Vaba eestlane , March 1, 1984

              VABA EESTLANE neljapäeval, 1. märtsü 1984 — Thursday, March 1,1984
Nr. 1?
lentaarid
ülemaailmne propagan-loolitseb
innukalt selle
tes kiita nõuko^de ko-itavat
prii arstiabi ja
lalseid hüvesid. See pro-niivõrd
hästi planee-lunatud,
et läänemaaÜ-miljoneid
inimesi, kes
Moskvast tulevat jutu-id
ja „vene värki" ülis-lidavad.
iselt pole asjad vene
iga kaugeltki nii kuld-
•paganda seda laseb väi-ii
loeme 15.. detsembril
aastal Tallinnas ilmu-
[a Häälest** imelugusid
Eestis rakendatud ärs-ja
läänemaailma ker-peaksid
seda inetuks
nistlikuks propagandaks
lugude algallikaks ei
unistide oma leht.
all „Puudus on hambap
kirjutab kommanisti-muu-
hulgas järgmise
loo:
juurde saamise ja ravi
nsioone peaaegu ei esi-ide
saamisega, eriti siis,
1 kullatöödega, on asi
^em. Polikliinik on ainu-illmnas
kus proteese te-
^arju rajooni hambakul"
p seal ära teha.
lks patsient 2. iietsembri
•(alates kella 8-st antak-flumbrit)
või õhtul (kel-
I numbrit) sai numbri,
ja tulema 16. jaanuaril
1 (s.t. 46 päeva pärast)
Isse, et arstile oma häda
|ikse selgeks, mida vaja
soovitakse midagi kul-luleb
veel oodata aasta,
leistki. Hea, kui siis kat-laSj
millele krooni vaja>
bn. Kui tegu on teiste
või tehismaterjalidega,
m aega, kuid ikkagi tu­lda
kuude või poole aas-palju
inimesi järjekorras
fa täpselt registratuuris-irsti
juures on järjekord
|juba järgmise aasta sep-ü."
|fu lugedes oleks huvitav
kaua kommunistliku
led oma haige hamba-seisavad
ja kas ka neil
leist aastat oodata enne,
ndale katkisele hambale
p saavad.
palehies ilmub teine um-pdne
lugu, mis kannab
LKuidas pääseda lapsega
prde." Artiklis mamitak-
)n Tartus valus küsimus
aega ja kahjuks pole
\ märgata.
Hääles" ilmunud lugu
feõnalt nii: . __. ,.
n nii, et laste poliklüni-iiooruke
abivajaja järje-jtsreerida.
Vähemalt nä-
|e ooteaeg välja kannata­sus
võib lapsega arsti-kse
taha tidla. Ega see
priminegi niisama liht-läev,
29. november, kell
Kul. Tartu linna lastepo-loli
eriarsti juurde järje-listreerimine
sedapuhku
pomme hommikul poole
siis paneme nime kir-l-
sgistratuuris. Edasi an-j,
et kui hommikul vara
liimi kirja panna (soovi-p
lju!), siis võib näiteks
nina-kõrva-kurgu; arsti
|?di jutule saada nädala
järgmisel kolmapäeval,
siin võimalik kellaaega
lapsevanema tööaega
sest eriarsti vastuvõtt
lult mõni tund. Tähendab,
tstevanematel on ainus
see eelregistreerimise
I* läbi teha ja ka lapsega
be tulla tööajast.**
kirjutaja ohkab oma loo
leilist olukorda ei saa pi-
Inaalseks, eriti veel Tar­be
k o o l i t a m i se
iKahtlemata on artikli aUr
ligu\ kõigiti põhjendatud,
le lisaks võiksime omalt
Ida r - mis on Venemaal
liaheidetud riikides prae-hiunistliku
süsteemi juu-
Inormaalne?
I •
puhtide omapärane hilju=
Prantsusmaal kinnitas,
l&el tehnoloogia ajastut en
(Järg Dc. S ) •ftv
VALVEARST
9«iXDALALõPUL
3. ja 4. imärtsii
• dr.T. Kuotem, klc 7S1-6141
. ja 11. märltsil
dr. M. Leesment, tel. 481-6834
¥ello Sdym tacis
'{'egev vaimulikunco
151 novembrist saadik tohib kiri­kuõpetaja
Vello Salum jäUe tööta­da
Pilistvere koguduses. Salumit
kuulati üle KGB poolt nwembris
1980 kui ta oli avaldanud ettekan-
• de „Kirik Ja rahvas'mis hiljem
läänes trükiti.
