Vaba eestlane , October 26, 1978

              ma
Q (D 01
1978
avas
.¥ENNAB
Kavas ön ülemaailmse
Eestiastepodt eelistatud
m Me il§. aasta-sama
^rdköxma pooli
Moderniseeritud avarad TOumid,
Väärikas
traditsioonidega.
- T. Ii. MORBISOI^
M . SfeerlWBnie, § i , Ä o i t o , C
[efcv K l
¥(Sisfuseks
Minu sõnavõtu Üle Toronto Bes-ti
Seltsi ühel peakoosoliekul, lais
.ühidalt-:^oli refereeritud „Vaba
Eestlases", on Rein Andre raevu­nud,
mille ta esile tõi muUe oina
teaefonikonedes (mul d i külalisi
pealtkuulajatena) ja ta on s^a
feorrahud ka ajalehtede rin
Eestlas&s
ü. iCetoõuikogul on
vaid teohustusi, et ©esttei kõigis
maailma osad^ meie vabadus-võitluslikule
tegevusele kaasa
tõmmata ja ©estlaskonm teadlik-kuist
oma 'päritdlumaia. ja rahva
naivamate probleamlde suhtes
elavana, hoida.
Eest! Väharügi esinduse
tõi tassul A. .LinMiorst tervitusi
|a Iparimaid stKwe koosoldcu
h^üks fcordaaninekuks.
iKoosoltot tervitas ^peapiiškop
k. Veem, kes oli saabunud New
Yorki. Ta märkis, et oikumeenili­se
liikumise kaudu on Eesti Ey.
Lutecrlik Kirik ühenduses kogu
maailma kirikutega kirikute Maa-ilimaliidu
ja LutOTlIku Maailmalii­du
kaudu. 1976. a. tehtud esildis
kiriku olukorra kohta okupeeri­tud
Eestiis on äratanud laiemalt
tähelepanu. Nüüd on Eestist saa-bmjud
uiis suurem ülevaade kiri­kute
olukorrast, mida tahetakse
levitada. Möödunud aastal teikkis
kontakt^ka Vatikaniga.
Balti koostöö cn muutnud Inten-süvseanaks..
,
tetraalia esindaja M. Kan'
sxiärkis, et AiustraaUas on erimu^
raks eesti keele säolitamine. Prafi-
O . M i m i i k t e <B(tt©pameku,.'voii^
la väljatöötatud
fessi pldamis^ kord põhimõtte­liselt
vastu ja limä xedaktsioonl.
komisjosi, kes koostöös erimaar
dega aimab konrale lõplliku r<g-
Austraalia Seltside Liidu esindor
gu tehakse ettevalmistusi Aust- M. Kari juhib tähelepanu asja-raalia
Eesti laevadeks. olule, et nende poolt oli juba va-
'K. B}pp Inglismaa e e s t l a s t e " ^ ^ ^ ettepanek Bahvus-esindaja
rõhutas Inglismaa Eest- H^<w^^si PMalüste kohta. Nm-laste
ühingu soovi, et 1980. a. de ettepanek on erinev ^^^I^
Rahvuskongressi küsimus saaks k<mgressi koosseisu osas ja selle-lahendatud
sõbralikus vaimus, g®, tahetakse saavutada, et lahe-tJlemaailmsete
Eosti Päevade raa- neksid v^tuölud, ^ mis on tekka-mes
peaks toimuma ainult üks nud Rahvuskongressi koosseisu
Rahvusfcongiess. küsimuses. Rahviiskongress peaks
olema kõiki haarav, aga mitte ai-
Eestlaste Kesknõukogu Kana- nult Keskniduto>gu Rahvuskoiig
das tegevust tutvustas liihidaltlress
esimees Ü. Petersoo. Ta mäikis,
et toimunud valmistega on EKN
coosseis noorenenud, eriti juha-
;usej>sas.
Rootsi eestlaste tegevusest ja
probleemidest kõneles R E E esi­mees
prof. H. Kauri. Käiku on
Vastates U. Feterso© poolt esi­tatud
küsimusele, kuidas hinna-il
H A U A
Eesti
YON0E MEMORIÄLS LTB.
2019 Yonge St., Toronto T
(Davisvüle & Eglmtoni
vahel)
487-2147, ©htüti 447-1
Nigul Virro
Rootsist saabunui
ni kohaselt suri Lunäisiildtuntuä
eesti teadlane ja Tartu Ülikooli
viimane rektor ja majandusgeo­graafia
professor Edgar Kant, kes
oli sündinud 21.
