1986-07-25-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE reedel, 25. — Friday, Nr. 56 Nr. 56
i m riiiniirinnnrr
[lllfll""'^"^'"'""'*'^"'"""''^ aummuwmiiiMum
IC-juulil
peetud lahtistel Ontario
MasteHte 198^. ä. viievõistluse
meistrivõistlustel saavutasid oniä
vanuseklassides meijBm^^
Trei kuldmedali ja A. Jaago ning
¥. KÕresaär pronksmedalid. Hõbemedalid
kaotati napilt 1500 m
jooksu katkestamise tõttu.
Tagajärjed?:;;
•:;^M60^^---.:3.^ic^^^
tl,.—-uus,V,;E.
(200 m — 31^30 sek, kaugus —'
4.04 m, oda-— 27.79 m, ketas —
39.5 l m , 1500 m — ei lõpetanud).
M65 — 3. koht — V. Kõresaar
— 2211 punkti — ¥ . E. rekord
(35,64 sek., 3.67 m, 28.10 m.
31.54 m, ei lõpetanud).
:: M75:-~ l.:.koht —: K. Trei; —;
3225 punkti (36,22 sek- 3.65 m,
nVy 30.42 ei
h. I. Pealinn Lõuna-
Ameerikas, 10. Riik, mille juht
hiljuti maalt lahkus, I I . Aedvili,
14. Kitsaroopalise veduri nimi rahvasuus,
16. Küla Viljändiniaal, 17.
Kordamist nõudev sõna, 19. Üsna
vanad, 21. Omaaegne perioodiline
raamatusari Eestis, 22. Helilooja
Hatshaturjani eesninii, 24; Artikkel
saksakeeles, 26. Pidulik õhtusöök,
27. Kuju Vanas Testamendis,
29. Enamus eestlasi on luteri
. . . .V 30. Küsimus, 31 i Jäme vorst,
33. Ameerika tuntuihaid ja rikkamaid
perekondi^ 35. Pealuu, 37.
Kõrv — inglise keeles, 39. Linna-äär,
40. Nemad prantsuse keeles,
42. Leivasort, 45, Omaaegne
eliitkoor Eestis, 46. Koha määrsõna,
48. Riisiviin, 50; Katoliiklaste
vägede üks juhte 30-aastases sõjas^
51. Usund, 52, 20. sajandi
leiutis.
Mstread; 2. Vanaduses, 3.;Saar
Vaikses ookeanis, 4. Lõppenud, 5
Väike kala, 6. Toidu, 7f Mehenimi,
8. Ratsutajale vajalik ese, 9.
Eesti aumärk, 12. Haigus, 13. Silma
vikerkest, 15. Kõrgem seisus^^
18. Kofeiinita kohvi, 20. Artikkei
saksa keeles, 23. Rein! Hsajõe
Maasi prantsuskeelne nimi, 25
Saared Vaikses ookeanis, 28. Värvitu,
30. Maa, kus peetakse järgmised
olümpiamängud, 32. Vees
liikuma, 34. Temas, 36. Söögi valmistamise
koht, 38. Puuvili, 41. Sileda
pinnaga, 43. Vaba, 44; Karastav
jook, 47. Koha määrsõna, 49.
Vorm sõnast kaduma.
RISTSÕNA NE* 1297
LAHENDUS
Võistluste etteriähtud alguse ajal
oli ilm kaunis vilu ja sadas veei tihedat
vihma, milletõttu alustati
pooletunnilise hilinemisega. Mõne
mehe võrra olid osavõtjate read ka
seetõttu hõredamad, kuid alul saadud
märjad jalad kuivasid peagi
ning võistluste lõpupoole ja meda^
lite väljaandmise ajaks oli ilmastik
muutunud juba üsna soojaks ja
kuivaks ning meeste tuju ka
rõõmsaks ning ülevaks, nagu alati.
Järgmise suurema jõukatsumisena
on meie masteritel ees klubide-vaheline
meistrivõistlus 6. septenib^
ii staadionil.
l; 1. Koort, 5. Iloria, 9.
Vanker, 10. Nukrus, 12. Abel, 14.
Jama, 15. Arm, 17. Aaa; 19. Pea,
20. Tees, 21; Pehme, 23. Morn,
24. Kontakt, 26. Laar, 28. Suss,
30. Erste, 31. Midas, 32. Suur, 34.
Dool, 36. Meister, 40. Äres, 41.