Ta saadeti siis psühhiaatrilisse
kliinikusse Seewaldi Tallinna juu­res
ja hiljem psühhiaatrilisse haig­lasse
Jämejalas Viljandi juures.
Kuus kuud hiljem lasti ta tervena
haiglast välja. Aga talt võeti kiri­kuõpetaja
tööluba ära. Poolteist
aastat ei tohtinud ta pärast va­bakslaskmist
kirikuõpetajana töö­tada.
(]Jma ettekandes Kirik ja rah­vas"
rõhutas Salum, et kirik ku­nagi
ei tohi piirduda ainult jumala­sõna
levitamisega, vaid peab ka
huvi tundma rahva teiste murede
vastu, Q
EPL
C H E V R O L E T - O L D S M O B I LE
ROBERTSON MOTORS LTD'.
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO. 0 N T " . M 4 J 1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
Eesti baptistide 50. aasta Juubel! f.uhul korraldatud rongkäik Haapsalust Ungru jõde, kus oli esSmem® risti-
Ermi Soomet
ma
Kokkuleppeks helistada 247-3150
(Algus lk. 2)
ole maailma elu segi löömiseks va­ja
aatomipommi. Seda saah teha
palju lihtsamate ja inimlikumate
vahenditega: ajada lihtsalt sajad
veoautod suurem atele liiklusteedele
humiikusse kokku Ja kogu liiklus
seisab. Nmg see kunstliku liiklus­ummiku
tekitamine ei hõlmanud
sellises tihedalt asustatud piirkon­nas,
nagu seda on Lääüe-Euroopa,
mitte amult ühte rüki, vaid ka naa-berrüke,
käesoleval
kuut rüki,
Prantsusmaa veoaUvS
testeerivad bürokraatlike eeskirja­de
vastu riigipüride ületamisel ja
nõuavad maksude alandamist ben-sünüt
ja teisi soodustusi. Nad m
oma hädade ja nõudmistega kordu­valt
valitsusvõimusid tüUtanud
kuid nende protesjtid on jäetud tä­hele
panemata. Lõpuks otsustasid
veoautojuhid omal käel tegutseda.
Tähtsamate läbisõiduteede sõlm-punktidesse
aeti kokku suured
veoautod ja jäeti need sinna seis­ma.
Streigi algatajad oüd oma eel­tööd
teinud väga põhjalikult, kuna
veoautodega suleti 240 tähtsamat
teede sõlmpunkti, kuhu kogunesid
peagi tuhanded autode mis olid
sunnitud pikkadesse sabadesce
seisma Jääma. Eunä streigiga ühi-
Eesid, ka teiste maade autojuhid,
süs Äustria-Itaaüa pürü Brenneri
mägiteel kogunes tee sulgenud veo^
autode taha peatselt 1300 sõidukit.
Politsei andmetel venis seisma jää­nud
autode rivil 14 kilomeetri pik­kuseks
sõidukite „surnuaiaks".
Paljud tähtsad teed oüd suletud kä
Shveitsis nmg Prantsusmaa ja
Itaaüa piüil peatati suured veoaü^
tod prantsuse lihaloomadega, jnis
OÜd saadetud Itaaüasse tapamaja­desse.
Suurem osa neist loomadest
suri külma ixüvi ja toidu puudu-
••§el. •
Mõned palavama verega äutoju-
Md ei leppinud ainult maanteede
sulgemisega, vaid ajasid oma veo­autod
ka raudtee iilesõidukohfade-le,
peatades mitmes kohas rongi-liüduse.
Suurte lüklusteede blokaad
iekitas mitmes Prantsiismaa suu­remas
|innas toiduainete puuduse,
kuna toit ei pääsenud enam maan­teid
laudu linnadesse.
Kogu see veoautode „aatomipom-mi-
lugu" lõppes sellega, et valitsus
iflõnstus streikijatega uusi läbirää­kimisi
alustama. Kaaluti ka sürini-viisüist.
teede lahtitegemise mco^
dast, km'd i^e jäeti suure verevä-laiBifselartiHsel:
kõrvale.
Eesti baptiisim 100. aasta jmibeU pidulik tänujumalateenfstiias \mmm Toronto Eesti Baptisti Koguduse
Mnkus pühapäeval, 26. veebr. Samais meenutati ka Eesti Vabariigi 66. aastapäeva. Küik oU dekoreeritud
IiUede,rahvuwärride ja jmibeliaasta arvuga: üUede kohal oU suur
Lühiülevaate eesti baptismi algatajaist Ja esimestest Juhtidest andis Peeter Kaups. Jutluse pidas kü-laliskõneleja
Jaanus Kärner, MäJestulshetke ja palve kodumaa eest pidas pastor Kaljo Raid, sidudes seda
Järgneva Eesti hümniga^
Teenistusel esines noorte- Ja segakoor ühendkoorina, lauldes alates eesti baptismi 60. aastapäevaks
loodud Reinvaldi lauluga „Abi mägede poole'*. Järgnesid ärkamisaegsed laulud nmg Williams'! „Usukan-gelasi";
Jumalateenistus lõppes rahva ja koori ühise vaimustava ühislauluga ,^Kui me seal Talle Järje ees
kord seSsame". ••^ •
Kogudus vabnistab ette ülemaailmseks Juubelikonverentsiks, mis toimub nädal emme Ülemaailmseid
Eesti Päevi Ja Imbu oodatakse osavõtjaid kõiMdesii eesd keskustest üle M
Esimesed eesti baptistid, kelle koguduse küsimuse eestlaste enes- sama saadeti Miil ja Miil Riiga as-jäljed
on säilinud meie päevini, on te lahendada, kes uurisid edasi, jaga tutvuma, kus sealne baptisti
elanud möödunud aastasaja kesk- Asutati usklikkude omavaheline koguduse jutlustaja Julius Her-paigas.
Nad on elunenud väljas- leivamurdmine; jõuti otsusele, • et mann nad 6. augustil (25. juulil)
pool kodumaad ja võõrsil oman- lapseristimine pole piibellik. 1882. 1884 ristis. Sellele järgnes Her-danud
oma usu. Üksikud neist on aastal otsustati, et ristimine tuleb manni kutsumine Pärnu, kuhu ta
ajuti liikunud ja teatavas ulatuses teostada; et aga pplnud kedagi riš- saabus ühes venna Tamastiga ree-ka
töötanud kodumaal, kuid nad titud uäklikku, kes oleks võinud del 17./29. augustil 1884 ja ristis
pole siiski suutnud panna alust teostada ristimist, otsustati, et üks sealsed ootajad, kuus meest ja ühe
baptismile Eestis. ristib esiti enese Ja siis teised. Nii naise öövaikuses laupäeval 18./30.
1864. aastal Saksa baptismi isa ka toimetati. Usuristimine levis augustil 1884 Sindi vabriku kqhäl
J. G. Oncken ristis Peterburis kiiresti, nii et järgmisel, 1883 aas- Pärnu jõkke jooksvas ojas. See oli
eestlase, maamõõtja Johannes tal- oli juba 150 ristitut. Oli küll esimene ristimine Pärnu pinnal.
Schwani. Järgmisel, 1865. aastal leitud ristimise vajadus, kuid mitte Seega pandi alus Pärnu I Baptisti
vend Schwan töötas Saaremaal veel ristimisviis ja šeepära Kogudusele,
maamõõtjana ja pidas Jumala Sõ- usklikkude ristimised Ädisid vee Kui Schiewe esmalcordselt käis
na koosolekuid, millest võrsus väi- pealeriputamisena. Haapsalus ristimas, siis ta ristis
ke ärkamine, kuid enne kogudus- Segadused usklikkude hulgas ja seal muuseas ka 8 liiget Hiiumaalt,
likkude tõdedeni jõudmist Schwan valitsuse surve ning alalised van^ ^i^nnes seega aluse Hiiumaa päras-oli
sunnitud lahkuma sealselt töö- gistused sundisid otsima seaduslik- tise Kärdla Baptisti Kogudusele,
põllult. Türgi soja ajal ta nsüs Pe- ^kinnitust kogudusele. Selleks^ ' ^üüd tekkisid kogudused mit-terburis
