Vaba eestlane , July 21, 1977

              ,yABA EESTLÄNF" on
yabade eesf fosfe häälehmdla
Ilmub 2 korda nädGlas
ja ne
•i. Neljapäeval, 21. juulil ig-j'? — thursday July 21,197'?
WASHINGTON — Senaaitor
WÜliam Prqxmire pani oma
300.000-lises villas Washingtonis
töstuki tluikku, nõudes, et ta naine
ja poeg spordi mõttes võivad vä­ga
hästi jala minna üles kolman­da
korra tubadesse. Senaator
leidis, et see" on kasulik inimese
tehrisele, ikuid samiiti aitato sääs­ta
energiat
NEW YORK „Kõneil©vaid
hauasambaid" kavatseb vaiknista-ma
hakata üks New Jersey ette-võtja.
Hauasapabasse bhjtatakse
väike heililindigä aSparaät ning kui
külastaja vajutab samba nupule,
süs võib ta saada, näiteks, niisu­guse
informatsiooni: ;„Tere, mina
olen Jane Smith. Ma- surin 16.
juunil 1976. a. kell 12.05 Middle-townis."
:
NEW YORK — 60% ameerika
advokaate ei tunne seadusi, kinni­tas
ikuulus staaradvokaat'MeOiVin
BeDi. Seejuures advokaatide or­ganisatsioon
— American Bar
Ässociation — ei tunn^ küsimuse
vastu üldse huvi. Belli. nimetas
neid' advokaate litsenseeritud
petturiteks.
NEW YORK Algupärase äri
avasid kaks meest ja üks naine
van-autos Interstate 95. Park-wayl.
üks mees ml^üs marihuaa­nat,
teine tulevärgi-rakette. Nai­ne;
samal ajal itegeles autos pros­titutsiooniga.
Äritegevus ei kest­nud
kaua — politsei hakkas ime­liku
auto vastu tundma huvi ning
arreteeris asjaosalised.
NEW YORK — Läänerügid lük­kasid,
UN-isitagasi ühe Aafrika
neegrivabarügi ettepaneku, et
kõik riigid maailmas koheselt ja
vübimaitult saadaksid abi Mosam-biikiLe,
et ,ytugevdada tema käit-sevõimsust"
Rodeesia vastu. Lää­ne
esindajate arvates see ebtepa-.
nek oleks otsekui kutseks, et N.
Liit ja Kuuuba saadaksid sinna
oma vägesid. Andrew Young nõu­dis,
et USA ix)etaks ettepanekut.
LISSABON — Estorilis, Portu­galis,
suri 81-aastaseha Magda
Lupescu, kes kolmekümnendatel
aastatel suurt skandaali tekitas
Rumeenia kimingas Caroli armu­kesena.
Carõl abiellus temaga pä­rast
22 a.; kestnud vabaabielu",
kuid varsti seejärele oli sunnitud
troonist loobuma.
LOS ANGELES — Kalifomiä
osariigis alustati kolmapäeval, 6.
juulil osariigi kulul vihmategemi-
S8 katseid, lama valitseb põud.
Üks erafirmasid rakendab 98 tu­hande
dollari eest 3 lennukit
puistama püvedesse hõbeda-jodii-di
kristaUe, mis pidavat tekitama
vihma. ^
W^ASHINGTON — Valitsus val­mistab
kava õlide, esmajoones
. autobensiini tarbimise pürami-seks,
näiteks või|iakse bensiini­jaamad
pühapäeviti sulgeda, ben­siini
anda autoomanikiiile jaopä­rast
jne.
Pihilised Tallinna Toomkiriku altari ees. Vaimulik keskel osi
peapiiskop Alfred Tooming, kes 5. juulil sai 70-aastaiseks.
BILBAO — Ainult nädal enne Hispaania parlamendi valimist
saavutasid baskid suure võidu vaikselt ja tähelepanemata jäänult.
Siis ilmus lõpuks nende oma ajaleht „Dela". Esimest korda 40 aasta
järgi tuli müügile päevaleht, mis on osalt baskikeelne. Madriid kat­sus'
seda sündmust siiski võimalikult kaua viivitada. SO-lükmeUne
toimetus tegi iga päev lehte, inMa nad vaid ise said
puudus luba lehe väljajagamiseks.
Baskide vabadusvõitlus on roh­keni
tuntud Hispaanias olevaist
rahvuslikest liikumisist. Jutustus
sellest kuidas nad Madriidi vastu­seisust
ja oma keskel olevast eri-vaadetešt
hoolimata said lehe lõ­puks
välja antud, räägib nende ot­sustusvõimest.
Pika võitluse viimastel öödel va­litses
„Dela" toimetuses meelüii-gutav
tunne. Katsuti kõigi võimali­ke
seaduslike vahendite abil saada
ilmuma ainult baskikeelne ajaleht
enne parlamendivalimisi.
Äga alati leidus mingi põhjus,
mis andis Madriidi informatsioo-niministrile
võimaluse lehe ilmu­mise
takistamiseks.
„Dela" toünetajad suhtuvad
rõõmsa irooniaga oma või­tu.
Nad on kõik baskid, kelle arva­tes
pole rügis täielikku ajakirjan­duse'
vabadust. Uuendusi juhtivad
seadused, mis nüüd annavad His­paaniale
uue parlamendi, määra­vad
ka, et ajakirjandus ei saa rün­nata
kuningakoda, sõjaväge või
kirjutada valitsussüsteemi vastu.
„Dela" nimetatakse erapooletuks
ja rahvuslikuks päevaleheks, aga
seda toetab siiski tugevalt bas­kide
mõjurikkaim partei — kodan­lik
rahvuslik PNV. Kuid lehele
suhtutakse: toetavalt ka mujalt
poolt. \
Baski alal on veel endisest ajast
alles kolrii suurt, aga viletsat his­paaniakeelset
lehte, mis poliitili­selt
suunalt asetuvad äärmisele
parempoolsusele. Neist suurema
omanik multimiljonär Javier de
Ybarra on praegu baskide parti-saniUikumise
Eta pa
ga
NEW XORK ^ Düsehnootori.
sõiduautosid laseb ajalehe
„Moneyf worth" teatel tänavu sü­gisel
valija General Motors. Dii-sahnootoiid
pannakse 50.0004e
OldsmobMIle ja 50.O000-le Ohevro-letile.
Kütteõli kokkuhoid olevat
33% võrreldes bensiinimootorite-
„euskera't", baskide oma keelt
kuuleb vaid harva Bilbao tänavail.
Baskide rahvussaateid ähvardab
põhjapiiri olukorda meenutav umb­tänav.
Sellest on järel veel vaid
maakohtades räägitav keel ja ühi­ne
vastumeelsus Madriidi vastu.
,,Ma''toimetajad naeravad oma
arvustajaile: „Esiteks hispaanlar
sed Võtsid meilt keele, keelasid sel­le
ja rikkusid seda. Siis nad väida­vad,
et me ei soovigi seda enam
kasutada."
Nii ütleb ajakirjanik, kes uh­kelt
kasutab kolme baski pere­konnanime
õige baski pär/to/u
näitamiseks.
Ta ise räägib üsna viletsat baski
keelt, aga ta lapsed käivad koolis,'
kus seda õpetatakse.
Aga mil võib „Dela" ilmuda
täiesti baskikeelsena nagu „Egu"
40 aastat tagasi. „Kaks sugupõlve,
on baski keele kasutamine olnud
keelatud, andke meile nüüd üks
sugupõlv aega selle uuesti elusta­miseks",
ütles üks ajakirjanik.
SANIp DOMINGO - Domini­kaani
vabariigis toimus tänavune
Miss Universi valimine. Esimest
korda oli osa^jaid 80 maaüt.
Miss Universiks valiti esmakord­selt
neegritar 24. aastane Janelle
Ccanmissiong. Tema esimeseks
näitsikuks jäi austprlanna.
PRiCHAiq}; Ma, — Jimmy Lee
Dixon suri vähem kui kuus tundi
pärast abiellumist kui ta katsus
lõpeftada oma uute sugulaste va-heilist
'tüliküsimust putoiapeol.
Dixon tahtis oHa rahusobitaja
oma pruudi vanemate vaihel, aga
äi 46-aaatane Charles Clark tõm­ba^
revolvri ja tulistas 35-aastaSe
väimehe surnuks. Nad olid pul-mapeoil
tugevasti joonud.
Kõik need lehed on baskide ar­vates
Madriidi võimukeskuse
hääletorud.
„Dela'l" pole kerge rääkida
baskide poliitikast ihna seadusele
komistamata. Baskide võitlust
omavalitsuse eest on mustanud ja
määrinud Eta-partisänide tähele­panu
äratavad vägivallateo^^ Juba
„Dela" esimeses numbris nähtub
baskide pikaajalise võitluse itdne
pool Ainult 15% lehe tekstist on
baskikeeke, ülejäänud osa oi his­paania
keeles. „Dela" on siiski
püüdnud haarata maksimumi.
Baskide alal asub ligi^kaks ja
pool müjonit inimest, aga ainult
6% oskab neist lugeda ja kirjutada
„eüskera't".
Ja ligemale 60% kõigist baski­dest
saavad aru oma keelest vaid
üksikuid sõnu.
Baskimaa on nagu Kataloonia,
heatasemeline tööstusala, kuhu
hispaanlaste asumislaine on suure­nenud.
Paljude baskide arvates on
tööstuse laiendamine sel aial läi­nud
liiale. Bübao on limi paljude
räpaste agulitega. Kord nü kaunist
sadamasse viivat teed ääristavad
nüüd jäätmete paigutusalad. õhu
roiskumine on muutunud väljakan­natamatuks
sügissadude ajal. Ja
EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS :
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
• . talitus 364-7675:
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 766-2057
• Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastw:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
n^ädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm.^kella U-ni.
KUULUTAMINE •
: VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
* leviku tõttu. .
• Kuulutuste hinnad: . .^-^^ •
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel __^.__:.___._.. $3.75
tagaküljel $3^50
. KUULUTUSI VÕTAVAD
'VASTU: :
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
^Stn. C, Torontos, Ont.
* Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Älrs. Leida Madey
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-C
sunne
Kirikukirjade järgi märgitseb
24. juuli majandusteadlase Otto
Treieri 70. sünnipäeva. Kui aga
öelda, et samal päeval saab seits-meküonneseks
sportlane ning
sporditegelane Ott Treier, siis on
selileile raske luskujaid leida. Nü-võrd
noorusdikult 'kerge om juu­bilari
samm ning nü erksalt ak­tiivne
tema vaim, et tahes-^aht-mata
haikikad kahitlmia kirikukir­jade
täpsuses. Sesit vaatamata
ametliktilt pajukiloiekule töötab
Otto Treier praegu iseseisva ette­võtjana
kohtuaruaonete ailal pan­kadele
ja jurüdilistele büroodele
ning sportimise kõrvad võtab aiga-raJt
osa eestlaste seütsikondlifcust
egevusest Syracuseis, N. Y. •
Juubilair on läbinisti linnamees.
Sündis ja käis koolis Taliimas.
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaa-
Biumi a. 1925 ja Tartu ülikooli
majandusteadlasena kevadel
1931, erialaks arvestusala ja ad^
ministratsioon. •ölikoölis õpitud
teadmisi ja oskusi ralsendas ©dü-kalit
juhtivatel kohtadel Tallinna
Lrrmapangas, Linna Elektrijaa­mas,
Eesti Kaupneesbe Majan-dusikeskuses
arvepidamise- ja ra­handusosakonna
juhatajana ja
Scheeli pangas. pearaamatupida-ja-
prokuri;:tina.
Eesti taasvalhitamisei punaste
hordide poolt põgeneb koos pe­rega
Saksamaale. Pärast sõja lõp­pu
töötab N. M. K. ü. kutselise
sekretärina, olles Briti tsoonis
DP4aiagrite sportliku tegevuse
koordineerijaks ja organiseeri­jaks
kuni aastani 1950. USA-sse
saabudes \on algul spordijuhiks
Oswego's N. M. K. ü.^s ja alates
1951, aastast Syracüse'is pankade
hinnatud speitsiajliätina pärandus­asjade
lõpuaruannete alal kuni
pensioneerimiseni a. 1972.
Muidugi ituli siin haridust täi­endada
vastavalt kohalikele nõue­tele,
mile tulemuseks oli diplom
üldpanganduse ja eridipiom hool-duspahganduse
alal (Trust Ban­king)!
\
Aastal 1934 abiellus Nora
Kiroh'iga. Pojad Jaak ja Jüri on
mõlemad USA-s lõpetanud üli­kooli
ning on väga hinnatud jõud
oma erialal. Treierite kodus va­litseb
kindel rahvuslik meelsus
ja haruldaselt tugev perekondlik
kokkukuuluvuse-itunne. Viimase
veerandsajandi jooksul on sõbrad
ja 'külalised nii ligidalt kui ka
kaugelt tunda saanud Treierite
kodu erakqrdsölt sooja feülalis-laMcust.
Syracuseis on juubilar suures­ti
lugupeetud aktüvse seltskonna­tegelasena,
eriti kohaliku kogu­duse
asutamisel ja juhtimisel kui
ka meie rahva traagika tutvusta­misel.
Valdavaks erihuviks on talle
olnud ja jääb sportlik tegevus nii
sellest ise aktiivselt osa võttes
kui ka juhtides-õrganiseerides.
Ta ori juhtivalt tegutsenud SS
Tallinna Kalevis, selle;. Tennise­klubis,
Eesti
Toompea Malevkonnas spördi-pealikuna,
Saksamaal N. M. K.-
tj.-s, et nimetada vaid mõningaid
Tema lemmikaladöks olid võrk-ja
korvpall — ning tennisrekett
on tal igal reisul kaasas vee
praegugi! Mõni ime siis, et kiri­kukirjad
näikse valed olevat • ..
Kallis Ott Juubelipäesval Suile
südamlikult soe käesurve töö­kaaslasilt
ja sõpradelt kodu­maalt
ja võõrsilt, kaasmaalasilt
Syracuselst ning eelkõige üliõpi­lasselts
Liivika sõprusringilt, ku­hu
Sa tulihingelise lükmena oled
kuulunud ligemale 50 aastat.
Jätkugu Sul kauaks tervist nkig
tahet sportlikelss harmstusiks ja
palju i päifcesöküllaseid tegutse-mispäövi,
sest oled teoinimene,
kes ei oska käsi rüpes hoida!
ENN JÄRVEL
„Vaba Eestlases" ilmMud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või tel: 423-
4558 ja 461-6916.
Suurmehed võimalda,vad e3)ffitlšt
tuhandeile inimestele. Mõtjskl©-
jaile annavad nad mõbteto^^^
akad©8(milis©le rahvaile väitekirjar
JÜHANISIUO
On üldiselt kombeis, ei
amkad inimesed praegusel
ajal võtavad puhkuse talvel
ja sõidavad siis soojale maa­le.
Mitmed teevad seda ko­guni
laevaga^
Elli siis juhtus, et Juba koi-m&
s sõbranna oli Äsinikese i
käest küsinud, et kas nemad
laevatuuril tõesti üldsegi käi­nud
ei ole ja imestades pead
vangutati, võttis Annike kätte
ja otsustas:
„Tiileb nunna!"
Augustiga ta seda asja pi­kemalt
arutama ei hakanud,
sellest poleks olnud suurt abi
ja üleüldse oniihte asja ras­ke
ära otsustada, kui ühe pea
asemel kaks pead ühisele ot­susele
jõudnaa peavad.
Nõnda said siis asjad seda­si
korraidatud, et lähevad
talve asemel suvel ja sooja-maa
asemel kiUmale maale.
Kui on käepärast hea reisi-agent,
jääb esimene mure
püetitej öömajade ja muu
sellise korraldamisel ära ja
saab kohe asuda järgmise
kaUale. See on pakkimine.
Mida peaks kaasa võtma
üks nõder naisterahvas lae-vareisile,
kui ta sellist enne
teinud ei ole? Araiike mäle­tas,
et Rootsist .Ämeerika-maaie
üle tulles sai laeval
j,Gripsholm" kümme ..päeva
parasjagu kannatatud, .sest
sügisesed Umad ja marune
ookean d olnud just alati ar­mulised.
Mida teha? Kas võtta kaar
sa kohvritäis pliistik-kotte, et
oleks merehaiguse korral
omastkäest olemas jä ei
pruugiks üle reelingu ..kum­mardamas
käia, või ..höoipis
kleite ja hUpe selga panemi-:
seks kui rahvahulka lähed. ..
Sõbrannade kaasabil sai
asi garderoobi kasuks otsus­tatud,
sest reisil läheb kind­lasti
vaja lühikesi kleite ja
pikki pükse, õhtuks jälle pik­ki
Meite jä päevitamiseks iü-
Mkesi pükse Ja ..ühte-teist-kohnandat
muud ka veel.
Sai sest Ännike sedamoodi
oma kohvri täis ja Augusti
oma ka ja pärast selgus, et
oli kaasa võetud ikkagi veel
vähe. Lõbusõidulaeval vahe­tatakse
riideid igaks sööma­ajaks
ja neid oli päevas viis,
kui just nõnda palju süüa
jaksas. Augusti jaoks jäi
kohvrisse ka npnda palju
ruumi, et sai hädapärast so­kid
ja püksipaar kaasa võt­ta,
kõik muu tuli tal sõidu
ajaks selga toppida ja isegi
lips ette siduda lihtsalt pak­kimise
ruumipuuduse pärast.
August porises küll, aga
Annikese kalki südant selles
asjas pehmendada oli juba
hüja.
Laevasõit ja esimene mure
on kindlaks teha, kus midagi
asub. Vaatad järele, kus on
söögisaal ja baarid, kus tant­supõrand^
kabaree ja mängu­põrgu,
kust leiad arstikabine-ti,
kingitustepoe või juukse-lõikaja
ja kõik muud vajaU-kud
kohad. Ja merehaigus?
August põõnutas , kui tõhk
ükstapuha kas ujumisbassei­ni
kõrval või esimesel, teisel
või ei tea mitmendal teky
olgu lainetust või mitte ja
imetles nooremaid, Amujke
seevastu piilus salamisi merd
ja ohkas sügavasti igat pisi-kestki
laineharja ' iiMes.- .Et.
ta lõpuks kõige peenema lõu­nasöögi
pooleli pidi jätma
ja välja jõudes kibekiiresti
ojtna sisemuse päris tühjaks
pidi'keerama,-see on saladus
Ja seda ei räägi Ännike küll
kellelegi, sest kes käsib oma
kalli raha eest sõidule minna,
kui keha ei kannata.
Üldiselt aga mõjusid need
söömaajad mitte üksi kali-justavalt
taljejoonele, vaid
need hellitasid Augusti nü
ärarääkiniatult ära, et edias-pidi
sellest päris Mndlasti
raskusi tulema niidi. '>
,,Vaata, et sa kodus eral­di
noa või määrimiseks m
nad ja mitte nõndaviisi, e\
sellesamaga ka liha lõigats
tuleb! Ja olgu olla igakorid
vüs sorti kastet salati Juurde
valida, mitte ainult see „tu-hande-
saare" oma, nagu sa
senini pakkunud oled. Viis
sorti, kuigi mulle need teised
neli üleüldse ei maitse, aga
olgu ikkagi!"
Kui laev kuskile sadamasse
jõudis, tuli igale reisijale
teine nägu. Nagu rohutirtsu-parv
vajus rahvas laevalt
maa poole ja suurem osa
suunas oma rünnaku esma­joones
poodidele. Postkaar­tidel,
kohapealse nimega tu-hatoosikestel
ja muul kribu-krabul,
mis olid hinnalt oda­vad
Ja all kandsid üldtuntud
templit ,3Iade in Japan" või
ka „in *Til\m*\ oli hea minek
Ja kui reisijad poekestest
ekskursioonile või laevale ta­gasi
olid läinud, naersid poe-mehed
vaikselt pihku ja asu­sid
raha kökkulugema.
Ühes linnakeses kohtasid
Äridteste omad silmapaist­valt
ja harukordselt hästi
rõivastatud tumedanahalist,
kes kui triikraua alt tulnud
kolmeosalises vesti jä uuri-ketigaiilikoimas
peatänaval
ringi Jalutas. Ülimoodne kaa­bu
peas, kindad Ja Jalutus-kepp
— mees kui postkaar­dilt
ja elegantsus ise. Tuli ko­le
tuttav ette. Oligi. Järgmi­sel
päbval tundsid nad ta
laeval ära: pesi seal reeligu-ääri
ja koristas pesuruume,
vanad tunked seljas ja ele­gantsusest
ei jälgegi. Sadam
teeb mõnest laevapoisist liär-
••rasmehe.-
Igal laeyategelasel oli oma
nägu ja tegu. SÖögišheff an­dis
hea atestatsiooni toidu­lauast,
sest ta kõht rippus
parasjagu üle püksikeskosa,
baari-peamees oli äravaeva­tud,
pisike ja peenike kui pil­bas
Ja kavakorraldajad ütle­sid
ühtelugu; „Mu daamid ja
härrad" ja naeratasid magu­sasti
sinna Juurde.
Laevakapten oli köna mees,
aga tal oli oma maadäm kaar
sas Ja sellega tuli ta, õhtul
ka tantsima ja reisineiukesi
ei tantsitanud.
Kes jõuaks kõike head ja
lõbusat üles lugeda, ent
ometi hakkas lõpupoole sü-dameall
midagi nagu .keera­ma
Ja kõditama, Kodu...
•..Kodu! •
Kodus ootas ees rinnuni-kasvanud
muru õues Ja tol­lipaksune
..tolmukord tuba­des.
Jä kannikas kõvakskui-vanud
rukkileiba maitses pa­remini
kui nälja ajal
,JCas teie ei leia, ©t vüznasel
ajal on kinos liiga palju seksi?"
küsib ajalehe ringkiisimii^^
raldajavanemaE daamilt.
„Qh, teate," vastab vanadaam,
„mina istun harilikult^ esimi^ss
reas, sest mul on halvad samad,
ja. onis tagapaoi s i im ma
üldsegi ei näe."
Misjonär langeb ; iiiim^ö^
kätte vangi. Kohe .pamiakse suur
katel veega tulele. Misjonär las-kub^
põMi ja palub ema hinge
eest. Kannibalid asuvad samuti
põlvili oles palveid lugema. Pü­hamees
rõõmustab:
' ,,Is®and ime on siindH^ Un
palved on teid ipööranud.*'
,;E5ksid, vennas/' ütleb tamoi-balide
pealik. ;3^e losme praegu
söögipallTOt" ^