Vaba eestlane , March 1, 1984

              VABA EESTLANE neljapäeval, 1. märtsil 1984 — Thursday, March 1,1984
i>wiiTitmini>nuTiiM'iwiiM
Nr. 17
VABADE EESMASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA £ E S T L Ä N E
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLmEÖIUMiKarlArro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, taütiis (tellimised, kuulutused,
ekspeditsickm) 444-4831
ŽTEIllMISffiNNAD aasta;$5i.—, joolaastas
ja veerandaastast 15.-^
TELIJMISfflNNAD väljaspool
aastas;$35.-=- ja veerandaastas $18,^
Aadressi muudatus 70 c. tJksilmumbri bind 7^^ c
^^^^^^^^^^^^^^
Mutusteküljd $4.75, teksti^ ^$^^
Published by Free Estonian Püblisber Ltd.
1955 LesHe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
N. Liidu ülemaailmne propagan­damasin
hoolitseb innukalt selle
eest, et üles kiita nõukogude ko­danikele
antavat prii arstiabi ja
teisi sotsiaalseid hüvesid. See pro­paganda
on niivõrd hästi planee­ritud
ja suunatud, et läänemaail­mas
leidub miljoneid inimesi, kes
kõike seda Moskvast tulevat jutu­vada
usuvad ja vene värki" ülis­tavad
ja kiidavad.
Kuid tõeliselt pole asjad vene
prii arstiabiga kaugeltki nii kuld­sed
kui propaganda seda laseb väl­ja
paista. Nii loeme 15. detsembril
möödunud aastal Tallinnas ilmu­nud
„Rahva Häälest" imelugusid
okupeeritud Eestis rakendatud ars­tiabi
kohta ja läänemaailma ker­geusklikud,
peaksid seda inetuks
antikommunistlikuks propagandaks
kui nende lugude algallikaks ei
T . E . Meeskoor esinemas koorijimhi Ghaarles Kipperi juhtimisel äsja peetud E. Vabariigi aastapäeva, sisuga oleks kommunistide oma .-leht. /
perekonnaõhtul. Foto: Vaba Eestlane pealkirja all „Puudus on hamba-
• • v -'^ ; ^ • ' . - ' ••; • v' • • ' ^ • ' V "" ' •—" ' ; .; "—. : " ' . tehnikutest" kirjutab kommunisti­de
ajaleht muu-hulgas järgmise
D halenaljaka loo:
ja
ESTO-84 peakomitee esimehe Toomas Metsala kõne Eesti Vabariigi 66. aastapäeval Torontos
N. Liidu propagandaaparatuur tahetakse näidata, et baMflalsed ise
# alati läänes tegutsevatest balti ei ole oma rahvaste vabadusvõitlu-vabadusvõitluse
organisatsiponidest; sest huvitatud ja teevad seda tööd
tatsoiiiid mööda libiseda ja teha Ühendriikide vaMföiiiselt saadud ra-
25 aastat tagasi saabus. suur des vähe, kuid kvaliteedilt ületame edasi arendada, meie välisvõitlust
ookeaniaurik ,,Empress of France" teisi rahvaid. Meie hariduslik tase korraldada j a eriti meie oma noo-
Quebeci sadamasse. Kell oli 2 ÖÖ- ora palju kõrgem kui keskmisel r i selle juWde tõmmata.
neist nii vahe juttu kui Võimalik. eest.
Kallaletunge on suunaitud peami­selt
välisriikides alrtiivselt tegutse­vatele
üksikisikutele, keda ^n püü-iud
vMede Ja laimüvalangut , ,
mustata : j a k ü i ^ p^
muid löögivahendeid
ole hing valed otsa .y^^v^^w,
lüüakse rünnatavale lihtsalt
dte j^natši" või „SS-Iaise"
Sellise naiivsusega käsitavad
rahvuslikke probleeme ainult kom­munistid,
kuna lieil puuduvad kõi-arusaamüsed
rahvast, rahvustervikust, rahvusli­kust
kokkuhoiust ja oma rahva
huvide kaitsmisest. Kas Moskvas
ja talle alluvates propagandaasu-tusteš
tÖeisti mõeldaksev et need
Viimasel ajal on aga ioon jää- inimesed, kes põgenesid Teise
memaailmas tegiitsevate,^^^^^ eesti, läti maailniasõ|a lõppfaasis oma eluga
1^'leedil Tabadusvoitlulsiike organi- riskides Balti riikidest läände^ et
satsioonide tegevuse käsitamisel pääseda sellega kommuni^Uku
iraudeesriide taga tunduvalt muutu- terrorirezhümi küüsilst, on unusta-iaud.
