Vaba eestlane , March 22, 1979

              Nr. 23
Nr. 2$
Kaugelt üle pikkade aastate ko­dumaade
külaskäigule saabunud
©eštlase silm eksleb masendunult
autoaknast möödalibiseval maas-lakul.
liagunenud või kokkuvaiis©:
nud taluhooned, ümberkukkunud
alad, mädanenud kaounekke^
viltüvajmiüd ja kurvaSt konujtava
wSiinapostSga ning
õunapuuaiac
talurahva traagÜIsest minevilmsil
ja suurtest hävttusaktsloonldest
30 aastat tagasi. Ühe ööga küüdi­tati
Eesti taludest ligemale 60.000
inimest ja saadeti loomavagunites
Siberiss© | asumisele. Suur osa
Eesjti põlistaludest
läbi aastasadade
rooks ja jõuallikaks hävitaü jär^
su, halastamatu ja terroristlikra
aktsiooniga. Nende inimene süü:
nad olid: vlsav J % ^ ; € n n ^ ^
tooga oiiaa talumaad
korralltod to^^
kult kindlüstaimi^^^^^
ku riig^orra
nm T 2 ^^
matu. MiirdmltKB. .Ja. o m i^sels-vuse
säilitanud põlliune^te klas-si
jäägitu väijaradee^mine. Tun­dub,
et-seEe aktslobis! läbiviimisel
võeti Kremlis arvesse mõfiemald
tegureSd. Kui 1941. aasta küüdi­tamisel
saadeti sumalaagritesse
d^aüselt läbitöötatud plaani ko­haselt
e@sti rahva juhtkond ja ak.
tiivsem element, siis 1949i aasta
tsIuomanSke küüditamine oB ka­vandatud
eeskättt eesti rahva vü-mase
jõuallika — iseseisva ialu-hävltamiseks.
Siin ei- saa
niivõrd kommunistlikule
tuginevast; jpoliitsii-šQst,
hävitamise^, ja kominmilstli-ooaa
imperialismi huvides
eestlaste põrmu trainpimisest
selles loOtusffii, e i ' iaad;
enam ^ tõuse.
SeosBS'. s€ie>eestt: rahva
.23. märtS; 1949. Paar päeva varem on E e s ^ 134.208 asuste^ talim. Faar:nädM2tt hüjem loetakse
neid 115.00Q ümber: iga seitsmes ti/]Iu on tühjaks Jäänud. Mis juhtus 23. märtsi ja paaril järgnevaS
päeval 30 aasta ee:^? Seda, mis jmitus Euusmäe valas Võrumaal, kirjeldab valla kommunlstlil[aE
parte! sekretär ZhiSkiiil'30.# ametlik
. .Koosoleku läbiviimisel oli' da, ja et see oli üks põhjusi te-
M i a l EIC(b)P Võrumaa^Somit®©
volinik sm. Eksin. Aktiivi koos-oleikusft
võttis osa 57 inimest.
Peale koosolekut oli teostatud
Ruusmäe vailas -— 'kulakute ja
saiksa (käsilaste väljasaatmine.
Kokku oli ettenäbitud ära.saata
• 13 perekonda, ära saadetud —
§ perekonda - - k o k k u 31 ini­mest
—^ kodust ära põgenenud
5 perekonda, kes oMd määratud
kulakuteks ning Iseseisvate,
p i Ä i k e ja ^ Ä mi
te indiv^ ei sobinud
liad enam inide
tillid liä^^
, jätsu, halastamatu ja julma kü^
ditämise alksiooniga.
dcl S i i n ^ ^ nagu
metsloomi taga
Äagi hävitada.
