantsusmaa saadik Heni-y Fro- Maiparaadii oli p^rÕhk p*andud ment:Meurice: itama Pran^ kavatseb sämtada iw)rmaaiseia nemisele, Miedel ^ kohustuslik raianud ^5oM kmibalast. diplomaatilisi sidemeid N. Lüdu-. osa võtta .demonstratsioonist, ga. Poliitüised vaatlej ad mamivad, kända Kremli ,jpühaikute'' püte ja et ^ hüüda B^^^ - / : • Esitatud. loosungites.' püüti õi-demonstratsioon \ kestis : ainult • gustada -ka N . ' Lüdü punaarmee • poolteist' tundi, kuna ..seda oli sissetungi Afgaiistänl., • WASHINGTON (VE) — Jüri Lina, kes kutsuti selleks puhuks kohale Stokholmist, esines teisipäeval,, 29. aprlllU tunnistusega Ühendriikide kongressi erikomisjoni ees WasWngtpm^^ andes rapordiinim- ©igiaste Ja rahvuslike õiguste olukorra kohta Balti riikides. Ühendriikide Komisjon Julgeolekuks Ja Koostööks Euroopas on iseseisev, kuid ÜSA Kongressiga tihedas sidemes ol^v organisatsioon, mille amettikuksiilesandcks on uurida nmgede^^ Euroopa Julgeoleku Ja Koostöö KÖnv^^ ettenähtud kokkulepete rakendamist, ehk lühidalt öeldes sooritada Helsin^s 1975 saavutatud kokkn-lepete Järelvalvet. Komisjon rajati 1976. aastal Ja see koosenb kuuest ÜSA senaatorist, kuuest USA Esindajakoja lükmest Ja kolmest ÜSA riigivõimu eksekutüvhäru esindajast - - i i k s jvalismmisteedi-inifet, iUiskaitsemMsteeriumist Ja üks kaubandusministeeriumist Komisjoni esimeheks bn praegu kongressimees Floridast, demokraat Dante Fascell ja abiesime-heks Ehode Islandi yabarüklasest senaator Claiborne PeU. Teisteks Juhtis ämeesika • löögiuKsnse ameeriklaste vabastamiseks Iraanis, andis ajaldrjandusele omapoolse versiooni traagilistest sündmustest. Kolonel mäiBis, et vastH-pidiselt mõningatele kuuldustele, ei pooldanud ta emam aktsi®oii jätkamist kui kolm helikopterit nvist välja kakkusid. LONDON — Viis iraani terroristi, kes võtsid möödunud nädalal üle' Iraani saatkonnahoone Ii>ndo-n i s , k u s Ä vangi, nõuavad Iraa^^^ valitsuselt ^^^^ MacGovern, Patrick Khuzestanv provmtsis .vangistatud j^^j^^^^^^^^^^ gtone, Richard separatistide j a l^oha-like vabadus- D^le ja Jacob Javits mng Esinda-voitlejate vabastamist. Khuzesta-j,^^^^^ ms, mis on Iraani õlu-skkam pur- ^athan Bingham, Paul Simon, kond, on vangistatud 91 isikut, kes john Buchanan ja Mülicent Fen-nõuavad kohalikule rahvale suu- wick. VaUtsuspoolsetest esindaja-remaid õigusi ja omavalitsust, test on olulisem Välisministeeriumi Iraani valitsus on keeldunud terro- inimõiguste küsimuste osakonna ristidega läbu^kimiste alusta- juhataja Patricia Derian. mist, kinnitades, et ta ei allu väl- Beckwith kinnitas, et; taandumis-käsu saäbmnisel haMsasid kõik sõdurid varustust ja relvi üle kandina maka jäetavat^t sõiditki-tešt lahkuvasse transportlennulkis.- Sel ka kokkupõrge ühe helikopteri .