eestlase Hanseni, kes tol valiti August Johansson, Mihkel ^el pool, nii et käesoleva aasta­ajal
kais koosolekutel vürst Lieve- Krabi ja Karl Höövel, et nad sõi- g kogudust, 7 jaos-ni
juures ja hiljem kodumaale saa- faksid Peterburgi ja lahendaksid kon^a 10 palvemaia 1434 hieet
bununa: kuulus Narva Baptisti Ko- seal olukorra. Sinna saabunud, nad 4.pühapäWakõoli 6 'õpetajaga ja
gudusesse. ; pöördusid õigusteadlase poole, et JQS õpilasega. 1930. aasta algu-
1878. aastal rändas Laanemaal see seaks kokku palvekirja kogu- ^ ^^^^ ^rvud olid aga tunduvalt
keegi^Basti-nimeline eesti baptist düsejoa saamiseks. Oma usulised tõusnud ning nüüd oli 41 kogu-piiblimüüjana,
kes hiljem tegutses põhimõtted seletanud, õigusteadla- ^^^^ 5.656 liikmega, 49 abijutlus-
Venemaal, Samaaras, samal alal. ne tunnustas need baptisti põhimõ- j^jg^; j§8 diakoni 38 palvemaja,
UõuiiarVenemaal, Hersoni kü- teteks, kellel Venemaal tegutsemi- 62 koguduse jaoskonda, 48 püha-bermangus,
Springfeldi asunduses sdks on seädüstü õigus ja juhatas päevakooli 168 õpetajaga ja 2.187
siiri keegi vana; baptist Bertdsoh, nad sealse saksa baptisti koguduse õpü^ggg^, 43 j^^jy. jä mängukoori
eestlane, pärit Viljandimaalt. jutlustaja AdamR^^^ Juurdekasv arenes
Need kõik on paistnud üksikute ^ j t ü n r i u s t a s nende enam-vähem ühesuguses progres-tähtedena
pimedas öös ja kustu^ i^ohimotted oigeks, kuid mitte nsti-süvses tempos, välja arvatud Esi-nud
igaüks omal kohal, suurem «^^sviisi, rioudes uuesti risUmist^ ^ maailmasõja aastad, mil
osa kaugel kodumaalt, ilma et ^^^1^^^^^^ avaldus tunduv tagasiminek, sest
oldcsid näinud baptismi oma to-l^l^-^^Sehiewek^^^^ ^ suletud, osalt
dumäal. - . ' ^^ss^' ^ \^ lL/24. veebruanl muudetud kasarmuteks, osa jutiüs-
Baptismi 4ähtšamateks^^^^ isegi maalt välja_ saadetud,
mista^teks Eestis olid^ rahvuselt paljud neist viibisid lahinguväljal.
7^ , . • u -ux^ *• -gel 14 esimest baptisti ja pani alu- . . ^ ^ - .
muulased j a usult .m.ttebapüsUd. 4 kogudusele .«^W^lf'?''! "«^'^"""^ ^J-f
^73. aasta au^sttaus saamid g^^: „i3^ e t l L l t jäi Aterburi 'W. aas^l, kmgi alu vahteusva-
Eestisse Rootsi Evangeelse Kodu-: c o i ,™ D , „ t ; . t ; v„^,/L.^ lo^ötAr, niude eest Salaja. Alul olid noor-maa
Liidult ^EvangeliskaFöster-:!^^
landsstiftelse) misjonärid Lars Jo- • ,1,J„^^^ -y^ y-in j,nriiun "i^sõda katkestas selle töö ja 1917.
han östeAlom ja Thure v^sÄ^^iS" f " " ^ f ? " " ? ' T
Thoren,Esmiene_ neist asus kooli- 3,11^ ristis tol teral Roograhul ^ " ^ .^
õpetajana Vorm^r ja^teine a utas 3öi„{mest. Samal aastal Schiewe .Pf.T^""^'^' uhisnoorsooselt-
Tootsikeese õpetajate seminari „^,_.^,^^^ ^ s i d . 1918. aastal asutasid noorsoo-jN'
aot.e a roeotttesvi,a l\mP ai•ss tl4ae. mpai'sÄ eek1, s .k oJToälSri Ögwmp^ei-sta«e-l1 . ristis Lumhbes Ä; 2 0Y0 1i^m. me,srt . V,;'. , ^ ttu- seltsidevahelise ülemaailm-aaskt
tuli Naissaarele k o o l i õ p e t a - 1 ^ ^ ^ ^ ^ 1922. aasta alul asutati Keilas
jana sealtsamast misjonär Peetrus ^ine ulatus veniiastökoguduse veur ^esti Baptisti Jutiüstajate Seminar.
Bergsten ja 1877. aastal misjonär ^^de kaudu ka TaUinna. ^ Seminari juhatajaks jäi A, Podin,
Johannes Falck, kes asus kooliõpe- Haapsalus esimestena ristitule kes ka kandis kõik asutamise ras-tajäks
Pakri saarele. Nende, eriti hulgas oli Madis Pintsler Tallin-. kused. Ainelise toetuse muretsesid
kolme esimese. töö tulemusena nast, kes koondas enese ümber Ameerika ja Inglismaa vennad,
puhkeg lahti võimas ädcamine Tallinna usMikk& dr. Rushbrooke
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K1N2
465-6251
Täidame täpsdt igiä lüki priDi-retsepte, näit ^cataradf* t&üpl.
Smar valik lasteraaoie, spordi kaitsepHlle ja parimas kvaliteedil
päikeseprille.
Ramid peamiselt Euroopast, alates $12.— koni $200.—
Miimaalaiidiis kaasmaalastele 10%
Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära.
mijufi avatud EEm ULLEÄm
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Omanik LINDA
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodas 223-0201
ÄARDVARK
FLORIST
LTD
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
yUmntiiskappe ja pliite — igat liiki
ilr 31 aastat tööpraktikat^^^^^^W
Td. 533-9334
VAIPADE & MÖ&BLI
PUHASTUS
SEIN AST-SEINA JA LAHTISIB
ERIK LOKBIK — 447-9834
a>(><iB><v4m>o«a»(>«B^i«Ei>(ME>MKii»(>«raKK«»(»«»<K»<Ma
;aks korda nädalas^
Maksab Kanad&s: Väljaspool Eanadat^
$51.™ $65.—
Weorandadstcis $15.— $18.—
^ ™
K^adas: Väljaspool!
Kanadats
$56o--^ + $42^ I $47^
$30.— 4- $21v- X $24^
^ ¥eer€8ndaasfös $16.—
VÄUASPOOL KANADAT >
LENNUPOSTIGA aastos $i2§>.—j poolaastas $67.— ja veeHHud!"
aastas-$35. , ..
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 cenži
bsda aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" ja
ÜSA aadressidele „ZIP CODE**
Pangatshekk VÕI rahakaart kirjutada
Free Etetonian Pnblis&ers nimele.
'õpilasele ja
kaderia said päästdudpättiidestjä ja pani seega ahise Tallinna I Bap- 1929., aasta kevadeni, mil see aju-said
Jumala lasteks ja Jumala Sõ-tisti Kogudusele. tiselt katkestus.- Seda asendas 3-
na kuulutajateks. Ka saatan
distöötäda^jayiia eksiteele noorte yis Haapsalu ja Tallinna ümbrus- 1923. aasta lõpul avati Liidu
usklikkude hulka. Seetõttu hakkas se, ulatus see ka Pärnu. Ka siin lastekodu asukohaga Haapsalus,
esinema väärnähtusi. See sundis käis sellega kaasas^ p^^ Om-, ,v • A i^JpHrifl
ltK>ma mingit korraldust, mis või- uurimine. Uurijate hulgas olid eri- ^r^fv^m.^^
maldaks teha vahet uMikkude ja tiväljapai^^
usu nime all ^esinevate mitmesu­guste
märatsejate Vahel. Seda kor-dalsuvita^^^ Johann Miili kaudu JJ^ iS Ee^ S
raidust hakati otsima Piiblist. Selk^^
otsimise tulemusena kerkis päeva- alaline el^^^^^
kprrale ristimee j ^ ^
guduse mpodu^^^ ICuuldused aastani. Selle iia jooksul trükikö-
Ertsamad vennad pöördusid lahe- Haapsalu ja TaHinna baptistidest J J mitmesuause
mat. selgituste:^ sa^seks^:^^r^^^
misjonande poole. Need aga olid termann kaisid ja
Wluterlased ja j&id-^^Ä ' ' • V (jarg.ik.i6) •
saafa:
VABA EESTLANE
f55L@sImSt./DonMil1$/OBit
Pialun muUe saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tayalis© / kiripostiga alates ....
....... 19 .....Tellimise katteks lisan $....
/
. sünjuures
^htkiijas).
Nimi
••J