Vaba eestlane , October 26, 1978

              ^jMi
Nr. 79
I iil inlil III I "iMiiiitT"
EZQSEP :
fÄSADS-EESTLMfE EMLEKANDM
fM^MmU: O/n Vaba JEestlane, 135 Tecumseth
( • • PEATOIMETÄJA:^Karl A im
POI^lAÄDRSSS: P.Õ.
hj Free Estoniaa Publisto; Ltd., 135
Yatlkanii^ toimus möödunud pu-sirarte
rahvamasside
ossvõM äsja vaMtud uue
Jfohaniaes Paul II ametisse pühit­semine.
Sel puhul peetud paaVsti
tõiiest ja tema varajasematest
väljendust^t Võib järeldada, et
katoliku kiriku juhtimises TÕih
oodata lähemas tulevikus mõnin­ga
muudatusi, kuna uus paavst
raudepsriide taguse rahva vaimu-likima
ja inimeste eluprobleemide
põhjaliku tundjana omab palju
tugevamad alused ja põhjaliku­mad
tjeadmised praegustest maail-mapr)
bleenüdest, inimkonda vae-vavätiist
muredest ja vaimselt ja
adeoloogilisett segipaisatud ajastu
usüeli keerdkäikudest kui itaalia
pärit( iluga paavstid.
Kaitlemata sooritasid paavsti
valinud kõrgemad katoliku vai­mulikud
kiriku ja usuelu elusta­miseks
uudse ja senitundmatu
maleiäigu kui nad valisid maail­ma
700 miljoni katolüklase Juhiks
komikimistlikust riigist pädtvä
keraliva vaimuliku, kelle! oma
päritolu ja suure keelteoskuse
tõttu on palju suurem mõjuvõim
ja palju tihedamad kontaktid kõi­gi
ks tolikuusuliste rahvastega kui
väikese siUnarii^a itaalia vai-mulUtkudel.
Paavst Johannes
Paul Il-se poola päritolu domi­neeris^
ilmselt juba paavsti- ame-
(üssej pühitsemisel, millist tsere­mooniat
OÜd Poolast jälgima tul­nud
paartuhat inimest, nende hul­gas
^egi kommunistliku partel
tegelasi. Poola rahvale oli poola
rjdivusest paavsti õnnistamine
suuifeks ajalöoHseks rahvuslikuks
šiindniuste ning poolakate üldi­sest
vaimustusest võib järeldada,
et Rooma paavst oma mõjuvõi­muga
surub tulevikus tõenäoliselt
Kreinlis asuva kommunistliku
„pa!ivstl" Poolas üha rohkem ta­haplaanile
iüng iihendab poola
rahva senisest rohkem oma Mriku
Ja rahvusliku Poola taha.
Pkavst Johannes Paul II- on. se-
M 9nla väljendustes ida ja lääne
•vahekordade suhtes ning Mriku
alasurumise vastu raudeesiüde-tagustes
Ida-Euröopa riikides oi
• mii võrdlemisi ettevaatlik Ja ta­gasihoidlik,
^ mis on ka täiesti
mõistetav tema delikaatse olukor­ra
tõttu. Mis puutub katoliku ki-
Tjkii Sisemistesse probleemidesse,
sits oniildiselt arvata, et pas^vst
Johannes Paul II pooldab abordi
Ja preestrite abielu sul^
liku kiriku seniseid rangeid seisu­kohti,
olles põhHiselt mõõdukalt
konservatiivne. Seega ei tule uuel
paavstil nendes küsimustes lahk­arvamisi
ja lahkhelisid "oma- kõr­gete
ja mõjuvõimsate nõuandjate­ga,
kes on suures laastus katoliku
Mriku poliitika kujundaijad. Hoo­pis
pinevam olukord võib aga tek-
Mda katoliku kiriku välispoliitika
moodustamisel, kus uiis paavst ei
isaa tõenäoliselt oUa nii järeland-lik
kommunistidele kui tema eel'
käija Paul YI, kes.lõi tihedad si­demed
isegi Kremli teenistuses
olevate vene kõrgemate vaimuli­kega,
olles nähtavasti arvamisel,
et ta suudab sellega usklike olu­korda
,N. liidus J a teistes raud-eesriidetagustes
riikides kergen-
.ciada.
