Vaba eestlane , May 31, 1983

              131, mail 198a TuesÖay, May 23, 1983
sm
Ritmikast" Tornilt©
,,ESTONm*r kei^ejõiEstiklastc
tioirdite kaks yõistliise panmat^ kafesl^iiada r t o ^ Ja
kaheksa V ä lM
'^feedat: .ja: 5 ^prpnksi;-:v
Kuus ,,Estonia" master^^^
13-ndai RahvusVahelisd M
2. Ä. Aiuuvert um. -v-^ •
^; •>:2/K/.M:.:9.
Ketas (1.6 kg)
WMM:^:^^^ City, st. Catharinese
Winter Glub of St. Catharines lõ­õma
talvise hooaja, kus
!• J. Lents
38.36; 3. K. I M 29;34 VER
Ida Masterite^^^^v^^ Trei sooritas kuus. Jaan 20.94 VER. 6. K. Trei 25.10 VER fuuele liikmele anti üle kiüdmeda-toimus
P^a-Gärölina -
(55^-), Uno Limit (60+), Antoni
Truuvert (60+)/ Ermo Kulmar
(65+) ja K ^ T r ^ (70+).
Torontost lahkiti neljapäeva, 5.
lid. Kuldmedalite saajate hulgas
oli eestlane Toivo Heinsaar.
IQubi president Paul Pattison
ütles, et möödunud hooaeg oli klu-büepikJc
ja edukas. ]Üubi Hik^
Ma1I e-, gUhi*, s,-NM.mC. , ^^^^ ^ arv on tõusnud 350-le ja ootejär-
3. U.Limit 12.43,4. leylnn'is, mis asus 5-mumtilise ia-^^ • • i .ui
^^^^^^^^^^-^^1^^^^^^^^ St. Cathannese ajaleht üües
RaleighHs 6., 7. ja 8. mail. Umbes E r m õ K ^ ja Uno IJmit vsiiis tecri^^^^^^ v
2 6 0 0 Ä p i l d c ^
autoga sõidu sooritasid Jaan Roos resultaatide tabelis: KR -—Kanada r^ord ^
(45+ vanusdlclass). Jaan Lents •
1500 m
mai hörnniifcul ja ööseks peatuti 300Õ in
1100 km kaugusel , ..
osariigis. Reede keskpäe- ^_5 ; k n i ^ l cM Peeti^ka laupa^a phtunje bankett.
eduka hooaja üle kokkuvõtet te-v
ä l g u t i Raldghi, kus v^^^^^ VR. l . U . Limit 32.07,6. Osavõtvate ^rah^^^^^ Äm^S 1Ä
algasid kell 14.00 Rnklikü ülikooli 20 km kõnd - 1. J. Roos "^f^^la ^ nimejures tõ^
tartan-radadega staadionil kesklin- 1:40.45,3 VR. eesti masterit jmsti aplausi vastu- J/^^^^sus on klubi liikmed Toivo
na läheduses. Ilmad olid
©sdj 75^80F ja vähese tuulega.
Kaugus -—6. J, Lents 4.42.
3, K. Trei 3.74.
, , . . . s , Heinsaar ja Lenore Shannon.
Masterite kojusõit algas Pha-^^H^^^^ võttis osa Kanada rah-
Kohe' pärast kohale jõudmist Kõrgus — 3. K. Trei 1.22 KR, päeval, 8. mail kell 12.00 paiku, vuslikest meistrivõistlustest Mont-
#d masterid ,,tules" kolmikhüp- VER. Kõva vihmatorm tuli läbielada, realis
pes ja 3000 m jooksus. Laupäeval K^
algasid Võistlused k^^^^^ , toni linna, ööpeätus oli Pennsylva- ' '—~~"
pesia 17.00, mü sooritatid ^^ö^ Teivas — 1. J. Lents 2.84 VER. nia ja Marylandi piiride juures, aga küllaldase rahuldusega önnes-võistlusaläsid.
Püh^ Kuul (12 !b) — 1. J. Lents Torontosse jõi;ti esmaspäe^^al tunud esimesest suurast välisvõist-kül
keU 7 30 'toimus ^,estoonlaste" 11.54. 19.00 läheduses — üsna väsinult lusest.
viimane ala — 20 • km kiirkõnd
maanteel, m,illel olid tublici tõusud
ja langused, seega ebasoodus heaks
resultaadiks. •
Registreeritud 330-ne masteri
hulgas oli rhitmeid endiseid olüm-pialasi
jä väHsmaalasi— Kanadast
isegi 19; master-atleeti; Osalemine
oli võimaldatud ka nn. šüb-maste- v
ritele 30J-34 ja 35--39 a. vanuse-.
klassides, sest USA's ön veterani-de-
masterite spordiliikumine küpelt
kasvav) Selliseist võimalusist peaks
spordi-^stlaste põlvkorid kinnihaa-rama.
v'••••••
Konkurents OÜ eriti tihe noore- V
mais vanuseklassides,' heidetes ja
pikamaajooksudes. Teatavasti at­leedi
vananenüsel füüsiline tuge­vus
jä vastupidavus on enam säili­vamad
võrreldes atleedi kiirüsev5I=>
metega.
SsUnäl võistlusiel p^^ 14
maailma-, ikaheksa USA-, ja 34
yõistlüserekordit. Torontos elunev
lätlane Tismaiiis (77 a.) tegi kaks
maailmarekordid: raskusheites (55
Ib) — 4.54 m |a kuulitõukes (8 Ibj
— 10.60 m!
,,Estonia" masterid võistlesid 18
korda ja ainlilt kahel korral ei
pääsenud medalile. Süureina hulga
,^ulda'' kandis ära Jaan Lents, ni-Rahyusv^ võistlusel PõhJa^CaroIma pealinnas Ealeighls saavatadd kolm eestlast kuld'-
melt kolm imedaüt,'.järgnes^^;-J U. Limit''javJ.
Roos kähei kullaga ja^U^ / : Fotod: E, Kulmar^
Möödunud teisipäeva (24. mai)
„The Toronto Star" avaldas oma
lisalehes ,)Neighbors" kahe-lehe-küljelise
pildireportaazhi moodsa
rütmilise võimleniiskluti „Ritmika"
tegevusest, näidates, üksikvõimle-jaid
lindi, nööri, hüppenööri ja
paUidega ning 13 vanemat võimle­jat
grupina ,iRitmika" üle 300-st
võimlejast.
,,Ritmika" klubi liikmed anna­vad
maaihnalei^ ihisaimat ja
kunstipäraseimat spordiharu, kus
on nõutav hea koordinatsioon,
paindlikkus ja loomulik liikumine,
selgitab ajakirjanikule „Ritmika"
treener Annely "Riga, lisades et
meelelahutuslikul alal pakuvad te­ma
õpilased üht graatsilisemat
spordiharu maailmas.
„Ritmika" klubi liikmed veeda­vad
sadu tunde praktiseerimisel.
Nad esinevad mitmesugustel üritus­tel
nagu karavanipidustus, Toron­to
Argonautide jalgpallivõistluse
vaheajal ja eesti ühiskondlikel
sündmustel. Eeloleval juulikuul
mõned klubi paremad võimlejad
esinevad eestlaste pidustustel San
Franciscos. •: •
Lähim esinemine on juba käes­oleva
nädala reedel, 3. juunil
Newtonbrook Secondary SchooFi
võimlas Willowdaie'is.
Kdy Heinarist
Londoni ajalehes
Londoni, Ont. ajaleht avaldas
«Nädala atleedi*' rubriigis Kay
Heinari foto ja tema sportliku te­gevuse
kirjelduse. Tekstis öeldakse:
Selle nädala atieet on Kay Hei-nar,
naiste võrkpallivõistkonna lii­ge.
Ta kaasamängimine aitas Wes­tern
ülikoolil võita kaks mängu
vümastel võistiustel. Neljavooruli-ses
võidumängus Laurierl üle tegi
Heinar 14 surumist, kuna vüevoo-rulises
võidumängus Waterloo üle
ta tegi rekordiliselt kõrge 22 suru­mist.
Torontost pärit tütarlaps oa
oma neljandat aastat füsioteraäpia
kursusel Westemis. Praegune on ta
teine aasta võistkonnas, tema esi­mene
oli kaks hooaega tagasi.
Möödunud aastal Heinar oli alga­ja
naiste aerutamisvõistkonnas, kes
võitis OWIAA meistritütü.
Heinar pole -võõras ülikoolile
ega võrkpallile. See on tema ühek­sas
ülikooliaasta, olles kiitusega lõ­petanud
teadusliku kursuse Toron­to
ülikoolis, kus ta mängis ka
võrkpalli võistkonnas kaks hooae­ga.'•
•-. • : y
Heinar oli ka Kanada Rahvusli­ku
võrkpallinaiskonna liige aastail
1977—1980. Ta on võistekud
World Student Games ja. Pan-
America Games võistlustel. Nüüd
on ta eesmärk kontsentreeruda fü-sioteraapiale
spordimeditsiini eri­alal
' ;
ILMAR KÜLVETI
sisaldlab 5 näidendit fotodegat
FARADnSI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEM
LAMP EI TOHI KUSTUBA MENNJOSiG
SBLDÜLEMERE '
Hind $15.~ p 70 €
Saadaval VABA EESTLASE talifüsest
IKK Kultuurifondi duhinnaga kroonitud
IVAR ISI poeem
LMiS®ta{a kaheksas Imderaamat oa pühendatad oma
yaiimaile ^keHe vaimiiist ]a vsSsnistiisest fittndisid venuid»
yeran^raämato aDtor**.
Hind $7.00 pluss 50 centi postikulis
MUugri VABA EESTLASE tatituses
iHIIIHIUIIHHHHIHHI
I
• Aga kõigest armastuse marust,
mis maa peal inimeste südameid
otsekui konnakarpe põrmuks pu­rustab,
on kandja armastus oma
emakpja vilja vastu ägedam jä põ­letavam
kui kahe armastaja põle­mine;
nagu Järvamaa tahipojad
foogt Hebbele i tegid, nõnda peab
temagi süda elavalt rinnast rebita­ma,
kqi ta poeg tema juurest ära
tõmmatakse, nii et see veel timmu-ka
pihuski oma valu pärast pek-
Nõnda ahastas Mare, Valdeko
lesk;' kõik öö oma poja Imandi
korjuse juures,, ja kuigi tema siia­maale
oma armastuse sõgedust ep
olnud .mõistnud, •• siis vaevas.
:veri
metuhnistust suure koormana^ aga
hoopis raskemini kõigest tema po­ja
Imandi oma.
Sest ühe päästmiseks oli tema
teised hädaohu alla andnud, aga
kui hukatus tuli, siis said nad kõik
otsa koos tolle ühega. ^
Nõnda oli see öö temale täis ha­linat
ja vaeva ning sihnade ära^
nutmist, sest tema ei mõistnud ko­sutust
otsida igavese Armu allikast,
Vaid surma suits piiras teda!;
Aga kõige selle öö, kui tema
selles viletsuses viibis, lauldi Vil^
jandi lossis võidulaulusid, et Kohn-reti
pea oli maha tallatud ja tema
tembutused ära võidetuäs
otse niisama kui piiha prohvet
Joonas päästeti tema kitsast kohast
vaalaskala kõhus.
Aga kui hommik koitis, siis pa^
lus Mare, Valdeko lesk, lossi
Komtuurilt luba oma poja Imandi
surnukeha enesega ühes ära viia.
Siis tuli Gosv^^in von Herike,
Viljandi Komtuur, ise tema juurde
ja ütles:
,,Naine, mis on sul nõuks? Kas
sina ei tea, et rühid surma suhu,
kui oma hõimu juurde lähed, sest
seal ei pea sinule halastust ole-ma?"
.
• Siis vastas Mare:
„Küllap mma seda tean."
Aga Härra Goswin von Herike
jahmatas selle naispoole nägu nä-hes,
sest kolmsada koolnut Viljan­di
lossi ;õues ep olnud eile õhtul
nõnda surnutaolised kui seesinane
Üks naine, kes oli ikka veel elava­te
kirjas, sest nõnda oli tema oma
näost ära langenud.
: Siis ütles Gosv^m von Herike:
„Naine, Issand on meid õnnis­tanud
sinu jalasammude läbi. Miks
läheksid sina siis nüüd surma lõu-gade;
vahele? Jää Viljandi lossi,
kus sinule kinnitatakse Komtuuri
sauaga kindel kaitse, elik mine
iihes meie ^ g ä Riia linna, kus
sina oled võõramaalane rahva hui-
Aga Mare vastas ainult:
„Koik, mis mina olen saanud
maa.peal, on minult ära võetud, ja
minu omaksed on minust eemale
taganenud! Andke miiiule ainult
regi ja hobune, et mina saaksin
oma poja Imandi surnukeha hauda
viia, sest muud ei palu mina
enam!"'^•-.
ütles Härra Goswin von He-rikCj
Viljandi kõrge Komtuu
ai-
„Naine saagu oma tahtmist
mööda!" .
Siis anti Marele, Valdeko lesele,
regi ja hobune, nagu tema oli pa­lunud,
ja tema võttis ja pani oma
poja Imandi korjuse reele, kattes
selle vaibaga, nmg sõitis Viljandi
lossist oma kodukülla.
Aga Sakala rahva seas valitses
sel päeval suur halisemine ja ham­maste
kiristamine, sest Issand oli
teinud neist oma jalaastmed, et
nad olid Tema käskude vastu ko­ledasti
klähvinüd, ning teinud kõik
nende kurjad nõud naeruks.
Nii olid täna juba enne koitu
langenute korjused regedele kogu­tud
ja lossist sellesse külasse saa­detud,
kus elas suguvõsa Vanem,
et seesinane ülbe rahvas saaks
alandlikuks oma vaimus ja heidaks
ennast ikke alla, müle Jumal ise
oli nende peale pannud nende hin­gede
igaveseks ärapäästmiseks.
Ja nemad oigasid nagu verise
vitsa all, sest emad leinasid oma
poegasid, neitsid peigmehi, noored
naised äsjalaulatatud mehi, aga pi­sukesed
poisid oma isasid, ega ol­nud
seda maja Sakalas, kus ep
oleks surm käinud.
la kohe hommikul kaevasid ne­mad
suure haua' Viljandi järve
kalda lähedale, et kõik ühiselt ning
samasse hauda matta.
Aga kui Mare, Valdeko lesk,
omakorda koormaga pärale jõudis,
siis oli haud küll juba vahnis kae­vatud,
kuid mitte veel kinni aetud,
jä langenute surnukehad oHd sinna
valmis laotud.
Siis pööras M ire oma hõimu
Vanema poole, kqs oli tema küla
mees ja Valdeko, tema lahkunud
mehe sõber, ning ütles:
,,Siin on minu poja Imandi sur­nukeha,
— pange ta ühisesse hau­da,
et tema puhkaks seal, kus on
hõunu noored ja vägevad mehed,
sest kangelaste seltsi kippus tema
vaim nii,elus kui ka surmas!"
Siis vastas Vanem:
„Imant, Valdeko poeg; on sur­nud.
Tema OÜ noor võitieja, vap­per
ja vaba kartusestl"
Siis vastas Mare:
„Tõesti, tema oli noor võitleja,
vapper ja vaba kartusest!"
Siis üties Vanem:
„Me teame, et tema kippus esi­messe
rekke, kus hädaoht kõige
kuumem!"
Siis vastas Mare:
„Nõnda see on, — ta kippus
esimesse rekke, kus hädaoht kõige
kuumem!"
Siis ütles Vanem-veel:
,,0i sind õnnetut, Valdeko lesk,
sinul oli seitse poega, ja. see oli
viimne!"
Ja Mare vastas:
„Nii see on, nagu sina ütled —
minul oli seitse poega, ja se6 siin
on viimne!"
Siis ootas Mare, kuni tema poja
Imandi surnukeha oli tõstetud reest
ja lastud lahtisesse hauda, oma
vendade kõrvale, nõnda, et kui
noored ja kaunid neitsid haua
äärel nutsid, siis pidid nende pisa­rad
langema temagi peale.
Aga selle järele lähenes Mare
jälle Vanemale ja ütles:
„ N ü ü d ütle minule, kust tuli
see õnnetus, et teie kõik haledal
kombel, otsekui hundiauku, hukku­site
ega mitte võitnud?"
Siis vastas Vanem: '
„Keegi on meid alatult ära and­nud
ja meie nõu teatavaks teinud,
nii et kaitsevägi oli valvel, ning
üks nurjatu äraandja on meie Ijiul-gas."
" •
Siis küsis Mare:
„Keda teie kahtlustate?"
Siis vastas Vanem:
„Meie ei tea veel kedagi, aga
tema on meie hulgas vahest selgi
silmapilgul."
Siis küsis Mare:
„Mis teete teie temale, kui ta
kätte,saate?"
Siis vastas Vanem:
„Tõesti, ei pea tema halastust
leidma, vaid nii mitme surma läbi
peab tema keha surmatama, kui
oli noori ja vägevaid mehi kümni-seviijate
hulgas. Ja ei pea temal
rahu olema ei maa peal ega maa
all, vaid Manala majaski on tal
vastas lahkunud, kelle tema nurja­tul
kombel ära andis."
, Siis ütles Mare temale:
„Vaata siis teraselt minu peales
kas tunned sa mind?"
Siis vastas Vanem imestelles:
„Kuidas ei peaks ma tundma
sind, Valdeko leske?"
Siis ütles Mare:
„01ed vist tundnud varem, äga
nüüd, kui minu päevad lõpule
jõuavad, ei tea sina, kes su ees sei­sab."
Siis ütles Vanem:
„Naine, naine, mure on sinu
vannu opa võiniusesse saanud, nii
et sina enam oma sanasid ei oska
juhtida!"
Aga Mare üties:
„Ütle kõigepealt, missugune ma
sinule paistan!" •
Siis vaatas Vanem teda üpris te^
raselt, oma südames haletsedes, ja
üties:
„Sina õnnetu naine, mure noo­led
on sind väga valjusti lasknud,
\ja kõik sinu luud-liikmed on jah­matanud."
Aga Mare ütles: