Vaba eestlane , November 6, 1979

              r
Lk. 6 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 6. Kiovembrü 1979 — TuQSday, ovamiber 6, Nr. 82
- I|ärast pikemat vaheaega .alus­tas
tegevust jälle Melbourne'is
Melbourne'! E ^ t i ühiskonna ,,Eo-du"
Spordiringi korvpallimees­kond,
võisteldes „Estonia" nime
all Goburg Ämateur Basketball As-sociation
A-reservkraadis. Mees­konnas
mängisid Allan' Mikkor
(kapten-treener), Matti Kiviväli,
Peeter Lauk, Kuno Mikkor, Toivo
Puusepp, Raivo Tuim, Rein Val-ling
ja ainukese muulasena Philip
Stafchen. 24. sept. peeti eelnimeta­tud;
A-reservkraadi finaalj kus
„Estonia" mängis West Cžoburgi
meeskonnaga. Esimesel poolajal
juhtis „Estonia" 25:18, teisel pool­ajal
jätkus samane edu ja mäng
lõppes eestlaste võiduga 49:30.
Kõige rohkem punkte saavutas A.
Mikkor 22. Arvatakse^ et „Esto-nia"
on parim eestlaste korvpalli-meesbond,
kes kunagi Austraalias
on oliiud. Meeskond moodustab
tuuma ka ESTO-80peetavail võist­lustel.
. - 1 • •"
fPöIitseimeister
Põhjala riikide politsei meistri­võistlustel,
mis toimusid Norras,
tuli võitjaks ja Põhjala meistriks
välisvõistluses, mis koosneb välis-spordist,
punktorlenteerumisest ja
vabast orienteerumisest Hallsbergi
eestlasest iK)litseinik Vello /Pihel,
kes elab Rootsis, Asbros. Võites
individuaalse võistluse, viis ta sel­lega
võidule ka Rootsi meeskonna.
Vello Pihel oli teisele kohale tul­nust
ees neli minutit. Rootsi mees­kond
oli järgmisest, norralastest,
ees 15 minutit. Vello Pihel oti indi­viduaalselt
iparem välisspordi ja
vaba orienteerumise osades. -
V. Pihel, 36 a. v. eestlasest polit­seinik
on Põhjala võistlusist 10
aastat osa võtnud. Need toimuvad
igal teisel aastal. Viimast korda
võitiSj Rootsi 1965. a. 'Individuaal­selt
on Rootsi võitjaks tulnud kolm
korda.«
Inglismaa suurim kuldmedaliloo-tus
tuleval aastal toimuval Moskva
olümpiamängudel on nende jooks­ja
[Sebastian Coe, ke^, nimetati bri­ti
sporditoimetajate poolt korralda­tud
võistlusel. Inglismaa parimaks
sportlaseks aastal 1979. Coe saavu-
(Algus lk. 2)
tas 42 nädala jooksul kolm maail­marekordi.
Ta oli esünene jooksja
maailmas, kelle nimel on samal
ajal SOO ja 1500 m ning ühe miili
ooksu maailmarekordid. i
Kanada olümpiäujujate treene-iks
määrati Deryk Snellingen. Ta
oli maailmakuulus ja tuntud tree­ner
juba varem, juhatades Kana­da
ujujaid Münchenis ja süs Mont-ealis
1976. Järgmisel aastal võeti
temalt kaheks aastaks treeneri õi-gused
rahvusvahelises 'ulatuses
põhjusel, et ta andis nõu Lõuna-
Aafrika treeneriõpilasele.
New Yorgis toimus masside ma-atonijooks,
kus 10.677 jooksjat lä­bisid
kogu distantsi, • paljud aga
katkestasid enne. Neljandat korda
tuli esikohale 37-aastane ameerik­lane
Bill Rodgers ajaga 2.11.42, tei­ne
oli ameeriklane Kirk Pfeffer
2.13.08, kolmas inglane Steven Ke-nyon
2.13.29 ja neljas inglane lan
Thompson 2.13.42. Kuuendaks jäi
soomlane Jukka Toivola, kellele
see arvamuste kohaselt tähendas
sõidupiletit Moskva olümpiaadile.