^ EESTI SIHTKAPITAL
^ KANADAS,
aastal. Professor Kanti eluküünla
kustutas yähjahaigus, müle all ta
oli kaiinatanud juba pikemat aega.
Professor Kant töötas pagulaspe­rioodil
õppejõuna ILundis ning oli
seal ka majandusgeograafia pro­fessoriks;
luues ise selle õppetooli.
Lähematest omaksetes ,
leinama poeg perekonnaga
a i
Annetused ja
pärandused on
Annetaja soovid täidetakse.
058 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
4 Eesti Skautlike Noorte Maleva
Sao Paulös, Itaquera ,,Vanakes­te
liimas",siffi 4. oktopbria vane­maid
sealseid eestlasi, 94^aastane
Mihkel: Ernits. Kadunu pärines
Välgjäijvelt, Võrumaalt, õppinud
rätsepaks, rändas tä 1905. a. Fe-terburgi,
kust ta 1918. a. tagasi
saabus Eestisse, tegutsedes Tartus
Rootsis juhatus otsustas korral-lrätsepana. 1930. a. rändas ta^^^^^B^^^^
dada järjekordse leerilaagri 1979
suvel Metsakodus. Se© toimub
iuteriuBUlfetele. Kui on küllalda­selt
sookdjaid, toimub leerilaager
ka ap. õigeusulistele. Laagri vas­tutavaks
juhiks on Aino Miks. '
säilitame oma kunstiväärtused
EESTI KUNSTIDE KESKUSE
siüiasse, kus jäi elama Sao Pau
losse väikse vaheajaga kä Rio de
Janeirös.
M. Ernits oli agaralt tegev Bra-siüia
eestlaskonnas, Ims ta oli ise­seisvuse
ajal Kodu-iSesti esinda­jaks
Välis-Eesti Ühingus. Kui va­nadus
kätte jõudis ja ta aastaid ta­gasi
leseks jäi, pääses ta elama
vanade jaoks ehitatud linnaossa.
Annetused ja pärandused
l ' on TULUMAKSUVABAD
Seal elas ta 85. eluaastast alates.
Ta oli pidevalt huvitatud eestlaste
elust laias maailmas, lugedes eesti
lehti. Veel. 30. septembril tähistas
ta oma 94. sünnipäeva.
ning viimati ,*Vaba
pealkirjaga j Jlaske
77, 19. okt. Viünases on väljendu­sed
pehmemad^ kuid oma nime
kõrvale on lisatud veel kolme noo­rema
näitleja nimed, kes pidavat
olema Kanada Eesti Teater juha­tus.
Minu sõnavõtt Tor. E. Seltsi
peakoosolekul ei oanud kellegi vas­tu
isikUkult sihitud. Olles 25 aastat
olnud selle seltsi liikmeks, on mul
õigus selle tegevuskava arutamisel
oma soove esitada E. Andre käest
luba küsimata, kes poile teadaole­valt
ei TES-i ega ühegi teise eesti
orgi iüge ega ei võta osa ühestki
üritusest^ oma doUarikese mng
muidu oma moraalse toetuse and­misega
üritusile.
Kuna Rem Andre kirjutis Ras­ke
uskuda" on sihitud minule,;hi-batagu
mul esile tuua järgnust:
Tor. E. S-i peakoosolekul selgus,'et
Selts noorendatud juhatuse; all'on
tegevuses aktiviseerunud, liikmete
arv tõusnud 400 peale ja üha suu­renemas,
ühenduses sellega tege­vuse
mitmekesistumine ja hoogus­tamine.
Soovitasin muuhulgas püü­da
võtta noorte teatri tegevus oma
^tüva alla ja seda põhjustel:
1. üha on märgitud, et head noo­red,
kes lõpetanud Tor. E. S-i
Täiendüskeskkooli, neile j ^b lünk)
ed^pidi eesti elust osavõtuks/
Skautluse ja rahvatantsu kõrvale
ori soovitatud teisigi.
2. Näib, et noortel on huvi teatri
vastu. Teatritegijaid on olnud mit-.
meid ja teatritruppe samuti. On ol­nud
ja organiseeritud E: Maja kul-tuur&
olle ja teatriring, on tegutse­nud
mitmed stuudiod, on olnud
noorte eksperiment-teater „Savi"
ning ka E. Kunstide Keste aasta-paar
tagasi kutsus ellu oma noorte
teatrigrupi ning alles mööd.keva^
del nautisime kaht noorte etendust
„Kevade" ja„Rätsepa õhk", esi­mene
E. Täienduskocaide ja teine
lavastatud ja juhitud talentlike ja
juba tähelepanu võitnud noorte
eneste poolt.
