Vaba Eestlane, November 27, 1968

              Zw iWJ
Lk 2 VABA EESTLANE kolmapäeval 27 novembril 1963 — Wednesday Nov 27 1963
EESTI VABADUSSÕDA
Homme 28 novembril möödub
50 aastat Vabadussõja algusest
Sel päeval alustas eesti välke ja
organiseerimata rahvavägi ener-gilise
peaministri K Pitsi ja teda
tõhusalt toetava valitsuse juhtimi-sel
dramaatilist heitlust idas pea-le
tungivate punadivilsldega et
kaitsta noore riigi vabadus! ja Ise-seisvust
Võitlus oli raske ja tun-dus
esialgu lootusetuna kuid
raina ühise tohutu jõupingutusega
ja välisabiga mille andmisel eri-ti
prominentset osa mängisid
soomlased inglased taanlased ja
rootslased siidi Vabadussõda või-dukalt
lõpule ja kindlustati Kesti
Vabariigile Tartu rahulepinguga
iseseisvus
t
Vabadussõda oli meie rahva aja-loos
erakordsete mõõtmetega suur
sündmus ja heroiline võitlus mi-da
on valgustanud paljud ajalooli-- 1
M-- d teosed ning kirjeldanud elava- -
fes värvides romaanid novellid]
näidendid ja luuletused Tundub'
siiski et see eesti rahva ajalooline J heitlus on kerkinud õigesse pers-- l
pektiiv alles nüüd poolesajandi
möödumisel mil meie võime ksu-- l
gemalt distantsilt vaadelda tolle-aegseid
sündmusi ja teha nende
kohta oma hinnanguid ja analüü-se
Kahtlemata on selles osaliselt
tõtt kui Eesti Vabariigi sündi ja
Kesti Vabadussõda vaadeldakse
rahvusvahelisest aspektist tsaari
Venemaa lagunemise produktide-na
Tsaaririigi Varisemine ning
Venemaa kodusõda andis võimalu-se
piiririikidele iseseisvuse taot-luseks
ja oma rahvuslikkude hu-vide
eest võitlemiseks Kuid meie
ei saa siiski unustada et oma ise-seisvust
ei suutnud kaitsta ja sü-litada
kõik piiririigid ning et po-sima
suutsid jlida ainult tugeva-mad
ja sisukamad Üks neist pü-sima
jääjalst oli Eesti
Vabadussõda poleks kunagi või-detud
kui selle võitluse taga ei
MÕTELGE HÄRRA PRESIDENT!"
USA ei saanud sinna midagi
parata See e ole Oldse Ameerika
probleem vald kommunistliku
bloki sisemine asi Selline oli ül-dine
seisukoht pärast seda kui N
Kiidu tankid purustasid Tshehhos-lovakki- a
püüdlused suurematele
vibadustele rahvusliku kommu-nismi
raames Sellist seisukohta
ei saa aga aktsepteerida põgeni-kud
raudeesriidetagustest maa-dest
ja kõige vähem läänemaa-ilmas
viibivad tsehhid ise Nende
protest on ilmnenud mitmesugu-sel
kujul ja üheks silmapaistva-maks
väljendiks selles osas on
avalik kiri USA lahkuvale presi-dendile
Lvndon B Johnsonile To-rontos
ilmuva tshehhide nädalale-he
Nashe Illasy" esiküljel See
on trukitud tshehhl keele kõrval
ka inglise keeles ja avaldatud II
miljoni tshehhl ning slovaki nimel
kellel ei ole endil võimalik oma
huvisid kaitsta
Kirjas märgitakse et olles
kuulunud kolm sajandit Austria
impeeriumi alla sai Tshehhoslo- -
vakkla 1918 a iseseisvaks tänu
osaliselt ka USA president Wood-ro- w Wilsonile See aga et Tsheh-hoslovakk- ja
1945 a oma iseseis-vust
tagasi ei saanud olenes sel-lest
et USA president Franklin
Delano Roosevelt 'sõlmis Teise