Ehtis, 42. Apis, 44. Lea, 46. All,
48. Sit, 49. Bärrakuda, 53, Skaala,
54. Sahver, 55. Andke, 56.
ver.
Naiste kuulitõukes asus
maailma edetabelit juhtima Schwe-rinis
peetud võistlusel Ines Müller;
kelle isiklikuks rekordiks on 21.45.
Erfurtis jooksis Heike Oehme
800 m tänavuse tippajaga 1.59,76.
Isikliku tippaja saavutas ka Heike
Theele 100 m tõkkejooksus 12,78-
ga. Helga Radtke hüppas kaugust
i: 1. Kaaren, 2. Oka, 3.
Rebu, 4. Tre, 5. Ina, 6. Lumm, 7.
Oka, 8. Aumere, 9. Vaat, 11.
Saan, 13. Laen, 14. Jama, 16.
Meelespea, 18. Ahti, 19. Poisslaps,
21. Portree, 22.^Eksides, 24. Ka-sum,
25. Tudor, 27. Aru, 29. Sao,
33. Astla, 35. Kreeka, 37 Ihar, 38.
Tilk, 39. Viiner. 40. Alus, 43.
Start, 45. Kalk, 47. Ädal. 49. Bad,
51. USA, 52. Ahv.
D
Kui v@Bi@lcisM
hävitcisid Eesti
taevas, . kustõusis kisa. ^ Et
see juhtus I pataljoni allohvitseride
kasiinos siis tehti otsus, et mina ei
tohi kahe nädala jooksul kasiinot
^külastada. KätebõõrujäI oM siiski
mõttekaaslasi.
punaarme®
saabumist oli kuulda, et venelased
korraldavad Irboskas punaste lippudega
ja vabariigi vastaste plakatitega
rongkäike. Esmaspäeval, 10.
juunil 1940. a. helistas minule sõber,
suur fotohuviline poliitilise
politsei vanem assistent Puusepp ja
kutsus mind oma kontorisse, kusta
küsib: „Kas mina ei taha temaga
autosõitu kaasa teha?** —- „Kuhu?'*
küsisin. ~ ,,Irboskasse, sest on
kuulda, et yendased: käivad seal
punaste plagudega ringi,
võtan
kaasa.
Kui me Irboska lähedale jõudsime,
siis oli kuulda venekeelseid
hõiskeld, lärmi ja punaste lippudega
ringiliikujaid näha.
Puusepp ütles minule: „Johan-nes,
sõidame tagasi, sest sinna nende
närude juurde ei ole meil enam
mõtet minna ega lahingut lööma
hakata, sest oma kahe browningu-ga
ei suuda meie neid vaigistada,
kes teab kas pääsemegi eluga ta-meie
Või
Ratšarügement on Petseri raudteejaamas maha laaditud, kust liiguti edasi Petseri Põh-jalagrisse
Värskasse. Paar ..aastat hiljem seisis samal kohal rong inimestega, keda saa-
Foto: L Säägi kogust
üle.tänava olevast Markiiqvi jm^a-
6(
l:
,.ahned koerad laiali" laulu,
ütlesin, et sõidan kaasa, kuid en-i(
g sõida,, minu korteri juuirest läbi,
Olin kasarmute Juurest töölt
koju jõudnud lõunale ja söögitup-minemas
kui korraks läksin mil-ja
hakkavad
kiirel sammul, meie korteri
ja LaatsM koloniaalkaupluse vahelisel
tänaval seisva korravalvuri,
Petseri politsei ratsareservi vanem-kordniku
A. Tutti poole sammuma.
Asi paistis koomiline oleVat ja jäin
akna juurde vaatama, et mis nüüd
Juhtub? Kui nad olid politsei juurde
jõudnud, siis kaks neist haarasid
politsei kätest j6 kolmas hakkas
tema revolvrit kabuurist välja kiskuma.
Haarasin laualt oma 9 mm
sõjaväe browningü ja tahtsin välja
minna. Naine nägi seda ja küsis
„Kuhu sina sellega nüüd minna tahad?"
