Vaba eestlane , June 12, 1979

              Nr. 44
^le peaministrile Joe
ima miriistiltele sel-et
opositsioonis olla
feerida on palju Iiht-
|m kui ise otsustada
)aania võitnud ja
jle pääsenud • poliiti-fi
suuremaks nuhtlu-impaania
ajal antud
j d puistatakse häälte
tseks sageli kergel
pmatult ning hiljem
iunastamine suuri
valimiskampaania
yäärnähe ei esine
I Kanadas vaid seda
toikides demokraat-les
kus võimule pür-ladid
piiüavad üks-
Igaüle tiimibata.
idis valimiskampaa-
|ju lubadusi, kuid
|ontroversiaalsemaks
oli valimisvõidu
lis asuva Kanada
liimine Tel Avivist
Praktiliselt tähen-
|eli poolt vallutatud
tunnustamist lis-liia,
millist sammu
ükski teine lääne-astunud,
kima see
iblaste õiguste täie-
|inist ja tooks para-suiirl
vastuolusid
laailmaga.
ku pole riskeerinud
Iisraelile ülisõbralik
)hjendatult kardab
(id Araabia riikide-seb
oodata kuni ra-
^d jõuavad Jeruusa-lahendamise
juur-pidas
nähtavast!
itide hääli paaris
aisringkonnas kui
faäblästega, kellede
teatavasti kuulub
late õliallikate
|ja kinnikeeramine.
[anadas jätkub oma
rohkem õli kui
lendriikides, kuid
ei ole Kanadale
ainult õlireservide
Ika oluliste kauban-
Statistilised arvud
Kanada saab 44
mporteeritud õlist
t Iraanist, Iraa-aabiast
ning et Ka-
|etüs Araabia maa-iselt
elav niog ei
lettevõtted on saa-isi
Araabia maa-õiks
siin tuua Bell
pet moodsa telefo-miseks
Saudi^Araa-ehing
ulatub 1 mil-
|Ei tohiks olla eriti
1 Saudi Araabia
liQonina selle le-
Känada saatkonna
uusalemma viimi-latult
esile kutsub
{abia maailmas, on
älisministri Flora
kirjandusele antud
les ta mainis, et
išministrina erilist
Tanadale kasulike
Isidemete sõSmimi-leritud
Eesti juhti-tdes
välismaal ela-suhtlemisesse
te-ikse;
selgub eriti
[irjeldustest, mis i l -
ilmuvas eesti aja­jast
eesti dirigendi
(sinemist New Yor-
|i ooperis, kus ta
isti Tshaikovski oo-fenegin".
lirast kaks ökupee-puvat
ajalehte —
pnusj ja probleeme
Vasar** ning pa-
I triikitav propagan-
^ia", mis mõlemad
int Neeme Järviga
lalt naasmist Jutu-
LSu^p ja Vasar" on
|aai elavale higejas-iiimaad"
levitatak-
[agulaseestlaskonna
lavalt sellele on ka
sed oma sisult eri-
^ndile esitatud kü­lid:
eriaspektidest.
faras" on pandud
lõhk Metropolitan,
(Järg. lk. 3V •
Nr. 44- VABA BIESTLÄiNS teisipäeval,
oi^ t^v*' tfut j-ry^aCHBtiSMe
1
VALVEARST
1<5. ja 17. juimU dr. R.
.23.. ja 24. Juunil dr. R. Pahapilli,
tel. 921-7777.
konverents
Esimene Läti j stuüdiimi koBve-rent&
peetakse Vancouveris 9.-10.
augustini Riia ülikooli 60. aasta­päeva
tähistamiseks. Peateemaks
on Läti ülikool ja lätiaineline uuri­mistöö,
kuid kavas on ka ettekai-ded
üldiste teaduse ja tehnika
teemadel. Korraldajateks on Läiti-
Ameerika ülikoolide. Professorite
ja^ Instruktorite ühing koos Uni-versity
of British Columbia'ga.
