Vaba eestlane , March 1, 1984

              yÄB4 EESTLANE neljapäeval, i . i^i^tsü 1984 —
urne
Nr.lT
Nr. W
16 ralwusest osavõtjatega „Tp^
rontO Star'i"- mängudel sisekerge­jõustikus
olid domineerivaiks sport­lasteks
York Optimistide Klubist
Öttey- ja MpKoy. Esimene jagas
kõrgushüppes esimest kohta USA
meistri Peacock'iga saavutades
2.27 m iKanada rekordi. 1983, a.
maailmameister venelane Avdcen-ko
jäi kaheksast võistlejast kuuen­daks
tagajärjega 2.15. McKoy või­tis
50 jardi tõkkejooksu ajaga
6,07, mis murdis tJSA jooksjate
Ii€geniooniä, Ameeriklase Oampel-ii
aeg oli 6,09.
50 jardi jooksu võitis ameerik­lane
King, aijaga 5,32, jättes Op­timist
Johansoni teiseks Kanada
rekordiga 5,35. „ (
(Naiste 50 jardi jooksu^^
ameeriklanna Brown ajaga 5,81,
Angela^ Taylor kordas Kanada re-
:k)rdit'5,85.:':;'-''-,r
600 m joc^su võitis neljandat
korda ameeriklane Sowerby ajaga
L20,33, Venelane MaÄ^ 1980,
a. 400 m plünipiavõitja jäi viien-däks-
viimaseks 1.23,21. Sowerby
on 35-aastane ja üle 10-aastaste
kogemustega siseVõistlusil, kus on
järsud jooksukurved ja küllaldaselt
„migimist" yäikesfa ringrajal. Ül­diselt
peetakse Toronto Gardeni
rada „aeglasöks", kus maailmare­kordeid
pole loota.
•Naiste 600 m jooksu võitis ve-üelannaGurina
ajaga 1.28,7 olles
napilt ees inglannast Finchlšt ja
ameeriklannast Crooks'ist kellel oli
sama aeg 1.30,2. Gurinat peeti
mullu maaümas teiseks 800 m dis-
•.tantsil:
-Miili jooksus oli esimene his­paanlane
Abascal ajaga 4.02,9 ja
naiste 1500 m Võitis vancouverlan­na
McRoberts 4.16,37.
Teivashüppe võitis 28-aastane
ameeriklane Bell, ületades 5.50.
Venelane VOlkov, 1980. a. Olüm­piaadi
kolmas ja 1983. a. MM-võisrtluse
teine, jäi seitsme hulgast
kuuendaks 5.30-ga.
©rk
. Vaatamata kümnepäövasele su­lale
ja üldisele lumepuudusele
peeti Lõuna-Ontario murdmaasuu­satamise
meistrivõistlused siiski
ära. Need tbiniusid pühap,, 19.
veebr. Barrie lähedal Sunnidale
pargis. .V; •/)•'•:^
Võistlusklassis olid jälle pari­mad
Robert VeUehd ja Allan Mä­gi.
Robert oli 15 Ä s esimene
ajaga 53.28 ja Allan ainult 9 sek­ga
aeglasema ajaga teine. Väga tu­gev
Western ülikooli suusataja J.
Swartman oli 56.32-ga kolmas.
14-^15. a. poiste klassis I tuli
Henrik Vasila 5 km-s 19.32-giL tei­seks.
Võitis G. Jones 17.33-ga.
Kõhnas M.Bates 20.33.
24., 25. ja 26. veebuaril toimus
Toronto International Centre'is
SPORTS EXPO ONTARIO spordi
ja tervishpiuspordi näitus ja de­monstratsioonid.
Näitusel oli oma
väljapanek ka Kalev Estiennel ja
ESTO-84-1, kus levitati suvise pi­dustuse
kohta käivat informätsioo-ni.
- Paljude sportlaste esinemiste ja
demonstratsioonide kõrval esinesid
ka moodsa ^ võimlemise grupid.
Laupäeval, 25. veebr, esinesid Gol-lingwoodi
võimlejad Karen Viina­mäe
juhatusel, pühapäeval Kalev
Estienne ja Ritmika Võimlejad.
