Vaba eestlane , July 14, 1987

              Lk. 61 VABA EESTLANE teisipäeval, 14. juulil 1987 - Tuesday, July 14, 1987 Nr. 52 Nr/52
on
east
Suurtulemusi
• Stokhplmis
Nn. juulimängud Stokh -
staadionil iga) aastal on aliati and­nud
suurtu|emusi.
Rootslane PatrikSjöberg püsti­tas
kodupubliku juübelduse saatel
uue maaiilmärekordi kõrgushüp­pes
2.42-ga. Endine rekord oli
venelase Paklininitn^
timeeter vähem. SjÖbergpn, hüüd
kahekordne rekördiniees,kün^ ta
käes ori ka niöodunud; talvei
hüpatud siserekord 2:41. Samadel
võistlustel jooksis itaallane
ta tänavuse tippaja 10 (M^^
c 27.26 v95 V ü 1 etades oma
isiklikku ja Itaälia rekordit
erakordselt suurelt — 18 sekundi- :
gä. Kanadalane McGloy lõpetas
jooksu seitsrnendana ajaga
28. [3;64, ka mitte halb tulemus.
Väncouv^rlane Dave Gannpbell;
kuigi jäi seitsmendale kohale.
: parandas oma tippmarki 1500
meetris ; enam kui sekuridigü,
saades: ajaks; 3.38.69: Kanada
päriim naisjooksja;; sel distantsil
' Lyiin "Williams jooksis vaheldu­seks
30p0, meetrit ja kaotas:
üllatuslikult kahe sekundiga
; v õ i s t k o n n a k a a s l a s e l e CaröTe
RouiIlard'ile. Platseeringud - ^ 9:
ja 10. Kuigi nimetatud saavutused
on Kanada oludes tubl id, näitavad
platseeringüdt 7.—10. rahvusva­helises
sutirkönkurentsis, 'et
Kanada kergejõu^^^
reldes muu maailmaga on üsna
nõrk. Mohed erandid (Johnson,
McKoy. Ispjenko) ei paranda
üldpilti kuigi palju.
lane Steve Cram. kelle
Spordist lühidalt
Rahvusvaheline Olümpiakomi­tee
jagas olümpialiikumise eden­damise
eest autasusid. Kõrgeim
autasu riigile, organisatsioonile
või asutusele (Olümpiakarikas);
määrati Prantsusmaa spordilehele
,vl'Equipe'-, kõrgeima autasu
üksikisikule (Olümpiaordeni) said
400 ja 800 m ölümpiavoipa A1-,
berto Juantorena (Kuuba), maail­makuulsa
olünlpialeksikoni pea-autor
Erich Kamper (Austria),
mäesuusatamise olümpiavõitja
Jean-Claude Killy (Pr.)rtakistus-^^
jooksu olümpiavõitja Zdzislaw
Kržyszkowiak (Poola) ja Prant­suse
olümpiategalane, Pierre de
€oübertini sugulane Geoff-Roy
de NavaGelle. Olümpiaordeni sai
ka IlHFi endirie presedeht;
praegune aupresident William M .
ThayerTutt (USA), kellele autasu
andis üle Juan Antonio Samaranch
isiklikult. ..Vastutasuks** andis
IIFi president GüntherSabetzky
Samaranchile diplomi, millega
KOKi president kuulutati UHFi
auliikmeks. (Märkus: IIHF on
rahvusVaheli ne jäähoki 1 iit).
3 m/sek. Sisuliselt on seadeldis
võrreldav jalgratturite treeningu-pünktiga.
Uuest basseinist on
ja sõu "
Valmistudes järgrnisteks olüm­piamängudeks
hakkavad USA
ujiyäd harjutama raalijuhitayas 25
meetri basseinis. Vastuvoolu
kiirust saab selle kaudu tõsta
nimel on ühe miili maailmare-.
kord. püstitas 2,16.19-ga 1000
meetris uue Stokholmi staadioni
re kord i : Aeg on neli sekund it
nõrgem kaasmaalase Cõe maail­marekordist.