Paraku on need olnud ja jäänud
vaheae-ta
poola päritoluga isiku paavs­tiks
valimist, niärkis peapiiskop,
et läänemaailmas üldiselt eS
. osata hästi ümbeip^ käia. Mosk-
•.-.vaga. .•
Nüüd pn paavstiks isik, kes teab
kuidas Moskvaga tuleb suhelda ja
kes on juba-märkinud, et ta ei
kavatse usuvabaduse nõudmise"
olla tagasihoidlik. SeÜest võib el­la,
kasu..;
ÜEKN 1977. a.'tegevuse aruan­ne
1977. a, kohta oli esitatud kir-alikült.
Kesknõukogu on pannut
rõhku mitmesuguste kontaktide
oomisele Euroopas, võttes oma
sealsete esindajate' kaudu osa
mitmesugustest rahvusvahelistest
konverentsidest. Korraldati ka
ülemaailmne aktsioon Eesti küsi­muse
tutvustamiseks seoses 1980.
a. olümpiamängude regatiga ja
1978. a. Baiti regati Tallinnas kor­raldamisega^
le\dtades laialdaselt
vastavat märgukirja.
kompromissettepanelm,
mille jäi^ Rähvuskongressa
koossei^l moodustatakse osalt
Austraalia ettepaneku ja osalt
Eoötsi REE ettepaneku alusd.
iREE esimees prof. H. Kauri
ainud poliitüiste vangide abista- valgustab küsimust Rdots^^ olu-mise
aktsio(m ja mitmes keeles j^^^^a tagapõhjal. Rootsis on ku-on
levitatud kodumaalt saadud j^jj^ud kaks eridngkonda,toelle-ülevaadet
okupeeritud Eestis tobUj on eriseisukohad mitmes fcü-muva
ümbmse saastamise koh-simuses. liestl Komitee ümber
ta. Esindus m pannud suurt^röh- 1 ^ 0 ^ ^ ringkond sai mast
ku koolifcüsimuse lahendamisele.
XJue seaduse alusel saadakse nüüd
rügi kulul anda emakeelset õpe­tust.'';
asjas ön ol­nud
läbirääkimisi Eesti Komi­tee
esimehe H. Markiga, kuid
kokkulepe puudub.
H. Kauri loodab et kord saadakse
probleemid lahendada.
H. Michelson märkis Saksamaa
üldisele aruandele järgnesid
lühiülevaated erimaadelt. Ü. E.
Kesiknõukogu peaesindaja üle­maailmses
Balti Nõukogus L
Pleer tutvustas Balti Maailmanõu­kogu
tegevust ja hiljuti toimunud
Balti Foorumit, kus neljas eriko­misjonis
arutati balti rahvaste va­badusvõitluse
küsimusi.'
eestlaste tegevusest, et suvine lau­lupidu
läks jõuliselt ja käiku on
minemas Saksamaa ^stlaste aja­loo
koostamine.
ühendriikide Eesti Rahvusko­mitee
esimees J . Simonson tõstis
Rahvuskomitee tegevusest esüe
ÜSA Kongressi kõigile lükmeüe
2-lehddiljelise märgukirja saat­mist,
missugune märgukiri tood
ära ka kongressi protokollis. E ^ -
gus on Eesti kohta uue voldiku
koostamine.
Esitatud tegevusaruanne ja
1977. a. rahaline aruanne kinnita­ti
ühel häälel Peale jooksva aru­ande
oli Kesknõukogul aastavahe­tusel
kahes erifondis kokku
$27.622.
var>em organiseerida ja REE
alustas hiljiem tegevust. .
Mis puutub -koosolekule esita­tud
Rahvuskongressil^ ka­vasse,
sus see on Rahvuskongres- ;
si küsimuses moodustatud koonj-tee
ettepanek; mis aga ei ole veel
REE juhatuse poolt kinnitatud.
Selles korras ettenähtud Raiivus-kongressi
moodustamise vüs
võiks Rootsis adisimuse kohta esi­nevaid
vastuolusid süvendada.
Seepärast oleks parem praegu
seda korda v!eel mitte vastu võt<
ta> kuni on kasutatud ära kõils
võimalused mingi kokkuleppe
saavutamiseks^
Esitatud kava raskendaks edas­pidise
lahenduse leidmist. Ka
vajaks kava mõnep osas muut­mist.
.':',•'.•
Pärast mitmeid sõnavõtte/fc^
kab koosolek tagasi' Austraalia
ettepaneOm, mis sai poolt 5 hääilt.
Ö. Murulki ettepanek võetakse
vastu 3 esindaja vastu ja 2 era­pooletuks
jäämist.
Tegevuskava juurde esitatakse
mitnieid sooviavaldusi ja tege­vuskava
koos sooviavaldustega
võetakse ühel häälel vastu.
ÜEKN eelarve võetakse vastu
$10.000 suuruses.
3. Eesti Maja ja Tor. E. Selts on
köhaks, kus võiks edeneda noorte
pidevam teatritegevus. On saal
etendusteks, raümid harjutusteks
ja E. Selts tagab omia suure liik­meskonnaga
ka tuumiku publiku­na.;
Eesti Selts vajab ka oma M-tuste
sisustajana teatrit.
4. Meie olemasolevad püsivamad
teatrid pole just oma lahkhelide
tõttu ja koostöö puudumisel ko­haks
noorteteatrile, külastades
noori. Kahjute on see nii, et ühe
ad isikud ei võta osa
nurin on viinud mitmeid tahtelisi
noori eemale.
Teatrid peaks hoolt kandma
teatrituleviku pärast, mitte oma
isiklikku teatritegemist esü*mda
tõstes, öoori vastuolude keerisesse
kiskudes.
5. Noortel on teadmisi, haridu^
selt kõrge tagapõhjaga, on jälgi­nud
etendusi paljudel suurlavadel
ning teavad mõndagi ülikoolides
selle ala ülle — igatahes olid meie
mitmed teatrijuhid pagulusse tul­les
palju rohelisemad.
Meie oma teatri tuleviku pärast
peaksid noored ohjad oma kätte
võtma ja organiseeruma, oma soo­vikohaselt
õigusega esineda kus
vaja ja sobiv ning vajaduse järele
ise valida ja kutsuda nõuandjaid.
„Rätsep õhk'^,; ,,üleliigne iiime^
ne" jt. näitasid, et on talente ja
karakterkujusid, tahtelisi noori
jõude.
Mis puutub „vana kultuuritege­lane",
mida R. Andre mulle küll
ironiseerivalt omistab, siis niipal­ju,
et härra Andrele on k a selleks
saada tee lahti, nagu igale teisele.
Muidugi seda sujuvamalt ja tule­musrikkamalt,
mida suurem hari­duslik
tagapõhi. Et ma olla olnud
„kõigil Kanada Eesti Teatri eten­dustel
aukülaliseks", siis ma ei
mõista seda väljendust! Olen kõi­gil
eesti teatrietendustel jt. üritus-
° , i - . J I 4„ Mv>4o;,5ArfW«
ÜEKN tegevuskava osas tekik­sid
koosoleku! pikemad kõnelu­sed
1980. a. tJleniaaümse Eesti
Rahvuskongressi toüsunuses..
Rootsis R E E komisjoni poolt
tehtud Rahvu^ongressi eeltöö­dest
andis ülevaate R E E juhatus-liigeO.
Muruk. Ta märkis,; et
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
ettepanekul asus Rootsi Eestlaste
Esindus öirganisatoorsete eeltööde
tegemisele, moodustades Rahvus­kongressi
asomitee. Kongressi põ-hikorra
kava valmis kevadel ja
saadeti hiljem maade keskorgani-atsioonidele
tutvunemiseks ja
seisukoha võtmiseks.
teise etendusist ja vastupidi. Tõde- tel olnud oma „kulu ja Mrjadegä
Mida pikemaks venib eestlaste pagulaspõlv, seda rohkem tekib
segaabielusid. Pildil näeme eestlannat Sirje ScIimuFi, kes ablel-
• lius Göteborgis suvel rootslase'Hasse L^^
da seda võis ka Rätsepa õhk"
etenduse puhul - ei ühestki teat­rist
ainustki tegelast sel etendusel
Vist küli- sildi pärast — Kanada
Eesti Teater, mida R. Andre oli
soovitanud kasutada, vastu saades
oma programmi üiie ürituse. Jaht
„programmidele'V on ju nii tava­line.
Kui palju on kuuldud nuri­nat
ja pahameelt, et lihe teatri
laval olnud noor on
teisel laval - ülevõetud avastatud
^" õigus ja
(ainsana väljaarvatud ,,Rätsepa
õhk" etendus, müleks Rita Su:'
mulle pääsme; pihku surus. Tänan
Rita!) Et R. Andrele minu osa­võtt
on olnud austav, siis tänan
austuse eest! Võib öÜa kohtume
R Andiega vahest ka mõnel eest­laste
kultuuriüritusel?