Võistlusest võttis osa ka Lasse V i -
ren, kuid pidi enne lõppu katkes­tama.
Jooksu pealtvaatajate arvu
arvatakse 2,5 miljonile. Välismailt
oli 800 jooksjat 40 eri riigist. Võist­lusel
26 jooksis ajaga alla 2.20,
said aja alla kolme tunni.
Lasse Viren võttis osa jooksust
Pariisi ja Versaillesl vahel, mille
vahekauguseks on 16 km. Esime­seks
tuli portugaallane Carlos Lo-pes,
kelle aeg oli 49.55, teiseks ing­lane
Julian Coater 51.20 ja kolmas
Lasse Viren ajaga 52.22; ,
B 0
oiluline praegu see alktisioon Balti
rahvusgnippide koostööorgani­satsioonide
mamideskäinia pan-pna.
Ma usun, et selliseiks kindla
eesmärgiga aktsiooniks, mille tu­lemused
on igaühele must-vaigel
näha, ei.keellaiks .(keegi oma pa­nust.
Minu ettekande aeg on jõudnud
lõpule. Ma usun,'et ma ei otoud
oma kofökuvõtlikus ülevaates pes­simist
ega optimist, vaid realist
nii nagu praegusd olukorrad seda
ette dMeerivad^ Kindlasti läheme
meie tulevikus vastu pinevatele ja
sündmiusrlkastele aegadele, • mis
Mida teha antud olukorras,
kus apellatsioonid, broshüürid ja
selgituskirjad' seniste ikogemuste
põhjal tulemusi ei isÄavuta? Prae­guses
segipaisaliud (maaiilmas on
kahtlemata mõjuvaiks , võitlusva>
hendilks terror, ikuid eestlased,
lätlased ja leedulased ei ole ter-rorisltid
ning ei lähe oma õiguste
taotleonisel vägivalla teele. Meie,
valik võitlusvahedite valikul eiLnõuab meUt rahva huvides era-ole
suur. Minu ao^ates peaksime | kordset valveoleikut ja suuri pin-tagasi
tulema seLle võtte käsita- gutusi meie vabadusvõitluse jät­misele,
mida siinses kogus on va- kamiseks..
rem arutatud kuid mida pole ra­kendatud.'
Selleks võitlusvahein-diks
on lehekülgede suuruste
maksuliste.selgituste avaldamine
^jaletotedes Selliste toxüutuste y ^ultuwi Koondise ühisel
korras avaldatud « « 1 » kau-i toimub-6.-13. juulioü
de ameweermast b Ä j rahvaste j ^^^^^ ^ ^ j ^ ^ j,
praegust m e e M t o odukorda; y pa^tilaskUBstmtel ühe tai
nmg Lotunud Rahvaste Organi- j^^jie tööga
satsioow Helsingi fcotol^^ete ja j^^itus* saadetud töödest efcs-Ävjmatol^
ta lepingute Httumi p^ngeritatee müügiks üks igalt
Sl. Meie peame mmetna oma prob- ^ ^ t n i k u l t . teine on mõeldud
toidega suurte ^^vamasside • i,^^ j ^^üdud töö
öfctemng sellistel selgitustel, mida •
ilma rahata meie käest ükski lää­nemaailma
toimetaja vastu ei võ.-
ta, oleks kahtlemata suurem mõ­ju
kui paljudel bijoshüüridel ja
teistel trükistel, millede.väljaaaid-misks
meie oleme kulutanud suu-müügihinnaist
arvestatakse 20%
müügivahetuse tasuks. Osavõtuks
registreerimise kirja palutakse
posti panna hiljemalt 1. detsemb­ril
1979. Kaajsa palume lisada
andmed: 1. Kunstniku nimi ja
aadress, 2. Kunstialaline haridus,
n summasid. S ^ m o j u b ka juhti- ^^^^^ ^ ^ ^ ^
vatele poluttotele. Sellme v o t e , ^ ^ ^gg^ 3 g-unsy.
on kahtlemata'juba äraproovitud, ij^jj^jgj ^^^^^^^ auhinnad, 4.