Ettekanded on kas läti või inglise
keeles, ka eesti teadlased on kut­sutud
esinema. ^ Registreerida tu-
. leb enne 1. juulit prof. J . Liel-
.mezs'il@ (UBC).
Kirjcaraike v^lie'S'ys
»oome
HELSINGI iinnavä-iitsus
mäiäras 172.000 marga (ca
45.000 dollarit) suuruse toetuse.
Helsingi ja Moskva kirjanik© ühi­se
teose välja andmiseks, üihine
kirjandusliik toetus on mõeldud
sellisena, eit ikümmeikofnd Mosk­va
kirjanikiku (külastavad Hetlsin-git
j a sam&l&iBl sama paJju Hel­singi
kirjanikke külastavad Mosk­vat.
Redsidest saadud kogemuste
põhjai kirjutatalkse novelle, es­seid
või luuletusi, imillest siis
keosl5atalfcs8 koguteos. Koguteose
väljaandmiseks on teinud ette­paneku
Moskva'-kirjanike liit.
Praeguste kavade järea ilmuks
raamat a. lõpuks.
.T.E.S. Täienduskooli tänaviiÄsellõpiiMiMusel tänati ka kooliaasta jooksul töötanud õpetajaid lüed©.
ga. Pildil pikk õpetajate rida, vasakult koolijuliataja H. Ründva, lauluõpetaja Lydia Äruvald, Vir­ve
Gering, Endla Komi, HelSa Leivat, L . Luide, Ene Lüdig, koöiiasjaajaja Leida Marley, Helgi
[e Saks. Nende- k c M kSraepuIdis. k^olikomitee ©§!mi^ • •;
/ • .Foto:.Va]3a-Eestllanie
OTTAWA (VE) — Kaunu nädalalõpul, 31. mail ja 1., 2., 3. jiM-ni!
toimusid Ottawas avarates Landsdowni pargi ruumes esimesi
korda mitHierahvustei)idüstusei ,JHomelands", mis oHd väga
rabvarohked ja andsid kanada mosaiigist huvitava läbilõike. Pi­dustused
toimusid 3 osas: näituste hoones, restoran-bii^o hoo-imes'ja
vabaõhu.laval. • ^ v ' : ^
Eeltööd s^Idks ürituseiks algar
sid juba kaiie aasta .eest. Eest­laste
osavõtu .üldkorraldajaiks oli
Daisy Taada, keda abistas sellefes
loodud eritoimk<md:.
Päevade pidulik avamine toi­mus
31. mai õhtul, m i s puihüks
kahale saabus 'ka kindral^kuber-ner
E d Sohreyer. Eesti paviiljonis
andis talle vastavaid seletusi D.
Taada. -Samal õhtul toimus suur
rahvapidu, oli paljude külas­tajale
hulgas eesti rahvarõivais
järgnevad
datud näitustele j a vabaõhulaval
esinemistele. Kavalises osas esi­nesid
Mõnitrealist Hilja Pauli ees­ti
võimlemistoooli õpilased, Mont­reali
Eesti Segaikaor K a r l Raud­sepa
jun. juhatusel ^ja kvartett
) „Jaanik,u" oom hoogsa ifcavaga.
Kõik ettekanded leidsid sooja
vastuvõtu.
siis eestlaste peamine i i õ^
asetatud s e l l d e , i m i d a eestlane
loob vabas maailmas.
Selles osas oli esitatndl kojutav»
kunsti, keraamikat, trükiseid ja
eestimotlivilisi rakenduskunst
•esemeid,-'/-.^ •i^^:,;:'•
Väüjapanekuid Oli A. Le^t, E . Ru-bei^
ilt, S: ütsalilt, eriti Imviära-tavad
olid Peeter Sepa karikatuu­rid
vähemusrahTA^ osatähtsu­sest
Kanadas, keraamikat A. E l - •
kehilt j a M. Eerm^e-Üranilt -ning.
eksliibrised E. Eemie. kogust.
