Vaba eestlane , May 4, 1978

              Nr. lii Nr. 34: VABA EESItlANE ndja$)äe^^ 4 mail ^ May 4,
it M. Piihm, dr.
I^iinis Miezags läti
Urmas WomxKi
Tall Puhmi Ja asi^
t ajal skulptuuride
^'jse, olles saanud
iBS' i kunstinäitus
ta on suutnud taj-
)ses kogema.
lim. Ülejäänud löÖrt
p.u kunstnikelt.
I-\ihm on niiüd i.u!..
[rahvaste kunstielu-i'äga
huvitav teiAv.
nüsi ta on omanua.
liti kunstielu on vä-hästi
organisserj-
:.-d on aga. veeig?
kui eestlased.
jitatud kunstnikud
:^cik lõpetanucl kõr
|fitikoGiid ja kuiiiii
või rahvusva-helis-londiste
liikm&skon-f'õitnud
palju aiihin-toetusi
ja on esi-ildes
mitmel pf>ol
ta veel, et AABS".»
|te poolt saadeti kut-.
ülikooli prof. Nof-kel
on eriline hmn
lirnsti vastu, et i&
rentsi raames õrna
jrof. N; Dodge nõus^
iHart Hoiise korral-lal
õhtul võirnalu-.
lositiivide näitarni-fJumis.
Sellele huvi-tnis
algsb kell 9 õ
pnud.
tst kuud kesttuc'.
mse krf:. SelV-^a
J^i aga >isiud bhlii.
| i juurde ja tõer.äo-seda
pr?5gu v-äga
|mal ajal on. ta näi^'
.-/kohusstuhdiikult:
Jieitnüd omate: võe^.
risande. Kuiniõni-fnnet
vaja, siis on
Stella Kers<)n tal-
' andrmd,'julgustel
5?a saanud AABS'i
trraldajalt dr. Hze
^4 ^.
küsimusi,
mm
M4S 2N4
Omanik L. LEE
Teatame, et
»""
\amn
Kuminaline oli lugeda; Teie le­he
veergudelt (VE 20. Ä r ü l
1978) Metsaülikooli ,ypjjrÖ5tust'-
hr. 'Tederi poolt, ke^>ä^želt Met­saülikooli
ei tunn^ega^aa aru
sellise iiisititütsioom põhiniõtteist
Üllaitav on ka tema väide, et „ar-vustus"
põhinevat ^ (taliselt Met­saülikooli
tutvustavale väi j a^nde-le.
Peale ühe lause Mü tlitvustus-voldiku
sisust hf. Teder kohe osu^
tab, et_tema.voldikult üldse ei
usu. Öeldes ,,tegelikut jne." asub
ta kohe selle juurde, mis Metsa-ülikool
tema arvates olevat, üle­jäänud
kirjutises hr. Teder „ar-vusitab"
oma etteikujutust Metsa-ültoolist.
SelegBks tegemine hr.
. Tederil^ kus iga tema -kujutlus
viitu läheb, muutuks pikaiks ja.
int-elligentsele lugej ale ;tüütavaiks.
' Olgu vaid mainitud põhiline tõik,
et Äiötsaülikopl ei. toata mingit,
poliitilist doktriini, Vaid on raja­tud
akadeemilisele mõttevabadu­sele
, nagu oli ka Tartu ülikool.
KindSasti Võib Metsaülikoolis lei­duda
isikuid, kes esitavad hr. Te-derit
hirmutavaid ideid; kuid hr.
Tederi jlohütüseiks leidub seal ka
isikuid, kes neid samu ideid õi­geks
ei pea. Metsäülikool loob
foorumi, kus mõlemad pooled
saavad oma seisukohti esitada
akadeemilisel tasemel Loomuli­kult
on poiiitüine ehk ideoloogil!-
ne debatt ainult poolt ema juurest äm Võtta sot,-
peamiselt kultuurüisr alasid, kmd
isegi see väike osa võib paljudele
noortele anda lüikusetui^de, et ka
eesti ühiskonnas võidakse mõtte­vabadust
austada. •
on alustanud praktiseerimist üldhambaravi alal koostöös
DR. MARET TIlÜlJVERTI,lastehambarä^ spetsialistiga,
Vastuvõtt kokkuleppel.