Pikad ründavad artiklid Tassi nud oma maa ja rahva ja jäävad
BHiformatšioohils ja N . Liidu suure- vabas maailmas elades ükskõik-mates
ajalehtedes reedavad j et seiks pealtvaatajaiks, kui Eesti, Lä-
Moskvale on Põhja-Ameerilas ja ti ja Leedu süstemaatiliselt veries-
ILääne-Euroopas tegutsevate balti tatakse ning seal elavad rahvad ja
vabadusvöitluslike organisatsiooni- nende kultuurid samm-fsanunult
de tegevus hakanisd närvidele käi- hävitatakse? Kas selleks peavad
ma ja propagandastaapides pee- eestlased, lätlased ja leedulased
takse vajalikuks nende y a ^ rün- olema CIA agendid, et oma rah-nakule
asuda. ,jVaba Eestlane" tpi vaste põhiliste õiguste eest voidel-om^
21, veebruari numbris pikema da? See on paranoialik mõtlemis-iilevaate
nendest okupantide vastu- viis, millel on idanemisvõimalusi
aktsioonidest, käsitadeis eriti N. ainult kommunismist läbiimbunud
Liidu moiioikka valitsuse hääle- ajudes. Sania teooria ja lähene-
" artiMiti misviisS alusel oleksid ka Konstan­tin
Päts, Johan Laidoner ja teised
,,Izvestija« ruunaku turmtuli on Eesti Vabariigi^^^^^^ CIA agen-suunatlid
eriti Ühendriikidele Ja j i d , kuid punaste suureks meele-seal
rajatud balti vabadüsvõithilsejjärm^ saa neid C L i alusel
organisatsioonidele, peamiselt aga süüdistada kuna Ühendriikides ei
Washingtonis tegutseva Ühendatud oi„„^ Luure Keskagentuiuri tol ajal
Balti Komitee vastu, kus eestlaste Yeel olemas. ^^^^^^^^^^^^^
esindajaks on energiline Mäido
Kari. Ühendatud Balti Komitee oii On arusaadav, et Moskva när-osanud
Ja suutnud luua kontakte vid on käesoleva aasta algul Balti
|ä sidemeid paljude mõjuv Stökhol-
Eongre>sši liikmetega ning infor- mis alanud Helsingi kokkulepete
meerida ja valgustada neid balti järelkonverentsi pärast^ Venelased
rahvastele tehtud ülekohtust ja sel- pole seda unustanud, et Ühendrü-lest
ebaõiglasest olukorrast, mis kide esmdaja Max Kampehiian
kehtib praegu vene okupatsiooni puudutas Balti riikide küjsimust ju-all
Eestis, Lätis ja Leedus. Sellel ha Madriidis toimunud Helsingi
tööl on ptoud tulemusi, kuna kokkulepete konvCT ja Mosk-Ühendriikide
Senatis ja Esindaja- va kardab, et ameeriklased tulevad
tekojas on mitmel puhul vaistu^s^^ asjaga uuesti välja — kuid
võetud resolutsioone, mis nõuavad nüüd Juba resoluutsemalt ja tera-balti
probleemi viimist Ühinenud varnal kujul. Balti küsunuse üles
Rahvaste Organisatsiooni vastavata tõstmine Stokholmis ön palju oh^
komi^onide ja vajaduse korral ise- likum kui Madriidis, kuna Stok-gi
peaassamblee ette, holm asüfe Balti mere ääres ning
. on Balti riikidel lahutatud ainult
Kuid ühendatud Balti Komitee
kõrval saavad nõukogude valitsuse
häälekandja veergudel sugeda ka
Mifornias loodud Balti Vabadus- Bf^^ juba avaldus, milles
Mit, keUel on sealsete poliitikute sealsed väbädusvõitiejad nõuaVad
kaudu väga tihedad sidemed Valge Eestis põhiliste inimõiguste raken-
Majaga ja president Reaganiga ja damist, Siberisse saadetud eesti var
Saksamaal tegutsev ,,Väbadusraa- badusvõitlejatevabalstamist, Pphja-dio",
mUle juurde rajati äsja Balti Euroopas tuumavaha tsooni moo-eriosakond.