See eesti ralrvä
göödiaid tolmus 23. märtsil 1949.
aastal. Kommunistlik
dus ja-
••sellest ajalooU§esti1Mteo#-
saadavaitel p6hjnstei erakordselt
tagasihoidlikult ja;, sfflmi mäha
lüües mööda. Okupeeritud Eestis
imunud Eesti Nõukoguide Ent-suMoi^
iBe^ia fei
meeste massilisest deporteeririii-Ö
ja hävitamisest 23. märt
vaid p e ^ l i paari lausega ainult
p a k u t e (selUse nhnega liim^lar
ll^ks© kommunistlikus ühiskoniias
iseseisvaid tahiöiiianikke) ,y[ikv^
deerimise" juures. EntsiilopeediaS
Mr jiitatakSe, et i . jaanuariks 1949
oE ainult 5,8 proitsentl taiiidest
ihendat^ kolhoosidesse kuid
1949. aasta kesksuveks Oli kolhoo­sidega
äkki ühinenud 69 protsenti
ialuhdit€|si Teos d mln|, ©It see
äkiline suur prptsentuaalne tõus
oli tingitud vahepeal jtoimunud
suurküüdltamii^st ja peab vaja­likuks
ainult niööda mhmes ütel­da,
et seoses kollektiviseerimisega
võeti kulkdmilt tootmisvahendid
: Ja nad: asutati hajusalt N..14idiB
• ;:.:^seaIaMe.
Heites pilku tagasi 1949^ aaista
-"23.
jekprdselt
nult känštaieerlina ja Mnnlnaelu-tama^
et vaba maafim jä liitunud
Eahyašte^C^^ et ole
tÄiid,' ^inldfe^^
bävitam^e a^^ eite tõst-jrnisejä
ja l ^ k k a mõlstiniseks. JSa-m£
d s^ial idd hats^ kuriteod on
pidevalt vaba mä^ma ajakirjan­dus^
^jfevakbrras, ei taha keegi
i-ääldda " k o i ^ ^ kuritegu­dest
aÜalielldetud rahvaste välja-radeeidmisekš.^
ja nen­de
a y a i k ^ . O T a i ^
da ^;uleitõi^ga> te kUstutab tulä
ainuli ühel tänaval, kuid kõrval­tänavatel
esinevad tulekahjud te-
.da d .huvita ning need lastakse
rahulikult fedäsi põleda. Kommur
nistide g e ^ ja teis­tes.^
dikides-peaksid olema seda
akuutsemalt päevakorral, et suur
osa nendest,Inimesest, kes; vas­tutavad
nende :kuritegude eest
ning kes nende teostamisest ak­tiivselt
osa võtsid^ elavad j a t^
gutsevad veel praegugi juhtivatel
kohtadel N. Liidu võlimitsentru-mis
ja oirap^W^^ Siin
ei ole (tegemist mitte ainult vene­lastega
vaid ka eeštlastegaj kes
võtsid reeturlikult osa, oma rah­vuskaaslaste
hukkamisteekofmale
saatmisel^.;;.-.
1M9.. aasta- mmMlüditamine
on eesti rahva ihhu ja hinge löö­nud
verised ja valutavad haavad.
Mahajäetud ja lagunevad talud
Eestis ning^ lugematud hauad Sir
beri kaugusites on selle tragöödia
tunnnlstajateks. Meie oleme siis­ki
veendunud, et s^ise terrori ja
häyitiamisega saab ainult ajutiselt
rahva, vahnia Ja elu^
murda. Eesti rahvas on va-tim
cÄdaJläsurutud ning on
suutnud oma selja sirgu ajada ja
tidevad ajad, kus ta
23. mäffts jääb aga meie ajalukku
•Need pereikomiad, saksa iteäsilar
sed, kes ei olnud Äai^tudvätja-
^saatmišeiks, .roblkem osa olid ko­dust
ära p^^enenu^ ja, ^^^^
ei ole feodus': —'-.Tigaaiie,: .Sj^^t,-
üleoäänudiliimsid tagasi; <0a. i&bi
yiidid 4 Asdgitnisteoosolelait.. /
(Eestimaa. Eonimiuiistlikiü Partei
Arhiiv, f OÜd IS, nimistu; säili-t
u s i Ä @0, leiht 18). j
tJle Eesti kadus umbes 80J
taluinhnest Siberisse või metsa
peitu. See oM suurim de^ortat-sipori
eesti ajaloos.) Mitmeist
allikaid võime
• umbes jägmise; pildi.