Bajrreuthi ülikooli keele- ja kir­jandusteaduse*
fakulteedi väljaan­del
ilmus hiljuti ,J]esti keele
pöördsõnaraamat" (Sõnalõpuline
leksikon).
Sõnaraamatu on välja andnud
Robert Hinderling koostöös Lud-wig
Hitzenberger'iga. Raamat on
kogukas, sisaldab 635 4- LVIII lk.
Värskemad uudised loete
„ V Ä B A E E S T L A S E S T"
kuna kommunistlikud tegelased
eesotsas Kuuba .diktaatori Cast­roga
avaldavad sageli, oma kõne­sid
lääneriikide ajaiMrjanduses
kuulutustena. Ning seda võtet ka­sutas
hiljuti ka tJhendriikide va­bariiklaste
partei üks?presidendi­kandidaate
-John Con^ally kui ta
hiljuti esitas oma kõnes uusi sei­sukohta
Ühendrükide^ õlipoliitika
kohta, mis kritiseerisid Iisraeli ja
ühendriikide juute.
Selliste selgituste avaldamine
kõigi kolme Balti rahvusgrupi
ühisel pingutusel oleks hädavaja­lik
võimalikult enne olümpiamän-gusid,
kuna olümpia purjespordi-võistluste
korraldamfsel Tallinnas
on jurüdilislt kahtlemata palju
suuremad järeldused ifcui meie-se-da
praegu oskaksime või tahaksi­me
arvata. Ma usun, et meie rah-vusgiuppidel
peaks leiduma kül­lalt
raha selliste maksuliste selgi­tuste
• avaldamiseks ning -oleks
Kunstiteoste nimed ja tehnika ja
5. Kunstiteose mõõtmed ja müü­gihind.
Andmed on vajalikud näituse
planeerimiseks. Näitusel esitata­vad
tööd palutakse kohale saata
hüjemalt laupäevaks, '5. juuliks,
1980. Eksponeerimiseks saadetud
töö peab olema raamitud ja va­rustatud
traadiga tagaküljel. Töö­de
kohalesaatmise eest hoolitse­vad
kunstnikud ise. Tagasisaatmi­ne
neile, kes ise ei saa töid ära
Viia, toimub ESTO-80 kulul. :
Lugupidamisega
ESTO-80
. KÜNSTITOIMKOND
Lisainformatsioon Kanadas
„ESTO-80 Kanada Komitee"
Kunstitoimkond: B. Vomm, 122
Barker Ave., Toronto, Ont.
M4C 2N9; (416) 425-7674. E . Eer-me,
20 Parmcote ;Rd., Don Mills,
Ont. MSB 2Z4, 447-2539.
J mk i i S T L Ä S i " TALITUSES
Hind
Hanno Kompus — Kustutamata mälg kunsti
L. Wahtras
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Undei' — tokMom
H. Michelson — SkaottlkuJ teel
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Triinu" üksiknumbreid
Estonial Of^ciftl Gaide
Paul Laan — Mõttelend — Pilte Ja
Karin Saarsen — Lohengrini lal komia®
Herbert Salu — Utoopia ja fatnrsloogia
Eduard Kiants — Lomeiiitlased (luuleti
looa Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
A. Kubja — Kadunud kodud
A. Kubja — Mälestusi kodasaml
Ä. Kubja — Palukeseö
E. Uustalu ja R. Moora — Sodmep^siig
426 lk. -I- 64 fotosid
Leho Lumiste ^ Alamuse Aiadrns —
liue jutustus kirjanlk Oskar Lutsust
L. Lumiste—• Atlandi aknal
L. Lumiste - KiUad kiUas
Ä Vomm — EiFtsönad I
A. Vomm — Ristsõnad D
A. Vomm—. Ristsõnad III
A. Vomm - Ristsõnad IV
Ants Vonmi — Minn hing (luuletuskogi)
Ants Vomm —^Varjud (luuletuskogu)
K. Eerme ^ Surnnd laevad |a elavad
K. Eerme — Päevata päevad > ööta Ööö U
S. Ekbaum — Äjatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jnmalaga, Kars j a ErararoM
J, Pitka — Rajusõlmed
A. Käbin - Vaim ja muid
Urve Karuks — Kodakondor (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete pardel (luuletuskogu)
