Vaba eestlane , July 14, 1987

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 14. juulil Nr. 52
VÄUAANDJA: G/Ü Vaba Eestlane,
A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
' F R E E .E S T 0 N I A N
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetajas OlafKopvillem,
Toimetuse kolleegiumr Karl Arro, Heino Jõe, Olev T
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni.
Tellimishinmad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—^ pool­^
aastas $34. — ja veerandaastas iga lisandub posti-kulu
— vastavalt $111.—, $60.—,
TeliSmSsiniimad väljaspool Kanadat: aastas $80.—; poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.-, mujal välismaal
$140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus $1. Üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste tiinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-nija nädala teise ajalehte kuni teisip , homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Hiljuti oli Kanada föderaal-parlamendis
arutusel surma­nuhtluse
taastamise küsimus.
Viimane surmaotsus (õieti kaks
korraga) saadeti täide Toronto
!>on'i vanglas aastal 1962, kui
Detroidist pärit mustanahaline
palgamõrvar Lucas jia Toron­tost
pärit valgenahaline sisse­murdja
ja poHtseiniku-mõrvar
Turpin koos üles poodi.
Mõlemad olid elukutselised kur­jategijad
(üks neist jsegi elukut­seline
mõrvar) ja ei saa kuidagi
Biöodi öelda^ et ühiskond ^leHs
eeinde lahkumise tõttu v^^
inäks jäänud. Ka ei saa juttugi
olla mingist võimalikust eksitu­sest,
sest Lucas tuli oma TiTiõrva--
tööks Detroidist Torontosse^
isiin„kontrahi" alusel
^ inimest ja võeti kinni eilne
küi ta jõudis oma kodulinna
tagasi minna. Turpin võeti kinni
kuritöökohal pärast pölitsei-konstaabli
mõrvaniist, kellele ta
viis kuuli sisse lasi.
: SürmanuhtjusCrvastased :
jtõstatavad harilikult j^u^^
vaidluspunkte - et mõrvarist
Võib ümberkasvatamise ptihul
ved; saada: ito • ühiskon--
Mailige; et eksituse puhul võib^
süütuid inimesi surma mõista ja
hiljem ei saa eksitust enam
heaks teha; — Ning muidugi on
võimalik statistiliste andmete
abil tõendamine, et ^ur-mahuhtliis
mingil viisil ei
heiduta potentsiaalseid mõr­vareid,
sest mõrvade protsent
jääb enamvähem samaks, olgu
siis surmanuhtlus kehtivusel või
mitte. See on kõik enam-vähem
tõsi, sest surmanuhtlus heidutab
ehk ainult väiksemaid süüsid^
kes sel puhul oma kuritegude
Juures relva kaasais ei kanna.
mõni
öle peale juhtunud isik
tä siis politseinik või süütu
möödamin^ar-- ärevusse
tünud mürdvarga vii
surma
tapmisi toimub aga viha või kät-teitiäksu
pärast ykuiyuures
osalised teineteist tunnevad ning
mõrvar ei kaalutle külmalt, ^^^^^
asi end ära tasub või mitte.
sendi - mõrvadest toimub niiöel­da
„sõprade vahel", kas pere­konnaliikmeid
või juhuslikke
tuttavaid laipadena lamama jät-:
tes.
• Peale selle, kinnitavad abolit-sionistid
— see tähendab, sur­manuhtluse
vastased — et sur­maotsuse
täide saatmine on
,Juriidiline mõrv** ja ühes
tsiviliseeritud maas mõeldamatu
* see on barbaarse kiviaja-ühiskonna
jäänus. Ilmselt pais­tavad
nii meie riigi poliitikud
kui ka paljude teiste ,,tsivilisee­ritud*'
riikide omad sellest põhi-mõttest^
kinnipidavat, kuigi nad
ei kõhkle oma sõjajõiide ja
pölitseivõime surmarelvadega
varustamast ^ mõnikord isegi
Ja: kõrg-iste
relvadega::^, et:
püritagustele võimalikele „ag-ressoritele"
hirmu nahka ajada.
Ning nende pihta ka tuld
peaks nende reisilennuk näil
kögeriiata üle piiiri juhtuma või
mõni salakaubavedaja püüdma
okastraadist läbi pugeda. Külgi
salakaubitsemise eest ei ole ser-
•maniihtiust ette : nähtud' ning
.isegi N. Liidus ei mõisteta hari­likult;
ligemata .piirBrikkujaid
^surma.v^^'::,-;-:;^;^ :.;•••
Mis oleks siis lõppotsus? |(as:
oli Kanada parlamendiliikmeü
õigus surmanuhtluste taastamist
maha hääletada, sellest
hoolimata et suurem osa valijas­konnast,
ringküsitluste andmete
järgi, surmaotsuseid toetab?