21. mall 1947, ,,sõovitas" M i n
oma Balti aseWiiuÄ
irpä«vä jcKiiksid^^ detalls^ plaa­nid
täluipoegade spontaanse i^ol-hoosi
astumise ikohta. Sel ja järgr
neval aastale tõusid tulumaiksud
neloalkordseks.; S i i f e d a.
lopuiks ainult 5,8% eesti taludest
koMioosidiesse viidud. Vastupidi­selt
ametlikule teooriale hoidsid
kehvikud kolhoosidest=veelgi roh­kem
eemale i:ul jiõuikamad talur
pidaja,d, kes tihti enam ^ muud
pääsu ei näinud röhuvate maksu­de
eest (sageli 75% oletatavast
Must). Endisi kolge jõukamaid
taiunikike aga M luba-tudiki
võtta.
; K a talust lahkuda need m.
lakud" ei tohtinud> kuid vähe-tuhat
põgenes süsM linna.
. ma tagandamiseks..a. 1950. . i
Karotamme etteikaaide kohaselt
oli Eostis 550 peret teüüditatavais
kategooriais. Ent 1949. a. algui
jätkus massüine uute nimede l i ­samine.
Venemaalt toodi ..ktim-neid
tuhandeid" (Eaiiva jmi
30J12V52.) M T O ;
spetsialiste. 23. mäitsil teutsuti
kohalikud ciojpantide käsÜased
iiutiiivtfco^ see­järel
kipos ÄOTMastega inimjalii-le.
Kuidas Ä
geriejaid, .mõrvati, Ikuidas ja kuihu
veetiv ^®da on itiiksikaisjäisemalt
kirjeldaitud, 3 ^ • •
lüde aa^r umbes 19.Öob võrra, enr
ne Mü Wdi.
Arv, mida pag^det Karotamm
eales^ ei siMüiud^^^^^.i^ oli
20.700 lümber. Arvesitades 4 inime­sega
ikesikmises peres; õli seega
umbes 80.000 inimesi; niääratiid
äfasaaitirnisöle.
aga, 1^. nii; mxsjt operat­siooni
ei saanud enam ootama-tuit
läbi vila ja kõva veerand
Nii võis mä.r^ -arv
olla, ' 60.000. ptes • või miinus
20.000. See arv ei haara varemaid
ega hilisemaid. kiiüditamislalneid
ega tuhandeid 'üksik^areste nii
maal;kxiiiiini^as., •
Kui 10% talurahvast oli feüudi-tet,
astusid * pooled : ülejiäänidst
kami;5da j o o k ^ ^oku­pantide
väite kohaselt vabajtaitli-kult,
kuna nad olid nüüd vabane­nud
fcolhoosiHvastaste ähvardu-sist.
Ent mõeldava taolise surve
tugevainiat osist — metsavendlust
— nõrgestas Iküiiiditam^ ainult
kaudselt ja aeg:amööda, n i i et see
ei saa kuidagi seletada kolhoos
astumise paanilist (kiirust esime­sel
toiulpärasit "küüditamist. Mas-
Oksjonihaamri alla läks talüvara
maifcsuvõla ikatteks a. 1948 mitte
ainuit sadades kulakufes-tembel-datute
taludes vaid ka tuhaJÄs
muudes taludes. Kolhoosi astumi­ne
aga venis, Begi koiripaitei
liikmed .tõrk^^ Tartumaal oli
novembris 1®48 ainult 36% talusid
omavalst kanMnunistidest kolhoo­si
^tumM.
Etteikandes Stalinile 17. jaaiw
V i ..^ A • H . . w arll 1949 isoovitas Eesti asehaldür
kon^efles^talevagteSe gei«^^^ kud ja nende p Ä o w i a d samuti
ol0kš, järeldada, et algatus tuli
Karötatmmelt. Moslcva praiktiikai^
on, et agaraim öriarvamusel-olija
M t o i i v i hulgas paima-kse ena­muse
arvamust sõnastama:
jparatamatult küsimiis >-
kas sün o l i tegemist ainult koni-
Bniuüsiliku partei^^ m
ideoloogiale baseeruva aktsiooni'
ga indlvlduaalmajandite likvldee-
Csij Inimesi, ikes väga vähe pat-to
teevad, aga k ^ siiski on väga
patused. Teisied seülevastu teevad
Aga poisid on ikka nõnda, ©t kui
õn inetiu tüdnak, siis on viisakad,
1 äga niipea kui saavad Ilusa tüdru-ühtepuhloi
pattu, aga jäävad kiiga kokku, sits unustavad kohe
viisakuse. ..
On üsna kindel,. et Karotamm
kajtsus küüditatavaid eesti talu­peresid
suunata Siberi asemel
KohtSa-lärve fõIevkivS-piirkon-suine
kolhoosiminek johtus hir­must
saada samuti ära saadetud.
Jällegi oli suuremate taludie oma­nikel
rohkem põhjust karta. Juu­ni
lõpuiks 1949 oli kolhoosistaitud
talul keskmiselt 6,7 -hektarit põl­lumaad,
isellai kai veel vastu pida-yad
üksiktalundid olid märtcsa
väiksemad - - 5 , 4 hektarit põllu­maad
keskmiselt. Maksude tõst-mihe
igal sügisel surus üha pise­maid
talusid k o M ^ ^
0sa ^,k(^kuiä-. hoidis
kauem.' kinni; p m a s t j n^
Juulis 1951 o l i veel vaid 4,5% ta­ludest
vä;ljaspool kolhoose ja neil
OÜ kesüamiselt 2,5 hektarit põllu­maad.
S|raa , M . toonuks
ülemalcsuiStaanirie ka ilma mass-kiüMitanušeta.^^^
Mäfcamise
vahendina pii depoi^
rendav ent põhiliseli
bnita£dsus,.i^
vaid, vasakfa#i9tiiku; juhljkpnna
äÄnise faimtismiga või k
ritud imperialistliku genotsiidipo-pihqade
tdude^ me-nel
pool tiühjMss^;,
mõned alatiseks. Üht taolist kir­jeldab
Arvo. Valton ühes lühijutus
a. 1963. ja Uno Laht luuletab a.
1968:
Eksisin suuskade! sõidetud i^da-taba^
in^ Eesti/^k^ varjaitud valu.
Valgete lumiste^ tiga on
iikslkiid hüiilatud t & d .
Laht, sõjajärgne MVD-mees, oli
tõenäoliselt kiiüdltajate hulgas.
Valton kähvas -üles
Siberis. 1?1ori^ite 1941^ omade­ga
jäi 1949. a; Miüditatuist märk­sa
suurem osa ellu ja pääses
Hrushtshovl ©õaJ tagasi Eesitisse,
. f e t i Nõukogude EntsüMopeedia
ütleb, et „šüur osa" (mitte „suu-mm
osa") on näasunud.
Kanadas ihnuv nimekas ajaleliit
The Financial Post", mis t^eleib
peamiselt majanduslike küsimuste
Ja probleemidega, pühendab oma
17. märtsi numbris pikema tojwtt-se
Kanada Mrlkate juhtkonnale,
kes kommunistlike riikidega läbi­käimisel
ja nendega sohtlemisd
harrastavad kahepalgelist taktikat.
Ajalehe kommentaatori Peter Bri-melov'i
vaatlusobjektiks on eritS
Kanada anjglikaani tärikn peapiis­kop
Edward Scott, keUe kohta Bri-melov
ütleb, et ta on kapitalisMB
vastu ja sellega seoses ka kapita­lismiga
tihedalt seotud demokraat­liku
poptaise süsteemi vastu. Kui^
ajakurjanik ei kritiseeri ainuüksi
anglikaani kiriku juh^^ vaid
paigutab samasse patta ka Kanada
ropma katoliku, luteri, presbüüterS
Ja United Idriku juhtkonnad.
mrikujuhtide omapärased seisu­kohad
ilmnesid eriti kujukalt hilji-t!
välja ^ntud broshüüris. See pub­litseeriti
vüe kiriku poolt 2. kuni
12. veebruarhii korraldatud välis­abi
kampaania ajal, mis lavastati
pealknja ,iKümme päeva
maailma ülesehitamiseks". Selles
broshüüris mahutakse, et Kolman­da
Maailma rahvad nälgivad selle­pärast,
et meie elustandard on lii­ga
kõrge. Edasi kinnitatakse^ et
arenenud maades kodanikud on al­lasurutud
rahvusvahelise majaKi-dussüsteemi
tulemusena, mille ees­märgiks
ei ole rahuldada inimkon­na
vajadusi. Selle süsteemi alusel
tekitatakse puudujääke profiidi
saamiseks ning samuti saastatakse
keskkonda ja organiseeritakse sõ­du
profiidi taotlemise eesmärj
Leedu (põrandaalune ajakiri
„Äusra'' (Koit) puudutab parti­sanivõitlust
Leedus aöistaü 1944—
1954 ja tõstab feüsim.use: Miks
partisanilüfcumte oli tarvilik?
Vaistus on antud kolmes punktis:
1. ,,Iseseisva Leedu valitsus te­gi
vea ;kui ta võttis vastu N. Ludu
ultimaatumi selle asemel, anda
sõjaväele kMc vastu hakata. See
viga paranda,ti osalt partisanilii-kiunisega.
— Paiitisaniliikumisega
rahvas ütles okupantidele, et ta
tahab vabaks jääda."
2. „Tänu partisaniliikumisele
meie maaelu jäi leeduliseks. Ve­nelased
koloniseerisid leedu lin­nad,
kuid maale nad ei julgenud
jalga tõsta
S. „Partisanivõit!us jääb auko^
haile leedu rahva ajaloos ja on
tumiustusöks, et leedu rahvas pa­ni
vastu teisele vene okupatsioo­nile.
(Esimene oli 18. Sajandi lõ­pul).
— See oli leedu rahva üles-tauB
sovjeti invasiooni vastu!" '
j NEW YORK
ke arreteeriti New Yorgis läinud
aastal 390. Nad näitavad tavaliselt
oma ohvrile poUtseimedalit, m^
on kas varastatud või aiiingi
võltsmedal! Kuid üldse oli 1306
kaebust, kus v a t e^
oma. ohvreid röövinud või yägis-tanud.
-
Agiteerivas toOnis koostatud
broshüüris küsitakse lõpuks, kas
meil on võimalik seda olukorda
muuta? Kas meie saame sõjamä-sinä
väljaehitamist pidurdada? Kas
meie saame saastamisele püri jpan-ha?
Kas meie saame takistada iette-^
võtteid, et liad ei vallandaks siin
töölisi ning ei rakendaks nende
asemel odavapalgalisi töölisi Fili-piuiidel
ja Lõuna-Aafrikaš? Bros-hüür
arvab, et seda võimalust ei
ole ning et meie elame raugaeas
orjuses.;-; •
lendub, e^
tJhendmkide. uusvasal^oolsete fi­losoof
ilierbert Marcuse teooriaid,
mis lähevad kaares ihöödä M a o l
väidetest, et kapitalism tekitab
vaesust ja türaimia^ B?J«»®-
ov. Brpshiiüri peam^^
"on Ameerika yastaise- prppa-jahäa
tegemine nin^ samal ajal
propageeritakse koIlektiViseentud
majanduselu, pikatüd rahvusvahe­list
kaubandust nhig hmdade ning
kaubakoguste määramist poliitilis­te
võimumeeste pooUl Teiste sõna­dega
— kommunistliku süsteemi
rakendamist, mis on kiijundahud
Venemaast ja Aafrikast juba õn-netuspiirkonnad.
/
Eeltoodule võücis lisada, et jiAt-konnad,
nii kohalikud kiiJi ka rah­vusvahelised;
on juba aastaid ol­nud
kriitika märklauaks oma naiiv­se
poliitika pärast, iriis ei oska
õiget hinnangut anda Venemaal
lubatud usuelule. Vaba maailma
kirikute juhid oma naüvsuses arva»
vad, et neile avanevad kommuniS'-
dega^ koos töötades suureuiadl
võimalused raudeesmde taga ela­vaile
usklikeie õigusi välja kaubeS-da,
kuid senised kogemused näita­vad,
et kõik need lootused on pet­likud.