dustamist, mis hõlmaks^^^^^^k^
,^ . >- riigid Ja balti rahvaste õigusi puu-
Balti vabadusvoitluslikke org?i^ ^yja^a Euroopa pariamendi reso-misatsioone
atakeerivad vene lehte- i„tsiooni käsitamist Helsmgi Lõpp-de
artiklid lahtuvad üldiselt eeldu- ^ järelkonverentsida Ning
sest, et balti organisafeioonide * kahtiemata näni venelasi
tovlsus on tmgitud Ühendnikide g^^j^ ühendriikide välisministri
praegusest agressiivsest ja ülimatt s^ultzi deklaratsioon Stokholmis,
antikommunistlikust välispolüti- t)hendrÜgid ei tunnista kunsfli-kast,
jnis^ kasutab ^^altiasr lihtsalt kult peälesminitüd Euroopa Jagä-omahuvides^
N. Liidule kallaletu^
gimiseks. Sellest aspektist lahtudes ^^j^ üle Lää.
pannakse ka erilist rõhkw^^^t^ ^ riikidesse ning ei
riikide Luure Keskagentuun ^^j^i^^^ seal okupatstoonilõudude-esiplaanile
tõstmisele ja temhelda- je kübetki rõõmu,
takse balti rahvusgruppide energili­semad
Juhid CIA agentideks. See Kahtiemata ei ole Moskva viha-on
loomulikult väga Ubtiabane as- pursked Balti riikide küsimuse üm-^
:e lähenemise; selega ber
sel Laevatrepp lasti kolisedes alla ameeriklasel, meie tutvused ja l i i -
ja inimesed hakkasid pakkidega kuvus on parem, meie majanduslik
kaile minema. Läksin minagi, tase raliuldavam. Kuid ei, ole mõtet
Ootasin sadamakail oma kohvreid, nutta ja muretseda meie vähesuse
Need olid viimaste seas ja selleks pärast, ega selle .pärast, et meie
ajaks kui need kätte sain, olid kõik lapsed assimileeruvad, et meie ole-teised
Mmesed juba ^kadunud. Ai- me üle maailma laiali. Vastupidi,
nus unirie tolliametnik konutas tol- me peaksime praegust olukorda
limaja nurgas. Läksin selle juurde ära ksutama, me oleme globaalsed
ja küsisin: ,,Whatshall I donow?" eestlased, meid on igal pool, meil
oli: ,,Whatever you on tutvusi ja teadmisi igal alal,
I meil on võimalus läheneda maail­mapoliitikale
igas riigis ja neid
mõjutada.
„Raviarsti juurde saamise ja ravi
kohta pretensioone peaaegu ei esi­ne,
proteeside saamisega, eriti süs.
kui tegu dn kullatöödega, on asi
hoopis kurvem. Poliklünik on ainu­ke
koht Talünnas kus proteese te­hakse,
ka Harju rajooni hambakiil-latööd
tuleb seal ära teha.
Igal maal tegutsevad eesti laulu­koorid,
rahvatantsurühmad, teat­rid
ja muusikaringid. See tõendab
meie kõrget kultuuritaset ja km-hitab
kõigile, et Eesti elab, olgugi la 19-st 25 nutnbrit)
et võõrad väed on meie maa vai- süs peab ta tulema
Kui näiteks patsient 2. detsembri
hommikul (alates kella 8-st antak­se
välja 15 numbrit) või õhtul (kel-sai
numbri,
16. jaanuaril
j a vastus
want!"
See oli uustulnukale sholüks, See
öU vabadus, mis tähendas, et või­sid
teha mida tahtsid, kuid see tä­hendas
ka, et pidid ise enese eest
vastutama.
Mis on vabadus? I^^s .vabadus
tagab meüe, et oleme rikkamad?