281 DANFORTH AVE. 4S3-3331
Leedulase A. Jurguttse puhul'pressikonverentsilt vasakult:..EKN'ü- abiesimees Ottawas W. Pent,,
prof,:y..Linis.(läti), senaator E. BeMsle Ja A. Jurgufis, kes. on Chicago- konseTOtoonumS .pfo-,
:fessorilcs:'Ma^er! aSal^ ;; V / ^ ^
abikaasa on onia töökohalt vai-1 sol Balti Liidu poolt korralda-landatud
ja teda koheldakse kui
šotsialistliiku ühiškomia parasiiti.
tud pressikonveresntsü 17. april­lil.
Ohateau Laürier'is korralda-
Lõpuks küsimus käs üks või
teine organisatsioon või asutus
oma tegõ\njLsega vabadusvõitluse­le
kasuks on olenebiloomulikult
jälle, vastava arvustaja arusäa-;
madest. Teie lehe kirjutise rida­dest
võime oletada et EKN'u rah-
VLisipolütiline komisjon veetis üle
75% oma viünasest koosolekust
MetsaülikÖQÜ - arvusta-misega".
Võime küsida kas see. on hr. Te­deri'ja
rähvuspoliitüise komisjoni
arusaamine vabadusvõitlusest? •
: VEIJX) S^ÖTS .
Metsaiilikooli juhataja
kui leedula^
tis ta, et ta naise ja tütre järgnemine talle vabasse maailma on vaid kuude, küsimus. Peaaegu 4
aastat hiljem on ta S^aastane abikaasa Marija ja 14-aästane tü^^ N. Liidus ja
neid on kohddud kiii.reetjaM, tarna Ägwtis om 4 aastat pidevalt taotlenud nendele väljasõidu vni-
Jurgiitise Taamaitukoguhbidjast, Jurgutis viibis Ottawast läbi-^" Ä Citizen ja prantsuskeelne
' Le Droit." . ^ - ^ v . '
Pressikonverentsist võtsid osa
veel enamus Idä-Euroopa Ikes-tatute
: rahvusgmppe, kelle esin-dajad
olid kas vastavatest rah-,
viisqrgainisaitsioonidest või etnir
liste ajalehtede, juurest. ^ EKN'u
poolt oli kohal selle abiesimees
W. Pent kaaskorraldajana.
Vaatamata valimiseelsest: pin-gerikkast
parlamendist olid kohal
alamkoja liitoed liberaalidest L.
Francis' ja konservaitüvidest S.
•Paüroski. Senatist oli kohal kon-seks.'
Kä JurgutSse- abikaasa on .taot­lenud
omaSt pooli väljarännu
viisat, kirjutades kirju Brezh-nevile,
USA president CarterÜe
ja IJN Inimõiguste Komisjoni­l
e . ; - ; . - ' . ' V - - . ••••
Ta "tütart ähvardatakse võimude' tud koniverenitš- kujunes, edukai­maks
ja rohkearvuliseimaks
inimiõiguste pressikonverentsiks
mis kunagi on peetud Kanadas.
Sama päeva õhtid Ottawa CBC
raadiojaam saatis 10 . mintitüise
intervjuu Jurgutisega, hing CTV
tGlevisioo^nijaam esitas 6. minuti­lise
jutuäijaimise leedulasega oma
õhtuses päevauudiste osas.
Tf^eme unsi Ja paraE|äame
nü linnas kui ka suvilates
iJksilv naisterahvas •
- 'SOOVIB';KORTEKIT-'--^
tuba köögiga Mt. Fleasant Ave. ja
Äveniie Roadi vahel Egiintoni piir­konnas,
Helistaifla pärast kella 4
tel. 488-4594
Jurgutisel on ette näidaita; 4 poog­nat
tähitud kirjade kvütunge, milo
lised pole kimagi tema perekon­nale
kätte läinud. •
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi­sad.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Äri lahtiöleku-ajad: telsip.j kolmap.,
neljap. 9—6, reedel 9—7, laup; 8.30-3.
Esmasp. suletud.