' ] ' -
Praegune maailma parim kesk-ja
pikamaajooksja, marokolane
Said Äouita. kelle nimel ori
maailmarekordid 1500 ja 5000
meetris, oii..Maailmamängudel^*
, Helsingis väga lähedal kolman­dale
rekordile. Ta võiduaeg ühes
miilis 3.47.16 on kõigi aegade
teine tulemus ja ainult 0.44 sekun­dit
nõrsem inelase Steve Crami
maailmatippmargi^t. :
Sue Lee Vancouveri.st. püstitas
suurvõisiliistelQslõs uue Kanada
rekordi haiste lOOOO meetri jook­sus
ajada 32.07,17, mis on eelmi­sest
rekordist parem li|:emal^ 16
sekundit.
; luuni alguses korraldati Tallin­nas
nn. Vanalinnapäevad, millede
raamis toimusid esimesed Eesti
lahtised meistrivõistlused inva-spordis
(invaliididele). Kolme
päeva jooksul võisteldi ujumises,
ke rgej õust i kiis, istevõrkpal 1 is,
ratastoolisõidus ja autode vigur-sõidus.
Võistlejaid oli ka teistest
Balti riikidest ja: Venemaah. •
Mõninsaid tulemusi võistlus-telt:.
Amputeeritud jalaga Keila
mees Arvo Klement viskas
•granaati 40.84 ja oda 27.04 ning
tõu kas ku uli 9.08. Meeste, uj umi se
kahel alal '(50 ja 100 m)
võidutsesid Eesti sportlased,
naistest oli kiireim moskvalanna
Emlina. Teateujumise võitis
:i,samüti 4 X 100 teatesõidu
s ratastoolidele.
rata;;tool idcle. rstc-võrkpallis
alistas Eesti leningradi 3:0: Parina
naisvõistleja oli lätlanna Barkane
kahe võidu ja ühe teise kohaga.
Juunis toimus 16. korda 7,2 km
pikkune jooks ümber Tallinna
lähedal asuva Harku järve, Esi­mesena
tlnisheeris Eesli parim
laa jooks ja Toomas Turb:
möödus 120 aastat eesti
raskejõustiku rajaja Gustav
Boesbergi sünnist. Seda tähistati
mälestuskivi panekuga 29. mail ta
sünnikohas Palmses.
Ungaris peetud allN^eeorie^tee-rumise
karikavõistlustel tuW ^
võistkonna hulgas esikohalei Eesti
koondis, võites ka neli esikohta
individuaalselt.
. 1 .
Pärnus sattus poiste kätte vene
õpilase kalender , ,Tovarishtsh'-
(,,Seltsimees'* — sõna mida kom­munistid
ei olnud veel ära
reostanud''); Kalendris jutustati
Inglisniaal alustatud pp^
mi sest , ,Junõi rasv etshik'-'
(v,Npor luuraja''
Scout"). Asjal oli juures väga
tugev ,^lääne maik" ja poisid
1 palusid ühte õpetajat tellida neile
äsja vene keeles ilmunud vastav
käsiraamat. Poisid õj ^
Pöeglaslte Gümnaasiumis.
Nii algas esiitiene skaütrühm
Eestimaal $uvd 1912 P
lühma vanemaks ja
julgustajaks oli kohalik eesti
vokaal Aleksander TatnmanB,
kelle poeg Ervin oli üks poištestv
Rühma juhiks valiti lätlane
Oeorg-Eduaixl Viksh-Sobolevski
ja ^esimesena alustas tegevust
,,hundi'' sälk (,,Hunt*^^^^^x^
esiniene salk: Bröwnsea saare
laagk^). Hiyem 11^
ka Pärnui Kaubanduskooli poisid
ja liikmete arv tõusis kulminat­siooni
ajal lÖO-ni. Rühm harjutas
marssimist kooli võimlas ja õuel^
iBatkas I rivikorr^^ tegi tuletõr-jeõppust,
sooritas niitmesuguseid
erjala-katseid ja korraldas pidusid
;.,Olgii mainitud,'
Järgmisel aastal, kui Pärnu
olid õrnale soetanud
mingisugused improviseeritud
skaudimundrid, külastas rühma
juht Viksh-SoboleVski sugulasi
Riias — endastmõistetavalt skau-mis.