Tänan „Vaba Eestlase" toime­tust
mulle lahkesti lubatud lehe
ruumi eest. .
Lugupidavalt
• R ; ANTIK
i korraldava
komitee poolt väljatöötatud Rah­vuskongressi
pidamise kord näeb
ette Rahvuskongressi korralda­mist
ülemaailmse Eesti Kesknõu­kogu
poolt Idnnitatud korra alu­sel
ja oma koosseisu osas sama­suguse
kvoorumiga, nagu olid
moodustatud 1972. ja 1076.
Rahvuskongressid. Rahvusikong-ressil
on ettenähtud töökomisjo-nid,
ettekannetega ettenähtud põ
hitmnadelV ning deklaratsiooni­de
ja resolutsioonide vastuvõtmi­ne.
••• •.
Valimiste all seab A . Kurj
Rootsi poolt esimehe kohale ta­gasi
senise esimehe A. Andersoni
ja M. Kari Austraalia poolt L
Heeri. I. Pleer võtab oma kandi­datuuri
tagasi ja A. J . Anderson
valitakse ühel häälel, kahe era­pooletuks
jäämisel esimeheks. Ju­hatuse
» lükmeiks valitakse maade
rgi Mäicjo Kari (aseonik Mari
Linnamaa), Ilmar Pleer (asemik
Paul Saar), Harald Raudsepp
(asemik L. Savi), Kaljo Popp
(asemik ü. Anson) ja E. Vallaste
(asemik H. Must). Revisjonikõ-misijoni
lükmeiks valitakse A .
Hinno, A. Ruubas ja K. Leik.
Peavolinikeajs Washingtoni va­litakse
G.Buschmann ja K. Popp,
Euroopa büroo liikmeiks A. Joon-son,
0. Aule ja A. Luik, peadele-gaadiks
Balti Maaümanõukogusse
I. Pleer ja majandustoimkonna
liikmeiks H. Lane-Lahesalu, A ;
Männik ja H . Must. -
Läbirääkimiste all teatas ESTO
'76 esimees K. Popp, et Eesti Pae-vade
a^okkuvõtted näitavad tulu­sid
1432.655, M u s i d $431.993, üle­jääk
arvestatud $662.50. Esto al­bumeid
on veel müüa 300 eks.
Koosolek lõppes hümni laulmi­s
e keU 5 p.l.
362 Danlorth Ave.
Toronto, Ont
FLOWERS & GIFTS
Värsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.
Kimstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, üahktööd, pianÄep-dused.
^aamika.
eesti, läti ja inglise keelt.
Hr. 79
Hiljuti oli
tähelepanuväärt
lauluvõistlus In£
vembris toimuval
Ta ütleb, et Lonc
bas teda ebaõnn, tal
gupõletikfcu ja kui|
ahürü sai aru tal
saanud nad seda of
arvesse võtta.
Londonis tabas
hejuhtiun, mis tall^
halba meeleolu
Londoni maa-ald
rastati ta rahak(|
raha ja dokumei
mille korraldamine
konnas võttis oi
aega. Ja kui ta sil
ja tädi juurde soil
ta end haigena, vq
tununa. Ta oli teii
ja lootnud tulemi
energiat ja süs äklj
^ lõtvunud resignat
talle meenus sõites
et kui Jumal ul^j
šüs võib ta ametil
Jõudes tädi juurdj
Ingeanar, pead kc
helistama, kuna
• msi väga hüvitati
ESTO MUTUAL
Aktsia hind 20.
145 King St.
Toronto, Ont
Telefon päev]
õhtul 92
1
Puhastan keemilis
ning) Teie diivani j
bad seinast seina
oma kodus.
447-9?
O P T I C A L S
R. SCHMID,]
Suur yaük eur(
Zeiss, Rodens]
äpetsialiseerunu(
al^
1586 BLOOR ST.
pool Dimdasj
TELEFOI
J A A N
. 6^
Teeme uusi ja
nü linnas
yõimleBtiisi
•Toronto suurlelj
pühapäevase väl|
„The City" aval(
artikli ;,Fit and|
tutvustatakse UI
tust, ingliskeelse
dy suits", mis oJ
dina näivast v(
Lühil^ese tutvust]
res on^3 lk. vänj
uut riietust, deni
lev Estienne .ees|
liikmed Heli
son, EhaKuutänl