Vaba eestlane , March 22, 1979

              Nr. 23
Nr. 23 vmk pgSISÄE a/ijapto®!, ^..aaptsi W^^^ ltai$day, Mss^ im
lentaarid
ittv nimekas ajaleht
feial Post", mis t^elefe
[aianduslike kütuste
iidega), pühendab omä
[umbFls pikema feirjuti-
Mriknte juhtkomiale»
listlike riikidega läbi-nendega
suhtlemises
kahepalgelist taktikat,
lentaatori Peter B r i -
ftlušobjektiks on eriti
Eaani Mrika peapüs-
Scott, kelle kohta Brl-
|. et ta on kapitalism!
lega seoses ka kapita-it
seotud demokraat-te
süsteemi vastu. Suid
ei kritiseeri ainufiOksS
jkiriktt juhtkonda vaid
isse patta ka Kanadai
1, luteri, presbüüteirf
juhtkonnad,
(ide omapärasied seisu­sid
eriti kujul^t M j u -
id broshuüris. See pub-
Ke kiriku poolt 2. kuni
riid korraldatud välis-
Inia ajal, mis lavastab
ill „Kii2nme päeva
lesehitämiseks". Selles
In^takse, et Kohnan-rahvad
nälgivad selle-leie
elustandard on lii-üdasi
kinnitatakse, et
laades kddanlküd on al-rahvusvaheliše
m^Jaii!'
tulemusena, müle ees-
[)le rahuldada immkon-
Selle süsteemi alusel
puudujääke profiidi
ling samuti saastatäkse
Ja orgamseeritakše sõ-
|taotlemise eesmärgil.
is toonis koostatud
küsitakse lõpuks, kas
)imalik seda olnkordsi
Is meie saame sõjama-litamist
pidurdada? Kas
saastamisele piiri paE-tie
saame täBstada iette-nad
ei vallaudaks süi
ei rakendaks^ nende
ivapalgalisi töölisi FiM-Lõuna-
Äafrikas? Bros-et
seda yõimalust e i
[t meie elame mngavas
brošhüür propageerlfo
ie Uusvasakpoolsete fs-
)ert Marcuse teboriaidi
id kaares mööda Marss
et kapitalism tekitab
jtüranniat, ütleb Brime-
^üri peamiseks eesmär-leerjka
vastase propa-bmine
ning samal ajal
jakse kollsktiviseeritud
lu, piiratud rahvasvahe-idust
ning hindade ning
pte määramist polÜtilis-jste
poolti Teiste sõna-
{ommunistlikn süsteemi
5t, mis On kujundanud
J ja Aafrikast juba õn-
Innad. '
k võifes lisada, et juht-kohalikud
kui ka rali-
|5cl, on juba aastaid oi-märklauaks
oma hailv-
: pärast, mis ei oska
kangut anda Venemaal
luelule. Vaba maailma
lid oma nanvsuses arva>-
avanevad kommunis­es
töötades suuremad
raudeesriide taga ela-lele
õigusi välja kaubel-
;nised kogemused näita-
|ik need lootused on pet-masendavam
on luge-tiadä
kirikud oma bros-
|keerivad süsteemi, mil-elavad
ja mis nefle kõik
kätte on andnud.
Ivuu vallutamist o5i see
|e Ühendriikide tehnoloo-kui
maakeralt yälja-complitseeritud
aparaati-statud
maailmarunmisõi-
Cer I jõudis 5. märtsil
biteri lähikonda Ja saatis
ierale lantastilisblt huvi-
Jiäid fotosid, mis ei anna
J oletusi teha mitte ainult
[innase ja koostise kohta
^da senisest tunduvalt
ka maanmaruumi sala-sürdub
Jupiteri juurest
leet Saturni juurde kuhu
1980. aasta novembris.
|ei ole veel kõik. Voyager
ib Voyager II, mis jõuab
^urde 1981. aasta augustis
mm mm «mm
¥ÄLVEAIIST
U. jÄ 25. mBism dff. Msdey,
SL mSsitsi | a - l.