ütlesin^ et Tuttile appi, sest
venelased on tema
palus, et ma mitte ei läheks, arvestades
aja tõsidust. Venelased olidki
revolvri kätte saanud, vibutasid
sellega korra politsei poole ja lii-
.kusid minema.
Küll taheti revolvrit kätte saada
heaga ja tehti asja kohta juurdlus,
kuid laskeriist jäi kätte saamata,
sest keegi ei riskinud seda
õiguslikus korras tagasi võtma hakata
ehk revolvri riisujaid arreteerida.
Niikuinii neid ei oleks keegi
karistanud, sest ülemvõimu vastu,
mis oli juba kommunistide käes ei
olnud mõtet võidelda.
Meeleavaldus Petseri kaubahoo-seri
kaubahoovile, elektrijaama
juurde, mõnel ka punased plagud
käes. Seal nad lõugasid ja karjusid,
siunasid politseid ja mõned
hakkasid politsei poole liikuma.
Politsei oli enne kusagilt teada saanud,
et venelastel on mote politseid
rünnata. Politsei kaitseks oli
saadetud terve rühm relvastatud I
pataljoni sõdureid, millepärast
venelased ei julgenud oma kavatsust
toime panna. Nad lõugasid ja
karjusid, kuid lõpuks, valgusid '
laiali. Ei mäleta, et nad rohkem
oleks politseid tahtnud rünnata.
Usuteaduse Instituu
Oma lektori dr. Ro
emiseks korraldas Usutea
Peetri kiriku saalis.
Loengu teemaks oli diskussi
koraalist ja koraali laulmisest,
suks vaatlus võimalikkudest k
ralikku koraalüäulmist toetava
või takistavatest elementidest.
Asunud koraali kui usulis-mu
kalise väärtuse vaatlemisele ü
lektor, et koraal on see esteet'
„nõiavits**, mis igast ilmakaa
kogunenud kirikulised aitab lõ
kult sulatada üheks palveliste
vikuks.
Elemente, mis selle suure ü
ande teostavad on kolm — ü
lektor: sõna, meloodia ja koi
kuidas koraali lauldakse. Pe
des SÕNA juures tutvustas le
luule meetrikat ja keele rü
ühest ja muusika vastutust eel
te toetamisel, teisest küljest. P
tiliste näidetega — kogu aüdit<
mi kaastegevusel— tutvuneti
deldud tehnUiste väärtuste m
arvestamise läbi tekkivaid,
keelelisi karisid; normaalse k
rütmi rikkumisi.
Tulles MELOODIA juurde, l
lektor üht ja sama koraali la
mitmel, sõnadele sobiva melc
ga. Sellest „ekskursiopnist** ko
iseenesest välja, kuidas mõne
loodia abil oli võimalik antud
raali sõna SISULhoopis usu-i
kamalt, sisuselgiemalt väljend
Siit viis Roman Toi oma k
jad ja Instituudi õpilased veel
meloodia omaduse juurde: se
meloodia ulatus. Lauldes ko
„Tänu olgu Jumalal'* mitmes
tes, meie kirikulaulu viiside
matutes leiduvates kõrgustes,
et tõepoolest mõni helitõu
laulmiseks tunduvalt parem.
Toi tutvustas nüüd neid
kalisi tingimusi, „mängu pii
ni", müliste vahel kogudused
maalsete vokaalsete võimete
rikulised, ise saaksid korr
häält tõsta; Lühikene musik
line analüüs ja selle tehni
igale arusaadav ja jälgitav.