•:|a-C-lSO tüüpi traEsportlennuki. Kuna bensiin ja lennukis olev laskemoon plahvatasid; süs muutusid mõlemad sõidukid silmapilkselt tuliseks põrguks. Süüremai osal meestest õnnestus põgeneda, kuid - kaheksa neist hukkusid tules. K u i : kolonelilt küsiti,^ miks ta sürma-ning et nad ei suutnud päästa kü- japressimisele. ühtlasi kumitatak-rel^ taandumiseldolmjnente ja se Teherani ametlikfö^ : helikoptereid ning jätsid, .maha • dest, et saatkonnahoone ülevõtmise"" • Kui Eesti Liit Kanadas Esindukogu koosolekul 22. märtsil ei on-aestunud valida Liidule uut esimeest, tegi koosolek senisele juhatu-' sele Ja revisJonikomis|onile ülesandeks leida enne erakorralist koosolekut juhatuse esimehe kandidaat Ja kutsuda uus koosolek k p k ^ 3. maü. Möödunud laupäevasel erakorralisel koosolekul Eesti Majas oli kohal 15 .organisatsiooni esindajat. KoosoleM pliata|aks" valiti E. .Soome Ja protokollijaks Enne- Euüge, See mõjustas,tublisti mu maailmavaadet, kuna tegelesin palju noortega, siis võimud hakkasid . mind taga kiusama 1972. aastast. Kordu- , vait ähvardati mind paigutada vaimuhaiglasse: 1975. a. 2. aprülil toi-mus mu kodus läbiotsimine seoses klaperjahiga Eesti Demokraatliku Liikumisele ja Sergei Soldatovi ning teiste aktivistide vangistamise ja iilekuülamisega. Minu ülekuulamisel KGB-s ähvardati mind vangistada, kui ma ei lõpeta „noorsoo huUutamist". Pärast se° da sain töötada väid öövalvurina. Aastast 1972 veerbuarini 1979 olin põrandaaluse Mrjastuse peatoimetaja ja produtsent. Asusin otsima võimalust, et lahkuda N. liidust. Pärast mitut rasket aastat õnnestus Ipida soomla- .des abiešimehe Maido Kari vahen-^'^^^^^ Eestlastel/on olnud möödunud aas- dusel. Ta sõidukulud Rootsist said ^^^^^1""^^» et anda võimalus N. tatel selle komisjoniga tihedad si-fasutud. Ludust pääsemiseks. Abiellumine demed, kusjuures peamiseks kon-taktimeheks on olnud Maido Kari, Eesti -'Rahvuskomitee ühendrüki-des ase-esimees ja eestlaste esindaja Washingtonis baseeruvas Ühendatud Balti Komitees. . ' 29. aprillil toimunud komisjoni on muiüugL. oma staap Ja büroo, müline asub Kongressi Esindajatekoja ametid KapitooliumB JÜRI.LINA Jüri y n a l on oma Am^erü^as vnbimisel ette näha ettekandeid | f ^^^Sj,^?^" augusüs 1978, olukorrast tänapäeva Eestis ka^ ÜSÄ^s asuvatele Eesti organisat- v a J a ^ d d o a saamise ^ imlle • ^lo om-dJe ler mn•g kra eestl*astie Tle\ T*o - - aja^l^ .m^^m d taas ähvardati „kindlas-rontos. Koosolekul kordus valimise puhul kes esindaks > E L K - d Stokholmis saanute laibad maha jättisr^ siis eelmise koosoleku tava, kõik esi- peetaval rahvuskongressil. Vastavalt Jüri Lina poolt USA Misitlušistungil andsid oma tunnis- valitsuse komisjonile esitatud elu-tuse peale mri Liiia veel kolm vii- jQ^jg J^aasenua isikut^_ ^'f.,'^ luma Kaugõppekeskkoolis. 196^ko- ülesandeks on valvata Helsingi Eu^ Krimmi tatariane Äishe Seitmura- ^3 ^a TaUinnasse, kus töötas Eesti se paika toimetada-*. Lõpuks sain yäljasõiduloa veebruaris 1979. ja 1. aprülü õnnestus N. Liidust lahkuda Helsingisse." ' Ühendriikide Kongressi ja valit- Küsimušes oli ka E L K . juurde ^^^^ rääkis oma paljukanna^ Raadios tehes noortele "muusika-veel kui oli karta iraani lennukite na^^ lõpetada, vaid. pole suutnud tegevusega ahistada. oma ^^K^^^ ^ggasi Tartusse töötas ajutiselt.Va- 1975;^^^^^ - ' ' ' .