Vaba eestlane , June 12, 1979

              m.2 y/ABÄ E E S T L A N E teisipäeval, 12. juiuijl 1979 — Tuesday, Jiii^^ Nr. 44
V Ä B A I ] » E ^ B E 8 T L A § T E H Ä Ä L E K A N D J A
^ Ä L J Ä Ä N B J A : O / Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
Karl Ärro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. MSJ 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtüs (tellimised, M u t u s ^ ,
ekspedits-looB) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,-
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas $53.—, poolaato $28.--
ja veerandaastas $15.—.
TEMiMSmNNÄÖ väljaspool Kanadat: aastas |35.—, poolaas­tas
$19.—: ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA^s: aastais
$58.—, poolaastas $30.-^ ja veerandaastas $:i6.50.
IJ3NNUFOSTIGA ülemere-maadesse: aakas
. |34.5ÖJa veerandaastas ^8.—.
! Aadressi muudatus 40 c. — Üksiknumbri hind 40 c.
Fublished hy Free Estonian Fublisherž Ltd., 135 Tecumseüi St.
^^^^^^^
ühendriigid kavatsevad oma luurelennukeid kasutada Türgi territooriumi kohal vene raketikatsete
avastamiseks. „Kui temal seEe vastu midagi ei ole, siis nõustun k a mina nende lendudega."
^ühendriikide president Gärter
tegi möödunud neljapäeval teata^
vaks üllatusliku otsuse, mille ko­haselt
ühendriikide valitsus ei
kaota oma majanduslikke sankt­sioone
Kodeesia vastu kuigi seal
toimusid hiljuti vabad üldvalimi­sed
ning moodustati uus valitsus,
kus võina kuulub mustadele ja
peaministriks on enamuspart^i
juht piiskop Abel Muzoreva. Pre­sidendi
otsusest võib järeldada, et
ühendriikide valitsus kavatseb
truuks jääda Ühendriikide neeg­rist
diplomaadile ja Aafrika polii­tika
kujundajale Andrew Youngi-
Se, kes taotleb Rodeesias mark­sistlike
terroristide-partisanide
ja nende juhtide võimule upita-mist.:
r;,/^ .
Andrew Youngi seisukohad Ro-deesia
küsimuse korraldamiseks
Ja poliitilise tuleviku lahendami­seks
on väga lihtsakoelised, kuid
1 tema argmnente peetakse väga
mõjuvateks j a olulisteks. Young,
jkelle selja taga seni ajani tugeva
toena püsis ka Inglismaa tööera-kondlik
välisminister, toonitab
alati, et Kodeesia olukorra nor­maliseerimiseks
ning rahu säUi-tsmiseks
on vajalik koostööd ja
kontakte lüua Rodeesia naaber­riikidesse
Samblasse ja Mosam^
büki valgunud Rodeesia kommu­nistlike
partisanide ja nende juh­tidega,
kes omalt poolt ei oie aga
valmis arendama mingisugust
koostööd Rodeesias tegutsevate
imustade ja valgete poliitikutega
vaid nõuavad võimu täielikku üle­andmist.
äalse j a kommuniste toetava po­liitika
jälgedes.
Valimiste tulemusena pääses
Rodeesias võimule mustade ena-muspartei
juht piiskop Abel Mu-zorewa,
kes moodustas ka musta­dest
ja valgetest koosneva valit­suse
ja lubas võitlust jätkata par­tisanide
ja terroristidega, kes ei
tunnista Rodeesia rahva poolt de­mokraatlikel
printsiipidel moo­dustatud
uut valitsust, ühtlasi
pöördus Muzorewa Ühendriikide,
Inglismaa Ja teiste lääneriikide
poole, et need kaotaksid majan­duslikud
sanktsioonid Rodeesia
vastu ning annaksid oma tunnus­tuse
uuele valitsusele.