Linnas läks jutt lahti, et
Riiga on ilmunud üks jaapani len­dur
ja poiste parv jälgis teda, kuhu
ta iial ilmus. •
Üsna varsti selgus, et jaapani
lendur on lätlane — skautide
pealik Eestimaalt Pärnu rühmast.
Nii ailgas skautlus Lätimaal Riias.
iAasta-arvüdes dn vahetevahel
segadusi — ei ole paris kindel et
Eesti skautlus algas aasta varem.
See on aga päris kindel, et jaapani
lenduril ei olnud eelmisiel suvel
veel skaudimundrit.
Samasugune aasta-arvuline
segadus oli ka Eesti skautluses
veidi hiljem ^ kas skautlus algas
või: 1917
BPj^erekond, vasakult tültremees ja
Peter. Väike jk)isipõnn ema ja isa v
pojanaiiieja
te asjade lahendamisel tuleb
jälgida dokumenteeritud andmeid.
Aga me ei tea sedagi, kas enne oli
muna või kaoa, kes selle muna
munes.'-'
lüüasaamine Preisimaal tõi üsna
varsti sõjasündmused Eesti
piiridele. 20. augustil 1915 oli
saksa laevastik Pärnu lahes ja
pommitas linna. See põhjustas
Iide evakueerimise
rühma eestikeelseks
Alanud Esimene Maailmasõda
mist Viljandis j a Tartus, kus "tek­kisid
ajutiselt ka skautrühmad.
1916 kui rinne oli seiskunud,
vene armee toodi; koolid tagasi • 'Pärnu^ jä­ime
jätkus seal; 15.
oktoobril 1917 olid Pärnu koha!
saksa tsepeliinid ja põmmutašid
uuesti. Nüüd evakueeriti güm­naasium
Muüromi linna ja sinna
see jäigi: Venelaste lahkumisega
muutus skaütrühm eestikeelseks
ja võttis varsti oma lipu värvideks
/ajge.
Kanada sünnipäeva tunnustus
paremale: Ants Vommy E,K.|
David Johnson, kõneleja
E.K.K.T. ja Erna Relvik, E 1
tunnüstüs-aul
Neljapäeval 25. juunil toimus
Toronto raekojas tunnuslus-auhindade
jagamine 120-le isikule
Metro Torontost ja Distriktist,
Kanada Päeva komitee poolt.
Tunnustused anti vabatahtlikele
abistajatele erinevatest organisat-;
sioonidest; Nende hulgast said
tunnustusi kolm Toronto kaas­maalast:
Erna Relvik, John Tan~.
ner, Ants Vomm.
Auvalves olid noored mercväe-kadetid
ja saal oli selleks puhuks
lilledega kaunistatud. Avasõnu ja
tervitajaid oli mitmete poolt,
nende hulizas korraldava auhin-
9?
ii
Äsjamöödunud kesk-muusikapublikiil
ja eestlasil
maineka Eesti Filharmoonial
Tõnu Kaljuste taktikepi all.
Kuigi E. Filharmoonia Kamj
me r koor käesoleva! puhu:
esrnakordselt Rootsit külastas, oi
selle kontsertesinemisedulatunu(
paljudesse euroopa riikidesse!
niihästi idar kui läänepoolses osa|
ja see on esikohale tulnud mitme
rahvusvahelisel või.stlusel.
Koor alustas oma tegevu!
Tallinnas lastekoorina nimegi
„Ellerhein'• juba 1966 prol
Heino Kaljuste juhtimisel ja jätka
sama nime all tegevust harrastuJ
koorina alates 1974, j uba Tõnl
Kayuste taktikepi alL Alates 198|
kuulub koor elukutselise kooril
Eesti Filharmoonia juurde jj
kohustub 88 korda aastaf
esinema.
On ilmne, et Eesti Filharmo(
nia. Kammerkoori kutsumise
rootsi koorimuusika suurel
aastasündmusele Körstämnj
1987" Skinnskattebergis 12.-1'
juunini käesoleva! suvel või
Järgneb