Vaba eestlane , November 22, 1984

              National Lijrary q^oc^
h • • • ••••
. A l l . I.
A U I U B IGAL TEISIP^VM.
3Ä N£UAPi(EVAL
SBIBl
Nr. 87 (3104) XXXffl aastakäik Neljapäeval, 22. novembril 1984 — Thursday, November 22, 1984 Üksiknembri ikind 70 c«itf
ito
. Hse, Saudi^ÄraaMa, Qatari>. Ku­veit!
ja ühendatud Araabia riiki­de
Juhtide mõrvamist.
President vMubarak üües, et
, ,mõrvatud AbdeMIamid Bakoushi
on elus ja terve. Et veelgi enam te-y
KAIRO — liibiia väitis, et kolonel MoammerEaddalfi «hiüdjajatö-meeskoncl" tuli isle ISgIptose piin
Ja surmas endise Liibüa peaministri Abdel-Mamid Bakoushi. Endise peaministri mõrva ei
ametlikult kmnita^a, aga sugulased ütlesid, et ta on olnud nädalapäevad kadunud.
Kuigi mitmel korral on avalda- Bakoushi, kes aitas juhtida Kad-tud
teateid, et nii pr^^tsuse kui ka dafi vastast gruppi eksiüis, on ela-lübüa
üksused on Tshaadist ära nud Kairos aastast 1977. Egiptus
viidud, kinnitas Prantsuse presi- kasutas võltsitud fotosid, mis näita-dentFrancoisMitterrancl,
et Lübüasid endist Lübüa peaministrit la­on!
veel praegugi -Tshaadis. mamas vereloigus, et on Liibüa-
Lübüa ametlik' uudiste agentuur Jj Põhjust väita, et koi. Moammer mõrva-meeskonda-naeru-
JANAütlpc? Pt BfllrniiQhi tannfi vi, Kaddafi surma-meeskond väidaks, najbuoua mõrva meesKonaa naeru
uues, et Bakousm tapeti ku- ^x^.,:^ ^^^mm\^\ väärseks, 46-aastast Bakoushit näi-na
ta „müus oma südametunnistu- ®f ^.^f mõrvasid endise peammist- uudistes oressikonve-se
araabia riikide la liibüa rahva ütles nädalavahetusel Egiptuse uuüistes pressiKonve
v a e X t e l e™ 1"^^^ ^^^va ^^j^g^er Hosni Mubarek. rentsil koos Egiptuse sisemmistn
vdemdsteie. - ^ Ahmed Rushdiga.
Revolutsioonilised jõud deklaree- Egiptuse ametivõimud identifit- mõrva-meeskonda kuuluvat
risid et nad teostasid selle „ek. seerisid arreteentud mehed, kaks j ^^^^^ ^übüa saadilm
smud koera" likvideerimise ja lu- mglast ja kaks maltalast, kes kuu-bavadoma
juhile jKaddafile ja lusid mõrva-meeskonda,
• •Vi-: • Neile oli lubatud §250.000 mõrva-
;Need neli rääkisid ametnikele, et mis© eest Ja lisaks |150i000 egipt-teised
Lübüa mõrva-meeskonnad iksist käastööHštepalkamiseks^^
plaanitsevad Lääne-Saksamaa,
Prantsuse, India, Pakistani^ ing-i^^f^ «Palgatud" kaastöölised did
Lübüa rahvale,
et hukkajate-meeskonnad tahavad
jätkata „kõikidele eksinud koertele
jahipidamist". i • womor^Zfii.rTw^ Osavõtjaid Süitasutus Eesti ^ kogemata Egiptuse julgeoleku oh- ^^^^ ^.^ P^ä^e^v^ad^ aastakoosolekul. Pudil esireas vasakult H. Kasenurm, A. Jfuirs, H.
vitserid.
Bakoushi juhib Liibüa Vabasta­mise
organisatsiooni,' > mis loodi
1982. Peale riigijuhtide mõrvamise
plaani oli Lübüa mõrva-meeskon-dadel
kavas ühe laeva Suessi kana­lis
põhja laskmine, et blokeerida
internatsionaalset laevaliiklust ja
pommitada Egiptuse Aswan tam­mi;
mõlemad sammud on mõel­dud
Egiptuse majanduselu kahjus­tamiseks.