Uuest paavstist on teada, et ta
on. varematel aegadel pidevalt
hukka mõistnud totalitaarsed rez-hiimld,
kuid samal ajal on ta pi­danud
vajalikuks kritiseerida ka
üliliberaalseid lääneriike, kus on
suurte vabadustega loodud eeldu­sed
uimastusainete tarvitamiseks,
terroriks ja inimeste küüditamis-teks.
Poola katoliiklikest ringkon­dadest
mainitakse, et KrakovI
peapiiskopina võttis praegune
paavst võrdlemisi kindla hoiaku
Poola kommunistliku partei ja va­litsuse
suhtes, kõneledes kantslist
pidevalt Inimõiguste rakendamise
vajadusest, kuid hoidudes seal­juures
piinlikult kommunistliku
süsteemi' otsesest kritiseerimi­s
e s t . - „ ; • .:' \ ,--"VV "
Kõiki eeldusi; Ja iseniseld koge­musi
arvesse võttes peaks Vatika^
ni polütika uue paavsti Juhtimisel
muutuma suhtlemisel kommmiist-likkude
riikidega palju rängemaks
ja nõudlikumaks, kuid samal ajal
ei saa mööda minna faktist, et
paavst: iiksi; e! ole 'Vatikanal välis-lioliitika
kujundaja vaid ta peab
tõsiselt arvestama ka teiste kõrge­mate
vaimulikkudega. Ja- nende
hulgas,leidub küllalt neid,- kes ar­vavad,
et koostöö kommunistide-*
ga on katoliku kirikule ja raudeet-riidetagustelekatolükiastele
palju
kasulikum kui vastuolud kommu­nistlike
reahMm^ :
li operaator:
l^hmdüb Idrnplitseeri
• "LUSAKA - - ' K a k s Ä a lÄ on koos .Ameeiika ÜhendriiMde Ja.
inglismaaga alustanud uut diplomaatlikku aktsiooni lõunapoolse Aafrika konfliMide lõpetami­seks.
Tähtsaimaks eesmargilö on katse puhuda elu Rodeesia rahupüüdlustesse. Nõupidamiste
Mihna parandamiseks ühhies sellega muuhulgas Rodeesla. „m^sil5se valitsuse'* Juht lan Smith,
kefflele lõpuks anti luba Ameerika •
Sambia president KernieÜi
Eaunda kohtas äsja naaberriigi
Mosambiigi juiiti Samara Macil^
lit. Mõlemil c i mä/ikimisvääisB
mõjuvõim Rodeesia oliikordadB
mõjutamisel, sest Eodeesia parti-saaiid
tegutsevad nende Viikide
territooriumeilt. Samblas tegut&sb
ka Lõuna-Äafrika valitsuse vasti
võitlev Namiibia iseseisviimk-liikumine
Swa^pp.
. Kaunda / on saatnud oma lä-^
hema abiUse kolme teise eesita-deriiki
Angoolasse, TanSaanias-se
ja Botšwanasse ning ka Kee-
•niasse, v ' - -•
mida peetakse ülioks võlmaliÄs
raiiukonvereaiitsi pidamise . pai-gajks.
Sambia ipealirmas Lüsaikas
arvataikse võimalik oleivaitpidiada
andis lan Šmithileja ta musta­dele
valitsuslilkmeile viisa
Ühendriikidesse siss© pääseml-
•seks.
tippkonvereinitsi, ;kus Aafrika lõu­naosa
kitsikusse sattunud olukor­ra:
üle aruitleiksid nende riikide
juihid ja välismiiüstrid.