Seda masendavam on luge^
da, et kanada kirikud oma bros­hüüris
atakeerivad süsteemi, mil­les
nad ise elavad ja mis neOe
vabadused kätte^n andnud
Edasi öeldakse: „Partisahide
stiütute ohvrite suhtes tekib mõ-rungaid
valusaid-kü^lm^^
dele praegustes oludes on väga
raske vastata. Igatahes, KGB
ageiifce saadeti partisane infütree-rima
ja kui palju süütuid langes
partisanide endi teäe läbi ja' ikui
palju tapeti KGB agentide poolt,
kes tegutsesid partisani maski
Kui suur oli leedu partisanide
armee, pole täpselt teada. Pagu­luses
ilmunud Leedu Entsüklo­peedia
annab umbkaudse arvuna
lOO.OCö).
«TEATAJA"
Kuu vallutamist oli see
ärjekordne Ühendriikide tehnoloo­gia
triumf^ kui maakeralt välja­saadetud
komplitseeritud aparaati­dega
Varustatud maailmaniunüsõi-duk
Voyager I jõudis 5. märtsil
planeet Jupiteri lähikonda jä saatis
sealt maakerale fantastüiselt kiivi­ta
vaid ja häid fotosid, mis ei anna
võimalusi oletusi teha mitte ainult
Jupiteri pinnase ja koostise koHta
vaid tungida senisest tunduvalt
kaugemale ka maailmaruumi sala­dustesse.
I
Vbyager siirdub Jupiteri juurest
edasi planeet/Saturni juurde kuhu
ta jõuab 1980. aasta novembris.
Nmg see ei ole' veel kõik. Voyager
Me järgneb Voyager II, mis jõuab
Saturni Juurde 1981. aasta augustis
(Järg lk. 3)
VALVEi
MÄDAL
34. ja 25. mäi
tel. 021-7717.
SL mSxitsll ja
ISuutain, id. 75^-
Eesti noore
eksamihindi
20-aäte9tano
gisseipp õpib
T(m)tQU> ülikoolisi
Tal on eriti tugev
tSsaš ja järeli
põüxjuseks, miks
ellikuitäele ett
ti'o^ seHie kut
olstüd huvi *õigusl{
nii ta'tegigi
tumiseksami
Halli
tofmus lUhel lau^
gede võtmisega,
sisseQiDdmisel
mi aineks oli
jandus, ning ajt
tundi. Möödum
Kingissepp omal
kätte ja need ol(
Praegu on
da, kas jätta
täida õigusteadus
kaubanduse alale
daijafl on alati
koha saamide.
0 14. ja^ 15.
Rootsi Raadio
ter Btokholmis
kaks eesti helitöö
na 5. sümfoonis
helüooja Arvo
Memory of Be
juhatajaks oli
linnast. Seoses
laskonna muus]
musega ikOrraldj
Koondis St<
muusikalise p^
Harri Kiisk
heütööst ja E(
S. sümfooniast.!
23 WESTMOl
Keidale,
Tel.
Komment(
(Alj
ja jätkab sealtj
kaselt reisi pU
kuhu ta peaks
jaanuaris.
Terve rida r|
huvi Voyageri
esitanud vast
Ainsana on s(
hoidunud N.
oma vUetša te|
riikide kõrval
misel pidevalt
suureks prestii
dule oli ameei
mis tohnus jubl
gasi, kuna venj
ni veel nU kaul
om^ aurahadel
monaudid plel
saata. Moskva
päästa mingisi
raadi Kuule sa|
seai Tassi ai
kraapüiud ja
maale; Kuida;
tõeliselt on,
selgitada. Läbi
da mõnele lääi
näidatud kuid
na ka tagahj
mullapuni ja|
knumulla t(
Kuid venelal
kõiksed Voy|
Nad ei pööra
ni saamiseks!
vaid hangiva(
kaudu — niiüj
kaga. „Suure|
on nii kõrge,
ameeriklaste^
kuid samal ajl
tab oma peti
miseks nur^