maailmasõja lõpus Jaltas Staliniga
teatavad kokkulepped Nende le-pingute
sisu ei ole kunagi avalik
kusele teatavaks tehtud Hiljuti
aga käsitlesid neid niihästi Ave-re- ll Harriman kui ka välisminister
Dean Rusk Ja ehkki nad eitasid
maailma Jaotamist mõjusfääri-deks"
rõhutasid nad ikka ja jälle
et Stalin rikkus süstemaatiliselt
neid kokkuleppeid ilma meile tea-tamata
milles see tegelikult seisis
Edasi loeme avalikust kirjast USA
presidendile:
Kui Jaltas ei määratud kind-laks
N Liidu ►mõjupiirkonda- -
või lihtsalt öeldes kui Jaltas ei
antud N Liidule Poola Ungari
Bulgaaria Rumeenia Jugoslaavia
suur osa Saksamaast ja Tshehhos-lovakk- ia miks keelas siis presi-dent
Traman USA armeel Praha
päästmise 1945 a mais ehkki
Praha asus ainult 40 miili kaugu-sel
ja oli sunnitud neil päeva ve-nelasi
ootama? Kui ei esinenud
mingisugust eraldusllini Ameerika
oleks seisnud totaalselt kogu rah
vas kes intuitiivselt taipas aja-looliselt
soodsat momenti ja järg-nes
oma noorele ja energilisele
riigi ja sõjaväe juhtkonnale ning
oli valmis võitlema kuni viimase-ni
Vabadussõjast võtsid aktiiv
selt osa kolm generatsiooni kus-juures
mehed andsid oma panuse
rindel ja naised tagalas Relvad
haarasid üksmeelselt noored ja
vanad töölised põllumehed ha-ritlased
keskkoolide õpilased ja
üliõpilased Kogu eesti rahvas oma
pikkuses laiuses ja sügavuses oli
rakendatud võitlusse mille ees-märgiks
oli vaba ja iseseisva Eesti
säilitamine ja eesti rahvale ta
õiguste kindlustamine oma Isade
maal See üksmeel ja kogu rahva
täie panuse andmine oma rahvus-likkude
ambitsioonide saavutami-seks
ongi see fenomeen mida meie '
4 uiuAhMcuic icagu Vf nahunatultuf eiieusj1a1% nvli
mutfnnlaimt e all —!- - lill !!! l-i- o Tt nnraimijui lillilt' LdlAA SUja j U1I1 IIJJVI 4111 MlUdUl MICIII Miilil HlllUrällllil' ajal Vabadussõjag "r Jaan Soots' s8Ja'Bpie operatiivstaabi ülem kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots
võidetud vabaduse ei ole selle
võitluses kantud rasked ohvrid pi-kemas
olnud asja-tud
Vabadussõda ja sellega kind-lustatud
Eesti iseseisvus kinnita-sid
meie rahvale ja järgmistele
generatsioonidele et meie oleme
võimelised võitlema ja vaatama-ta
oma arvulisele vähesusele teis
te maailmariikide peres võrdvõi
mellse ja väärtusliku partnerina
Iseseisvalt elama See annab meie
rahvale nii kodumaal kui ka välis-maailmas
kindlust ja julgust oma
rahvuslikkude huvide vaba Ees-ti
eest võitlemiseks kusjuures tol-leaegsete
juhtide Ja sõjameeste
saavutused peaksid olema välja-kutseks
ka meie praegusele elu-jõulisele
ja tegevusvölmsale gene-ratsioonile
Vabadussõda on kin-nitanud
meile et meie oleme või-melised
võitlema Ja võitma —
miks ei peaks meie suutma seda
ka tulevikus kui selleks avanevad
võimalused
Ja N Liidu mõjusfääride vahel
miks ei kästud siis venelastel eel-poolnlmetat-ud
maadest lahkuda ja
ei taastatud nende a iseseis
vus? Miks lasti N LUdul sinna
jääda Ja panna maksma kommu-nistlikud
rezhiimid?
Või tuleme tagasi palju lahe-damasse
minevikku Kui X Liidu
mõjupiirkondi" poleks olnud
miks pidas siis Dean Rusk täht-saks
rõhutada ajal millal N Liit
ilmeselt valmistus invasiooniks
Tshehhoslovakkiasse et USA ei
tahaks sekkuda Kesk-Euroop- a
j tülidesse"? Teisest küljest — [kui venelased tungisid Tshehhos-jlovakkiass- e ja kogusid ligemale
miljon mehelise armee Lääne-Sak-sam- aa
piirile väites et neil on õl-tgu- s
Läine-Saksam- aa neonatsis- -
mi ja militarismi" maha suruda —
miks deklareeris USA selle peale
et igasugune rünnak Saksamaale
tahendab sõda? Miks on sellised
tulest I erlnval mA1nn„il
Jüks Tshehhoslovakkia ja teine
saksamaa jaoks?
( ►Meil on selge härra president
et teie riik andis N Liidule vabad
käed teha meie riikidega nagu ise
soovib Tulemuseks ei olnud ka
tastroof mitte ainult meile ja mitte
niivõrd meile kui just teie oma rii
gile Tele sõjaväejuhtide andmetel
on N Uit nüüd Võtnud sisse
j ►rünnakuposttslooui" ja lääne-- liitlaste ning nõukogude sõjajõud
on sattunud sellisesse ebatasa- - kaalu" et kindral Lemnltrerl väi-t- el oleks NATO sõjaväed sunni-tud
sõja puhul kohe alguses kasu-tama
tuumarelvi"
Selline on tele ja Dean Rusk!
poliitika tulemus: Tuumasõda nur-ga
taga Ja seda ajal millal teie
sõna juhul kui see oleks öeldud
enne kui N Liit otsustas invasioo-ni
kasuks (See toimus N Liidu
poliitbüroo häaltevahekorraga5:l)
oleks võinud päästa rahu Ja tu-gevdada
vabadust mitte üksnes
Tshehhoslovakklas vald ka kõi-gis
teistes riikides raudeesriide
taga Nii nagu „The Wall Street
Journal" kirjutab oma 1! septemb-r-i
numbris a: „USA valit-sus
ei teeninud oma huvisid Tsheh-hoslovakkl- a
juhul suurendas
sel teel tolle rahva tragöödiat"
Meie rahva tragöödia Juurde kuu-lub
võimalus saada küüditatud
NENDE MEESTE JUHTIMISEL VÕIDETI VABADUSSÕDA
I Alumine rida vasakult: Eesti esimene sõjaminister Vabad ussõjaaegne sõjaministri abi kindralstaabi
I - fllllritlll tnlAo I ! n UliClIC U'IIIaTmII1i Sl(4IUlJJ nnAnnit (nnkl ttrtlanaStllnrfndlll!l tI—f _
maailmasõja ülemjuhataja
perspektiivis
ja
1939
196S
ja
InniAt
sujatugi-ut- - uiciujuiKiiajd Kinuraisiaam Kinaraueiinani jonan Laiaoner merejouuuue junataja ase-admir- al Johan Titka ja sõjaväe varustusvalitsuse ülem polkovnik Rudolf Reimann (hiljem kindral-major)
ülemine rida vasakult: III diviisi ja lõunarinde ülem kindralmajor Ernst Põddcr sõjaväe
tervishoiuvalitsuse ülem san-kindralma- jor Artur Lossman I diviisi ja Viru rinde ülem kinriralma
jor Aleksander Tõnisson soomusrongide diviisi ülem polkovnik Karl Parts II diviisi ja kagurinde
ülem polkovnik iktor Puskar ja kindralstaabi valitsuse ülem kindralstaabi polkovnik Jaan Rink
ülesvõte on tehtud kohe pärast võiduka Vabadussõja lõppu kui Vabaduse Ristid olid alles välja
jagamata
Lembitu välispoliitika ja Eesti vabadusvõitlus
Eestlaste välissuhete nurgakiviks Sigtuna hävitamine aastal 1 188
Eesti Vabariigi ajal ilmunud
tööde Eesti Vabadusvõitlus 1343
1345" ja Lembitu Välispoliitika
autor on tuntud esti ajaloolane dr
med Juhan Luiga Esimene töö
käsitab peamiselt Harju Mässu
hiljem tuntut JUrlöö Mässu nime
all ja kirjastati raamatuna Tal-linnas
1924 181 lk Lembitu vä-lispoliitika"
ilmus sama autori
poolt artiklite seeriana ajakirjas
Eest Kirjandus" 1921 a 15 aas-takäik
numbrid 8-- 11
Autor väidab et sakslased on
käsitlenud vanemat Balti aja-lugu
saksa ja venelased vene
seisukohast kuid tema olevat
rõhutanud eesti orientatsiooni
Villem Relmanilt alatud eesti
orientatsioon Eesti muinasajaloos
on siin edasi arendatud eesti ja
soome hõimude üldseisukohast
Eestlane 12-1- 3 sajandi sündmus-tikus
Läänemere rannal on esi-tatud
normaal-nähten- a st võrd-sena
naaberrahvaste rootslaste
taanlaste nogardlastega väärili-sena
nendele tõuliselt ja sotsiaal-poliitiliselt
Seevastu balti Ja vene
ajaloolased kujutasid eestlasi
õiendasid" oma kroonikaid sel-les
sihis Autor leiab et ei ole
põhjust teda nimetada isamaalise
suurtõve ülistajaks" ja ei aitaks
Siberisse Mongooliasse ja Kaug-Itt- a nii nagu varem juhtus ini-mestega
Balti riikides Poolas ja
juudi rahvusgrupis
Teie president Franklin Delano
Roosevelt kirjutas alla Jalta kok
kuleppele mis iganes see ka sisal-das
Seda tehes pani ta aga USA-l- e
ka vastutuse paljude rahvaste
saatuse eest kaasaarvatud tsheh- -
hid ja slovakid Te olete nüüd vas- - t tutav iga mehe naise ja lapse elu
eest Tshehhoslovakklas"
Avalik kiri lõpeb soovitusega:!
Härra president kui teie lähete
t erru ja teil on rohkem aega mõ
telda oma aastatele Valges Majas
siis mõtelge ka sellele mis te te-gite
Tshehhoslovakkiale ja sellele
milline kolossaalne vahe teie
Llneolnl
iuiii urjau ssianui- -
na sellele müüs Franklin Delano
Roosevelt tosina kõrge kultuuriga
rahvaid orjadeks lüües käed
ku Staliniga Tele ei hüvitanud se
uus aaavaa ira-tavaks
lahkuvale USA presi-dendile
Kas need muudavad
mitte
malt näitab protest et tseh-- ]
demokraatlikus maailmas ei
kohku juhtimast
ning
ka esivanemate suurus praegust i
põlve
Kõige lugupidamisväärsem oleks
rahvas kes omast jõust võr-suks
kõrgema kultuurini esi-vanemate
loodusrahva tasemelt
Autor kasutas oma teoste alli-kaina
Hendriku Kroonikat
Alnpeka Riimitud Kroonikat B
RussowiLiivimaa kroonikat jt Lui-ga
rõhutab siinjuures et tuleb olla
kriitiline allikate kui ka ajaloo-Us- te suhtes Nad on sa-geli
ajaloolastel sihilikult moonu-tatud
Ja käsitlusel teravat
ja teiste algallikae na-jal
järelproovimist Ka Läti Hend-ri-k
on sihilik ja erapoolik kuna
ta 13 Saksa okupatsiooni
kirjeldab saksameelselt ja on ees-tivaenul- ine
Kõik hea tuli sakslas-telt
ja ristiusult ning kõik paha
paganatelt-eestlaste- l
Peab meeles pidama et Läti
ja Alnpeka olid Saksa
okupatsiooni ajaloolased
Et saavutada tõde on autor
lähtekohaks võtta kindlad
faktid ja nendest lähtudes püüd-nud
arendada sündmuste käiku
kaaludes seletusi
Käsitades välispoliiti
kat väidab autor et tema Lembitu
stuudiumi otstarbeks on rekons-trueerida
keskaja eestlase resp
Lembitu psühholoogilist kuju aja-looliste
sündmuste ja tegude taus-ta- l
Autori arvates on märgi- - Ja
nurgakivina eestlaste välispolii-tikas
Sigtuna sündmus 1188 a
Sigtuna hävitamisega näeb
ta välispoliitikas plaani-kindlat
kava mida eestlased resp
Lembitu kogu oma valitsuse aeg
(ligi 30 aastat) katsub läbi vila: t
Klnrfel Uit l-- i BeverHnl rinVnnf
diplomaatilise
kurelased?3' L
lätlaste
2 taanlastega I katsel
nii poliitilisel kui ka kaubandusli
kui alal — vastukaaluks Saksa-Roots- i
tõusva mõju vas-tu
Läänemere rannal
3 Saksa tugevate kaubahuvide
oodrow Wllsoni Ja ka Abra-i- ärajuhtimine Soome lahest üld- - _ -- ♦ „„♦ „„„ r---i iLv
vahel Abraham Jem _ Väina Jöe $uhu ja smU nutsus
kok
Mustale
ja
u—i " whcu na arusaamine nu alg-- L tuna tarbest kui
It ii u? 1'"n MW sakslastele nende asumisel Väina l J2SJE ptthJaUksllm4P!r jõe suhu Riia asutamist VM- - tutaZvlit lnlemkULt onlaIde ivulbhakaasiedsaasai leedula$ed' ke' Sak-i- Ä °1ük0 hädaohtu ütleb Luiga
c-u- uau inuiurnijia
ka
mi-dagi?
Võibolla kuid vähe
tähelepana tõe-le
Sinisele võõral
I see
hid
kui või- -
Läti
andmete
nõuavad
arvustust
sajandi
Hendrik
kat-sunud
ajaloolaste
Lembitu
Alates
eestlaste
Ja võimu
%
Leedu 2000 mehelise ratsaväe
retk Eestisse kevadel 1205 Lee-du
juhtimisel
oli autori
diplomaatilistel
ning pärast leedulaste ret
ke
mul lastakse takistamatult nende kindel Eesti-Leed- u leping
rahvast sakslaste vastu
Leedulased tagasi Sa-kala- st teatasid sakslastele et eest
lased käivad pea püsti ja ei kuu-la
sakslasi ega muid rahvaid Ees-tl-Leed- u
sõprus avaldub aga kui
Leedu peatselt sõtta lätlaste
ja sakslastega andes võimaluse
maal möllavast katkust
kosuda et hiljem võitlust saks-laste
vastu jätkata
Tegelik sõda eestlastega algas
kui 20 antaco Cio T ui 11
järele (1184-1206- ) lätlaste ia llivl
laste alad sakslastelt alistusid
Järgnevalt otsitakse üles eestlas-tega
kuigi eelneva sõja kestel
eestlased pidasid täielikku
Nüüd hakatakse (1208
algul) eestlastelt nõudma enne
Riia asutamist sakslastelt Ja lät-lastelt
võetud varasid Selleks lä-kitatakse
piiskopkonna ilmalik
asjaajaja preester ja
lätlaste vanemate saadikud koos
mõõgavend Bertoldiga Ugaunlas-s- e
õigust nõudma Sakslaste Ja
lätlaste delegatsiooni tülinorimine
vanade asjade meenutamisega
naerdakse ugalaste poolt välja
Võib arvata et eestlaste Ja
naabrite vahel pidi olema liit või
vastastikune rahuleping Seda ni-metab
kaudselt ka Läti HenrtrlVr
et eestlased olles tülinorimise
1208 sügisel Lätis Be-verii- ni kantsi piiramas tegid lät-lastele
ettepaneku rahu uuenda-da
Lätlased sakslaste mõjutusel
ei võtnud rahu vastu
Läti Hendrik kirjutab et „teie
(eestlased) ei ole tagasi annud
veel saksa kaupmeestelt ja meilt
võetud varasid" jne See LStl
1 Vovpnrnrtl Tpertn Hendriku
ga sidemete alalhoidmine Soome on suure väärtuse- -
hõimudega (liivlased kuna tema kirjutaja H
karjalased): eestlaste Ja rahu uuenda- -
Sõpruse otsimine mise sobitamise isiklikult
ham
väejuhi
asub
jouluevreast visiabkisslaTstõeelnt äoleitsteelkt irnjäuitbatusede
ametlik sõja põhjendus mis ser- veeriti lätlaste kaudu kuigi
eestlaste olid Riia
kaupmehed mõõga-vendade
ordu Liivlasi ei olnud tü-linorijate
huleas Frlsel TS
kaudu (Polosk Kiiev) i Hendk motiveerib pikalt saksa
merele sõjakuulutust eestlastele nähta- -
Selle kava näeb Lul-ivas- M Paaniga Saksa põhjuseta
ga Eesti-Lembit- u välispoliitikas i PeaIetungimlst sõda eestlastega
J „ a u - - hävitamise ka
linna
märganud
Suelgate
arvates sooritatud
kaalutlustel
teist
(1212-121- 3)
sõlmiti
orjastada -
pöörates
eestlastele
neut-raliteeti
Alobrand
ta-suretk- el
a
likud vaenlased tege-
Ja Saksa-Balt- i