ViS. us suur. ne
oiHiiu^^jaciinipäeva
Btumber
Maakondlikud kodukoha
satsioonid on saanud eriti
seks ja hinnatuks kanada ee
ühiskonnas. Perioodilise, kas
aastas ilmuva ajakirja välj
sehion siiski jõudnud ainult
sed kella „Hiiu** tänavune
päevanumber on järjekorra
Uues „Hiiu" numbris on
aste-saarlaste peoõhtu G
gis**, «Hiidlaste liikumisi*^,
ruumis" kaks Ella ü. lu
„Hartvig Engso Hiidlaste
teeneliseks liikmeks", ,,B
Onu Siimud", G. Hackell
Hiiumaale veebruris 1924",
küla mehe «Mälestusi kodu
«.Torupillidest ja torupUli
jäist", Urve Ratase „Geo
vaatlusi Hiiumaa kauge
loos", „Avarii teel talvekort
Malle Mardiste „East ig
põhjast põline tali" ja nalj
Numbris bn avaldatud fö
dusaarest, sealseist inime
sündmusist, aga ka siinset
kalist organisatsiooni t
Kaanepildiks maastiku
Hiiumaalt
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860725 |
Description
| Title | 1986-07-25-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE reedel, 25. — Friday, Nr. 56 Nr. 56 i m riiiniirinnnrr [lllfll""'^"^'"'""'*'^"'"""''^ aummuwmiiiMum IC-juulil peetud lahtistel Ontario MasteHte 198^. ä. viievõistluse meistrivõistlustel saavutasid oniä vanuseklassides meijBm^^ Trei kuldmedali ja A. Jaago ning ¥. KÕresaär pronksmedalid. Hõbemedalid kaotati napilt 1500 m jooksu katkestamise tõttu. Tagajärjed?:;; •:;^M60^^---.:3.^ic^^^ tl,.—-uus,V,;E. (200 m — 31^30 sek, kaugus —' 4.04 m, oda-— 27.79 m, ketas — 39.5 l m , 1500 m — ei lõpetanud). M65 — 3. koht — V. Kõresaar — 2211 punkti — ¥ . E. rekord (35,64 sek., 3.67 m, 28.10 m. 31.54 m, ei lõpetanud). :: M75:-~ l.:.koht —: K. Trei; —; 3225 punkti (36,22 sek- 3.65 m, nVy 30.42 ei h. I. Pealinn Lõuna- Ameerikas, 10. Riik, mille juht hiljuti maalt lahkus, I I . Aedvili, 14. Kitsaroopalise veduri nimi rahvasuus, 16. Küla Viljändiniaal, 17. Kordamist nõudev sõna, 19. Üsna vanad, 21. Omaaegne perioodiline raamatusari Eestis, 22. Helilooja Hatshaturjani eesninii, 24; Artikkel saksakeeles, 26. Pidulik õhtusöök, 27. Kuju Vanas Testamendis, 29. Enamus eestlasi on luteri . . . .V 30. Küsimus, 31 i Jäme vorst, 33. Ameerika tuntuihaid ja rikkamaid perekondi^ 35. Pealuu, 37. Kõrv — inglise keeles, 39. Linna-äär, 40. Nemad prantsuse keeles, 42. Leivasort, 45, Omaaegne eliitkoor Eestis, 46. Koha määrsõna, 48. Riisiviin, 50; Katoliiklaste vägede üks juhte 30-aastases sõjas^ 51. Usund, 52, 20. sajandi leiutis. Mstread; 2. Vanaduses, 3.;Saar Vaikses ookeanis, 4. Lõppenud, 5 Väike kala, 6. Toidu, 7f Mehenimi, 8. Ratsutajale vajalik ese, 9. Eesti aumärk, 12. Haigus, 13. Silma vikerkest, 15. Kõrgem seisus^^ 18. Kofeiinita kohvi, 20. Artikkei saksa keeles, 23. Rein! Hsajõe Maasi prantsuskeelne nimi, 25 Saared Vaikses ookeanis, 28. Värvitu, 30. Maa, kus peetakse järgmised olümpiamängud, 32. Vees liikuma, 34. Temas, 36. Söögi valmistamise koht, 38. Puuvili, 41. Sileda pinnaga, 43. Vaba, 44; Karastav jook, 47. Koha määrsõna, 49. Vorm sõnast kaduma. RISTSÕNA NE* 1297 LAHENDUS Võistluste etteriähtud alguse ajal oli ilm kaunis vilu ja sadas veei tihedat vihma, milletõttu alustati pooletunnilise hilinemisega. Mõne mehe võrra olid osavõtjate read ka seetõttu hõredamad, kuid alul saadud märjad jalad kuivasid peagi ning võistluste lõpupoole ja meda^ lite väljaandmise ajaks oli ilmastik muutunud juba üsna soojaks ja kuivaks ning meeste tuju