Ilmselt
seisukohast ei
oma voiitajate soove ig-see
ei
meie
, Iga: paev
riskeerivad :kur-trelllde
taha toi­metades
või neid seal hoida
püüdes, Šeslmis^^
keskmisel eluks / syaks vangi:
mõistetud mõrvaril Hül^
niõne vangivalvuri kõri^^^^tö^^
lõikamast (kas või teritatud
lusikayarrega), kui tal selle eest
enam mingit karistust karta e!
ole? Või miks ei peaks üks
keskmine pangarööve! või kid-
Matinias Kust oma leiiinuki kõrval Punasel VäljakiEl
Möödunud-neljapäevases,,Toronto Star''-is llmiuis a r t it
, milles selle lehe Moskva korrespondent Stephen
Handelman pealkirja all ^,Soviets drop hints Red Square pilot
maybe freed soon- (Nõukogud annavad mõista, et Punase
Väljaku piloot võib varsti vabaneda) kirjutab järgmnist:
,,Lääne-Saksamaa teismeline
piloot Mathias Rust, kes oma
sportlennukiga Punasel Väljakul
maandus ja seega Nõukogude
ÕhutÖrje 1 e suurt piin 1 ikkust
valmistas; võib varsti vabaneda.
19-aastase Hamburgist-pärit len­duri
saatuse üle otsustatakse arva­tavasti
juba käesoleval kuul,
ütlevad nõukogude ameti-isi-k
u d ' \
Artiklis tsiteeritakse Novosti
üudistebüroo juhatajat Valentin'
F a l i n i ütlevana: Asi on
lõpetamisel. Võibolla veel mõned
tünnid, ehk moned paevad, ja sii
langeb otsus." Kuigi ametHkujt ei
ole Falini sõnu kinnitatud ja Rust
: v i j b i b ikka v eel Moskva
kurikuulsas Lefbrtovo eeluurimis­vanglas
vjutles äsja Moskvas külas
olnud Lääne-Saksa \ president
Riehard vön Weizsacker Rušti
saatuse üle: Gorbatshoyiga ning
arvatakšev et ta võib Rüsti endag:a
juba eeloleval nädalalõpuI
kodutee le kaasa võtta.
Weizsäckeri kuuepäevane visiit
oli mõeldud vahekordade paran­damiseks,
- mis üpris jäiseks
niuutusid peale seda kui Lääne-
Saksamaa Liidukantsler Helmut
Köhi Gorbatshovi ,,glasnõsti';-
propagandat Göbbelsi kunagise
propagandakampaaniaga võrdles.
,,ICiii lääne-sakšlased lubavad, et
Rustist kangelast ei tehta, lastakse
tal arvatavasti varsti koju minna,"
ütles keegi anonüümseks jääda
tahtev Läänemaade kommentaator
(kuulutasime seda ette: ka oma 4.
juuni numbri juhtkirjas).
Huvitavaks kommentaariks
selle loo juurde pn tartu ajalehes
' • ~ • ' — • —^ '• — lill mm I III ••III UI
politsei kätte langeiuase eest
kaitsma, kui ta juba oitia eelUB-metatud
kuritegude eest nagunii
vansiakaristusele
Edasi" 21 .juunil ilmunud artik­kel
Tõnis Aviksoni sulest, mis
oma. avameelsusega tundub
siinsele (ja arvatavasti ka sealsele)
lugejale üsna hämmastav. Toome
selle täies pikkuses ära, sest artik­kel
on ka väga huvitav.
Mäletatavasti sai Tõnis Avikson
kuulsaks artiklitesarjaga Tsher-n
o b õ l i s t N o o r t e Hääles", mis ka
Läänes tublisti laineid lõi.^
Muuseas temaga se! reisil kaasas
olnud N. Eesti sõjakomissar,
kindralmajor Roomet Kiudmaa on
vahepeal arreteeritud, süüdistatu­na
altkäemaksude võtmises.
MATHIAS RUSTI
: U S K U M A T U L E N D - ^ ^ ^ •
Võõras lennuk takistamatult
Moskva südames! Seda ei olnud
juhtunud ja loodetavasti ei juhtu
enanr kunagi. 28. mai õhtul oli see
aga ometi tõsiasi. l9-äastase
Lääne-Saksa noormehe Mathias
Rusti juhitud väike sportlennük
Cessna 172 maandus Punase väl­jaku
lähedal keset Moskvoretski
silda ning vuras seejärel Kremli
müüri ja. Püha Va^ssili katedraali
vahel asuva bussipeatuse juurde
,,parkima''. Startinud oli ta sama
päeva lõunal Helsingist. '
Alustanud lennumatka kodu-
13. mail. is
kaua kui abolitsionistid
küsimustele vastata ei
suuda, peame me siiski — olgugi
et pooleldi vastu tahtmist,: sest
teoreetiliselt võib ju neil õiguski
olla — surmanuhtluse taasta-^
mist kasvõi ainult vangi vai vuri°
te ja politseiametnike mõrvaiiii-
:se eest' pooldama. .:
Soome 25. mail, olles käinud
vahepeal ka Islandil ja Norras.
Elas Helsingi kesklinna hotellis
,,Hospitz". Keskuse ja Malmi
lennuvälja vahet sõidutas teda
Lääne-Saksa numbri märg iga
hõbedane Citroen", mille
tagaklaasile oli kleebitud Ham­burgi
lennundusklubi embleem.
Malmilt tõusis Rusti Cessna õhku
28/mail Moskva aja järgi 13.21.
Plaani järgi pidanuks ta lendama
Stockholmi. Algul võttiski Rust
kursi läände. Umbes 20 minuti
pärast keeras lennuk aga Num-mela
kohal järsult lõunasse, mere
poole ja seejärel juba itta, Moskva
suunale. Malmi lennuvälja dispet-sheritel
ei jäänud kursimuutus
märkamata. Samal ajal ilmutasid
asja vastu huvi ka Soome kaitse­jõudude
kaks radarjaama. Kui
lennuk lähenes keelutsoonile
Porkkala mereväebaasi kohalt
kui ka sõ-
Lagle Parek
(Propagandas
c. , • • • •
Noükogud^^^
agentuur saavutada propagan­daefekte
eesti naisarhitekt Lagle
Pareki vabastamisest, kes a. 1983
mõistetinõukogudevastase tege­vuse*-
pärast kuueks aastaks raske
reziimiga vangil;aagrisse ja
kolmeks aastaks asumisele.
Parek kirjutas alla temalt
nõutud armuandmise palvele ja
,,tunnistanud oma süü üles".
Tass kirjutab, et Lagle Pareki
andmed diskrimineerinud N.
Liitu. Neid kasutanud ,,kodan-l
i k V ' ajakirjandus Läänes,
Ameerika Hääl ja Vabadusraa-diod,
siis eesti ,,reaktsioonilised"
pagulased USA-s, Kanadas, Sak­samaal
ja Rootsis. Tassi järele
kirjutanud Lagle Parek kompar-
,,Võtsin aktiivselt osa nõuk.
vastasest tegevusest, mille eest
sain õiglase karistuse". Seepeale
partei arvestanud ,,puhtsüdamli­ku'
' ülestunnistusega ja lubaduse­ga,
tulevikus mitte enam sekkuda
illegaalsesse tegevusse. Seepeale
otsustanud ,,ülemnõukogu presii­dium"
L . Pareki palve rahuldada,
andestada ja vabastada teda
karistuse kandmisest.
EPL
javäelennuväljalt temaga ühendust
võtta. Eeter aga vaikis. Loo tegi
keerulisemaks see, et 12.47 startis
Malmilt Vaasast pärit soomlasele
Reijo ' Korpelale kuuluv sama
tüüpi ja värvi Cessna, mille too oli
üürinud kogu suveks rootslasele
Tjorbõn Arvenile õhupiltide
tegemiseks. Arven pidi lendama
Turku koha/e pildistama, jäi aga
Helsingist lõunasse edasitagasi
sõitma. Ka temaga ei saadud
raadioühendust. Teine Cessna
maandus Malmil 14.02. segades
Soome ametimeeste sõnul oma
sagimisega kas tahtlikult või mitte
Rusti lennuki jälgimist. Viimasele
saadeti sõjaväelennuväljalt järele
kaks treeningulennukit.,Hawk".
Rust lendas aga üle keelutsooni ja
kell 14.09 kadus tema Cessna äkki
kõigi kolme radari ekraanidelt.
See juhtus Sipoo kohal. 30
kilomeetri kaugusel Helsingist.
Rust ' t ü s s a s soomlasi,
simuleerides lennukatastroofi. Ta
laskus äkiliselt ja kadus Soome
radarite vaateväljalt, jätkates
edaspidi madallennul. Jälgede
segamiseks heitis ta ..õn­netuskohal"
merre õlipaagi.