Tiina Lillak sai ühelt Soome
ajakirjalt 10.000-margalise (ca
$2000) stipendiumi, et see leda in­nustaks'veelgi
enam oma odaviske
tulemusi parandama. Ta valiti aas­talõpul
Soome soosituimaks soom^
laseks. Ta oli odaviske maailma--
meister, maaihnarekordi omaja,
kaunis, arukas ja kõigele lisaks
noor. Iga soomlane ootab temalt
eeloleval suvel Los Angelese olüm-pianiängudel'kuldmedalit;
-
^ 22-aastane Tiina peab elama
päevast-päeva suureneva pinge all.
Soome olümpiakomitee esimees
ütles, et kuldmedali hind on odav
avalikkuse tähelepanuga vorr^
Tiina tuleks nüüd rahule Jätta, et
tema suurepärane areng võiks jät­kuda.
Ja Tiina on avalikkusest pa­genud
ja üha raskem on praegu
temaga kokku saada.:
Aastavahetusel Tiina peitis end
Kuortane metsamaastikus, sealt ta
läks edasi Lapimaale. Üksinda,
Valges autos oli vaid valge' oda.
Ta ütleb, et talle meeldivatki ük­sinda
olla looduse keskel. Päeva­sed
harjutused on nii rasked, et
õhtul ei soovigi enam muud kui
m
Tippsportlase elu on raske, aga
see pole siiski nii suurte valudega
kui. lastakse paista. Avalikkuses
olek. on raske, kuna see võtab ae­ga
harjutusteks. Ja kui ta liigubki
ringi mitmel pool Soomes, siis ko­dus
teatakse alati kus ta on.
Vaevumärgatavad valu jooned
läbivad ta nägu kui temalt, päe-valilleseemneid
söövalt sportlaselt
küliti, millal ta ületab 80 m piiri.
Ta ütleb, et seda küsimust on tüü-täyalt
palju; talle esitatud. Ta üt­leb,
et see ori tema eesmärgiks,
Harjutustel on ta ületanud oma
nüüdse maailmarekordi juba mit­mel
korral. Kuid kui on 80 m üle­tatud,
siis võib mõni küsida kunas
on võimalik, et naised ületavad 90
m piiri. •
' Tiina ütleb, et ta on lähtunud
sellest, et elu sportlasena on lühi;
aegne, ehk 10 aastat, õige elu kes­tab
aga palju kauemini, ela kas
või saja-aastaseks, aga spoptida
võib sellest vaid lühikest aega.
Ta väidab, et ta pole õigesti
saanudki elada, sest spordi tõttu
on tulnud paljust keelduda. Aga
õige elamise aeg tuleb hiljem. Sii­ani
pole ta muud olnud kui oda­viskaja
ja üliõpilane. Sellised asjad
nagu oma kodu, õpingute jätka­mine
ja töö tulevad hiljem. Paljud
ei mõistvat õigeid suhteid spordile
pühendumisest. Katsetamata ja
treeninguta . ei õnnestu midagi.
Tööga saab igaüks mida soovib.
" Ta oh andnud Soome Spordilii­du
treenerile Antti Lanämäele kir­jaliku
lubaduse, et ta ei mõtle
abielluda eniie aastal 1988 toimu­vaid
Souli olümpiamängusid. Siis
ta on 27-aastane.
Ta ütleb, et oma, vananemist
sportlasena on ta juba ise märga­nud,
treenimise määra on tulnud
tõsta. Ta ei kahjatse valitud ala,
aga tal võiks olla rohkem sõpru;
praegu pole ühtki lähedast sõpra
ei mees- ega naissoost. Tema unis­tuste
mees peab olema usaldatav
ja aus. Tehtud kirjalik lubadus
tundub rangena, aga „mida kauem
otsin, seda parema leian", ütles ta
ise. .
Tiina LUläku sportlasekuju
olevat lähedane Paavo Nurmile;
ainult need, kes annavad kõik, või­vad
kõike saada. Kuid oma tuge­vuse
ütleb ta saavat kodust, see on
tema peamine, varjupaik.
M ü U e i L , , V A B A EESTLASE" TALITUSES
Hind Saaie-
$
2. —
3. —
EESTI SKAimUS VHSKtMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING ..:.;...::v..::..
Fred Llmberg — ISAMAA EEST .....................