Eesti Abistamistoomite© müügi-esemed
andsid värvirikika midje.
Pideva värviliste diapositiivide
TAMPERE (VE) —Tamperes peetS jumü esimesel rahvusvahelised
koorilaulupäevad .^Tampere i n Choruš". Lauluvõistlustest võttis osa koore üle Soome, aga ka
Ungarist, Saksamaalt, Eestist j a ;üks Nigeeriast. JÜks zMriiKikmelst Idimitas, et esinevate: kooride
tase oli palju^iihtlasem kui kunagi enne.^^: ^^^^^ . ^
(Algus lk. 2)
ooperi, selle orkestri j a muusika­elu
kirjeldamisele ning vestluses
ei puudutata ühegi sõnaga Neeme
Järvi külaskäiku New Yorgi Eesti
Majja ja koldtupuuteid seal viibi­vate
eestlastega kuigi reporter
Sirje Kuusk esitas diiigendile
muu-seas küsimuse: „Mida meenu-takäSte
huvitavamatest muusika­elamustest
ja kohtumistest teatris
Ja väljaspool seda?" „Eodumaa"
seevastu esitab Neeme Järvile
muude küsimuste hulgas ka otse­se
küsimuse „Kas oli kohtumisi
ka ÜSA-s elavate eestlastega?"
ning dirigent vastab sellele, et meid
kohtumisi oli väga palju. Ning siis
seletab ta, kuidas eestlased otsisid
ta üles etenduse ajal, let teda ter­vitada
ja õnnitleda. Ning ta räägib
ajalehele ka oma Eesti Majas käi­mist
ning kh^jeldab oiaa sealset et­tekannet
eesti ^muusikast, muusi­kutest,
kooridest ja orkestritest.
Neeme Järvi mainib ühtlasi, et tel
®li kohtumisi ja vestlusi mitmete
sealsete eestlastest muusikutega,
mende seas ka helilooja ja dirigen­di
Taavo Virkhausigä, kes kirju­tab
praegu oma 2. sümfooniat.
Virkhaus oli avaldanud soovi, et
selle ettekanne toimn|s;s Tallinnas
Eesti Riiklikult Sümfooniaorkest­rilt
Neeme Järvi Juhatusel.
Sellistest kahepalgelistest interv­juudest
võime teha 1 Järelduse, et
kodumaal elavaid eestlasij ei taheta
informeerida Neeme Järvi
taktidest Ühendriikides Ja
: välismaadel elavate eestlastega,
kuna kommunismi eest põgenenud
eestlased on Elestis tembeldatud
„isamaa reeturiteks" Ja isegi
^kurjategijateks". Seevastu toom-tatakse
aga väliseestlastele saade-tavs
propagandallehes „Kodumaa"
eriti Järvi kokkupuuteid vabas
maailmaSj elavate rahv^iskaaslaste-g,
kuna sellise informatsiooni and­mine
on kooskõlas ametliku kul­tuurisidemete
arendamise polütt-kaga,
mis taotleb pagulaseestlaste
antikommunistliku joone murdmist
Ja pagiüaskonnas tee tasandamist
kodumaal valitsevat kommunistli-
..kurezhiimliaktsepteerimisel -. ' •
„Tanipere in Ghorus*'hindami-;
se zJhüriisse 'kuulus Soome muu-sikateadlaste
kõrval ka eestlane
prof. Arvo Ratassepp. Aiihindade
määramine Oli toimunud täiesti
üksmeelselt. ;Kuigi kooride tase
oli märgatavalt tõusnud aiat^
esimesest koorivõistlusest, tõu­sid
nende hulgas esile mõned, kel­lele
määrati ikuld- ja hõbepitsati-tega
varustatud aukirjad. Semsed
Tamipere koorilaulupäevad on
tõstnud märgatavalt Soomes hu­vi
koorüaulü.vastu.
. üks zhüriilükmeist, prof. J . To-lonen
ütles, et need koorivõist-lused
näitavad, et Järelkasv öm
• hea.
Enam ei ole Soome koorides
muusikalisi analfabeete, kes ei
tunne noodikirja.
Tänavu hinnati kolme kuldpit-satiga
koore viis, nende hulgas
Eesti Teaduste Akadeemia Nais^
koor, saades sellega, kõrgeim^
hinde. Sellele autõendile lisandub
veel korraldajate poolt 1500 mar­ga
(ca $400) suurune rahailine
auhind, mMle samuti sai eesti
koor. Lisaks sai prof. A. Ratas­sepp
2.000 marga suuruse auhin­na
oma töö 'eest Eesti ja Soome
vahelise kooritegevuse arendami­sel
Ja ühenduste loomisel.'
peres veel teinegi (koorid© muusi-kapidustus
pealkirjaga ,>Sävei'
(Heli). Seegi oli rahvusvaheline.
Sellegi raames esines. Eesti Tea­duste
Akadeemia Naiskoor
•päeval, 4. juunil. Eestlaste esine­mise
kohta kirjutab Raimo K o i -
visto (,3^uiehti'V 5. juuni), et
koor ei näidanud üksnes oma,
vaid-kogu m^aafeoöriM
tugevust. Suurim osa esitatud
muusikast oli eesti aJlgupäm.
Head koorid innustavad heli­loojaid
looma, millised teosed
jälle esitavad kooridele uusi
nõudeid. Nii võib välkenegi
. rahvas tõusta kmisti a M mas^
ilma tippMde; hulka. >•
'Kirjeldades uut eesti koorimuu­sikat,
.išeletab .ta, et selles kasu-tatajkse
moodsaid tehnilisi võt­teid,
nagu kõne, sosistused ja tu­gevaid
dissonantse, mis aga stiüi-ilstelt
alati säilitavad koorilaulule
omase teikstuuri. Neid uusi
teid oli osavalt kasuta^AidT. Le­piku
.^ölmes haikus". Kooriju­hataja
A. Ratassepp näis mõist­vat
suurepäraselt vältivat heliloo­ja
väljamõeldised k a siis, kui
need eemaldusid nonmaalseüt ra­dadelt.
Koori hanrhoonia ei olnud
kunagi tuim, igal helil oli oma
ülesanne, järsiidki dissonantsid
elasid. Koori j a ^juhataja vahe­kord
oli lähedane, kogu koor õli
nagu suur j a peen heli, ^midä Ra­tassepp
kasutas virtuooslikult, see
oli heliy mille iga keel kõrgeimaist
madalamini on aastate pikkuse
tööga pandud imestavalt helise­ma,
v'-,:--
Ta ^ainib, et õhtu meeldejää­vamad
palad Ollid Rübini „TurU-laül",
Tormise „Virmalised" ja
„Liblikas" ning Veevo , .Kuller­kuppude
ajal". K a siin lõpetasid
eestlased lisapalaga „Suvepäev
Kangasalla", mis publiku
kult võitis.
• K u i näitusel .esinesid ed-rähvust,.
siis laval oi! neid pea­gu
poole rohkeiBi.
Näitusehoones oli eestlaste väl­japanekuks
reserveeritud suur
ja avar ruum, millise oli kujun­danud,
kaasa arvatud eri viitirii-riid
ja mööbel, 'arhiteikt A. Esop.
Oma lihtsuses jättis see väga so­liidse
mulje. Näitus, mis toimus
Eesti Kunstide OKJesikuse ja Eesti
Abistamiskomitee kaasabil oli
väärikaks eestlaste tutvustajaks.
Eui teised rahvused tõstsid oma
välijapanekuis esile oma rahvus­likke
käsitöid,; teatud määral ka
ajalugu isegi ülepaikkumisega.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
kava oli koostanud R. Merits ja
EKK. Lisaks suulistele selgituste­le
j a EJesti ja eestlaste kohta ja­gati
Eesti Seltsi poolt vastavat
kirjandust.
Huvipakkuv c^i E. Euber^
poolt esitatud nahatööde de­monstratsioon,
kus eriti noored
külastajad said oma taJeniti proo­vida.
Eesti reljeefkaart cüi K.
Seemanilt.
Bistro hoones olid müügil ees­ti
toidud, pagarisaadused j a „Rol»
ling Estonian".
k u i oisavõtjäte arv eestlaste
osas n i i esinejate k u i k a kaasa­aitajatega
oti arvestatud 75-le,
siis hilisemate noorte abiliste ja
Eesti Seltsi tiikmet^a tõusis
see saja piiresse. '
Kuigi selline suurpidustus oli Ot­tawas
esmakordne, on arvata, et
seüest kujuneb igaaastane ette­võte,
tous ei tohiks eestlaste osa­võtt
puududa.
€» Leicesteri Eesti Majas toimus
mai lõpul vanade tantsude õhtu
Heino ja Uno pillihelide saatel.
Saimäs enne pidu aga toimus kodus
valmistatud veinide võistlus, mida
hindas vastav asjatundjE^te; zhürü.
: Eesti Teaduste Akadeemia
Naiskoor sai Tampere „Aamu-lehti"
muusikakriitikult Jarmö
Kokkosell; väga hea hinnangu,
öeldes et Eesti Teaduste Aka­deemia
Naiskoor kimiitas ree­desel
kontserdiõhtul oma kuu-luvust'maailma•
tippude, hulka.
Väga harva saab kuulda sama .ta-saka^
ukat ja >peenetimdelise ko­loriidiga
koorilaulu. •
Sellele jäj-gneb pikem kolme-veeruline
kontserdi 'analüüs. K r i i ­tik
hindab eriti alt-il^iiääli, mis osu­tusid
muundumisvõimeliseks rüh­maks,
saades vahepeal b a r t a i l i -
ku toom. Sopranid aga helisesid
peaosis imetletavak . tasaselt. Ju­ba
alul saadud hea mulje tugev­nes
lõpuks veelgi enam,
Koorikavas oli esimesel poolel j
renessansi !ja baroki meistrite
töid. Koorilaulude -vahel esitas
orelil Hugo Lepnuim Peeter Sü­da
,.Prelüüdi ja fuuga", mida krii­tik
peab suurepäraseks näiteks
eesti loova muusika tugevusest.
Lõpuosas, olid eesti heliloojate
tööd, nagu Miina Härma „Ei saa
mitte vaiki olla",. M . Saare „t51ks
suu" jt. Väljaspool kava laulis
koor Linseni,,Suvepäev Kanga­salla",
millele järgnes selline ap­laus,
et koor pidi veel mitu uut
laulu esitama.
Samal nädalalõpul tolmus Tam-
ISI!lllllllllllllllillillltllllllllllillllllllllllilllllil!iiS3lllllllil
Vene ajakirjanik. ironiseerib
ameeriklaste vajaduse: üle nime
muutmiseks, kuna venelased, kes
kaotasid sõjas 20 miljonit inimest,
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
Paljud Euroopa päritoluga ameeriklased ja kanadalased olid
talvisel hooajal shokeeritud, kui televisioon! katidu näidati neile
sõjafilmi ,,ünknown V7ar" (Tundmata sõda). Imestati kuivõrd
osavalt olid Nõukogude Lüdu propagandämeistrid suutnud oma
võltsitud sõjasündmusi müüa puhta tõena ameeriklasiBe.
peab imestama USA silmapaistva
ühiskonnategelase W. Fulbrighfi
arvamist, kes leidis, et filmi vaa­tamine
oli kõigile ameeriklasile
vajalik, kuna ,,siis veenduksid
ameeriklased veel kord, et on, pal­ju
rohkem seda, mis meie rah­vaid
ühendabj kui seda, mis meid
lahutab'^
Ameerika ajakü-jandus kviteeris
talvist filmiseeriat kui vapustavat
sõjadökumenti. J a venelased lase­vad
mõnel sümpatiseerival ajakir­janikul
esitada küsimuse, et „kui-das
saaks leiduda veel neid amee­riklasi,
kes usuksid, et sõjast või
agressioonist hauks plaane rah­vas,
kes on maksmd nii kallist
hinda rahu eest?*' :
Venelased on niõistnud selle f i l -
ei saagat seda unustada ja neüe ei fifa^asutada^^^^ n^^^^^
saavat see sõda tundmatu lasi oma rahunrooaeandaks.
da, pealegi vastavat ameeriklaste
kaotused IF maailmasõjas lange­nute
arvuga umbes aastase auto­õnnetusel
hukkunuile. Leitaikse ko­guni,
et tõde sellest sõjast olevat
Läänes kaua j a hoolikalt varjatud,
sest koheselt sõjajärgseile kiidu­sõnadele
oli külm sõda sundinud
kommunistliku tõe taganema.
Seda tõde oli tahetud uputada
antikommuhismi mädasohu, kuid
õnneks ameeriklaste poolt
„Tundmatuks sõjaks'* nimetatud
film " rajavat sellele tee
Nagu nüüd N. Liidu aj
kü-jutusist selgub, oli see algselt
tegelikult 20-seerialine vene film
„Suur Isamaasõda", inis oli val­minud
koostöös Ameerika ühend­riikide
filmimeestega. Kuigi vene­lased
märgivad, et neid füme vaa­tavat
nõukogude iniinesed harduš-tundega,
tekitas see siinseis vaa­tajais
pahameelt ja nördaJnust.
Need. olevat." aga N.: Liidu sõb­rad,
kes näitasid filmi siinsel
mandril ja kelle palvele tulda
vastu, ning lubati filmüe siui
mandril anda nimeks «Tundma­ta:
sõda".
Acisteis
olla on SALT II kokkuleppe sõlmi­mise,
eriti aga eeltööde ajal selli­ne
tägamõtteline ajaloovalgusta-mine
vajalik^ et uinutada amee­riklaste
valvsust ja teha järeland­misi
riigiga ja rahvaga, kelle müür
did suurest kannatusist peaksid
olema eelduseks ternaga lepliku­maks
suhtlemiseks.
fterandcicistäi
$32.
$18.
9.
K I R E P O S T I G A .
$35.--»
$19^^
$10.50
. USÄ-ss
$58.
$30.
Weerandcieisteis
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Aastas $69,—, poolaastas $343®. ^ r a n d $18.—
Asidressi muudatus 40 centi. Üksiknumbri hind 40 ce^
laMda aadressidele palame märMda^POSTAL COBE"
USA aadressidele ,,ZIPCODE"
Fängatshekk või posti rahakaart
Free Estonian Publishers nimele.
$53b'
$2C
arvud om 'siiski
kommunistide ohvrite arv on sõ-jaohvrite
arvust isegi suurem.
,,Suur Isamaasõda" ehk ärritanuks
liigselt vaatlejaid, „Tundinata sõ­da"
aga pääses palju kergemini
Kuigi Ameerika W-jaamadel
äriline hmi m mõistetaw. siis silmade kaudu teadvusse sis^.
VABA EESTLANE
„ Pastal S t i i . C ^ Toronto 3rÖn^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /"poolaastaks /
veerandaakaks--tavalise/kiripostiga a l ^
197 - - . Tellimise fcattieks lisan $ ——-.siinjuures
rahas/tshekiga /
Nimi _
Aadress — . ^ -