^oci }^^^r. Leiti, et MÕuandev kogu tuleks ^^^ast parast Teist maadmasoda j^gj^^jse teatris^^^^ noorte teatri- ^ud Euroopa jlilgeõl^^^^^^ Koos-sügisesel koosolekul likvideerida ^ ^ ^ " ^ . pagendusest nõukogude stuudios „Fikano". Jüri Lina 3ät- töökonverentsi muutun inimõigus- Ja kaaluda sellise kogu loomist, /^^^^'^^^lasse, . kab ise eluloolistes andmetes: elukord E^^ Isuhu iga lükmesörganisatsioon Juudi rahvusest Lev Ulanovski,;,See järel töötanud tõlgina Ja piib-j^iij^^jg^pig^t paremaks köhale saabumist. . , peame valimise uuesti,edasi Mik- ' kama, et suye Jooksul katsuda esi- . Iisraeli eksperdid,-.kelledel.on ,meest leida. .: suuri kogemusi sellisteks operatsioonideks, mainivad, et ameeriklased tegid oma ülesande planeerimisel Seni katsul) praegune J u M t e §aadaks oma liikmeskonnast ülie^^es töötas Moskvas kooliõpetaja^ litsistina kuni 1975- vaasta; suvel .gevuses . . de võimud soovisid jätta muljet, na, kõneles juutide väljarändamis- võtsid võimud mult avalikkuse nad tahavad hakata austama Selline kogu oleks rohkem seotud I ^ ^ ^ ^ vigu, • Samal ajal tuleb suve jooksul ette- Liiduga ja abistaks juhatust ta ^^^^^^^^ viimasel ajal kasvavast minu kirjutuste avaldamise ning j^g^^ V valmistada Ja selgitada ELI^ täht- töös. antisemitismist. Ja neljandana Na- mitte andes luba"loengute pidami- külastamiseks Läänes ja tehti vä- Nad mainivad, et iisraeli komando sust meie^^^.^^^ Lõpuks arutati linnanõumk T. dia Svitiychna andis ülevaa uk- seks, muuhulgas Tartu filmiMubis takistusi emigreerumiseks planeeris Entebbe' aperatsidoni 48 toobri lõpuks toimuks uus erakor- Rüprechti kutset, et eestlased võ- kes olid vaHsmaalastega abi-tunni jooksul kuna almeeriklastel raline koosolek. Koosolekul arvati, taksid osa 19. mail kavatsetavast -õiguste eest Nõukogude Lii- e^meseks juhiks olin ohiüd. eUunud. Esmakordselt tekkis võimalus osta mõningaid Läänes i l ^ munud kunstiraamatuid ja ^ Intu-risti hotellides leidus ka mittekom-munistlikke välislehti. oli aega oma plaani koostada ja et enne koosolekut tuleks kokkukut- suurest Kanada ühtsuse demonst-selleks ettevalmistusi teha kuus suda liikmeid mõtete vahetami- ratsioonid Selleks pn kutseid saa- Eestist aasta tagasi' (aprüliš kuud. Iisraeli asjatundjaid häirib seks organisatsiooni tegevuse jä detud mitmele eesti prgahisatsioo- 1979) abiellumise teel soomlannaga eriti, et ameeriklased plaanitsesid probleemide üle. niie ja k o o s o l t o leiti, et oma po- välja p ^ Jüri Lina kutsuti ühe öö Teheranis ,onia baasis o<>- Algatatud küsimuste all käsitle- liitüise iseloomu tõttu oleks see Washingtonis asuva komisjoni ette enne tegutseka hatemist ti ESTO-80-ga seotud küsimusi Ja eriti sobiv S K N töökavasse. Eesti Eahvuškomitee ühendrüM-TaUinnas puutusin kokku lälije-mait Eesti Demokraatliku Liikumise juhtidega, sealhulgas šõb-runesm praegu Siberi sunnitöölaagris viibiva 'Sergei Soldatovi- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-06-01