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 9.—
A. Käbin — VAIM JA MULD .: '5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄP«mUST 2.-^
Juhan Kangiff — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRIEIE • H.—
Anna Ahmatovä—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson---KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelšon — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson— NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
Pani Laan — MÕTTELEND — pUte ja
Ä. Küng — A DREAM OF FR££DOM
Angnst Knb^ — KADUNUD KODUD —
mälestused
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
4.—
E L E K T R I K
Sissseseaded, uuendused ja parai»
dised ehnnajades või ettevõtetes.
6 —
«.—
4 —
20.—
8.80
kulu^
$1.-
.50
,70
.70
.70
$1.-
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
•50
.70
.50
M
.50
$1-
Jt
$1^
.50
.50
.50
.50
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM ...........:.:..........L..............^.:.....
Ants Vomm — VARJUD Omdetokogu)
Safane Ekbaum — AJATAR (ImiletBskogn) ..
Ants Vomm — MINU HING (hndetoskogiD)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (iDuletusIcop) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
Oindetudcogu) . . . . . . . . . . . . . . .
Hannes Oja — TUNNETE P l ^ E L
: . VOuuIetuskogB) ..... .j.... * .
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden—LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAL
V. Veedam — LURICH AMEESUKAS
Eo Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914-^1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetuSkogn) ..
Prof. FeKx Oinas — KALEVIPOEG
j.m. esseid
E. Sffliden „SübA JA KIVID**
h Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . „
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekulv Kanadasse $1.50, mujale $3.«—
2.75 .50
14.— .50
16J0 .50
8.— .70
18.— $1.-
«.— .70
13.— $1.-
19.50 .70
15 — .70
4.— .50
Giscb McBridc — TALFÄ FROM ESTONIA 5.75 .50
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL 7.— .70
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1.—
REHVITUD PURJEDEGA H 8.— 1.—
NAER ÖN TERVISEKS — kõdijutt© S o ­.70
nmar JAKS — NEPTUN is.— 1.—
Ivar ivask — VERANDARAAMAT
7.— .70
S. Ekbaum — luuletuskogu ÕHUMÄRGI ALL 10.—. $1.75
Litsents nr. E 1044 Toronto Eesti õngitsejate Ja JaMmeesk Seltsi esimees H;Riko Jagab välja äsjasel kalapüügivõistlusel
saavutatud auhindu. Auhinda vastu võtmas kolmandale kohale tuhiud J, Ponert. Foto: J. Saagi
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) ..
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele tärvitrökis) . . . . ..
ÕPETA MIND LUGEMA D (õppe- Ja tödraamst
eelkooliealistele lastele yärvitrüids)
mm K E m HARjimjsiiK I
PIKKE MIKKE — Tuttsaba }a vuttsaba .
3.— .50
4.— .50
5.— .50
3.— .50
2.50 .50
m
:iiniiJUi:iiii^iniHinifflu^ imimwimKMMiHHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
1-
2L
, Teel ^ trollini kõneles Iiris, et
.„meie maal siin, Eestimaa eestlased
tunneme soomlasi paremini kui
oma väliseestlasi. Soomlased on li­gidal,
kohe siin teiselpool raudae-da
— kuuleme hästi nende raa­diot,
näerne nende televisioonisaa­teid,
saame nende turistidelt aja-'
kirju Ja raamatuid, mõni vahvam
toob vahest isegi teie eestikeelseid
raamatuid, Väliseestlasist kuuleme
ühtteist Ameerika Häälest, äga vä-he,
tahaksime rohkem. Vahvad
mehed ja naised on iieed seal, aga
nad võiksid arvestada, et see ta^
väline päevauudiste puru on siin-xseiie
eestlastele selge. Soome abil
jeada — huvi on suurem selle vas­tu,
mida soomlane kõnelda ei
ei
usuksime^., soomlasimeie •.ilusate
silmade pärast oma programme
valivat, ei, muidugi mitte! Nemad
on ju vägeva heolurahyana ja
kõrgtaseme riigina pealegi veel
sõpruslepingus meie okupäntidega,
küllap me neid mõistame. Aga
vaimutoitu annavad nad meile
tahtmatagi: rohkem kui need nüüd
„vennasrahvaks" kippunud mosko-^
vÜdid iial suudavad!"