Tehtud „avastused** seovad Lü­büa;
valitsust vastuvaidlematult in-temiatsionaalsete
morvamiste ja
terroriaktsioonidega,
Ise
vabastamise taotlusele
Mart NiMuüs tähistas 22. septembril k.a. kurikuulsas Tshistopoli vanglas kuuekuulist näljastreiki jät»
kätes 50. a, süniniipäeva. KeegS ei tea, kuidas möödus talle see päev. Keegi ei tea, miUine on te^ tervislik
©fckord. On ainult teada, millises c>lukorras toimuis 26. märtsil k.a. ema, Elfriede Nikluse, kohtumine
pojaga hallide vanglamüüride vahel. Ema ku-jeldab seda paarimmutUist kohtumist järgmiselt: «Hetkelisel
kaelustamisel tundsin alati suletud, halva ventilatsiooniga kambri kopitanud lõhna. Pojal oli hallis näoS
iida .Lübüa nse siiski püüab -ea-
[ tada.
Küll tõstatati nädalavahetusel arva­mine,
et Liibüa mõryaTmeeskonnad
President Ronald Reagani võidupeol Los Angeleses Century Pläža ho- ^
« s vübisid ka Vüvi ja Avo Pikisild, Pudil V. Plirisild, leedulaiiia ^^^^
Lucija Mazeika Ja AjPürisüd. ?/: ,neil-,lookavas ^
listetus. Tal olid seljas räbaldunud vangiriided, pükstes olevaist aukudest paistis välja paljas ihu.
T^t olid järel ainult kondid!** Kui Mart Niklus keeldus käsii peale emaga vene keelt kasutamast, lohis­tati
ta valvurite poolt kohtumisruumist vägivaldselt välja. Ta jõudis ämult teatada, et alustab järgmisel
päeval näljastreild, mis kestab seni, kuni tal lubatakse emaga kohtumisel kasutada eesti keelt. Ema kura-is
veelj kui tä poeg vangla koridori lohistatult karja tas „Nad peksavad mmd!" ^
Mart Nikluse päästeaktsioonide
raames ahistati ; 22. septembril
Äbištamiskeskuse poolt ülemaailm­set
allkirjade kogumise aktsiooni
tema vabastamise taotlusele, m is
esitatakse erunemorandumiga lää-iiemaade
valitsustele. Allkirjade ko-
: : USA: President: ^Konald Meagani^YÕidiifeost;: (ViiÄV .P Los
Angeleses C^^jii^ võtsid osk ka^W^
¥iivi Piiiisiid töötas mtensüvselt president Reagani valimiskampaanias
Kalifornias kui etnüise sfjakirjanduse koordinaator, kuid oli ka sideme-pidäjaks
ameerika ajakirjandusega. Ka organiseeris ta Reagan-BusM
Ikuulutüste panemist ethiüstesse ajale Kalifõrnia osariigis. Rea-
;gan-Bushl:TaHmiskomitee/arvestas t^^ ka Viivi Pii-•
'risillale-piletid.peost.'osavõtmiseks. ::'
Kogunemine algas kell 8.30 õhtul
Gentüry Plazä hotellis. Kõik küla­lised
pidid läbim^ totpõlli enne
kui lubati ballisaali, tämber balli^
saali olid ülessöatud. lauad ajakir­jandusele
üle maaema, televi-šlconikaämeräid^
oh ule' 150. v
Kava alustas;populaarne TV-jaä-ma
5 kommentaator{Johiiny' Grant. •
Lavale tulid iik^teise järel fUmitä-hed
nagii Cyd Gharrisse ja Ton^
Martin, Ghad Eyerett, Geasar Ro-mero,
Buddy Ebsen (läb päritolu­ga),
Ruta Lee (leedu päriMugä),
Ghück 0'Goniiior, kellest iga­üks
ütles mõne sõn?
Täpselt keU 9.30 ptulsäabus; suu­re
laplausi saatel poodiumile nel­jaks
aastaks tagasi valitud piresi-den^
Ronald Reagaü abikaasa Nan-cy,
tütarde ning poja^^m
abikaasadega; President Reagan
märkis oma kõnes,
V HAlVteURG - - Kui poola turis-;
milaev Stefan Batory oli Hamburgi
sadamas toimus ? selldt 'üks suure­maid
ärahüppamisi, 192 poolakat
lahkusid laevalt, kellest üle 'saja
küsisid kohe poliitilist asüüli. Mk-meü
;on eesmärgiks Kanadasse või
üSA'sse pääsemine. Kui laev jõu-dis
järgmisse peatuskohta, Rotter-dami;
lahkus ka seal kümneid poo-lakaid
kohvritega laevalt ja mõned
neist iütlesidy et nad ei kavatse ta­gasi
tulla. Massüise : ä r a h ü p p ^
ühek^ põhjuseks olevat - poola
preestri mõrvamine. •
IŠa tervitasid Kalifõrnia osariigi
Ikuberner Geoi-ge Beukmejian,
kes OÜ pireMdent Reagani vali^
miskampaania esimees Kaliifor-nia
osariigis
ja tema abi KaHfornia senaator
Pete Wüsoö. Veel tervitas värskelt
valitud Kongressi liige Bob Doman
(Orange Couhty), kes on olnud ju­ba
aastaid sõbraük baltlaste vastu.
Eeskavas oli muusikat ja ühis­laule.
Võeti ka- vastu suure aplau­siga
teade^ et Jesse Helms valiti
tagasi senaatoriks North Garolina
osariigis. Helms on tuntud oma
konservatiivsete vaadete pbolest ja
olnud batlaste sõber. :• \
/\,iteie-ei'ole veel
suured plaanid tulevad täitmisele
järgmise nelja aästä jooksul**.
President Reagan sai tormüise ap­lausi
osaliseks.
Peol esines lauludega Fat Boone
ja orkester mängis tantsuks. Huvi­tav
on ka lisada, et väga suur arv
publikust, olid üliõpüased. Pre­sident
Reagan ja Jkandidaat Walter
Mondale andsid erilist tähelepanu
oma valimiseelsel kampaamal Kali­fõrnia
osariigüe, lama Kalifõrnia
osariigü on kõige rohkem valimis-hääli
(electoral votes). Selletõttu ka
E. Mondale ja Geraldine Ferraro
külastasid järjekindlalt Kahfomia
osariiki. Järgmised suuremad vali­jate
osariigid olid Texas ja Flori­da.
Erilist tähelepanu anti Reagan-
Bush'i valimiskomitee poolt etnilis­tele
valijatele ja USA president sai
kõik etnilised hääled, väljaarvatud
.neegrit© omad,
V.P.
Liibanon — Lüba-non
on nõudnud vahekordade la­hendamisel,
et. Iisrael; m^saks
le 8, milj ardit dollarit sõjakahjuta­suks
ja hävitatud linnade ülesehita­miseks.
Iisrael lükkas selle nõudmi­se
tagasi jä yäitis, et Iisraeli põhja­piiri
julgeolek on nende peamiseks
eesmärgiks Iisraeli üksuste äratoo­misel.
Kuid Liibanoni läbirääkijad
väitsid, et nende riik ei taha olla
mitte lisraelüe politseinikuks selle
järel, kui Iisrael oma väed Liiba­noni
lõunaosast välja viib.
..WASHINGTON:--.ÜhendrügW
vaikselt hakanud vähendama oma
lubadusi happevihma probleemi la­hendamiseks,
ütlesid USA keskkon­nakaitse
asutuse teenistujad. Ka­nada
än korduvalt nõudnud suure­mat
kaasabi happevihma vastu
võitlemiseks, mis on juba kahjus­tanud
loodust, kuid USA president
väidab, et veel on vaja suuremat
uurimist. ÜSA's *loodi Environmen-tal
ProtectioD! Agency",(EPA) büroo
juurde uurimisasutus happevihma
elimineerimiseks, aga nüüd pn va­litsus
tegelikult kärpinud uurimis­programmi,
kuigi on räägitud pro­grammi
laiendamisest. Uus büroo
koondas 28, okt. alates kõ& happe-vihma
uurimisasutused ühe „katu-se*'
allay mida juhtivat kogemuste­ta
madalatasemeüsedj madalapal­galised
ametnüoid.
gumise aktsioon kestab järgmise
Eesti Vabariigi aastapäevani, st.
24. veebruarini 1985. Eesti-, ingli­se-,
norra-, prantsuse-, rootsi-,
saksa, soome- ja taanikeelsed all­kirjade
kogumise lehed 'on koos
Mart Nikluse elulookirjeldustega
välja saadetud EVV Abistamis-toimkondadele.
Eesti -poliitvangide
fiooldusgruppidele jä höoldajaile,
eesti organisatsioonidele ja ajalehte-,
dele. Mart Nikluse vabastamise
heaks töötavaile Amnesty-gruppide-le
ning Eesti polütvange. hoolda-yaüe
skandinaavlastele. Mart Nik­luse
päästeaktsiponi sihiks on ko­guda
Vähemalt 10.000 allkirja.
Eaaseeistlased! Andke oma allkir­jad
Eesti'väljapaistvaima vabadus­võitleja
elu päästmiseks. Kutsuge
teistest rahvustest aatekaaslasi üles
ühinema selle aktisiooniga. Näidake
oma ühtekuuluvust okupeeritud
kodumaal käiva vabadusvõitlusega
ja seal elu kaalule panevate vaba­dusvõitlejatega.
Ärge unustage oma
kannatavat kodumaad ja tema va­baduse
nimel nõukogude vanglais­se,
sunnitöölaagreisse ja yaimuhaig-laisse
heidetud; vabadusvõitMjaido
Mart Nikluse vabastamise taotlu­sele
allkirjade, kogumise lehtede ja
tema elulookirjeldustp saamiseks
pöörduda Eesti poliitvangide üle­maailmse
abistamisorganisatsiooni
poole järgmistel aadressidel: Skan­dinaavia
ja muud maad Euroopas:
EVV Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26 Stockholm, Sweden;
USA: EVV Abistamise Tounkond,
Estonian House of Chicago, Esto­nian
Lane; P.O. Box 95, Prairie
View, Illinois 60069, USA; Kana­da
idarannik: EVV Abistamise
Toimkond, Estonian House, 1958
Broadview Ave., No. 208, Toronto,
Ontario M4K 2R6, Canada või
EVV esindaja Viive-Ann Lomax,
198 Redgrave Dr., Weston, Onta­rio
M9R 3V9, Canada; Kanada
läänerannik: EVV , Abistamise
Toimkond, c/o Albert Krug, 303-
5560 Arcadia Road, Richmond
B.C. V6X 2G9, Kanada 1 ja Aust­raalia:
EVV Abistamise Toimkond,
c/o Elli Ahnuk, 12 Soriie Avenue,
Northmead 2152, N.S.W., Austra-lia.
Neljapäeval, 29. nov. 1984
kel 7.30 õ. Eesti Majas
loeng,
SEiPP tee mais
28. oktoobril hukkus vene transpordilennuk umbes 10 kUomeetri kau­gusel
Afganistani pealinnast Kabulist, teatavad Lääne diplomaatilised
aUikad. 240 kojusõitvat punaarmeelast hukkus.
V A B A EESTLANI
on valvel ee&itllaskoniias
üldhuvide eesö
•DD
teutamine [a
©lelulillede eesf
Sioolitsemine"
KÕIK TERETULNUD!
Nüüd esineb 240 punaarmeelase
hukkumise kohta ermevaid ver­sioone
. ühes viidatakse mingile õn­netusele
või veale lennuki juures,
nii et juba start ebaõnnestus.
Teiste andmete kohaselt põrka­sid
Kabuli õhuruumis kokku kaks
vene lennukit ja langesid alla koos
sõduritega.
Kolmanda versiooni kohaselt; ole­vat
vene transpordilennuki
- ttuMsfcanuÄ- gersl|aöv .
kes kasutasid suhteliselt moodsat
kaasaskantavat õhutõrjeraketti.
Täiesti kindel on see, et geriljad
tulistasid rakettidega alla kolm
nõukogude helikopterit, ka sel pu­hul
oli surmasaanute arv olnud üs­na
stiur. Vabadusvõitlejate aktiiv­sus
on viimaseil nädalail tunduvalt
tõusnud. Kä Kabulit on. mitu korda
rünnatud rakettidega, samuti on
teostatud atakke vene konvoidele
pealinna lähistel.