ka rõõmsaks ning ülevaks, nagu alati. Järgmise suurema jõukatsumisena on meie masteritel ees klubide-vaheline meistrivõistlus 6. septenib^ ii staadionil. l; 1. Koort, 5. Iloria, 9. Vanker, 10. Nukrus, 12. Abel, 14. Jama, 15. Arm, 17. Aaa; 19. Pea, 20. Tees, 21; Pehme, 23. Morn, 24. Kontakt, 26. Laar, 28. Suss, 30. Erste, 31. Midas, 32. Suur, 34. Dool, 36. Meister, 40. Äres, 41. Ehtis, 42. Apis, 44. Lea, 46. All, 48. Sit, 49. Bärrakuda, 53, Skaala, 54. Sahver, 55. Andke, 56. ver. Naiste kuulitõukes asus maailma edetabelit juhtima Schwe-rinis peetud võistlusel Ines Müller; kelle isiklikuks rekordiks on 21.45. Erfurtis jooksis Heike Oehme 800 m tänavuse tippajaga 1.59,76. Isikliku tippaja saavutas ka Heike Theele 100 m tõkkejooksus 12,78- ga. Helga Radtke hüppas kaugust i: 1. Kaaren, 2. Oka, 3. Rebu, 4. Tre, 5. Ina, 6. Lumm, 7. Oka, 8. Aumere, 9. Vaat, 11. Saan, 13. Laen, 14. Jama, 16. Meelespea, 18. Ahti, 19. Poisslaps, 21. Portree, 22.^Eksides, 24. Ka-sum, 25. Tudor, 27. Aru, 29. Sao, 33. Astla, 35. Kreeka, 37 Ihar, 38. Tilk, 39. Viiner. 40. Alus, 43. Start, 45. Kalk, 47. Ädal. 49. Bad, 51. USA, 52. Ahv. D Kui v@Bi@lcisM hävitcisid Eesti taevas, . kustõusis kisa. ^ Et see juhtus I pataljoni allohvitseride kasiinos siis tehti otsus, et mina ei tohi kahe nädala jooksul kasiinot ^külastada. KätebõõrujäI oM siiski mõttekaaslasi. punaarme® saabumist oli kuulda, et venelased korraldavad Irboskas punaste lippudega ja vabariigi vastaste plakatitega rongkäike. Esmaspäeval, 10. juunil 1940. a. helistas minule sõber, suur fotohuviline poliitilise politsei vanem assistent Puusepp ja kutsus mind oma kontorisse, kusta küsib: „Kas mina ei taha temaga autosõitu kaasa teha?** —- „Kuhu?'* küsisin. ~ ,,Irboskasse, sest on kuulda, et yendased: käivad seal punaste plagudega ringi, võtan kaasa. Kui me Irboska lähedale jõudsime, siis oli kuulda venekeelseid hõiskeld, lärmi ja punaste lippudega ringiliikujaid näha. Puusepp ütles minule: „Johan-nes, sõidame tagasi, sest sinna nende närude juurde ei ole meil enam mõtet minna ega lahingut lööma hakata, sest oma kahe browningu-ga ei suuda meie neid vaigistada, kes teab kas pääsemegi eluga ta-meie Või Ratšarügement on Petseri raudteejaamas maha laaditud, kust liiguti edasi Petseri Põh-jalagrisse Värskasse. Paar ..aastat hiljem seisis samal kohal rong inimestega, keda saa- Foto: L Säägi kogust üle.tänava olevast Markiiqvi jm^a- 6( l: ,.ahned koerad laiali" laulu, ütlesin, et sõidan kaasa, kuid en-i( g sõida,, minu korteri juuirest läbi, Olin kasarmute Juurest töölt koju jõudnud lõunale ja söögitup-minemas kui korraks läksin mil-ja hakkavad kiirel sammul, meie korteri ja LaatsM koloniaalkaupluse vahelisel tänaval seisva korravalvuri, Petseri politsei ratsareservi vanem-kordniku A. Tutti poole sammuma. Asi paistis koomiline oleVat ja jäin akna juurde vaatama, et mis nüüd Juhtub? Kui nad olid politsei juurde jõudnud, siis kaks neist haarasid politsei kätest j6 kolmas hakkas tema revolvrit kabuurist välja kiskuma. Haarasin laualt oma 9 mm sõjaväe browningü ja tahtsin välja minna. Naine nägi seda ja küsis „Kuhu sina sellega nüüd minna tahad?" ütlesin^ et Tuttile appi, sest venelased on tema palus, et ma mitte ei läheks, arvestades aja tõsidust. Venelased olidki revolvri kätte saanud, vibutasid sellega korra politsei