Vaba eestlane , February 3, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 3. veebruarü 1981 - Tuesday, Febma^, 3,1981 Nr. 9
Möödunud nädalalõpul Dagma-ris
toimunud Kanada Masterite
murdmaasuusatamise meistrivõist­lustel
võitis 60—64 a. klassis tun­tud
eesti suusataja Uno Limit lau­päeval
10 km ja pühapäeval 0
km võistluse. Maimo Kivilo tuli
50 a. naiste klassis teiseks.
\ Eestlaste ajad laupäeval 10 kms
olid: Harri Kivilo 39.39, Ülo Vas-topä
41.15, Theo Vellend 42.39,
Uno Limit 43.38.
Pühapäeval 15' kms: U. Limit
60.06, ü. Vastopä 60.40," Valden
Sadul 62.13, T. Vellend 64.49.
Laupäeval suusatas 10 km-s pa­rima
aja tuntud soomlane Risto
Santala (29.51).ja pühapäeval 30^
km-s Kalevi Suusaklubi yälissektsi-ooni
liige Lutz Luckow (93.16).
Pühapäeval, 25. jaan. Kitehene-ris
toimunud 30 km Heritage lop-petil
tuli Mehis Kivilo noorte klas­sis
teiseks (2.07), Maimo Kivilo
45rf naiste klassis kolmandaks
(4.12) ja Harri Jüvilo 454^. meeste
klassis neljandaks (2.24).
Samal nädalalõpul Sault Ste.
Marie's toimunud Kanada öoorte
katsevõistlustel tuli Allan Mägi 15
km-s seitsmendaks ja 10 km-s
kümnendaks. Ta Võitis kõiki Lõu-na-
Ontario suusatajaid mõlemal
päeval tervelt kahe minutiga.
rekordid
1980. . aastal saavutati rohkesti
uusi maailmarekorde, mis juba eel­mised
kõrged tagajärjed ikka üles­poole
viis ja tekitas küsimuse: kus
on inimvõime piirid?
Meeste akdei saavnatatnd irekordSdl'.
1000 m jooks— 2.13,4 inglane
S. Coe;
1500 m jooks — 3.32,1 inglane
S. Ovett; .
1 miili jooks —^ 3.48,8 inglane
S. Ovett;
400 m tõkkejoolcs — 47,13 E.
Moses, USA;
kõrgushüpe — 2.35 J. Wszola,
Poola, mida-paar kuud hiljem pa­randas
ida-sakslane G. Wessig —
2.36;
teivashüpe — 5.72 W. Kozakie-wicz,
Poola; 5.75 T. Vigneron
Prantsusmaa; 5.77 F. Huovin,
Prantsusmaa; 5.78 W/ Kozakie-wicz;.
vasaraheide — 80.38 J. Sedõhh,
N.L.; 80.46 eestlane J. Tamm;
80.64 J. Sedõhh; 81.66 S. Litvinov
N.L.; 81.80 J. Sedõhh;
odavise — 96.72 F.Paragi, Un­gari;
kümnevõistlus — 8622 — D.
Thompson, Inglismaa; 8649 G.
Kratschmer, Lääne-Saksamaa. -
Naiste alal teSstod irekordid:
100 m — 10,87 venelanna L.
Kondratjeva;
800 m 1.54,9 venelanna N . Oli-zarenko,
kes selle teistkordse pa­randusega
viis 1.53,5-le;.
1500 m 3.55,0 venelanna T; Ka-zankina,
parandas uuesti 3.52,5;
. 1 miil — 4.21,7 ameeriklanna
M. Decker;
100 m tõkkejooks — 12,36 G.
Rabsztyn, Poola;
400 m tõkkejooks — 54,28 K.
Rossley, Ida-Saksamaa;
4x100 m teatejooks — 41,85
Ida-Saksamaa;
4x 200 m teatejooks 1.28,2 Ida-
Saksamaa;
: kuulitõuge — 22,36 I. Slupia-nek,
Ida-Saksamaa; parandas uues­ti
Potsdamis 22.45;
kettaheide — 71.50 E. Jahi, Idar
Saksamaa; 71.80 m..-Petkova, Bul­gaaria;
odavise — 69.96 R.Ruchs, Ida-
Saksamaa; T.Bir3ulina, N.L. viis
selle 70.08-le;
viievõistlus — 4856 0. Kuragi-na,
N.L.; parandati 5083-le N.