Paiar nädalajt tagasi (8.^ ofet.)
külastas Sambiät ja Taffiaaniat
suujpii Nigeieria delegatsioon.
Tansaania president Mes Nyere-re
on inn. eesiinimaade nõupida­miste
juihataja. Nigeeria, musta
Aafrika polüti ineja sõjaline suur­võim,
on hakanud -üha aiktiivse-malt
tegutsema lõunapoolse Aaf­rika
küsimustega.
üksused keskseks osaks Lütu-nud
Rahvaste Organisatsiooni
Jugestusüksusteks, millega Ko-deesias
Ja Namübias saavuta
•takse rahulik lahendus. '
* Kui väikesele või nõrgale (rah-
Kiü väikeselle -^^^ rah-va
»l,e pole lubatud otsustada oma
poliitilise olemasolu vormi üle
va >ade vMlmiste teel — kaasa
mrsMd inkorporeesiva või palju
tugevama naiiva väeosad taielik
tagasitõmbamine — siis seUiae
iniöiporeerirnine on annetotsioon,
s. o. arriavollliiie võõra omandi
oniastaoiiHie vägivala aikt.
• L e n i n
* Kes palju püüab, see veidi leiab,
aga ettefvasitlik jõuab edasi
' ^ A. Weizenberg
* liiuliik priius vaimuvabaduseta
on metsaliimu-prüus.
: •'. \ ^- G. R.:Jalk6bsoin.
* ; M e ! et sa pead higema; loe!
-saj..võil^id mõtelda.'-žr^; ^^^^^
• A. Gmtizsteln..
* Usu, 0t õnnelik oled sa ja õnne­lik
oled sa:itõega.
P. Güünf eldit
* Suur õnn oo valu mis pisaraid
paügele locto. ;\
- .; - ;• M. ünder'.
* Teistelt laenatud .tõdedega peab
ettevaatlik olema. Nad on kui
võõrad saapad: istuvad halvasti
ja liõõruvad jalad katki.
M. Metsanurlk
* Meie ei tea, tunne ega näe /tüiti
seda, mis meis ^itub, ©me kui
meHe seda ei öeldia.. •
* Rumalus oleks (meest itäihta, kel­lel
põiiimõtted on — ja minevik­ku
ei ole. Säärast meest ei ole qile-mäs.
Ja kui kuskil säärane lei­duks,
siis ei ol6ks ta mehe nime
.• .SMä-Siiiaots-
Nü l^mbiafeii (ka Nigeeria tun­duvad
olevat vaümis tegutšemi-seifcs
raihu saavutamisQ^ koostöös
Ameerika Üliendriikide ja Inglis­maaga,
aga Madhel ja Nyerere
kahtlevad. President Kaunda koih-tas
hiljuti Inglise peaminister
James Gallagbani Nigeeria põhja­osa
ipealinnas Kanos. Pärast seda
räägiti, et Rodeesia konflikti
suhtes oli läbirääikimistel. jõutud
laiaihaardeliseile üksmeelsusele.
Sambia juht iräälkis juba mingist
,,Kaaio kokiodeppest". Nüüd
proovib Kaüda ilanBelt „müüa*'
Nigeeria poplt toetavat kokkule­pet
aafriklastest ametivendadele.
Londonist ja Wasaisngtonist sa^.
dud teadete kollaselt on inglased
ja ameeriklased ebaametliult
teatanud, et Carter katsub aktiiv­selt
uuesti lükuma,panna Eodee­sia
raliutavea^tsi, parimal ju­hul
juba enne oktoobri lõppu New
Yorgis. Sambia pealinnas olevat
ameeriklaste allikaist kinnitatud
et sellised katsed on käimas.
Rodeesia pealimias Salisburys
ei salatud oktoobri alpises rõõ-asm,
kui Carteri^tsus'lõpjfeg
lan Smith oma
saabus 7. okt. Ameeiriikasše kon-servatüysete
senaatorite kutsel,
iõpukš ometi on USA nõustunud
siira mänguga," olid Rodeesia esi­mesed
ebaametlikud kommentaar
rid. Washington varnalt nende
meeste saabumist märkas, aga ei
ole võimatu, et Carter oli viisa
saamise tingitniuseks seadnud
nõude, et härrad vtõtaiksid osa
New Yorgi nõupidamisest.
lan Smith ori iseenesest Inglise
krooni vastu mässav polütik, kes
;kuulutas Rod)8©šia „seadusevasta-selt"
iseseisvaks ja Inglismaast
rippumatulks riigiks ligemale 13
aastat tagasi.
üSA-sse toimunud külaskäik te­kitab
mustas Aafrikas aga tuge­vaid
proteste. Carteri valitsus võib
aga siiski protesteerljateie vasta­ta,
et Smith on Minud vähemalt
kaks korda möö<iunud aasta jook­sul
pidamas salajasi nõupidamisi
Samblas, ilma et teda seal oleks
vangistatud.
Salisbury valitsusel on iga päev
aga raskem oi^aniseerida nn. si­semist
laihendust", kuna praeguse
partisamsõija tõttu on räägitavate
ja nõutavate valimiste pidamine
võimatu. Ameerika üliendriikide
ja Inglise üldise arvamise koha­selt
on viimasel ajal tugevalt kal­dutud
seisukohale, et tuleb abi
anda mustadele partisanidele ehk
,^maailmafeommünismi'' vastu
võitlevaile üksustele, Sellises olu­korras
Salisbury valitsus vaevalt
julgeb tagasi lükata Carteri nõu­pidamise
(kutse.
.ei ole samuti vastu •.'rahukonve­rentsile,
kui selle eesmärk on
koostada tulevasele Zimbawele
põhiseadust, milline tingimus
tähendab Salisbury alistumist.
Isamaalik rinne ja eeslinnad pea-vad
nüüd 13 kuud tagasi välja
kuulutatud inglise-ameerikä Ro­deesia
kujunduskava ainult„nõu-pidamlste
aluseiks", millele nende
soovide kohaselt hakataikse tulevi-kukiuju
andma. Kuid sellel, nii
palju räägitaval raiiukonverentsü
on ees veel arvukaid takistusi ja
ori ikoguni võimalik, et seda kon-^
verentsi ei saiadagi kokiku. Kõige
simreanaks takistuseks võib kuju­neda
Rodeesia õhujõudude ja
maaväe eriüksuste äsjane rünnaik
Sambiasse, kus Mvitati ligemale
kolm päeva kestnud sõjaliste ope­ratsioonide
feestel 1500 musta par­tisani,
keda valmistati ette teiro-rirüimäkuteks
Rodeesiasse. '
Sambia allikate kohaselt-lan
smith ja temale ustavad relva­kandjad,
eesotsas suguharupea^
llk Jeremiah Chirau*ga on val­mis
läbirääkimisi alustama.
Sellele vastu aga ori valitsuse tei­sed
üiikmed piiskop Abel Muzore-wa
ja pastor NdabanagiSithole..
Kõik sidemed partisanide! sõjalise
juhtkonnaga toofesid. neile kaasa
saavutatud võimupositsiooni täie­likku
kaotamist.
Isamaalik rinne—- Zimbibwe
partisanide poliitiline l i i t,—.on
.kindlasti 'seisukohal, et ta katsub
teisi eesliinimaid veenda mine­maks
New. Yopki/kus neile teatud
ulatuses sümpätiseeritakse. Kuid
Isamaaliku rinde üks ijiüit Nkomo
Icardas veel käesoleva oktoobri
aliü, et inglise-ameerika rahukon­verents
on ,>sumud ja maetud":
Nkomo liitlane, partisanilüki
• mis®.