poole ja lii- .kusid minema. Küll taheti revolvrit kätte saada heaga ja tehti asja kohta juurdlus, kuid laskeriist jäi kätte saamata, sest keegi ei riskinud seda õiguslikus korras tagasi võtma hakata ehk revolvri riisujaid arreteerida. Niikuinii neid ei oleks keegi karistanud, sest ülemvõimu vastu, mis oli juba kommunistide käes ei olnud mõtet võidelda. Meeleavaldus Petseri kaubahoo-seri kaubahoovile, elektrijaama juurde, mõnel ka punased plagud käes. Seal nad lõugasid ja karjusid, siunasid politseid ja mõned hakkasid politsei poole liikuma. Politsei oli enne kusagilt teada saanud, et venelastel on mote politseid rünnata. Politsei kaitseks oli saadetud terve rühm relvastatud I pataljoni sõdureid, millepärast venelased ei julgenud oma kavatsust toime panna. Nad lõugasid ja karjusid, kuid lõpuks, valgusid ' laiali. Ei mäleta, et nad rohkem oleks politseid tahtnud rünnata. Usuteaduse Instituu Oma lektori dr. Ro emiseks korraldas Usutea Peetri kiriku saalis. Loengu teemaks oli diskussi koraalist ja koraali laulmisest, suks vaatlus võimalikkudest k ralikku koraalüäulmist toetava või takistavatest elementidest. Asunud koraali kui usulis-mu kalise väärtuse vaatlemisele ü lektor, et koraal on see esteet' „nõiavits**, mis igast ilmakaa kogunenud kirikulised aitab lõ kult sulatada üheks palveliste vikuks. Elemente, mis selle suure ü ande teostavad on kolm — ü lektor: sõna, meloodia ja koi kuidas koraali lauldakse. Pe des SÕNA juures tutvustas le luule meetrikat ja keele rü ühest ja muusika vastutust eel te toetamisel, teisest küljest. P tiliste näidetega — kogu aüdit< mi kaastegevusel— tutvuneti deldud tehnUiste väärtuste m arvestamise läbi tekkivaid, keelelisi karisid; normaalse k rütmi rikkumisi. Tulles MELOODIA juurde, l lektor üht ja sama koraali la mitmel, sõnadele sobiva melc ga. Sellest „ekskursiopnist** ko iseenesest välja, kuidas mõne loodia abil oli võimalik antud raali sõna SISULhoopis usu-i kamalt, sisuselgiemalt väljend Siit viis Roman Toi oma k jad ja Instituudi õpilased veel meloodia omaduse juurde: se meloodia ulatus. Lauldes ko „Tänu olgu Jumalal'* mitmes tes, meie kirikulaulu viiside matutes leiduvates kõrgustes, et tõepoolest mõni helitõu laulmiseks tunduvalt parem. Toi tutvustas nüüd neid kalisi tingimusi, „mängu pii ni", müliste vahel kogudused maalsete vokaalsete võimete rikulised, ise saaksid korr häält tõsta; Lühikene musik line analüüs ja selle tehni igale arusaadav ja jälgitav. ViS. us suur. ne oiHiiu^^jaciinipäeva Btumber Maakondlikud kodukoha satsioonid on saanud eriti seks ja hinnatuks kanada ee ühiskonnas. Perioodilise, kas aastas ilmuva ajakirja välj sehion siiski jõudnud ainult sed kella „Hiiu** tänavune päevanumber on järjekorra Uues „Hiiu" numbris on aste-saarlaste peoõhtu G gis**, «Hiidlaste liikumisi*^, ruumis" kaks Ella ü. lu „Hartvig Engso Hiidlaste teeneliseks liikmeks", ,,B Onu Siimud", G. Hackell Hiiumaale veebruris 1924", küla mehe «Mälestusi kodu «.Torupillidest ja torupUli jäist", Urve Ratase „Geo vaatlusi Hiiumaa kauge loos", „Avarii teel talvekort Malle Mardiste „East ig põhjast põline tali" ja nalj Numbris bn avaldatud fö dusaarest, sealseist inime sündmusist, aga ka siinset kalist organisatsiooni t Kaanepildiks maastiku Hiiumaalt |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-25-06