Tkatshenko, N.L.
Spordiuudiseid
icodumaeilf
Neerutis peetud suusatamise esi­mestel
karikavõistlustel oli naiste 5
km distantsil esimene Helmi Mih­hailova
16,55, teine Kirsta Lepik
16.59, kolmas Rutt Shmigun 17.06.
Meeste 15 km oli esimene Arne Si­rel
42.29, teine Uno Leist 43.03,
kolmas Valdur Krünberg 43.35.
Naiste 3x5 km teatesuusatami­ses
oli esimene Rakvere spordiselts
„Jõu" naiskond koosseisus H . Mih­hailova,
Katrin Kittus javKüUi Hal-iik;
meeste 3x10 km teatesuusata­mises
sama spordiseltsi meeskond
koosseisus Meelis. Albert, Johannes
Bogdanov ja Validur Krünberg.
Laskesuusatajate Võistlus peeti
Otepääl, kus nii 10 kui ka 20 km
distantsil oli esimene Matti Paavo.
^Eesti Spordiinternaatkooli võrk­palli
meeskond tuli N. Liidu ulatu­sega
võistlusel esikohale. Meeskon­na
treeneriks on Raimond Eundi.
Parimaks eestlaseks oli Jaanus Liir
lepuu.
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato^
$ kola 0
26^
Äsja toimus Torontos ülikooli lõpetava Marianne Urke diplomikont-seri
MdM moor vÜMldaJa pärast kontserti. • .Foto: Vaba EesÜane
eminar A. Roosi uurimusesi
STOKHOLM (EPL) — Mitmekeelsuse probleemid on alati akuutsed,
eriti Prantsusmaal, kus elab väga mitmesuguseid rahvusgruppe ja
kust endised Aafrika asumaad on saanud endale ametliku keele, mida
õpitakse ja räägitakse ikka veel kohalike rahvakeelte kõrvaL
Laboratoire des Langues et Ci-vilisation
a Tradition Orale (Suuli­se
traditsiooniga keelte ja kultuuri­de
laboratoorium) Prantsuse Riik­liku
Uurimiskeskuse juures on
nüüd loonud nn. sotsiolingvistika
seminari, millest võtab osa eriti
palju aafriklasi ja aafrika keele­teadlasi,
kelle üleandeks on sageli
uut vabariikide keelt normimine.
Seminari Juhatavad afrikanist
Jean-Pierre Caprile Ja meile tun­tud
Fanny Sivers.
Läinud aasta novembris peeti se^
miriar morfoloogiliste interferentsi­de
üle. Fanny Sivers pidas kõlu­pealt
ettekande Aarand Roosi väi­tekirja
üle, milles selgitatakse
peamiselt rootsi ja inglise keeleele­mentide
kohandamist eesti keele
struktuurile. Laenamme ühest kee-leperekonnast
teise on ju palju
õpetlikum kui vastastikused „üle-võtmised"
ligidaste keelte vahel.
Kuulajaskond võttis väga ela­valt
osa ettekandele järgnevast
diskussioonist.
Aafriklased tõid näiteid oma keele
prantsuse laenudest. Lõpuks aruta­ti,
et peaks selliseid võrdlusi ka
muudes piirkondades vaatluse alla
võtma: arvatavasti maksavad igal
pool samad seadused. Kõneleja
võib võõrastelt kõike vastu võtta,
kui see ainult enda kodukeele raa­midesse
sobib. ;
(EPL/FS)
Toimetusek saadetud
kirjandus
Ilmar Jaks, TALU. EKK Lund
1980. 194 lk. Seni peamiselt psüh­holoogiliste
novellidega tuntuks
saanud kirjanik on käesolevas ro­maanis
traditsioonipärase talu tee­ma
juurde asunud. Selle taga pei­tub
nagu mingit metafüüsilist ke­hastava
üksuse mõju kuuele selle­ga
seotud inimesele, kus vanates­tamentliku
käsu haardesse tõmma­tud
tegelased elavad seda käsku
läbi erineval viisil.