14. sept. kaitses Toomas Troost
edukalt vöitÄja mikrobioloogia
alal Georgestown Universitys,
Washingtonis ning tunnistati dok­torikraadi
väärüisek^. Tema dokto­ritöö
teemaks oli „Utilization of
miitants of Streptomyces parvulus
to examine actinomycüi Chromop-hore
synüiesis".
. T. Troosti uurimuste tulemusi on
avaldatud trül?:is ning kogu töö
toimus National Institute of Health
stipendiumi alusel. Nüüd saadab
National Science Foundation ta
üheks aastaks vahetusteadlasena
Euroopasse.
Värske doktor, kes oli tuntiid
ujumissportlasena, on Yale ülikooli
lõpetaja^ keemia alal 1973 „cum
primum horiorem". f a ujus ka seal
edukas ujumismeeskonnas, kuna
oli võistelnud aastate jooksul kõige
lühematest distantsidest kuni Ing­lise
fcanalmi. Vanusegruppide
võistlustelt omas ta USA, Kanada,
Puertoriiko ja Jamäika rekordeid,
Keskkoolide klassis oli ta 'kohnew
kordne „A11-American*'. Eestlaste
keskel omas ta kuus pagülasrekor-dit,
millest neli olid paremad Ko-du-
Eejsti rekorditest.
27-a. Toomas Troost on perekon­nas
kolmanda generatsiooni üli­kooli
lõpeta ja. Ta ema Veronika on
Tartu Ülikoolis arstiteadusikonna
lõpetaja ja vanaisa dr. Fr. G. A.
Varep oli Peterburi Keiserliku
Arstiteaduse Akadeemiast.
Dr, Toomas Troosti isa on õpeta­ja
Rudolf Troost.
Kanada postlteenijate iHegaalme
streik on kujunenud blsarselss
riigivõimu vastaseks nhig valitsust
naemvääristavaks demonstratsl-ooniks,
millel võivad olla väga
kaugeleulatuvadj Ja laostuvad ta­gajärjed
kui valitsusel ei ole abi­nõusid
ega vahendeid mässumeel­sete
postiteeni jäte ametiühingu
juhtide korrale kutsumiseks Ja
nende karistamiseks.
Tavalisele kodanikule on jäänud
selgusetuks, kas valitsuse ja par-lamendl
käsutuses ei ole tõesti
seadusi Ja võimuvahendeid nende
vastu, kes Kanalda demokraalifoiii
süsteemi kõrgema võimuorgani —
rahva poolt valitud parlamendi—
korraldusi ignoreerivad ja neM\
mõnitavad. Või kui need võhnu-vaiiendld
on — siis miks neid ko­heselt
Ja kiirelt ei rakendata nhig
seaduse rikkujaid Ja postiametni­ke
riigivastastele tegudele ässita­jaid
Ja õhutajaid ei karistata ning
oma positsioonidelt ei eemaldata?
Kaütlemata on paljudele kana-dalastele,
eriti uustulnukatele,
suureks üllatuseks, et parlamendi
otsus ei anna veel võimalust ille­gaalsete
streikijate valvetõkete
eemaldamiseks vaid et selleks tu­leb
veel nõutada kohtulikke käs­kusid
kohalikelt kõrgematelt koh-tutelt.
Kuid mis Juhtub siis kui
kohaMud kohtud teevad erine­vaid
otsuseid Ja annavad erme-vaid
korraldusi? See võib näiteks
kaasa tuua olukorra, et Vancouve-ris
on streikijate valvetõkked
kohtuniku arvates legaalsed ja
Torontos on need illsgaalsed. Sa­muti
ei ole selliste olukordade lik­videerimiseks
Ja kesicvalitsuse
võimu ning^ riikliku autoriteedi
maksma panemiseks kaugeltki
sobiv praegune tsentraliseeritud
Kanada, kus keskvalitsuse käsu­tuses
ei ole kohapeal suuremaid
politseiüksusi oma korralduste
maksma panemiseks ning neile
vajaliku Jõu andmiseks.
Kahjuks peab nentima, et ka
Kanada ajakirjandus ei olu and­nud
valitsusele Ja parlamendile
käimasolevas riig5.võlmu vastases
võitluses, mis on tohutute taga­järgedega
pretsedendlloomine, va-jalildni
tuge Ja mis veelgi halvem
— see toetus on läinud paljudel
juhtudel postiteenijate ameti-ühingiüe,
kelle Juhti kujutataicse
nagu mingisuguse kangelasena,
kelle pilti võib näha ajalehtede
esikülgedel Ja televisioonis ning
kelle häält valitsuse mahategemi­seks
Ja ründamiseks võib kuulda
paljudes raadiosaadetes. Massi­meedia
toetab sellega otseselt
ametiühingu Juhti, kes on viinud
postiteenijate streigi tüüpilisele
klassivõitluse tasemele.
ie ametiühingu juhi
väited on väga lihtsad Ja õhulised.
Tema versiooni kohaselt loobusid
postivalitsüse esmdajad ameti-ühmguga
läbirääkunistest ja
kaplemistest ning ametiühingu
iiiliwifrf ei Jäänud' mwid nõu üle
(Järg lk.. 3)
Tänavu augustis mööj
1941. aastal Eesti pea|
laistlike okupatsiooi
VALVEARI
NÄDALALÕI
29. ja 30. okt. on valvi
T. Sauks, tel. 461-0912.
4. ja 5. nov. on valv(
X Marley, tel. ežl-??^!
KiNDLUSTUl
23 WESTMORE Dr.,,
Rexdale, Ont. M9|
Tel. 745-4622
Kommentaarii
(Algus lk.
võib kõrvutada umb(
m Juhuga, kus keegi
kui välja kuulutada
oma maja, mille ti
50.000 dollarit Ja ki
100.000 dollarit. Kui
et selle hUma ümbei
pikemalt kaubelda, s|
jamüüja^ et tema viii
99.000 dollarit ja kui
ei nõustu, süs laseb
.;Iia.- •
Kui valitsusel cl ol|
hendeid postiteeniji
ametiühingu korralj
Ja nende riigivaenuli|
lõpetamiseks, siis ti
hendid lima, müleks|
parlamendU on sm
sed. Kui valitsus kiiri
ja tekkinud kriisi ei
ei tekita see suuri Id
ainult võimul olevälj
parteile vaid kogu
vale. "
Paguluses ja kodi
eestlasi häirib pido
Mde Ja teiste lääm
ükskõiksus okupeei
kide ja Ida-EurOopj
nelaste pöidla all
saatuse vastu. Sell(
tulemusena täkerdu|
dusvõitlus ning ei sj
ku mõju ja tugevuj
abi asemel peame 1|
mõne Eestis käinud
a jakir Janilm kaasti
te sümpatiseeriva
See probleem tõi
male ette hoopis tj
kui meie vaatleme ]
poUitilist olukorda
taabis. Süs selgub |
Lüt on kõigil
ofensüvis, kima
nende liitlased on
nis, katsudes hoolit^
et N. LüdU mõ jusd
uusi maid ja rahvj
aega ja võimalusi
ras hakata esile tõj
vaid, kes juba miti
tat on kuulunud 1^
alla ja kellede U
tõstmine võib riki
ja iääneriikide vahj
hekordi. Neid tüsii
jald lihtsalt ei ole. I
selgitas kõige tabani
niliste ajalehtede to
sUtonverentsU Kanl
tüurllisuse ministe]
fik, kes üdes, et ki
gradi konverentsU|
raudeesriidetagustt
vabaduse nõutami
süs oleks teda pe|
rumalaks.