Kümmekond minutit hiljem sealt
üle lennanud tsiviilkopteri juht
teatas kaldale, et merest tõuseb-pinnale
õli. 15.00 paiku olid
soomlased veendunud, et Rust on
hukkunud, sest ühestki lähiriigist
ei tulnud piiriületamise signaale.
Cessna rusude otsimist alustasid
Soome kopterid, päästelaevad ja
tuukrid 15.20; Otsingud lõpetati
29. mai hommikul, kui NSV
Liidu peakonsulilt saadi kinnitus,
et Moskvasse lennanud Cessna on
see, mis merre sööstnuks arvati.
Soome Tsiviillennundusvalitsuse
esindaja ütles, et kõigile
lähiriikidele, sh. NSV Liidule
teatati kadunud lennukist 28. mai
õhtul; Nõukogude Liit sai juba loo
varajases staadiumis vihje, mis on
toimumas. Hilisem tunhistab, et
Soomele näpuga näidata ci ole
põhjust. Asi on ikkagi NSV Liidu
piirivalve ja õhutõrjejõudude
suures
(Järg lk. 3)
Nr. 52
Usuteaduse Instituudi tege^
oii kestnud 10 aastat. Selle kai
ja põhialused töötati välja m
juhtivate kirikutegelaste piisk]
Karl Raudsepp'a ja prof.
Artur Võõbuse poolt, kes s(
aluseks võtsid Tartu Ülik(
Usuteaduskonna õppeka^
VIeie rahvusgrupi kirikuõpi
Jäte hulgas leidus küllalda;
neid, kel oli vastava
teaduslikke kogemusi lektori
nä tegutsemiseks ja kes
nõus rakenduma Instituudi
petööle.
Samuti selgus juba esim<
õppeaasta 1 To ro ntos,
rohkearvuliselt leidub ka nt
kes soovivad kasutada Usuti
duse Instituudi poolt pakul
võimalusi usuteaduslikuks
jaoppeks. Kümne aasta kei
on Instituudi lõpetanud 12
nendest ordineeritud töj
koguduste juurde 10 isjl
Samuti on mitmes ko
usulises töös abilistena töötai
Instituudi õpilased, kes
jätkavad oma õpinguid.
Usuteaduse Instiduudi edi
usuline ettevalmistus
toimunud kõrge akadeemi
tasemega lektorite poolt, kejj
tasuta rakendunud Instidi
kursustele õppejõudude
juhtidena. Instituudi teadusi
töö juhatajaks on algusest p|
olnud prof. dr. Art ur Või
ja administratooriks pii^
Karl Raudsepp, kuna õi
jõudena on tegutsenud prof
Jaak Taul, prof. dr. Mil
Soovik, prof. dr, Vello
mag. Andres Taul, mag. Ri
Kiviranna, mag. Tõnis Nõi
ja dr. Roman Toi. Nei
mitmed on varemalt töötj * *
Tartu Ülikooli õppejõudude
0
Israeli 32-kuulises koalitsj
valitsuses on tekitanud
tüli praeguse välisminj
Shimon Peres'e ettepanek
vusvahelise konverentsi k(
kutsumiseks Lähis-Ida tülij
muste lahendamiseks. P«
nister Yitzhak Shamir'i arj
on sellise ettepaneku tegi
välisministri poolt riigi-vaj
tegevus ja võrdne än
misega, kuna erapooletud
on korduvalt nõudnud Iil
poolt okupeeritud alade,|
dani Läänekalda ja
piirkonna tagastamist
tiinlastele. Pärast 3-pä
vaidlust ei jõutud kokkuh
ja peaminister ähv
parlamendi laiali šaatm|
milleks ta aga parlament
j alikku h ä ä I te enamu \
saanud. Peres'i tööpai
kuuluvad parlamendil?il
nõudsid Shamiri tagasiasi
ja tema asendamist Peresj
Kuigi peaminister Sl
populaarsus Israeli vali jj
nas on tunduvalt lanj
keeldus Shamir lahki
peaministri-kohalt, mille
rotatsiooni korras praj
koalitsioonivalitsuses olle
ed kuud tagasi. Ta tegi 1^1
korralduse Israeli välissj
dadele teatamiseks
l ä b i r ä ä k i m i s t e kav
tühistamisest. Korralduj
taselt teatas aga välisi
Israeli saatkondadele, et
rentsi algus on ainult!
lükatud, kuid mitte tühi^
Varemalt toimunud sj
läbirääkimiste tulen]
Peres'e ja Jordaania
Husseini vahel jõuti koi