Kmtsm, tel' TO^M,
T.
ekscainihiiid^d
õ!Pib praÄgui teist aastat
imxiio tiJIkoolis kaubaadusalal.
Ta on eriti tugev olnud mateimaar
titaas ja, järelikult simnbrid olid
põihjuse^, miks ta valis sellele
<sau2cuit$eSe ettsvaimistamise: Om^
ti on rt© ikutsöval&u ikõrral tal
oSnud hmi öigt^teaduse vastu ja
mi ta t ^ i g i parast jõulu sisiseas-toMflsanii
^Taranto Osgood©
Halli päi^senu^iks. Sea eksam
tmmis lütotel lauj^iöval gorniojäl.
göie irõtnaisöga, mida tuli :tö5
uuesti-teha.
mi ainetes oli inglise beel ja kir­jandus,
ning ajaajs oli üsna mitu
tundi. Möödunud sMaisl sai A.H.
Klngissepp oma eiksamiliinded
kätte ja n ^ d olid 99 pluss.
Prae^ on sioomiehel kaalutle­da,
kas jätta senine ala ja alus­tada
«õigusffceaduse alal, või jääda
kaubanduse alale, kus raamatupi-dajaü
on ala^ kindlustatud töö-
® 14. ja 15. veebruaril esitas
l^ootsi Raadio. Sümfooniaorkes­ter
StcMioImis Kontserdimajas
isaiks eesti.helitööd: Eduard Tubi
m.-5. sümfoonia ja Kodu-Eesti
helilooja Arvo Parti „Gantus in
Memdry of Benjamin Britten",
juhatajaks oli iNeeme Järvi Ta
linnast. Seoses seille Rootsi eest­laskonna
muusikalise suursünd­musega
korraldas Eesti Kultuuri
Koondis Stokh^lmis kirjandus
muusikalise pärastlõuna, kus
Harri Kiisk kõneles Arvo Parti
heilitööst ja Eduard Tubin oma
sümfooniast.
Alberta ,.Fpee F F C Š S M&^n mWmm^* msidas-im. a. Jaanuasi »J*Qvbris kahele aeSaeMillJeSe
alÄva artikli ,Jteg8«iei?. A. profile of Jan and Peter Ojamaa". ^ on kuulutus: Gree-
.tings From ,,Eest| Einssgäaeip* j a Ä s t loojW 1978. aastal ning õsanit-
" ~ ' ^^ife vaps onm teja ^.htoato"
Artiklis fidrjutatakse, ©t Janet
ja Peter Ojamaa õa mm abielia-paar^
keI'on suur unistus, ünis^
tuult tõkestava planguga. Ainult
yasBkad^: .Jsalt^' •ilma
eest varjualuses.
tusdks on, ©tÄsfeoitl kasvartatak-1 Pinzgaueritd, kes on maksa-s
© Alberta maji^teetlSke mägede või shckolaadivärvi; väljaarvatud
jalamE pinzgaüer tõugu ksrja. j nende valge' tagaiosa J a saba, on
Nende leminikpisrk^nd on Knc-her
Creak^i ja Watertoa I Ä ®
National Paik'ilyalhemaa.
Piraegu, 'kuni. neü on' küllalt ka­pitali
oma unistuse tõeliseks te»
g©misto. -kasvÄfWd nad väikJ^
puJmsttõufu pinzgauer ikarja
üiies väijceses lamüs LegalSs, Al-bertas,
rak asub umbes tunnise
s^idü käügiKsel
ta valitsuse juures, j a n ^ (Jan)
on kodime ja hoolitseb oma
Eiefid ise ntotafe.:
tü omab Madesmilisg kmadi loo­made
tervishoiu alal ja omab ko­gemusi
mis saadud suures loomas
de. kliinikus Alberta lõunaasas:
nii ta cn väga kvalitseeritud kar­ja
eest hoolitsema ega pole vaja
kutsuda veterinaararsiti sama sa­geli,
kui nende naabrid seda pea^
vad tegema.
Jänet tutvus plnzgauer tõugu
karjaga oma isa Fred Breohteli
kaudUv Ta oli likš esimesi kanada­lasi,
kes importeeris ühe pins-gaueri
lehma Austriast. Ta oli ka
esimene Canadian Plnzgauer As-sociation'i
president ja oli koos
abikaasaga peamised Internatio­nal
Pinzgauer Gongressl korral­dajad
möödunud suvel Calgarys.
se­ast
ja ühest pullist
võitsia feaks tshesmpioni auhinna
ja võistlu-
1
Insurance
Agency
^ WSSTMORE Dr., Süite'
ResdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
^^•^.' kari "oma ' iseloo­muliku
vaHge tagaotsaga ol5
esimesena arentatud Austris^
. Pinzgaus, SalzburgS lähedal.
SeaJt nad levisid Baierisse. Prae­gu
on suurim piinzgauer karjade
kasvataja Lõiüia-Äafrikä, Kuid
need on saavutamas populaarsust
ka Ameerika Ühendriikides^ ja
suurem keha kui herefordl. ja an-guse
locmadei. mistõttu tulemu­seks
<m suurepärane ärilooma
sefeund, See on ka Ojamaade kin­del
arvamine. Nende ristsuguti­sed
pn piiižgauer-herefordi iiüb-rjiidid,
kes.oanayad kaJje^^ Ixead
iseloomujocned.'
- Austrias j a Baieris on plnzgau­er
kaiheoj^t^r^^ locMfn.. N ^
aimavad^. I>toa ja;iiÖ,'ning:. on
sioorenm^^^^^^^^e^^ yeploomadeks.
Kanadas olevat n ^ peatähtsus
parandada sooliselt tradUtsiitxwiili-si
lihaloom!.
7 See tõug on alles uustulnuk
siin maal. Esimene lehm toodi
siia Austriast alles 1970-ndate aas­tate
alul. See oli viimaseid mitme­suguseist
eksöotilisist^^^^^^^
tõugudest. Just siis ku! Põhja-
Ameerlka karjad kannatasid turu­hindade
madaluse itõttu majan­duslikke:
raskusi .
Ojamaad ja, Janetl isži Fred
Brechtel olid esimesed känadalas-te
hulgas, kelledele hailskasid
pinzgaueri lehmad meeldima.
Teatud aja see oligi nagu nende
perekonnaäri Kui isa Fred öli
selle Kanada ühingu presidendiks,
siis tütar Janet oli talle; sekretä­riks.
Nüüd on Janet Alberta ula­tusega
ühingu direktor: ja ta abi­kaasa
Peter Kanada ulatusega
ühingu direktoriks. Fotod, ajale­he
väljalõiked ja aühimiad nende
kodus näitavad neiide tegevust
pinzgaueritega.
Nende uhiois jaTöõmon nende
neli .
Fmegu on Kanadas umbes 5C0
pinzgauerite kasvatajat, enamus
neist feimerid Albertas ja Sas-katohewanis,
kuna kari koosneb
umbes puhastveM loomast,
kes osaliselt on importeeritud jä
osalt juba Põhja-Ameerikas. sün­dinud.
Osalise puhtuse, protsendl-arv
on 50Ö0 ümber.
'wmmimmmmšmm:
^ :crfEVROLET ? Ö & Š M O B I L E !
IlÜBERTSON MOTORS LTD
^ 1555 ' DANFORTH AVENUE
TORONTO. ONT M4J'lN7
TELF.P'ON 4 6 f M 1 3''5
on praegu vuspu-pulli
prbviritsa Record
of Perfonmance katsejaamas E l -
lersliels, Edmontonist lõunas.
I?ats^*aam töötab koostöös Alber­ta
Äoolikatsefaimiga. Seal ta-hetakse
anda. pirizgauereile kui
tlpipkarjale eriti kõrge hinnang j ^
tunnustus. Ja lõpuks loodavad
Ojamaad, et nende elu ei keerleks
ainult pinžgaurifce ümber, vaid
ka neile sissetuleikut.
pidulik E.¥.ciiistfipäevcitäh^
O l T i ^ (VE) r - E e ^ ^
(^Üa^onua yäibika ^l>kk^^
CeuterU nuiimdeis la^ae^^^ on; ase$
leidimd trÄiooimine^^i^^ IHÄp^^ok. , J ^ u ^ ^
ruumi mugavasse nii]|5össe kogunes s^õfatiiliUe 6^
kes koos väljastpoolt tulnud külalistega veetsid kolm tuncU
helises nteeleolurikkas õbkkoBinaš.
Pärast 'õhtusööki tioimus Kristall dimii, et mõjutada Kanada valitsii-
Saalis pidulüj aktus. Aktuse avas
(Algus lk. 2)
Ja jätkab sealt kõigt eeMmste
haselt reisi planeet Uraan! juurdle
kuhu ta peaks jõudma 198@o aasta
jaanuaris.
Terve rida. rahvaid on tusädnuS
huvi Voyagen reisi kohta ning on
esitanud vastavaid jsreEpärimlsi»
Ainsana on seni vaikselt eemale
loidunud N. Liit, kes
oma viletsa tehnoloogiaga
Tiikide kõrval maailmaruumi uuri­misel
pidevalt tahaplaanile. Ent!
suureks prestiizikaotuseks N. Lii­dule
oli ameeriklaste reis Kuule,
mis toimius juba kümme aastat ta­gasi;
kuna venelasled pole seni aja
ni jveel nii kaugele jõudQud, et nas
oma aurahadega ülekiiiyatud kos­monaudid
oleksid Kuule suutnud
sabata. Moskva on katsunud oma au
päästa mingisuguse müstilise apa
raadi Kuule saatmisega, mis oleyai
seal Tassi andmetel mulda üles
kraapinud ja toonud seda Vene-maale.
Kuidas selle mullaga lood
tõeliselt on, pole keegi suutnud
selgitada. Läbi Maas! on
da mõnele läänemaailma inimesele
näidatud kuik Maasi alla võib pan­na
ka tagahoovist üleskraabituo
ja
Ladina-Ameerikas,
usub Janet, et Lõuna-Ameerlka
võib kujimeda ,iseemnele" ja pu­hastverd
loomadele lubavaks t u ­ruks,
mis Kanada karjakasvata­jaid
peaks huvitama.
Psnzgauer on kerget! kliimale
kohanev ja vastupidav loom, kes
on parim igas antud oliakorras,
milline see ka ei oleks. Generatsi­oonide
jooksul on loodus teinud
ange valiku nende loomade vor­mimisel
Austria Alpide mägikar-
S ^ l on öine temperatuur
Ihedal vsõi isegi alla !kül-mumispunkti.
Päeval on mägedes
aga; väga kuum. Lõuna-^Aafrikas^
se valitlgi need loomad just nen­de
kohanemise fbõttu kuumuseie
ja sagedastele
miadel .põhjustel on
äratanud tähel^ahu ka Lõunar
Anieerika kairjakašvatajät© hiul-
Kuid Venelaseta ei ole siisklüks'
kõiksed Voyager'i reisi suhtes
M^d e! pööra otseselt ünüormatsioo
ni saamiseks Ühendriikide poole
vaid hangivad seda Prantsusmaa
I^ndu — nilütelda tagaukse tehn!
kaga. „Saure kodumaa" prestiizh
on nii kõrge, et see ei kannata otse
kaid samal ajal nii madal, et kasu-i!;
ab oma petliku sära üleval hoidl-
Nende eesmärk on 150-lehmalir
sie kari, mis on kolm korda PTQB-giisest
suurem. Nad tahavad omar
dä Poüiastverd karja ja selle kõr­val
aretada teist, ' mis läheks
müügiks. Kuid esialgu! kavatse^^
Pet&r pidada ema linnas olevat
töökohta, kuna Janet hoolitseb
oma loömade. eest. Nagu paljude
noorte farmerite juures, ka neil
toetafe: väljaspool o l ^ töökoht
faimi majandamist.
Kirjutuse juures on näide Oja-maa
pinzgauerist lumisel maasti­kul,
teisel kari lumega 'kaetud väl­jal
ja kolmandal J . Ojamaa oona
„headele lehmadele" koretbitu et-teandmas.
;
se liikmeid, et Madrid'i komisjonis
dr. J.Kruus,l5kesiH%ti^^ esindaja selle
komisjto täieõiguslikku üikmena.
Eesti vabaduse eest langenute
mälestamiseks sai sõna R. Piirvee
ja; fcõusti leinaseisakuks.
Oiitario parlamendi nimel tervi­tas
kultuuri ja heaolu minister Ru-benBaetz,
kes pidas meie noortele
hoogsa kõne ja tuletas neile meel­de
säilitada kultuuri, miila juured
ulatuvad Eestisse. . :
Aktus lõpetati rahvushümniga.
Järgnes koosviibimine, kus Toron­tost
külakosti tooma tulnud tütar­laste
kvartett j,Jaaniko", koossei-sus
Y. Maimets, K Maimets, S.
Siitam ja L. Tiismaji, jätkasid seale
meeleolu kultiveerimist, mida nad
olid juba suutnud luua aktusel esi­nemisega
ja õhtusöögil ettekantud
ajakohaste lauludega.
Aktusel Linda Värve deklameeris
Juhan Liivi luulet ja Karin KrUus
luges ette katkendi A. Kivikas'e
romaanist Nimed marmortahv­l
i l " . Kogu õhtune tegevus vüdi lä­bi
Toomas Everti juhatusel.
24. veebruaril lehvis sini-must-'
valge Ottawa linna raekoja lipu­vardas
ja Ottawa liimapea Marion
Dewar kuulutas 24. veebruari Ees­ti
Päevaks Ottawas.
et 24. veebruar mitte üksnes enam
ei tähenda vabariigi aastapäeva
kui niisugust, vaid sellele päevale
oh hüüd lisandunud mitmeid uusi
täheiidusi. Selletõttu on nüüd ka
meile langenud rohkem kohustusi
kui seda oli seUe päeva tähistami­sel
vabas Eestis.
. õhtu peakõnelejaks oli Ottawa
Eesti Seltsi esimees Aavo Kimmel,
kes rõhutas, et, Helsingi deklarat­siooni
allakirjutamisega andis
Nõukogude Liit ayaükult lubaduse
rakendada praktiliselt kõik need
punktid nii nagu need on iiles loet­letud
selle lepingu „kolmandas
osas". Nõukogude Liit on seda äga
ainult tõlgendanud omakasu seisu­kohast
väljudes, ja sellepärast on
ta jätnud täitmata kõik selle osaga
seotud inimõiguste põhimõtted.
Helsingi deklaratsioon on andnud
siinsetele eestlastele ainulaadse
võimaluse töötada koos Kanada
parlamendilükmetega, et sundida
Nõukogude Liitu austama inrniõi-gusi
üle terve maailma. Ottawa
eestlased on juba aastaid töötanud
käsikäes kohalike inimõiguste or­ganisatsioonidega,
ja korraldanud
I päevakohaseid nõupidamisi ja on
nüüd ettevalmistamas memoran-on
need loomad
.e-
Nii on Ojamaade peakari kaits­tud
ainult h ö r ^
Äsjavalitud Vancouveri Eesti Seltsi juhatus. Ees vasakult pare-ss
Leo Morel — abiesimees; Linda Rumnm-— laekur; Arnold
ü — esimees; Harry Muld — sekretär. Taga vasakult paremar
abisekretarj.Ärdo
KINDLUSTIJSTE1Q3
•im Bathurst' St,^: 4- kori
(Bathurst^t aäir)
^53-7815 :Ja
653-7818
— noorteala korraScialffi..
Karl Pae on Vanoouveris mitmel
viisil teeninud eesti ühiskonda. Ta
on tegev olnud miknes organisat­sioonis
ja oli mitu aastat Vancou-
_ veri Eesti Seltsi esimeä. Siiski on
I tema kõige enam tüiÄd Oma
midega,. niilled?ga ta on loe
„arMivx" Vancouveri eestlaste
ehist E l o l e sündmust, mida Karl
Pae ei Äefihnis jäädvustanud. Nü
siis toimusid 10. ja 11. märtsil Va
couvm Eesti Kirikufohdi feorraldü-sei
järjekordselt t Ä a m.a. helifil­mide
etendused. Pika ja huvitava
kava kõrgpunktideks d i d põhjali­kud
ülevaated tuntud seltskonnate­gelase
Rudolf 01ljum'i ja kauaaeg­se
Eesti TäiendusMl õpetaja ja
Ädele W i jmibelisünni-
$32.
$18.
1 f.
$35.-.
$19.--
$10.56
MUTUAL .FTOB,^to
Telefon
Öhtul^^^ö^
laulüansÄbli ,,Kaja" esMe-n^
i^t möödunud suvel. Teiste fil­mide
hulgas olid ka Häwai pildid
huvitavad, laekus K i r l to
fondile aihii^
24.märtsil toimub • Vancouveri
Ungari Klubis ,,kevadfeäbaree".
„Kaleivala" noorteteater lavastab
Qsfear Lutsu ,,Ka|>sai>ea'SM^
vad mitu lauluansamblit, nende
Mgas ka .TOi^asun", V a ^ ^
?esti Seltsi Rahvatantsu Rühm ja
A. Kalbus
nevad nii eraldi kui koos.; Tantsu­muusika
on kabareeatmosfääriie
sobiv. Kohal on saadaval jooke
baarist ja suupisteid. Algus on kell
7.30 p.i.,j^äsmete hind on $5.00.
Ungari Klubi aadress on 728 Kings-way,
Van(2ouver,%.C. P^^
saadaval kõikidelt rahvatantsija­telt
ja näitlejatelt " : •
Vancouveri Eesti Seltsi Rahva­tantsu
Rühjna ja Vancouveri Eesti
Seltsi ühiskorraldusel toimub Mai-pidu
19. maü,esinduslikus Harbour-side
Holiday W. Has^
tings St. Korraldajad loodavad roh-kearvulist
osavõttu Vahcouveri lin­na
ja ümbruskonna Icaasmäalaste
on VJa.S. rdiivatantsu
esinemisi, ning tantsuks
mängib inele^estior^
Eeloleval suvel Los Angielesis toi­muvate
LääneranmkuE;esti^^^
vade ettevahnistused on täies hoos.
Põbjapoolse Lääneranniku noored
, Seattlest ja Vancoü-ad
rahvatantsude
ühisharjutuseks 31. märtsü Seatt-le'i.
Ohtui esinevad kõik rahva­tantsurühmad
jä kohalik läti rühm
Seatle Eesti Noorte &bi|^^^^ Läti
,1 E I P O S T I G A
muudatus 40 centi. üfäiknumbri hhid 10 cezM.
Kfiiiada aadressidel© palume mErMda ,J>OSTÄL C501D1"
Ü8Ä aadressidele „M»'CXM3^
JVee Estonian PablMers nimele.
oa t@//lfnf)9@
VABA Ei!
Stn;C,
pJ3M7
EESTLANE aastad /
ii
.—. lyiišnise k a t t ^ 1 ^
jm