„Sul on kohutavalt selge pea,
üldse oled sa väga armas", ütles
Mats vahele, kui Iiris pisut hinge
tõmbas. „Aga ega sa seda tõsiselt
ei mõelnud, tui hoiatasid mind
Eestisse kosja tulemast?" _
,,0h ei"; vastas iieui,„võib olla
läheb sinul hästi, Ainult põhinaõt-teliselt
oleks palju vahvani, kui
meie . saaks seal V — Rootsis ja
Ameerikas — kosjas käia. Meid
kipub siin vaheks Jääma..."
Aga nad olid j ubav trollipeatuses
ja Iiris andis Matsile kätt. Siis tõu­sis
ta ootamatult varvastele ja
suudles Matsi põsele, tõmi)as käe
poisi peost ja hüppas trolli; see
nõksatas ka kohe liikuma, alles
^õldu peal sulgusid uksed.
Mats tundis, et on saanud kõva
matsu, miski oli tal käest libise­nud,
äkki oli ta poolest maailmast,
ilma. Ta vajutas käe põuetaskusse
pistetud laulupeokavale, pidi pea­aegu
ohkama, aga mõtles siis. ju­ba
seigoš inghse kedes:
„Pole viga,; peab õppima hästi
kirjutama — Ja niitte selles ko^
me kaedega eesti keeles! Kuigi
need kaks — imestav ja omastav
— on just õiged kaasused! Ainult
kohnandat mä ei kasuta, ei, seda
mitte!" '
Öliimpiatuli saabus kaks nädalat
hiljem, 19. juuli hommikul. Väike­se
ringiga ümber Toompea viidi
see Ba ti jaamast Raekoja platsile,
kus lauldi ja pasunaid puhuti, kuni
tuli Raekoja katuse alla hoiule an­ti.
Km imetore see kõik võinuks
olla ihna suure „vennasrahvata"!
Olümpiaregatt avati pühapäeval.
Osavõtjaid ja võistlejaid oli hoo­pis
vähem kui loodeti, äga kohalik
eesti rahvas lootis, et neid tuleks
veelgi vähem kui siiski tuli. Välis­turiste
oli igatahes hoopis napilt,
võistluste avamisel pealtvaatajate
tribüünid kaunis hõredad. Oma
rahvale esialgul pileteid ei müü­dud
— loodeti kõik platsid valuu­taks
teha. Aga juba teisel tegati-päeval
kuulutati avalikult, kust ja
kuidas regatipileteid saab. Pealegi
teatati, et harilik Inimene pääseb.
regatti jälgima lausa merel, suurte
laevade „Tallinn", „Georg Ots" ja
„Baltika" pardalt. Hotellid „Viru"
ja „01ümpia" just ei kubisenud
külalistest, laulupeo ajal oli asja­lugu
olnud hoopis teisiti.
Aga linn, vana Tallinn, oli pu­has,
ilus ja mõnes „tüttavas mõt­tes"
-— kaunis tühi. Tallinlaste
lootus, et meie vürstid potjomki-nid
paiskavad regati ajaks kauplu­sed
ja poed head-paremat kuhjaga
täis, ei täitunud. Nüüd heideti sel­le
üle võllanalja. Juba pool aastat
tagasi lettidelt ja nende altki ka­dunud
puuvillariie ei ilmunud ku­sagil
nähtavale. Siiski, siiski...
värsked abiellujad said ostuloa
ühele voodilinale... Juba teati se­dagi,
mis vahe on teatud mõttes
prantsuse ja nõukogude seksil:
prantslased veetsid puhriaÖÕ ihu­pesuta,
sovietlased aga —voodi­pesuta.
Nõnda kõnelesid irvham­bad
ja naersid hirvhambad.
Aga «kultuuriprogramm" oli
purjeregati puhul tihe ja äge. See­gi
jäi nüüd enamvähem vabalt
nauditavaks ja kasutatavaks päris-elanikele...
Vabaõhumuuseumis
mängiti Kitzbergi järele kombinee­ritud
„Libahundimängu", Estonias,
Raekoja; saalis, Linnahallis, Domi­niiklaste
kloostrtoues. Pirita
kloostri varemeis, Harjumäel —
ja veel siin ja s e a l ^ oU kontser­te
ja piduprogranune nii, et hoia
alt! Kõik oli põhimõtteliselt - nagu
natuke libahundimäng: kavades oli
pärsis ja eesti klassikat, enamasti
ikka teoseid ja tükke eesti kultuu­ri
, ,kullafondist", sest nõukogude
vee- ja viinafondist usaldati õige
pisut pakkuda... Kalkuleeritud
oli ju välismaalastest publikule,
kavad tehti ammu enne kui Carter
oma neetud boikoti välja kuulutas
ja ka ammu enne kui vene kind­ralitele
afgaani-armastuse vaim
peale tuli. Muidugi oli kavas ka
propageerida päljurahvusliku nõu­kogude,
riigi kõigi rahvaste süda­mesõprust.