teostamist
juriidiliselt kaitsta Ka s
-- Beverilni dokumendist" et kõige
ees seisavad sakslaste kaubandus-majandusllku- d
huvid Ja alles tei-sejärgulisena
kultuurlsihillne põh-jendus
kristlaste ja paganate
vahekorrast
UT
(Järgneb)
VABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
TIINA TUVIKENE
VÕITLEJAD
Seltse nonrnLtit
Wtar tugevat poissi kui u£
Sirlmooims taevasina meeltes mnMi
Kodupliril ent süttis soklid
I Ema ümber siis kogunes pnJ
Muistseist päevist neis finw 1 sõjasarv
SKuarnsuedl oilsia ojmahaipüksisriksienidnealsLf
Ema õnnistas poegi vaid üJ
vilel äel
Püssi ulif-i- i ]
ülgevõitlejadhlädsestisaj
aiab kan?t'hvtPM:j i_ I
Noored lahtusin „-- _
a--
1
Noored lahkusid murskudt
mürasse kadus samm
Taluviljadel üksinda asktldi
memm
Metsad mühasid meeste jlta aesi
Tuul sosistas söjasõitudest
Ei tagasi tulnud need
i küll
! M- _ emmel must leinav ammus nuud uu —
""-- t
nn
SSmfeAcitcsIiIiecs sanugaiLrmiI-riesti-Iii neiisteas ripnoneandut t hääl
Vaba Eestlasele 1568
Vabadussõja nimel
Advokaat Lagus
surnud
STOKHOL- M- Uppsalas u- - J
aasia vanuses advokaat Alekwl
aer Lagus
"luiMigQj
Kadunu sooritas oma aWr- f- llsed eksamid Tartu ülikond 7
tegutses hiljem palju aastaid ü2- - koou juures Juriidilise nõuagi- - na Rootsis töötas A _T_aem„ tvvr(r salas ülikooli mitmesugustes ! tltutsloonides ja pikemat u?
Uppsala linna raamatukoi
Teda iäävad leinama aM!ri:u
Margit ja tütred Mari-M- al ja Ei
na
Vasa-orde- n
prof Idlale
STOKHOLM (EPLj - Taani
aastasel rootsi ordenite vä!n
gamisel annetati Vasaordes su
ilmakuulsuse saavutanud eer
võimlemispedagoogile proftssj
Ernst Idlale Ametlik ordenis
tel on Vasaordeni rüütel esiie- -
ne klass" ehk lühendatud RVO
Ordeneid antakse Isikuile lf
on eriti silmapaistvalt teesr:
Rootsi riigi huvisid Prof Idli c
oma võimlemlstruppldega tutra- -
tanud Rootsit üle kogu maaSa
ning saavutanud tohutut ne:
Viimati viibis prof Idla oma eo
dustrupiga turneel Ameerin ix
tlnendll võttis mh osa lu Me!
hiko olümpiaadiga paralleelse
toimunud kultuuriolüxpiaair
VABA EESTLAM
TOIMETUS JA TALITTS
avatud esmaspäevast re
denl kell 9- -4
Telefonid: toimetus 36475:1
talitus 3647P5
Toimetajad kodus välju
pool tööaega ' Karl Arro
Ilmar KUlvet 9W
Heino Jõe "
Talitu? väljaspool t
aega:
Helmi Liivandl 251-6- 3
KUULUTAMINE
VABA EESTIASHS
on larav ajalehe laiali-- "
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Unel veerul
kuulutused tekstis Jj
esiküljel
KUULUTUSI VöTAVsD
VASTU
1 Vaba Eestlane taHtn
135 Tecumseth St
Tel 364-76:- 5 " „ Postiaadress: Boi -'-Toro-nto
3 Ort
2 Mrs Leida Marie?
uu nishoo Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0