Inglismaa uus konservatiivide
valitsus ja peaminister Margaret
Thatcher on teinud Inglismaa
Rodeesia poliitikas juba täispöör­de
ning sümpatiseerivad ilmselt
Muzorevi^a valitsusele, mis võib
viia majanduslike sanktsioonide
ärakaotamisele. Rodeesia vali­miste
tulemused ja Inglismaa uus
politika on toonud suure meele-muüdatuse
ka USA Kongressis,
kus senat häälte vahekorraga
N. Lüdu äsjase rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad kaudselt, et venelaste kahanev sündi­mus
osi käi-pinud nende sissevoolu Balti riikidesse. Seetõttu on N . Liidu rahvastiküpolütika nüüd taba­mas
kaht valet kärbest koiTaga. Ühelt poolt on Balti riikide venestamine muutumas küsitavaks. Tei­salt
on oht siiski veel häirivalt suur j a ergutab protesti Moskva valitsuse vastu.
Sest ajast saadik, kui Stalin kok­kumängus
Hitleriga anastas Lee­du,
Läti ning Eesti, on olnud aegu,
mil küüditamised ja sisšeränd äh­vardasid
asetada balti rahvad sur­maohtu.
N.j Liidule tulikas Balti
küsimus hajuks,: kui vene kolonis­tid
suudaksid pärisrahvad maha
hääletada vabadelgi valimistel, .äs­jase
rahvaloenduse tulemused si-sendava^
j et taolist aega ei tule
tõenäoliselt praeguse sajandi jook­sul.
aeglustudes on kultuurilisel ja kee- detud liiduvabariikides, on N.Lü-lelisel
integratsioonil rohkem aega! du juhtkond vastanud suurema
Samal fajal on aga koloni satsioon
veel nii ulatuslik, et baltiastel
on raske unustada, et nai on
ahstet rahvad.
.Kolmest rahvast on lätlased ol­nud
suurimas ohus. Sisseränd .ka­handas
nende _ osatähtsuse oma
maa elanikkonnas 62-le protsendüe
aastaks 1959 - ning 57-le s. 1970.
75:19 võttis vastu otsuse Rodee- Võis karta, et 1979. a.; loengus näi-
§!a vastu rakendatud sanktsiooni- ^ab järjekordset längust viie prot-de
ärakaotamiseks. ;
Antud olukorras tundub presi­dendi
praegune otsus majandus­like
sanktsioonide jätkamisel Ro­deesia
vastu arusaamatuna ja vä-rispoliitüiste
vaatlejate arvates on
siin tegemist Ühendriikide eba­kindla
välispoliitika järjekordse
eksisammuga. President mainis
, oma sammu põhjenduseks, et Rö-
Kuna seUises olukorras ähvar^ valimised ei toimunud va­das
H o d e e ^ t N . Lüdu sõiduvees: bas j a õiglases õhkkonnas, milli-j
a nende relvajõu toetusel operee-- sed ettekäänded tunduvad otst-rivate
ekstremistlike partisanide; tuina kuna Rodeesias viibisid va­ja
nende juhtide võimule tulek, limiste ajal paljud läänemaailma
sentpunkti võrra, jättes lätlasile
vaid äärepealse 52-protsehdise
enamuse. Andmed rahvuste kohta
pole veel saadaval, ent avaldet
andmed kogurahvastiku kohta (Iz-vestia,
22^ aprill) lubavad:arvesta-et
lätlased moodustavad-ikkagi
•veel 54 yõi isegi peaaegu 55"o
Läti elanikest.'. •:.
mõjuda. Üle poole balti-vene sega­abielude
lastest valivad kohaliku
rahvuse (a. 1960—6a Rüas 57%,
Tallinnas 62%). Taolise suuna jät­kudes
võib integratsioon edaspidi
tuua pärišrahvaste osatähtsuse
aeglase tõusu.
Kiu-eimini kasvavaks rahvastiku
osaks nii Eestis kui ka Lätis ^pol­nud
aga <a- 1959—70 ei pärisrahvad
ega venelased, vaid mitmesugused
muud rahvusrühmad — ulq^ainla-sed,
yalgevenelased, soomlased
jne- See suund on arvatavasti jät­kunud.
Enamus taolisist, šisserän-dajäist
kipub liituma kohaliku ve­ne
ringkonnaga, aidates seega kaa­sa
venestamisele. Miftevene kolo­nistide
sissevool on arvatavasti
viünaselaaštakümner samuti aeg­lustunud,
kuid mitte sel määral
kui venelaste oma. Mittevenelaste
osatähtsus .uute kolonistide hulgas
oleks sellega tõusnud — seik,, mis
piiratud määral hõlbustab sisse­rändajate
integratsioorii eesti
ühiskonda. -
survega hariduse venestamiseks,
usbeki keskkooÜdest eesti laste^
aedadeni. Võib oletada, et seda
survet on liiga palju ja see tuleb
liiga hilja.