25. ja 26. juuU rahvakunsti
peod Lauluväljakul pidid väliskü­lalistele
selge mulje jätma sellest
kui ere, kui tuline ja kui suur on
eestlaste ja lätlaste, grusiinlaste ja
armeenlaste, kümnete teiste rah­vaste,
isegi tshuktshide ja komide
vastastikune armastus ja koostöö
Suure Vene Kotka — oh ei, viis­nurga
— tiiva all.
,,Kaks sõna kroonukõnedes ja
vene lehtedes teevad mul alati sü­dame
pahaks", ütles taat — ja kui
temalt küsiti:
,,Millised kaks?" siis ütles ta
lihtsalt:
„Sõprus ja rahu."
„Ah!" öeldi talle, „need on nii
abstraktsed. Mis need nüüd iivel­dama
panevad."
Aga pereliikmete rahu- ja sõp-rusprogrammid
erinesid üksteisest,
igal oli oma ja taat pidi nentima:
„Olgu pealegi! Homme on veel
viimane purjetamispäev — mina
lähen merele ja suure laevaga...
Kas keegi kaasa ei tule?"
Ei olnud soovijaid, kalliks peeti.
Viska 20 rubla nagu tuulde ja ei
tea, mis sealt õige näeb.
„Kui ei taha, pole tarviski! Mi­na
lähen."
Hommikul puhul linnatänavail
paras tuul, aga taevas ei olnud
pilve jälgegi, ainult kajakaparved
lendlesid vee-maa piiril,
• Tänav, mis viis sadamasse, oli
täis lustlikke mimriihmi, kes kõik
lõbusõidule ruttasid. Juba. piletit
ostes oli igaüht hoiatatud kaasa
võtmast kohvreid, käekotte, port­felle
ja muid „suuremaid kande-riistu",
kästud aga tingimata kaa­sa
võtta pass. Laev pidi „ankru
hiivama" kell 10 hommikul, rei­sijad
pidid aga sadamaväravas ole­ma
tund aega varem.
Olidki. Taat tuli kerges mantlis,
käed taskus; Ei olnud tegemist Ju
noorpõlve purjejahiga „Polli" —
ka selle kabiini oli mahtunud 6
lõbusat reisijat — „BaItika" oli
kuulu järgi päris ookeanilaev,
„Polliga" võis igamees sõita ku­hu
tahtis, passi keegi ei küsinud.
Sõideti ümber sõjalaevade „Lem-bitu"
ja ,,Vambola", need seisid
reidil miinisadama ees. Purjekaga
või aerupaadiga võis sõita lausa
ristlejate külje alla, laevu võis
kasvõi käega katsuda...
\^„Jäta, oh jäta need rumalad
mõtted!" ümises taat laulu ja läks
läbi äsjaavatud metallvärava, mis
kinni olles lahutas nõukogude ko­danikku
igast reisi- ja sõjasaladu-sest.
• • '
„Turakad", mõtles taat ja esitas
piirivalve ohvitserile passi. Naine
tema ees oli pidanud avama oma
rediküli, liiga suur oli see paistnud
azerbaidshanlasest piirivalvurile.
„Tohhoo kurat!" nurises üks
noorem mees taadi selja taga,
„sõida nagu välismaale!"
^ ,,Mis^ välismaale", rahustas taat,
„näed ju isegi, et tamozhnasid ei
ole. Noormees ei küsinud kes need
peaksid olema, aga ega ta ei tead­nud
kah".
11 Al
HEI
365 B'a>i
õhtuti
AD^
First
Tel
MIH!
ADVi
12^
• AD
Yorkdali
To
HJ
INsI
q
Tele
illillilllliilili
Ti
V
Elas
Timbu.
l'ambu.
oli neiicl
maja ui
Poisid!
mikust
sõid lõi
magama]
kest v(
kõrvaf.