Kuid majanduslik jõukus oleneb
initsiatüvist ja töökusest. Kas ya-badus
aitab tehnoloogilist arengul
edutada? Kas vabadus tähendab
paremat kultuurilist arengut? Va­badus
on võimalus ise valida, või­malus
ise luua, vigu teha, paran­dada.,
. K u i MmeseLön võimalik valib
ta ise sobiva riigi ja ühiskonna,
miUe pürides saab oma soovide ja
ideede kohaselt tegutseda. Kõigil
pole see võimalik ja tuhanded on
valinud vabaduse viisil, mis neile
ohiud võimalik. Nad ^hääletavad"
jalgadega, neid põgeneb totalitaar-setest
maadest nii palju, et kui
põieks traataedu ja kuulipildujaid,
siis jookseks N. L i i t ja tema satel­liidid,
rahvast hoopis tühjaks.
lutanud. Aga üksikute väikeste 1984. aastal (s.t. 46 päeva pärast)
gruppidena on raske oma julgust poliklimikusse, et arstUe oma häda
hoida ja kaob perspektiivitunne kurta. Tehakse selgeks, mida vaja
olukorra tajumiseks, üheskoos on teha ja kui soovitakse midagi kui-kergem
olla eestlane, sellepärast last, süs tuleb veel oodata aasta,
on tarvis vahetevahel tulla „pata- vahel poolteistki. Hea, kui süs kat-reisid
laadima'' uue jõu ja kindlu- kine hammas, millele krooni vaja,
meile veel alles on. Kui tegu on teiste
nagu metallide või tehismaterjalidega,
läheb vähem aega, kuid ikkagi tu*
leb arvestada kuude või poole aas­taga.
Kui palju inimesi järjekorras
onl ei teata täpselt registratuuris-ki.
Mõne arsti juures on järjekord
kasvanud juba järgmise aasta sep­tembrikuuni."
se saamiseks,
tähtsad meie
ESTO.
Selleks õn
suurüritused
: TO^ METSALA
Me peame oleme agressiivsed, et
end nähtavaks teha. •Maailmale
teada andes, et oleme olemas. Är­ge
olge nähtamatud eestlased, kes
Inimesele on tähtis küsimus, kas <>otavad, et nende . h^aks midagi
tehakse, ärge olge nähtamatud ini­mesed,
kes lasevad maailma ajalu­gu
enesest mööda minna ilma, et
on inimene loodud selleks
mä, et teenida ühiskonda, riiki, va­litsust,
vpi on ühiskond ja valit­sus-
indiviidi poolt seatud, et tema
elu kergendada. Kuid et soovitud
riigikorda säüitada, peab iga ini­mene
näitama, et seda tõesti ta­hetakse.
K u i inimesed ei teeks mit-temidagi
kommunismi ohu selgita- "^i^^ži^^^^^a saatma
miseks teeks kommunism suuri
edusamme. . -
Mis on ESTO-84 ja mis on seal
erinevat või uut, et just selle pä­rast
peaks reisi Torontosse ette
võtma. Väljaantud reklaammater­jalist
selgub, et ESTO on laulupidu,
kõrgetasemelised kontserdid, spor­divõistlused,
laske võistlused, kon­verentsid
ja kokkutulekud, tantsu­peod
nii noortele kui ka vanadele,
teatrietendused, jumalateenistused,
Esto Visioon ja võimlemisetendus,
kus on regitsreeritud ligi 600 rah­vatantsijat.
Kuid ma tahaksin rää­kida
just sellest, mis on ESTO-84
mõte ja süda jä hing. Meie suur­sündmuse^
kolmeks põhialuseks on
sõprus, kultuuriarendus ja vaba­dus.
Kultüüriarendust teostame eesti
kunstide edutamisega. Vabadus-nõue
on tähtsaim ülesanne, seda
näitame suurejoonelise rongkäigu­ga
ja Eesti lippude heiskamisega
üle Toronto linna. ESTO-84 hüüd^
lauseks on: Torontos on 1000 lippu!
— Aga ESTÖ-84 juhtlauseks on
Seda lugu lugedes oleks huvitav
teada, kui kaua kommunistliku
partei liikmed oma haige hamba­ga
sabas seisavad ja kas ka neil
tuleb poolteist aastat oodata enne,
kui nad ^ndale katkisele hambale
krooni pähe saavad.
Samas ajalehes Umub teme urn- •
bes samalaadne lugu, mis kannab
pealkirja „Kuiäas pääseda lapsega
eriarsti juurde." ArtikHs mainitak­se,
et see on Tartus valus küsimus
juba pUi:ka aega ja kahjuks pole
paranemist märgata.