VÄLISEESTI KUNSTNIKKE. Väi­ke
biograaf üine leksikon. Toimeta­nud
Olga Berendsen, Mall Puhm ja
Vello Salo. Kirjastus Maarjamaa,
Rooma 1980. 240 lk.
Arvo Mägi — EESTimHVA.AJARAAMAT.
Fred Limberg — ISAMAA EEST . 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 10.—
Ä. Käbin - VAIM JA MULD 5.-
Ivar Ivask - ELUKOGU I It—
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
piibliteoloogilisi vaatlusi 7-51
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas Tslimik
vaimulikke vaatlusi) 8.^
ESTONIAN ŠCOUTING 3^
EESTI SKAUTLUS VIISKÜjVIMEND AASTAT 2<-
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJJ. Rahva­tantsijate
Rühm) 15.-
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.51
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE 11^
Enn Nõu — VASTUVETT 5.—
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM ZJS$
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE 10^
Herbert Michelson - SKAUTLIKUL TEEL 3.-
Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADAIMSL 3—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT S).—
ESTONIAN OFFICIÄL GUIDE 5^
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldas! 5^
Eduard Krants — LUMELnTLASEDduoletuskoga) 3.—
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luoletos-kogu)
S>=»
August Kubja — KADUNUD KODUD—mälestused 4.—
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2^
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
jutustus Mrjanik Oskar Lutsust) 6.65
Ants Vomm - RISTSÕNAD I 2.59
Ants Vomm ~ RISTSÕNAD H 2.25
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH 22S
Ants Vomm — RISTSÕNAD iV 225
Ants Vomm—MINU HINGf (luuletuskogE) 20^
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) 8.—
Salme Ekbanm — AJATAR (luuletuskogu) 4w—
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^
Aarand Roos - JUUrroE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.8»
Urve Karuhs — KODAKONDUR (luuletuskogu) S.­Hannes
Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) U»
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14--
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TAL­LINNAST
162©
VARRAKU JUTULEer — KUS ON NEEME
VANAVAARA? '
$1-
7t
50
79
» —
$1—
35
51
35
st
41
85
59
Sl
51
$1
41
31
31
31
21
40
31
31
31
31
41
51
31
30
41
4»
31
31
30
50
50
RAAMATUID LASTELE:
3."
m
KALEVIPOEG (õpp^ ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel­kooliealistele
lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe-ja tööraamat
• eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5-— 4^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— 50
9,
Naised jätsid tum ja liikusid
mööda sügavalt lumme sõtkutud
Jalgrada Vorkuta linnatänavaile.
Samasugused rajad viisid elamute
uste ette. Mingit õiget kujutlust tä­navaist
ei tekkinud — madalad hü­tid
olid üks siin, teine seal, papp- ja
laud katustel „raskuseks" telliseid,
raudvoodi otsi ja suuri söekama-kaid,
et tuul katust ära ei kannaks.
Amult pikemate barakkide ees
oleks nagu mingit tänavat aima­nud,
aga harv^ oli barakke ühe tä­nava
äärde „rajatud" kahele poole.
Kogu see ehituskunst oli nagu kel­legi
põllest maha puistatud, mis
tsti, mis lääbakil — kuidas juh­tus.
NKVp kindralite, uurijate ja
muu eliidi jaoks oli siiski kerkinud
ka kahekorruseliste kivielamutega
•väike linnaosa, mille paar-kolm tä-'
navat olid lumest puhtaks' roogi­tud.
Sõiduteel võis näha veoautot
ja hobust reega, harva ka põdra^
kelku. Sealsamas, sõidukitest hoor
limata, püüdsid viltide külge kinni­tatud
(nööri ja traadiga seotud) ,liu-raudadel
kehakultuuri harrastada
mõned jõnglased; sealsamas sibasid
mõned koerad ja astusid täiskasva­nudki.
Selles liikluses ei tuntud paremat
ega vasakut kätt, igaüks sihtis, ku.
hu soovis. Sedavõrd, kui vabadus
võiks kuidagi meenutada segadust
ja korralagedust — õlita siin ole­mas
..i
Kahekorruseliste majade kesk­kütte
katlamajad ei suutnud nähta­vasti
soojapidamata seinte vahel
külma eest hoida — hulgast aken­dest
rippusid välja raudtorud mit­mest
kaliibrist ja torudest tuli
musta söekiw suitsu.
Naised sisenesid toiduainete-kauplusse,
mis kandis MAGAZINJ
nime. Riiuleil oli hõredalt inetuid
purgikesi ja papp-pakendeid
nende hulk küll magasini nime ei
õigustanud. Ühe leti ees oli aga
tunglus suur: mingi nässakas neitsi
müüs suhkruvõõbaga kivikõvu, kõ­lisevaid
pätsikesi. . ,
„Präänikud!" hüüdis Mari ja pi­sut
nagu imestas, et seesugust kau­pa
nii agaralt nõuti. Aga iniestada
ei olnudki põhjust, ka riidemagasi-nis
oli samasugune' möll. Sisse nad
sinna ei läinudki, vaesus vahtis väl-ja_
juba alatasa kinni-lahti käivast
poeuksestki.
,,Siia läheme sisse!" hüüatas Hei-mi.
Nad seisid ukse ees, mille ko­hal
rippus fotograafi silt.
„Teeme ühe pildi vabadest nais­test",
kõneles Helmi edasi. „Ta mi­nu
kulul." Pildimeister, venelane ta
ei olnud, seadis daamid objektiivi
ette, viskas oma kolmel jalal seisva
aparaadi ees endale musta riide üle
pea ja pärast paras-pikka surinat,
lubas pildid nädala ajaga valmis te^
ha. Maksta tuh' muidugi :kohe.„Se-da
juba karta ei maksa, et välja ei
tule!" ütles kunstnik. „Midasi tu­leb
ikka?"
Nüüd asuti otsima Eesti Mõisat.
EelinformatsjooQ oli küllaltki täp­ne,
mõis leiti raskusteta. See oli
ühekorruseline maja, ühe korstna,
köögi, nelja toa Ja avara esikuga!
Kütmine sündis köögis: pliit tegi
kuumaks mingi originaalse ja ka­vala
keskküttesüsteemi, vee ja
nii oli maja puhas, tuhka tuli välja
kanda ainult ühe kolde alt ja see
sündis eraldi tagaukse kaudu. Plaa­ni
oli teinud poole maja peremees
ise insener Mark, studeerinud Vii­ni
linnas ja peaaegu arhitekt. Ehita-jaiks
olid kuus eesti meest, kes Võ­rust
kes Vuust — maja omanikud
ja osanikud kahes ülejäänud toas.
Nemad olid juba enam kui aasta
eest traatide vahelt välja lastud —
kaheksa aastamehed. Tüki aega
ühisbarakkides vu-elenud võtsid
nad seitsmekesi jõud, mõistused ja
rahad kokku ning ehitasid oma
maja. See oli esimene eestlaste oma
maja Vorkutas ja andis tegelikku
eeskuju paljudele teistele korteri-puuduse
lahendamiseks eesti mehe
karakterile sobival viisil.
Insener Mark oli jõudnud Sibe­rist
asumiselt välja nõuda oma SO-'
aastase ema, õe ja 10-aastase poja.
ühes majapooles elasid nad nelja­kesi,
teise poole kummaski toas
olid kolm perekonnata meest.
Naised võeti vastu väga lahkelt.
Insener Mark ei olnud veel viie-kümnenegi
härra, korralikus üli­konnas
ja lips ilusti ees. Õde preili
Meeri OÜ Tartus ajalugu õppinud,
välimuselt kena — aga sisemust ei
näinud külalised hoopiski. Ei selgu­nud
ka see, kas Margi naine oli
saatuslikul sügisel Läände sõitnud,
mehest lahutatud või koguni sur­nud.
Poja Georgi oli vanaema
koos tädiga üles kasvatanud ja asu-misraskustest
hoolimata oli poiss
kasvanudki. Kogu peret pidas üle­val
insener ise, kes nüüd vabana
Vorkutas oli saanud tööd oma eri­ala
kohaselt — projekteerijana.
Külalised Juhatati esimesse tup­pa.
Mark oli aidanud daamide
mantlid seljast ja esines galantse
kavalerina. Toole jätkus kõigile ja
et need asetati ümber väikese laua,
siis aitas see kohe seltskonna koon­dada
ja Võimalikku võõrastust üld­segi
mite tunda. Helmi ei olnud su­gugi
unustanud kuidas head selts­kondlikku
juttu juhtida ja preili
Meerilgi näis olevat oskusi seUes
asjas.
„Küll on kahju, proua Veerma, et
Teid siit tahetakse ära saata! 'Siin
on nii vähe haritud inimesi..."
,,Ahhaa!" mõtles Mari ja Riina
tundis, et pole õigesse kohta sattu­nud:
kõnetoon ja kogu kliima oli
talle võõras.
„ K a s lubate suitsetada, preili
Mark?" küsis Mari ja naeratas nii
lahkelt kui oskas.
„Palunj muidugi!"-sai ta vastu­se,
„Tuhatoös on laual..."
Mari tõmbas taskust välja pa-berossikarbi
ja pakkus kaHdmile.
Härra Mark andis viisakalt tuld.
Mari oli märganud, et mõlemad
vabad daamid olid väga viisakad,
aga kuidagi nagu luuravad ning
kahtlustavad. Teda ja Riinat nad
nagu piidlesid lakkamatult ja sxee
tekitas mingi trotsi. Aga juba ütles
vanem daam:
,,Nii noor preili ei peaks suitse^
tama, see on tervisele halb . . ."
„Pole viga, proua Mark", kõlas
vastus. „Noor preili ei peaks ka
laagris istuma ega sibiametit pida­ma,
nagu ta peab . . ."
. „Sibi!" Armas taevas!" õhkas va­naproua.
„Ja nii kena p r e i l i . . ."
„Ema", ütles insener, „ega siis
laagris tööd valida ei saa, sellest
sa peaksid ju aru saama!"
Aga preili Mark oli tulnud mõt­tele
külalistele ka teistes tubades
elavaid mehi tutvustada, käsutas
venna seda missiooni teostama ja
lubas vahepeal ise laua katta.
Kõrvaltubade mehed olid ; Eesti
talumehed, aga laagrist! puutöö
spetsidena läbi ja välja tulnud.
Mark tegi nad daamidele tuttavaks
ja vabandas siis, et läheb aitama
õde.
Hendriku nime all tuttavaks teh­tud
mees seletas: ,iMeeri-preili on
venna pärast väga hirmul: äkki võ­tab
vefel mõni lihtne naine ta ära!
Meil on siin enne ka mõned eesti
preilid külas käinud, aga Meeri
neid oma poole peale ei lase...
Pidid olema vähe haritud. Aga tei­le
tehti täna erand."
Ka teistel meestel oli preili Mee­ri
kohta väikest kriitikat lisada,
Valdek ütles: „Meie eesti mõis on
eesti kombekuse etalon: pärast ka­heksat
õhtul enam külalisi vastu ei
tohi võtta; viina ei tohi maitsta ja
laulda koguni mitte. See ei loe, et
oleme ise kah nagu majaperemehed
ja osanikud — preili Margile see
ei loe mitte-kui-midagi!"
Hendrik täiendas: „Ega me ise
ka ei tohi Õhtul pärast kaheksat
koju tulla — preili Meeri ei saa
siis magada. Lõime kõik uksed vil­diga
üle, aga see oli jälle paha —-
hüüd ta ei kuulvat,, millal keegi
koju tuleb ja kas ka käsku
peab..."
Oskar popsutas piipu, võttis sel­le
siis suust ja kinnitas:'
„Preili Mark on mõisa A ja 0.
Ja teie hulgast preilnad, ta nüüd
kellegi küll oma vennanaiseks võ­tab
. . ."
,,Kust te teate, et meie haridu­sest
aitab!" naeris Mari, kelle meelt
meeste klatsh oli lahutanud. Aga
juba tuligi härra Mark ja viis nai­sed
tagasi oma poolele, kus laual ju­ba
pannkoogid maitsjaid ootasid.
Helmi juhtis jälle seltskondlikku
jutu comme il faut, aga mitte
kauaks. Vanaproua pöördus Mari
poole ja küsis:
„Kui palju Teil ka, preili, hari­dust
on?"
(Järgneb)