, _ . ,. . ^ servatiivR. Belisle,. kellest on
Kolmeveerulnsed .:kirjutised^ s Ä i d inmikasja energiline balt-koos
suurte fotodega, tõid oma | laste sõber, kes öli -ühtlasi ka Bal-veergudei;
ära .Ottawa .lournal^ õhtu käenduskomitee liige.. •
Käesole\'a kuu pikal nädalalõpul 19.—23. maini toimub eelmisest aastast tuttavas Trenti üli­koolis
Eesti Liit Kanadas ja Eesti Kunstide Keskuse ühisel korraldusel TRENT '78 Kanada eest­laste
ühiskondlik semkar. Nende õppepäevade üldkorraldajaks on Vello Hubel, kes selgitab mei­le
tänavuste päevade: eesmärM: ja kava, '
Pahastan keemiliselt (steamclea-ning)
Teie diivanid jä toolid, vai­bad
seinast seina ja lahtised Teie
oma kodus. — Hei Erik Lokfoik
447-98^4
9i0 ALNESS.STREET; UNIT 12 •
DOlVNSVlEW, ONTARIO M3J 289 |-,
1 ^
: V. Hubel Ütleb, et Trent'78 si-j
hiks on edasi miima eelmiise aas-,
ta Trent '77 vaimus. Juba sus loli j
suliks arendada kultuuriliste or-ganisätsioonide
Jä ürituste orga­niseerimise
ja juhtimise oskust.
Tänavu on sellele antud mõnevõr­ra
laiendatud aspekt, avastadia
uusi võimalusi loovkunstides, põ­hinedes,
meie rahva kultuuripä-randüe
j a selgitada -lüdisii tulevi­kuvõimalusi
ja globaalse Eesti
põhimõtteid. ' :'
Eelmise aasta eeskujul koos­neb
tänavugi kava loenguist,
eri- ja arutlusgruppide tööst ja
demonstratsioonidest, ettekan­netest,
väljapahekuist, aga sel­le
kõrval noortele lähedasest
meelelahutusest.
Nagu V. Hubel mainib, alüstä-taikse
registreerimise ja: tutvumi­sega
reedel, 19. mai õhtul. Lau­päeval
organiseerib dr. J. Roos
juba kell 7.15 hommikutreenin-gut
ja pärast hommikueinet algab
tööpäev kell 9 R. Kreemi avasõ-
VELLO HUBEL
Õhtul käsitleb J. Kork eesti
naga, nlisjärel S.; Veidenbaum rahva väljendusi, mülele järgneb
peab ettekande Eesiti kultuuripä­randist
Kanadas. Sellele järgneb
meelelahutuslik osa ettekannete,
muusika, ja audio-visüaalsete pro-
Stella Kersoni ettekanne talenti-j grammidega,
de leidmisest ja arendamisest, Pühapäeval äigab •tööpäev pal-kuna
dr. V. Sermat peab ettekan- vusega. Siis peab dr. W. Rand et-
(de juhtimise efektnvsiusest.;. Neile
I järgneb laudkonnavestlüsüritus-i
te ja programmide ideesitaimisest,
planeerimisest ja läbiviimisest.
S-tüUisod Jätkudeta vihma-
- • veerennid:
ÄLCAN VÄRVITOONIDES
?äke, pniun, must, helebeesh,
metsäroheline
Va.rw:?tame. ISETSGIJAID vihma^
veereanidega ja simia juurde-
-• kuuluvaga v.;';.-',
HELISTAGE l . .
. Emielõunane. osa lõpeb: Onta^
rio valitsuse esindaja sõnavõ­tuga
mitmekultuurist.
Lõunalauas peab L. Leivat etJte-kande
,vMeie juured on meie ee-l
i s " , • . : ' > : , . : • • - : " ' .
Pärast lõunat töötaAfad arutlus-gnipid.
hommikule sessiooni. ai­netel
puudutades-aineid ?ia^
i;i'kultuuripärand, talendid, pro­grammid
jä üritused ning mitme-
; j kultuuriline ;äröng.Pe^idelõuna
.: :vnina,?€iks eltekandel^s on dr. 11-
6 S 1 « 3 0 2 1 ^^® Lehiste- kosle klimik/ „Eesti 1
31 keele rakendus ja praMI^^
tökande „Ee3tlus t>n looming",
vaadeldes tulevikuvõimalusi, al-lematüve,
diversiteeti • ja mõistet
globaalne Eesti. Järgneb Karin
Vagiste ettekanne koos demonst-ratšisionidega
aüdio-visuaalsete
prcg.rainumide Icomisest ja prq-dutseerimisešt.
Sellele järgneb V. Hubeli ette-kanna
loovast ettekujutusest,
• selle, kasutamisest. ja.,Takenda-
. misest.