„Rahva Hääles" ilmunud lugu \
käib sõna-sõnalt nü: ... _.. ,
...„Ikka on nii, et laste poliklüni-kus
tuleb nooruke abivajaja järje­korda
regitsreerida. Vähemalt nä­dalapikkune
ooteaeg välja kannata­da
ja alles süs võib lapsega arsti
eelregistreeriminegi
salt käi.
nüsama liht-
Meid on
i s e
m-ni-
Kes oleme meie?
metatud j a me
metame- end
põgenikud, väliseestlased aga ka
sõprus, vanade sõprade leidmine
mm~moe['^m « sõprussidemete sõlmhni- k^feinoiT^irtah^^iü^^
osaline. Eesti rahva tugev külg on üf • Sopnis mis koondaks eesüasi
alati ohiud meie individualism, iga-. ^^®"^^^^"^selt^ ^
üks on võimeline om^a käe peal te- Täiesti uuelaadseks ürituseks on
gutsema ja meie rahva heaoluks ESTO.84 raamides avamispäev,
milleks on õnnestunud saada Onr
Hea tahtmine alati ei aita. Pea- tario Place ioonim. Seal^on mit­me
valima vnsid, mis annavad pa- " ^ ^ ^ ^ kavasid, .millega tut-rimaid
tagajärgi, mis on tänapäe- vustätakse eesti kultuuri ka kana-dalastele.
Oli teisipäev, 29. november, kell
10 hommikul. Tartu linna lastepo-liklünikus
oli eriarsti juurde järje­korda
registreerimüie sedapuhku
lõppenud.
ESTO on palju huvitavaid üritu­si,
ESTO on suur kohtumine, ESTO
Eestist on iuMud Stokholms
vased jä mõjuvad. Võitlusvahen-mitmete
lumedega: did mis olid sobivad 40 aastat ta­gasi,
tuleks yotta revideerimisele
E e s t r v ä b a r i i g tM vaadata, tuleb- uuendada j a ori elamus, miUist'oma elus harva
nik on, k e s eest ära jookseb^ aga: ^^^^^^^^^-^^^^^^^^^^^^ " i i s oü yõib läbi elada. Sellepärast peamo
kui kaugele ja kaua sa jooksed'' ^^^^ eluvõimeline ja aktiivne o^iä jõu välja panema et an-
Need, kes on eest % a jooksnud ei ^""^f'^^''^ '^^^^^^ Torontos toimuvale sündmusele
ole ühtegi lahingut võitnud ega rü- nemas. Noored kasvavad peale ]ä sellist iseloomu, mida sel pole kü­ki
asutanud. Väliseestlane - nimi neid peab rakendama. Kuid vaide- nagi varem olnud. Tulge koos küm-ütleb,
et me oleme väljaspool kõi- ®^^^^^^d^^ ®^ 0PPi"^i-'nete tuhandete eestiastega. ning
gist öestluse maaümaprobleemi- P^^^^^^"^ f>Je'huvi. Kuul kinnitage sellega, maailmale, et
dest, need ei lähe meile korda. Või «^^^^ ^^^^ ^'^^^^
hoolimemeküUalt sellest, mis juh- ^^^^-^^^^^ "^^^ ^"^^^^^^
tub meüe j a meie lastele, et me
aktiivselt osa võtamei maailmapo-liitikute
mõjutamisest. Meie oleme
seda teinud nü oma konsulaaresin-dajate,:
organisatsioonide kui ka
üksikisikute kaudu. Kas see on se­da
väärt? Usun, et on, muidu ei
tunnustata Eesti Vabariigi okupee­rimist
N. Liidu poolt
Kas me kasutame käesoleva
maa vabadust j a katsume seda hoi­da?
Meid on
an;
da neile tegutsemisel vabadust ja
vastutust.
' Meie ühiskonnas peetakse ikka
veel 35-aastaseid liiga noorteks
ning neid ei usaldata.tähtsate üles­annete
juurde, kuid unustame, et
Eesti Vabariigi loomise ajal olid
meie riigijuhid selles vanuses. Tea­duslikud
uurimised on näidanud, et
pärisrahva juurest eemaldunud
kild muutub väga konservatiivseks
... , , ja püüab kramplikult säüitada kaa-pansrahyaga
Torrel- kombeid ja ; pärimusi.
-' ". ' ' - Ühest küljest on hea, kui säilitame
Tulekahju Sibei
gaasi juhtmes
MOSKVA — Tuleõnnetuse läbi
hävines üks kompressor-jaam Sibe­ri
maagaasi torustikus-, kuid vastu­pidi
Lääne teadetele, et see võiks ir^""r.ZV"*"*T-jL^^^^^
Lu^.^.A. \.uJxu^ nutulugu koigiti põhjendatud,
„Tulge homme hommikul poole
kaheksaks, süs paneme nime kir­j
a " öeldi registratuuris. Edasi an­ti
selgitusi, et kui hommikul vara
õnnestub nimi kirja panna (soovi­jaid
ju palju!), süs võib näiteks
neuroloogi, nina-kõrva-kurgu arsti
või ortopeedi jutule saada nädala
pärast s.t. järgmisel kolmapäeval.
Ja ei ole siin võimalik keUaaega
valida ega lapsevanema tööaega
arvdstada, sest eriarsti vastuvõtt
kestab ainult mõni turid. Tähendab,
paljudel lastevanematel on ainus
võimalus^ see eelregistreerimise
protseduur läbi teha ja ka lapsega
arsti juurde tulla tööajast."
Artikli kirjutaja ohkab oma loo
lõpul, et sellist olukorda ei saa pi­dada
normaalseks, eriti veel Tar­tus
arstide k o o 1 i t a m i s e
keskuses. Kahtiemata on artiliJi au-takistada
kogu ettevõtte viimistle­mist
tänavu suvel, hoolimata ÜSA
sanktsioonidest ja muudest asjaolu­dest,
mindavat töödega ettenähtud
, . plaanis edasi. Lääne eksperdid üt-
^. , . . . • mis meü on, aga sealsamas, ta^^^ venelastel on 41-st kom-
. kmdlasü veelgv mng meed muutu- vaja^omakultuun pressorist, mis vajalikud torustiku
Tad: ^eda ^tigedamatele ja ägeda- siis.;haabtib see .kultus täiemõõduliseks tegutsemiseks, se-
. mateks, mida rohkem balti rahvaid seda naevakohaselt ei uuendata. valminud ainult kaks
surutakse. On vaja nüsi ideesid, on vaja täna-
Ko A. päevaseid viise, et meie kultimri AP
kuid sellele lisaks võUtsime omalt
poolt küsida — mis on Venemaal
ja talle allaheidetud riikides prae­guse
kommunistliku süsteemi juu­res
üldse normaalne?
Veoautojuhtide omapärane hilju­tine
streik Prantsusmaal kinnitas,
et praegusel tehnoloogia ajastul ei
(Järg lk; 5)
Nr. 17
1 \
5
N
3. |a 4. ml
dr.TJ
10. ja I L
dr. M l
Vello
tegevI
15. nov<
kuõpetajal
da PilistJ
kuulati ül
1980 kui
de „K{rrl
läänes tr
Ta saa(
kUinikussi
rcs ja hil
lasse Jäi
Kuus kuiil
haiglast
kuõpetajal
aastat ei
bakslaskn
tada.
Oma ct|
vas" rõhi
nagi ei t(
«õna levij
huvi tim(
vastu.
Er
TÜLUl
Kokkulf
Komi
ole ma ai
ja aatoi
palju \i\
vahendit
veoaiitf
himnikuij
seisab,
ummiku |
sellises
nas, na(
mitte aii
berriike,!
kuut riil
Prantsl
testcerivj
de vasti
nõuavad I
süntit j
oma häd
vait v
kuid nei
hele pa
vcoautoj
Tähts
punktide
veoaut
ma. Str
tööd telli
veöauto(|
teede si
peagi tl
sunnitu(
seisma
'nesid
süs Auf]
mägitce|
autode
Politsei
nud aul
kuseks
Paljud
Shveilsil
ItaaUai
tod nral
olid sa:
(iesse. ^
suri kü|
sel.
Mõne^
hid ei
sulge mi
autod kl
le, peal
Uiklnsf'.
tekita;?
remas
kuna M
teid ka]
Kot^u
mvlnm
uõnstu5
kimisi
viisilistl
dust, kl
lamiso