A. Küng — Mis tolmab Soomes?
Aarand Ro(^ — Jootide kuningas TaUinn&s
E.SandenMitme näo Ja nimega
E. Sanden — Loojangnl lahkumine Tallinnast
RAAMATUID LASTELE;
11.- m
2.50 , ..••'15
5.- 40
3.56 m
8.- S5
4.30
•• 0 • • •
1.50
HM
s.- m
5 - m
450 .15
4.50 m
^ 3.~ 18
S.~ 15
4.- 23
l.SO 2Q
M.~
6.iS3
2.1C
40
40
5.30 40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
2.25 20
20.- 40
8— SO
1.50 15
4.- 40
OA
4.-
30
30
8.80 40
5.- 40
20
1.50 23
2.75 25
14.-
R
50
/in
i 0.—
12.50
W
30
16.20 50
Time Ivandi — Parg^ •.:,2.so;'..-
^Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastek %
õpeta mind lugema I — (õpp^i ja tööraamar
eelkooliealistele lastele värvitrlikls) ' m
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) m
Eesti keele Earjatastik I 3ä
del, et andeksandmist pole olemas, rusika suurust valjuhääldajakasti. kosti kaasa võtma, aga kui ei ol-
Sest nagu hukkujagi, ma kahjat- Komplekti hinnaks oli märgitud nud, ega sellestki. Mitte vähhnatki.
sen oma tegu, mida ei saa teha ole- 450 dollarit,
matuks. .
mõtles Lindsten Ja ei saanud jätta
Tollivaba kaupluse kaubavalik muigamata ja omaette naeru k i -
oii sama vähenõudlik kui stereo-,.histamata.
1.
la olen õnnetu, et mul
gepealt Järgneva jmtustuse lugejai­le
esitada mõied andekspalumi­sed.
Need on siiski vältimatud.
1) Palun andeks, et ei ole seda
raamatut kirjutanud oma õige ni­me
all. Igaüks on siiski teadlik
selle maa saatusest kui puudutada
m. tundlikke asju. Usun et lugeja
mõistab mind, kui ausalt teen tea­tavaks,
et soovin olla ka edaspidi
kutsutud^ külaliseks aastalõpin
ametlikele pidustustele, et mul OSÜ
meelepärane edaspidi täita poliiti­lisi
usaldusülesandeid Ja et ma et
taha, et mu sõbrad Ja tuttavad
keeraksid vastu tulles teisele täna-vapoolele.
Sest meie korra ustava­mate
teenijate elu on magus ja ini­mese
liha on nõrk — minu liha sa­ma
nõrk kui teistelgi Päikese üm-
!ber keerlevail mesimagusat otsi-vail
olendeil. ^
2) Palun andeks, et ka lk'auban-iusülem
Jarl F. Lindsten on soovi­nud
oma nime munta ja seadJs sel­le
pba esiiemisetSiBgimuseks,: Ta
tõesti Julge •mees,. mli: julge
mees, et see teda ennastki kohu­tab.
Aga igal julgusel on oma piir,
tugevaimgi tahe on murtav. Ja
Maksunõudja Jääkülm kalmukäsi
on täpselt sama lähedal Jarl F.
Lindstenile, kui austatud lugejaile.
Tema juhul on siiski lisaks veel
eriaspekt: nimelt pole olemas sel­geid
näiteid sellest j a näiteks KHO
seisukohti selle üle, mil viisil Mak-sunõudja
suhtub meie maa piiri­dest
väljaspool hangitud selliseile
sissetulekuile, mis teenistuse eri­olukorra
tõttu ei ole dokumentee-ritavad.
On raske sellise eelarves-tusega.
seotud Juriidiline pool..
3) Palun andeks — lõpuks ja kõi­ge
enam seda, et kõik millest sel­les
raamatus kirjutam on tõsi. Nii
on selge, et ^olem. korda saatnud
surmapatu. Tean tõesti, et see kol­mas
andekspalumine on asjatu.
See on nagu meres viimaseid tõm­beid
tegeva avarülase palve: seegi
on asjatu, aga hukkujal on sundus
veel kord oma hingest hüüda tühja
i-.]IM)ole.o kolgi ta' ®E'Mn-
— Saksa oma, ütles tasasel hää­lel
tugeva kehaehitusega Nõukogu­de
Liidu polkovnik, kel olid pea­staabi
punased lõkmed ja hooli­kalt
pressitud püksid.
— Jaah, saksa. Hästi on, ütles
vähe kõhnem kui eakam suurtüki-aparaat.
Mõned Shveitsi käekellad,
üks Ronson-tulemasin, mõned nõu­kogude
Zenit E-kaamerad ja paar
ameerika Commodore Busuiess
Machmes poolt valmistatud Mmu-teman
taskuarvutit. Väga lihtne
mudel nelja põhiarvestusega, ruut­juure
võtmise ja korrutamise või­malusega.
Harda pühalikkusega uurivad, ta^
sa ja end valitsevalt omavahel kõ­nelevad
sõjaväelased suunasid
oma tähelepanu taskuarvutile.
Meeste huuled liikusid ja suud so­sistasid.
Nad oli märgatavalt neist
väga huvitatud.
Soomlasest kaubanduslik ülemus
Jarl F. Luidsten vaatles mehi oma
misnahast kmdaid oma sõrmede
vahel, neist oli kätele suurepärane
tugi j a püsisid seljal koos.
väe kindralmajor.
1 - MJõ lemTa d1 mehJe d vseji s1id feõnaitsii!l'm'^a-'n^u^r'g""a^srt,T k;tõ'Lrv^a^li ste aga tahe-V,
k. ,aa e•rds sasvei.l j..al el..n nN.u ja.a da moali^ d• t okl„lu.i vmamb, aa ra°g rü.i ;,gi eap annaegrlui,k umr^ulteJ h,T•^ea ^d s aa\rm^^vr ua^„ts.^ee^i idAuh . uvitavuse-sisse
tulles uu-paljakäsi;
ta pigistas musti see- ^.^^^ ^^^^^ ^^^^^^^ p„^„^
midagi huvitavat; Poola vodka -ja
baikuu konjak. Lmdsten ütles ene­sele:
seda. petrooli maitselist, tä-
Kmdralmajorü olid helepruunid ^an, mitte! Oli huvitav, et saada-seanahast
sormkmdad käes. Ta oli ^al oli „Maahist", Hiinast toodud
keeranud oma parema käe sõrmed; juurtest valmistatud kibedat: Ja
vasaku varukaotsa ümber nü, et j^uidugi poola vinjakki, seda sta-laiad
kuldpalmikud kogunisti jäid njsiaus kopernikusepoegade kodu-peitu.
Kuigi ariruumis oli kuum, ei vabrikute konjakit, mis lõppude
Tõesti mitte vähimatki. Lindsten
meenutas oma sõpra toimetaja
Hylkköst, kellele alati midagi juh­tus,
kellel lihtsat ei saanud jääda
juhtumata, aga kelle jutud olid
veel oma juhtumistestki hirmuära­tavamad.
— Mina käisin paar nädalat ta­gasi
L|eningradis, oli Hylkkönen ju­tustanud
talle mõned päevad ta­gasi
koos istudes. — Naine ütles
lahkudes, et ära too mingit küla­kosti.
Vähemalt mitte lõhnaõli ja
tubakat, kuna nende hais ei kao
kunagi; Või 'kui tood, siis midagi
päris väikest. Mina tõin talle siis
vähekese satikaid, oli Hylkkönen
naerma pursanud, ise veelgi roh­kem
kui ta 'kuulajad.
Asjatundja ametunehena oli
Lindsten esmalt uurinud tollivaba­de
kaupade hindu. Ta aju oli töö­tanud
arvutusmasinana ja muut­nud
valuutakursse. Amult dollarid
hinnasedeleü — muidugi muu lää­nevaluuta
kõlbaks ka — ja pööra­selt
kallid hinnad. Pole tõepoolest
midagi ostetavat. Kõik sama mis
kodus saada tunduvalt odavamalt.
^ Jarl F. Lindsten polnud üleüldse
näinud sõrmkindad teda hririvat, lõpuS^^ Zsnahea Aga temTei huvitatud mis siin müüdi. Raha ei
sama vähe kui mõlemat meest vaianud enam midagi. Kohvreis j a ' ^i"sanud taskus, aga miks seda va-hoolLkalt
pähe surutud vomunüt- j^äsipagasis oli juba rohkem kui''
Tema eesmärgid olid kõrgemal
— või vähemalt tähttäheliselt võt­sid.
Nende sile pealagi oli kui goome toll seedib. Tegelikult juba
ümar helikopteri väljak. ^^jj^gj j^^j^^em.
Klaasvitriinis oli Braun stereo- käsitöödest ta ei hooluiud! Oleks tes - klaaövitrimist kõrgemal. Ta
aparaat, võimalikult väiksefcoguli- mõtetu viia ab&asale sellist prah- vaatles kuidrahnajori vormimütsi,
ne, 2x10 watti, odav ja lihtne kas- ti, millega midagi ei ole teha. Mut j See müts on varsti minu käes, ofc-sett
ja kaks armetuiäolist kolme dugi pidanuks mingisugi^t küla^ süstas Lindstei.
Soomlane asetas omadki käed
seljale ja ^ hakkas kaupu uurima.
Sugugi mitte arvuteid, sest neist
ta ei hoolinud.
Selle asemel Lindsten suunas
oma tähelepanu shveitsi naiste
Lanco-käeuuridele. Pööras nende
pole oma pead, surus siis end alla­poole
ja tõstis lõpuks üles. Sirutas
selga ja lükkas käe põuetaskusse.
Kui ta tõmbas oma .käe välja, oli
sellega kaasas Texas Intruments
SR-56 juhitav funktsioonarvuti. Lo­garitmid,
trigonomeetrüised funkt­sioonid,
seeriaarend^nised j0
muud komplitseeritud tehingud.
Lindsten hakkas klaasvitrimü
olevaid doUarihindu arvestama
Soome markadeks; Täpselt ja suu­re
süvenemisvõimega.
Polkovniku ja kindralmajori hu­viobjektid
äkki vahetusid. Nad olid
unustanud ^inuteman koolitüüpi
arvuti - ja jõllitasid lummutuma
Lmdsteni käes läikivat äikest
elektronarvutit.
— Härra jääb põrguski A r a k s .
Nü kapitalismi needuses kui sot­sialismi
õnnes, itsitas Lindsten. —
Sim ei kaalu palju kindralmajor!
paelad, kuigi nende laius on paar
tolli. Ja kerged on polkovniku pa­gunid.
Siin sotsialismi eesõues kü­sitakse,
ainult dollarit ja neil taiga-poega<
iel ei ole seda, kuigi alloh-vitseridelgi
taskud pungitavad. See
peaks olema poolakatelegi meele­pärane
ikaiuplus. Kuigi ise ei pääse
kergesti süa, siis teavad nad samal
ajal, et ei venelasest vendki saa
sim kaupa teha.