Lõimalaüas. peab P. Sepp kõne
uudsest loomingust kunstis. /
Pealelõunat on jälle ettenähtud
erigruppide töö koos vastavate
sissejuhatustega gräalika ja de-koratsiooni,
filmi, foto ja: audio-visuaalsel
alal, .-näitelmnst, kirjan­dus
, komiponeerimine, tants . j a
liikumine ning etnograafia. .Pä­rast
'õhtusööki on 4r. R. Toi; ette­kanne
koorüaulu oragriiseerimi-sest
koos demonstratsiooniga ja
dr. T. 'Vinldiaus esitab kompoms-tide
ettekaneid. Hüjem samal õh­tul
esitatakse ettekandeid pärast­lõunasest
loovtööst millele järg­neb
meelelahutus..
on töö kuni kesdc-
, Ajaratas oni jällegi teinud terve
ringi ja Hamiltonis toimus tava­kohane
jüripäeva pidulik koon­dus
ja ettekannete õhtu, 29. ap-rülU
kiriku all saalis. Rõõmustav
oli näha nii hulgaliselt noorte
sõpru ja vahemaid, et koos noor­tega
veeta gaidide-skautide „aru-ande-
tpüha"; Kõikide meeleheaiks
olid Torontost kohal peagaid Hil­ja
Euutma,E. G . M . K juht p a
Kütt, E . S. M.vK. juht Silver
Kask ja Malevate liikmetest
ngdr. Hilija Valter ja nsk.; Lna
Pikkov. Oma osavõtuga austas
noori ka Burlingtoni ringkonna
gaidide vanem Eva Groza.
Õhtu pidiilik osa algas lippude
defileega, järgnes Kanada hümn
sk. Andres Tamm'e klaveri saa­tel.
„MQ!ttesild kodumaale'* sõ­nastuse
ja-endise gaidjiihi dr.
TÜna Kaigas-Powlesi luuletuse
kandis ette gd. Helga Mälberg.
Avasõna oli ngdr. Merike Ko-ger'ilt,
inglise keelne / tervitus
ns^. Hanno Bohl'ilti
Järgnevalt avas ,;Kimgla"gaid-üksuse
juht ngdr. M. Koger, gai­dide
piduliku koonduse tervituse­ga
jä hellakesed süütasid sini-ihust-
valged küünlad lootusega,
et jatkuiks selle leegi va,lgust-soo-just
kõikidele, noortele kui. vane­matele,
Veel kauaks aj aks gaidli-kus
töös! Lühikese tegeviisaruan-de-
luges üksuse juht, müle lõpus
helläike Tiina Ploom andis oma
lubaduse. Hellakese II järgu olid
sooritanud: Kristina Laurimaa ja,
Linda Ploom. Järgnes lühike sõ­navõtt
peagaid Hilja Kuutmalt
ja §elle järele Maleva juiit Tüa
Kütt tervitas üksusi ning andis
üls'hoolsa hellaikese diplomid
Kristina Laurimaale ja Linda
Ploom'ile. Eeskujuliku gaidi mär­gid
kinnitas rinda Tüa Kütt gai­didele:
Tiina Šuit, Susan Suit ja
päevani. Pikem ettekanne ori dr. j Aida Tam-mer, diplomid andis üle
V. Serm-atilt: ,JCo0'Stöö.; psühho-dy
Aarlaht. KÜlwelli:. kursuse . I
aasta lõpetasid edul^alt Robert
Saar ja Mart Himma, Ipk. juht
Carl Aarlaht andis:neüe KÜlwelli
kaelaräti röngad. Sam^uti ikinnj^
tas lipkonna juht skm. Arnold
Himmale rinda 30. ä. skautluse -
märgi ning Max Suifile 5 a. tänu- ;
märgi abivalmiduse ja pideva
töö eest H. Skaudisõprade Seltsi
juhatuses. ,/Kotka" Ipk-le kinlds
J. Ester rähdauliinna sellele ülvsu- .
se lilkmele,^ kes sügisel skaütlu-;
sesse kaasa toob itusi liikmeid,
suurendades seega „Kotka' * Ipk.
ridu..: ^ - - •-.^:--\::••'•',:
Sellele järgnevalt tervitas
E. S. M . K . juht skm. Silver Kask
gaid- ja skautüksusi, soovides
jõudu tegevuse jätkamiseks ning
kaasa tulema sel suvel Lakewoo- »
dis toimuvale suurlaagrisse ,,Kp-1
•guja'!!".: • - •
Vaheajal paluti kohvilauda.kü­lastada
ja hüjem jätkus kava
väikese ettekandega kevadest hel-laikeste
poolt, Osade^ olid Lin^i '
Plo om. Anna Geraisimchuk, Krjiž-tina
Laurimaa ja Tüa Ploom, kes
roõfcmsa tantsu jä lauluga kevade­le
vastu tõttasid. Järgnes „mu-gaV'
nali skautidelt ja Lindat
Ploom esitas kaks klaveripala.