Suutmata venestamist läbi vÜa
võib surve vastupidi ergutada
rahvusteadvust.
Vene kõlonisatsioon Balti rüges
võib olla jõudnud samalaadsesse
•väärtulemuslikkii järku. Vähemalt
läti ja eesti rahvale on sisserännu
surmaoht 'mandunud valusaks ja
häirivaks nuhtlusele.
REIN TAAGEPERA,
k o l o n e l i scriqjqn©
Kanada uuele peaministrile Joe
0ärk'Ue ja t^ma ministritele sel­gub
peatselt, et opositsioonis olla
Ja teisi kritiseerida on palju liht­sam
ja kergem kui ise otsustada
ja rüki juhtida.
Valimiskampaania võitnud ja
riigi juhtimisele pääsenud poliiti­kutele
on alati suuremaks nuhtlu­seks
valimiskampaania ajal antud
lubadused. Neid puistatakse häälte
juurde võitmiseks sageli kergel
käel ja mõtlematult nmg hiljem
tekitab nende lunastamme suuri
raskusi. See valimiskampaania
juures esinev väämähe ei esine
mitte ; üksnes Kanadas vaid seda
võime näha kõikides demokraat­likkudes
maades kus võimule pür­givad
kandidaadid püüavad iiks-teist
lubadustega üle trumbata.
Joe Clark andis valimiskampaa­nia
kestel palju lubadusi, kuid
üheks tema kontroversiaalsemaks
„maiuspalaks" oli valimisvõidu
.korras Iisraelis asuva Kanada
saatkonna ülevümine Tel Avivist
Jeruusalemma. Praktiliselt tähen­dab
see Iisraeli poolt vallutatud
Jeruusalemma tunnustamist Iis­raeli
pealinnana, millist sammu
peale Hollandi iikski teme lääne­riik
seni pole astunud, kuna see
tähendaks araablaste õiguste täie­likku
ignoreerimist ja tooks para­tamatult
kaasa süiulvastnolusid
kogu Araabia maailmaga.
Sellist sammu pole riskeerinud
astuda isegi lisraelUe iilisõbralik
ÜSA, kes põhjendatult kardab
suuri lahkhelisid Araabia riikide­ga
ning kavatseb oodata ktmi ra»
buläbirääkimised jõuavad Jeruusa­lemma
tuleviku lahendamise juur­de.
Joe Clark pidas nähtavasti
tähtsamaks juutide hääli paaris
Toronto^ valimisringkonnas kui
häid suhteid araablastega, kellede
võimupüridesse teatavasti kuulub
maaUmä suurimate õUallikate
kraanide lahti- ja kinnikeeramme.
Tõsi küll ^ Kanadas jätkub oma
elanikkonnale rohkem õli kui
Ameerika Ühendriikides, kuid
Araabia rügid ei ole Kanadale
tähtsad mitte amult õlireservide
maadena ^^aid ka oluliste kauban­duspartneritena.
Statistilised ar^ud
kinnitavad, et Kanada saab 44
protsenti omimporteeritud õlist
siis otsustas endine Rodeesia pea
minister l a n Smith korraldada
vaatlejad kes Jdnnitasid, et vali­mised
olid antud oludes korrapä-
I Rodeesias võimu Meandmiseksrased ja vabad. ValM^^ kohta
valgeta vähemuselt mustade ena-liniuldus kriitikat a
musele vabad demokraatlikud; vaatlejatelt, kes ümselt sümpati-i
parlamendivalimised. VaUmistest j geerisid pahempoolsetele terroris-
Mtsuti osa võtma ka partisanide f|(iele
juhte j a partisane, kuid Smith
sai nendglt eitava vastuse, mida'
nähtavasti põhjustas partisanide
juhtide kartus, et nad saavad va­badel
valmistd vähe hääli. Vas­tupidiselt
kõigüe kalkulatsiooni­dele
ja eelarvamistele viidi vali­mised
edukalt läbi ning vaatama­ta
terroristide ärvardustele Ja
mõningatele Maletungidele kais
Carteri otsus on nähtavasti teh­tud
Andrew Youngi, Ühendriikide
neegrite ja pahempoolselt hääles­tatud
Aafrika riikide survel. Prak­tiliselt
tähendab see N . Liidu toe­tusel
ja venelaste relvadega va­rastatud
kommimistlike partisa-nide-
terroristide soodustamist ja
nende Rodeesias võünüle upita- oleks juba käes.
Eestlaste osa ' EQsii elanikkon­nas
langes 75-lt ob-lt a: 1959 68-13
%-le a. 197Õ. Kas võis oodata 62-o
a. 1979? Loenduse tulemused viita­vad
64-le yõi isegi ligi 65-le. Eba­määrasus
arvestustes johtub sel­lest,
et eestlaste juurdekasv vii­mase
üheksa aasta, jooksul pole,-
täpselt teada. Kui oletada ?ama
määra, mis kehtis a. 1959—70. saa­me
65%. Kui oletada, et juurde­kasv
on kahanenud poolele eelne­vast,
siis saame 64%.
Eestlaste ea-jaotua oma suhteli­selt
arvukate raukadega võib
edaspidi tuua rähVaär\ii kahane­mise.;"'
•
Ei ole aga tõenäoline, et see aeg
Leedusse oli sisseränd vähene ju­ba
ennegi a. 1970, küna leedulaste
suhteliselt kõrge sündhnus kind­lustas
küllaldase. kohaliku .tööjõu
varu. Leedu elanikkonnas on lee­dulaste
osatähtsus isegi vähehaa­val
tõusnud: 79% a. 1959, aga 80%
a. 1970. Venelaste määr püsis kogu
selle aja 8% lähedal. Peamiseks
kahanevaks rühmaks olid poola­kad.
Tänayiine elanike arv näitab,
et leedulaste iive on a. 1959—70
saadik kahanenud kolmandiku
võrra. ,, ." .? '
Nad moodustavad ikka veel 80° o
STOKHOLM - Helsingis ümuva
soome- ja rootsikeelse lehe ,,Es-pressi"
teatel külastas vene kmd-ralkolonel
M A. Sergeitshik, kes on
N. Liidu välismaiste majandussu­hete
riikliku komitee abieshnees,
5.--8. märtsü Soomet, üma et sel­lest
oleks avalikkusele teatatud.
Sergeitshki oli kutsunud Soome
kaitsemmisteerium. Tema võõrus­tajateks
olid kaitseministri abi,
kindralleitnant Kai Sarmanne, kes
on hiljem, 18. aprillü, pensiomle
läinud, ning tema järeltulija, kind­ralmajor
Aimo Pajmien, Viimane
on, tänu oma poliitüistele teenete­le,
teinud erakordselt: kiiret kar-
.jääri. V
Külaskäk olevat- ohiud osa Soo-
Leedu elanikest, kui oletada, et ^ ^- Liidu^,normaalsest läbi­mifte-
leedu rahvastiku käimisest malerjalikaubavahetuse
määr pole tõusnud.
kas'vii-mülise
polütikaga ei saa
ligemale 65 _prötsentlmu8tade^^^
.jate hääletamas. See_suuri Kongress ega Inglismaa uus
osavõtte arv oh suurete
seks nn Rodeesm elamkkonnale I Carfer Rodeesia otsusega õõ-kui
ka lääneriilddele eesotsas
|Ühendriikide ja Inglismaaga.
E r i t i rabavalt mõjusid valinaiste
tagajärjed W a s h ^ o n i s ja Lon­donis,
kus valitsused seni olid
tammunud Andrevär Youngi ebarer
iiestab veelgi oma allakäinud po­pulaarsust
ning seemendaib
Ühendriikidele uusi sise- j a välis-lisi
raskusi.
WASHINGTON — Ameerika
ühendriikide lennufumad pfotes-teerivad
valitsuse organi Federal
Ayiatioh Authority otsuse vastu,
saabunud ka Euroopa rükidest,
kus lennüühingud saavad suurte
reisüennukite seisma panemisega
suuri majanduslikke kahjusid ja
kogu lennuliiklus, lüüakse segi
Inglismaa lennuühingu Laker Ah:-,
ways esindaja mamib, et DC-IO
itiillega kõik kontroversiaalsed^^ head jennukid
DC-IO reisüennukid pandi jiiklus-keelu
alla senü?:s kiini'nende juu­res
esinevad konstruktsioonivead
selgitatakse ning reisijate julge-kui
nende eest koiTalikult hoolit­setakse.
Möödunud nädala lõpul ei- olnud
veel selge kui kauaks DC-io lennu-olek
kindlustatakse. Proteste on kid lennukeelu alla jäetakse.
Venelaste sündimus langes jär­sult
a. 1960-65. Kiiigi selle täis­mõju
tööjõule avaldub alles eel-seisvaü
aastaü, on kahanenud siin-dhnus
juba kärpmud noorte vene
väljarändajate arvu: Kümne aasta
pärast võib, nettOTsisseränd Lätis­se
ja' Eestisse langeda isegi nulli­le.
See ei tähenda, et sisseränd (ja
selle häiriv mõju pärisrahvaile)
lakkaks, vaid eit teostuks tasakaal
samaaegse venelaste ' väljarännu­ga.
Paljud neist kütivad „pikka
rubla" üle terve N. Lüdu. Juba a!
1963 lahkus Balti linnadest Vene­maa
poole 72 immest iga 100 sealt
tulija kohta. A. 1969 oli neid 82
Võib arvata, et see suhe on veelai
kasvanud. •
Praegu paistah, et eestlased on
•ka .sajandi lõpu!;.Eestis kindlas
enamuses.;
Lätlaste osatähtsus Lätis võib sta­biliseeruda
53% ümber. Sisserännu
(Taoliiie 'tõus pole tõenäolme, ar­vestades
sissevoolu aeglustumLse-ga
Lätis ja Eestis.)^ •
Venelased on pinda kaotamas
üle terve N._ Liidu, kuš nende osa­tähtsus
elanikkonnast langes 54,6-lt
%-lt 53,4-le a. 1959 j a . 1970 vahel.
Ses pealtnäha pisikeses nihkes pei­tub
tegelikult hoopis suurem: aUa-
10-aastaste hulgas moodustasid ve­nelased
a. 1970 kõigest 47%; Kuna
nende sündimus kuuekümnendaü
aastail veelgi oli langemas, või­vad
venelasi praegu kujutada ai­nult
vähe üle 40% N. Liidu alla-kümneaastasist.
Kui see nii on,
oleks venelaste osatähtsus N. L i i ­dus
praegu napilt üle 51%.
alal". Selle jooksul kü-jutati alla
lepingule teatavate materjalide
ostmise kohta, mille üle oli põhi­mõtteline
kokkulepe saa\iitatud
juba varem. : ^ •
Araabia riikidest — Iraanist, Iraa­gist
ja Saudi Araabiast nthg et Ka­nada
kaubavahetus Araabia maa­dega
on suhteliselt elav njng et
Kanada tööstusettevõtted on saa­nud'
suuri tellimisi Araabia maa­dest.
Näitena võiks sim tuua Bell
Canada kokkulepet moodsa telefo­nisüsteemi
rajamiseks ŠaudiAraa-biasse,
miUine tehing ulatub 1 mil­jardi
doUarini. E i tohiks olla eriti
suur üllatus kui Saudi Araabia
kättemaksuaktsioonina selle le­pingu
iUes ütleb.
Ja lõpuks: Kanada saatkonna
Tel A\ivist Jeruusalemma viimi­ne,
mis paratamatult esUe kutsub
reaktsiooni Araabia maailmas, on
vastuolus uue välisministri: Flora
MacDonaldi ajakirjandusele antud
intervjuuga, mÜles ta mainis, et
ta kavatseb yalisministrma erilist
rõhku panna Kanadale kasulike
kaubanduslike sidemete sõlmimi­seks
teiste riikidega.
Üle 52% nad kindlast! enam po­le,
ja selle sajandi lõpuks on
nad N. Liidus vähemuses, kui
näd mõningaid mitte-vene pür-kondi
N. Liidust välja ei lase.
Turkestanis ja Kaukaasias oli
venelaste dembgraafüine taandu­mine
ilmne juba a. 1970. Nüüd on
see levmias läänepöolseisse osa-riigesse.
N. Lüdu kindralid on
avaldanud muret kasvava hulga
sõdurite üle, kes ei mõista vene
keelt. Selle asemel, et luua rahvus­keelseid
üksusi suveräänseks-väi-Öma
külaskäigu ajal kindralko-lonel
Sergeitshik kops ^ oma dele­gatsiooniga,
mülesse kuulus vähe­malt
kuus kõrgemat vene ohvitse­ri,
tutvus muuseas Hämeenlmna
garnisoniga nmg Helsingi ja selle
ümbruse metallitööstusega.
Ametlikult poolt ei avaldatud
mingit teadaannet lõilaskäigu koh­ta;
Kuid möödunud sügisel Soome
riigipäev otsustas võtta 50 müjoni
rubla suuruse kredüdi. Venelaste
nõudmisel katsuti seda tehmgut al­gul
saladuses hoida: Kuid varsti
selgus ka avalikkusele, et sellega
taheti osta N. Liidust õhutõrjera­kette
ning uusi MIG hävitajaid.
TEATAJA
® Göteborgis on filmimisega ak-tüvselt
tegutsenud näitleja ja näi­tejuht
Amoid Sirkel. Ta on oma
fümikaämeragä jäädvustanud ka­heksanda
eesti laulupeo, • valmista-mid
fümi Göteborgi Eesti Pensio­näride
ühingu tegevusest ja muid
lühemaid füme:
Kindas okupeeritud Eesti juhti­vates
ringkondades välismaal ela­vate
eestlastega suhtlemisesse te-gelikidt
suhtutakse, selgub eriti
kujukalt neist kirjeldustest, mis il^
musid kodumaal Umuvas eesti aja­kirjanduses
pärast eesti dirigendi
Neeme Järve esinemist New Yor­gis
Metropolitan ooperis, kn§ ta
juhatas teatavasti Tshaikovski oo­perit
..Jevgeni Onegmi".
MeU on käepärast kaks okupee­ritud
Eestis ilmuvat ajalehte —
kiiltiuiriiisi küsunnsi ja probleeme
käsitav ..Sirp ja Vasar" ning pa-gidaseestlastele
trükitav propagan-daleht,,
Kodumaa", mis mõlemad
avaldavad dirige4it Neeme Järviga
pärast kodumaalt naasmist jutu­ajamised.
Kui Sirp ja Vasar" on
mõeldud kodumaal elavale hiEfejas-konnale,
ja .Jvodumaad" levitatak.
se peamiselt pagulaseestlaskonna
hulgas, süs Ahastavalt sellele on ka
need |ntuajamised oma sisult eri­nevad
ja dirigendUe esitatud kü-simnsed'
lähtuvad eriaspektidest.
„Sirp j a Vasaras" on pandud
Metropolitan
(Jär^ lk. 8>
Nr.. 44
16. ja
tel. 921-71
23. ja
tel. 921-7'
konve
EsimenI
rents pee
augustini
päeva täJ
on Läti lil
mistöö, k|
ded üldii
teemadel.]
Ämeer&al
ja Instn
versity
Ettekande
keeles,
sutud esi|
leb enne
mezs'üe (1
Kirjan
vahel
KELSlJ
litsus
45.000
Helsmgi
se teose
kirjandi
sellisena,!
va kirjaj
git ja
singi kirjf
vat. ReisJ
seid või
koostat
väljaainc
paneku
Praegiiste
raamat
oopen,
elu
ei puudu!
Järvi küLi
Majja ja
vate eesi
Su'je Kui
muu-seas
tak^te hl
elamustcsj
ja väljasj
seöVastu
muude ki|
se küsh
ka USÄ-I
hing dirigi
kohtumisi!
Il seletab tal
ia üles et
vitada ja
ajalehele
mist ningi
tekannet
kutest, kl
Neeme J a
oli kohtul
sealsete
nende sei
di Taavo
tab praej
VU'khaus
selle ettel
Eesti Riil
riit Neem
Sellistes|
juudest vi
kodumaal]
informeei
taktidest
välismaal
kuna koi
eestlased
„isamaa
„kurjategJ
tatakse ai
tavs pro]
eriti Jär|
maailmas
g, kuna sj
mine on
tuurisidehj
kaga, mijj
antikommj
jia pagiüa
kodumaal
ku rezhiiil