- Austraalia noorte tegevusest
näitas filmi skm. S. Kask. Füm
käsitas möödunud aastavahetu­sel
korraldatud ,3ai*ju" suur-'
laagrit Adelaide lähedal, j Kom-.
mentaarid piid . peagaid Hilja-
Kuutmalt, kes sellest suurlaag-rist
osa võttis. Filmi omanikeks
ja meistritelts olid laagrielanikud
kud — skmrd Karl Sütis ja Val­ter
Piigli; Kõik ettekanded võeti
vastii" tänu ja suure " aplausiga.
Eelmise fümüe lisai^ näitas
skm. A. Himinafeaitkendeidr Ha­miltoni
üldsuste tegevusest lÖ aas-tat
jtagasi. Mitmest tookordsest
helläikesest-hundust on sirgunud.
loogia". Selle järel on veel semi­nari
arutlusi jä kriitikat, üldkok-kuvõte,
järeldusi ja lõpetamine.
Pärast lõimasööki.algabki lahku-rnine;'.-
See programm näitab tihedat
tööd tugeva vaimsete alade rõhu-ngdr.
Hilja Valter. Nooremgaide- J^^a ülikooli lõpetanud: juliid jä
riks ülendati gdj, Piret Aasmä, ^ noorte töö edasikandjad,
gaideri väitekirja kaitsmise õigus ohtu lõppsõna oli H.. E. Š. S.
attDti ngdr. Merike Koger'üe. Male- r esimees H. Toomsalult, kes ta­va
juht Tiia Kütt andis kirigitiise- nas kõiki töötegijaid lilledeg^i.
na üksusele üusad värvimis-raa- Kuna Kotka'' ipk. juhü^^^o^ sa^
matud.
Lõppsõnas tänas ,;Kungla''ük-m
võtab teUimišl vastu, alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminium siding) • Neljas värvis alumiiniumist
veerennid üma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel. 884-4558 jä 832-2238, Riclimond Ilill, Öat. ;
:. • • Met. lic. nr. B .888^ .
taniisega,. juhtides osavõtjad | suse vanem ngdr. Ellen Linda ja
loovtöö mitmesuguste vormide i H . E . S. Seltsi juhatust nõu; abi
juurde eesti kultuuripärandi põh-1 jä majandusliku toetuse eest, sa­jal.
V. Hubel arvab, et need päe- i muti H. E. S. S. Naisringi eesot-vad
annavad noortele teadvust.! sas esinaise. H.' Mälberglga koh-öma
kultuuripärandist, aga veel- j vilaua korraldamise eest. Üksuse
gi rohkem -selle viljelemise vaja-i vanem, 'tänas ka H . E . Võitlejate
teest. Kava(koostamisel^ [.ühingut^ -üllatusliku „ümbriku"
le V. Hubeli olnud tegevad veel ja vanemaid hea koostöö eesti
Stella Kerson ja dr. R. Toi vr> LI .< 7 :i 'i> w
Kotka' skautlipkonna;-pidulik
koondus avati samuti ' küünalde
siiutamisega. Huhdude juht skm.
: Arnold Himma andis üle hmidü-de
märgid tehtud töö eest ning
;: parima himdu rända.uhinna või-
: tis Thomas: Laurimaa. Skautide
• ja vendurite tegevuse • aniande
lesita-s skm! Hanno Bohl, andes
.; üle ka; G^rikafeete :.niärgid skaniti-dele:
Mart Himma,. Robert Saar,
; Tarmo Koger, Hamnes Aasa,. Ed-mal
päeval ka pulmapäev, õnnit­leti
skm. C. Aarlahti abikaasaga.
Mõnus jüripäeva õhtu lõppes Ees­ti
hümniga.
. Möödunud, reede õhtul toimus
Toronto .Central, Branch • muusi­kaõpetajate
üliingu muusikaõhtu, .'
kuliu muusikaõpetajad -$aatsid
oma parimaid: õpüasi võistlema.
Neist esineja ist . valiti muusika-'
- cpetajate üliingu stipendiaadid..
Talvi Jaldre klaveristuudiö õpi-la.
stest võistlesid seal Kären Vii­namäe,
Paul ja Monica Pint ning
üks IiilnD rnih'n:;f.p5jt. •^rtii^iT'^ • Kõi­gile,
neüe määraiti ühingu stipen­diumid.'.
•\-: