Vaba eestlane , May 1, 1984

              Nr. 33
litieiuisest aastail
Pitka iW. süaaä-itefcalQ
OTES
VABA EESTLANja teisipäeval, 1. mail 1984 r-Tuesday,M 1984 Lk. 7
ijmunxTOKaa
Maits^ined
srJalSe.
Sootüe ^ a t^
leia.
Iftus^s
•^\
ts Cc
iljci Jykkyihi:@tte'kaiiiie ^vüiislciesf"
Toronto Eesti 1 Aiandusklubi seemned korjatakse ja kuivatataks©
mar^i loengiiohtule ütles avasõna kuni need on saanud soovitava tu-
E. Kivis; Jarg^^^^ värvuse. Pipral on pikk äja-ett^
anne-^jeemai «iMaitseained'^ lugu; Väljaarvatud^^^
Lektor leidis, et igapaevases kõne- Hsame pipart igale toidule. Kuid
keeles ajame segi mõisted maitse- oleine lisanud ka pipra nime toi-
•ame, maitselisand ja lõhn- ehk tudde, nagu näiteks piparkoogid,
aroomamed. Viimaseid kasutatakse Pipart on kasutatud rahaga ja -veel
toitainete lohnastam^^^ praegugi oh mõne Lõunamere saa-
Maitseairied, äik näg^
ÜÜes,„vlirtsid", on tamised saadum garmale saare M r i m e l teatud
sed. Mäitsetaimi leidub enam kui /^^^^/Piprateri. MOnmgad^^^^^a
30 taimesugukonhas-Maitseainete- ^^^^^
na leiavad kasutamist: juured, le- ^casutamine; ka on kasutusel
hed. ja yiljäd. Maitkained soodus-tavad
toitainete säüimist. Paljud ^^"J^^^^ on suhteliselt magusamait-maitseained
dctiviseerivad ameva- •'^"'^ värvusega kasuta-
: hetüst, neid tarvitatakse ravimitena, takse seda toiduainete tööstuses
Vürtsitatud toit mõjutab i meie fü- värvainena, näiteks tomatipasta ja
sioioogilist ja vaimset seisundit, ^t^^^^^t^^^^^ ^^^^vitoitiustuses
soodustab seedimist, erautäb aine- ^^^^^
vahetust j a t^eb tugeviks organis- ^^^"^^^^^^^^ ungari arst Szgyor-mi-
Antibiootilise toimega oh meile punapipras C vitam^
hästituntud mädarõigäs, samuti si- f^^.^, ta sai J^Iobdi auhin-bul
ja küüslauk. Paprika sisaldab kasutatakse laialdaselt
Capsaiemi, amet, mis aitab k^^^
temperatuuri alandada. Maitseai^
ned teevad tugevamaks põhitoitai- P ^ ^ ' : . ^ vererõhku
nete maitset javaroomi: 1^^^^^^ ja veresoonte lupjumise
r - / ^ : ' V • ; : ohtu vahendada.
Maitseiainetega seotud ajalugu
oh üks: huvitavamaid peatükke toi-:: M a piprajahis kam (Ciiriry) on
du ja toitumistavade ajaloos. Miks >^gumaitseame. See yõib^lla mõne
kasutati. iieid vanasti ili[ ditralt? ^^^^ 50-mait-
Ei tohi unustada, et sel ajal oh toi- seaine segu. Peamiselt kasutatakse
duainete säilitamine väga primi- segudes korianderi, kardemoni, val-tiivrie.
Sageh oh;rieid vaja kergelt get
riküema Jäinud loidu maitsestami- aniisiseemneid, muskaatpähkleid jt.
seks, kuid eelkõige oli nende osa-^'Katsetades karrit,^^^M^
tähtsus toidu: säilitajatena. Täna-^<^^^
päeval tundub nii, et peame osa »01id huvitava, erineva ja sageli
maitseaineid lisama hiljem toidule^ väga raskelt defineeritava maitse-kiina
sügavkühnutamme osaliselt ga. Võis öelda, et amult keetja
maitseainete lüõju {ahendab. teadis, mida ta suma sisse pani.
" . Eelistan Jamaika pulbrit."
; Nüüd. V
mahseaineid — nende: päritolu, Oh neid maitseaineid, mida
taknestikku kuuluvust j a kasuta- peaksime ise peenendama, mitte
mist. Alustades sarikäMsteperekön-ostoa jahvatatult. Kardemon kao-da
kuuluva aniisiga, järgnesid ing- tab pea täielikult oma maitse ja
yer (ginger), kaneel, koriander, lõhna, ingverit on tänapäeval pea-muskaat,
erinevad pip^sld, ristiköö- gu igas toidupoes saada värskelt,
men, koliajuuf,kardemoii, safran, Riivkne otsast niida vajame jä siis
vanill Ja India piprajahu learrl. võime sügaykülmutuses säilitada.
. , - . : , . , Kuivatatud maitserohelisi ja mus-^
^M^ei (f^^ laial- j^aatpähkHt on kasuUk osta. etnilis-dasemalt
levinud maitsejuur.Ing- test äridest. Lektor juhtis tähelo-lismaale
to4-ingveri^^ ,,Harrowshmith'i-
Roomlased olidsellekaasa^^t^ vimiasele numbrile, kus on hea
oma Aafrika sõjakäikudelt, maitsetaimede, kasvatami-tatakse
Himäs, Aafrikas, Jamaikal. sest ja säüitamisest.Teme artikkel
l e s t i raamiif Roots!
"^ähemusrohvyste
Rootsi Kuningliku Raamatukogu
alumise korruse väljapanelcute saa­lis
toimus praegu Rootsis asuvate
vähemusrahvuste ' ilukirjanduslike
teoste näitus ,J[nvandrarna oeh Lit-teraturen".
Näituse avas Rootsi sis-seräimummister
Anita Gradin.
Kokku oH näitusel 32 vitriini, Il5-es
on eestlased ühel või teisel kujul
esmdatüd. Kuus vitriini on täiesti
eesti raamatute all, ka on näitusel
kuue eesti ku-janiku portreefotod.
Suurem osa on Eesti Kirjastus
Kooperatiivi väljaanded, nende
kõrval Välis-Eešti ja vähesel mää­ral
ka Vaba-Eesti. Rikkalikult on
esitatud eesti^lüürika.
: Peetri Mrikus toimus Musica Bivina
:Ävešs©m Juhatusele'
Ja: ©rkestri komtserü;.. Pildil koor Ja orkester esinemas Lejaibit-icago
Toronto laulumeeste
so
kokkutulek häiris
A K EN
MHSfG,
ilu 70 c
Volitusest
ähe käed Ümber naise
jiudlus. See ei olnud
te,. I d r y ^ pööra-
[ga see oü sügav, saä-liastav,
• see oli armas-favalduse
suudlus. Siis
teineteisele, silma ja
iid liähtamatuid niitej
iidkku olid seotud fa-
5ekš.r':':;\>/.:-.7 \: '•' -
oma meelekoha õr-lioma
oimu ja ütles;
1 iiaiüd koos iihe;^^
^nam mõelda oli: ko­tid
tugevad mehesam-järgnes
kõva koputus
oli enda juba Too-joudnud
kohendada.
Üs ka:„Jah!"
kuidas käbarad?..."
la tuli bravuurselt uk-
, Tüdrukud tervitavad!
Kristeh mäalikunstj
\?id seitungile!"
itles Piret, istuge poi-leale
ritta! Tulin just
Is ta Jaanile, „kohe
lauale panna!"
läbi preili Piret," nae-
[„isiüge õige ise Jaani
jerin mina -—on jii-ildsedvroad!".^^^^^^^^^
;
^?ah(ipeät oma. pitislati-kraaminud
kümme
Ijä see pani Pireti; rÕõ-:
isi plaksutama. •
(jäätisehuU!" ütles:ta.
igas toidüpoti sisu kbl-;
las igale, ^ratsioonile"
|t!"vnaeris Piret ja ju-^
looma haigusest; Järel-
|iret kaheksa portsjoni
Dki mees ühe.
(Järgneb)
Taünestkasutat^^ amult;j^^^ määgib seal„bumerang-roimast".
neljal erineval l^ujul.-^ värskelt, maitsetamiedest, mida sisse
kuivatatult, jahvatatult ja suhkrus- ^ ^ ^ ^ ^ kanada seadusandlus ei
tatult. I^iab kasutamist lihatoituck^;^^^^^ keemilist kontrolh. Ar-vahnistamis^,
M^setaimsel ~ en. ^ j ^ . ostsid erinevatest äri-ti
jõuhiküpsised. Marinaadide ]^ ^^^^ teostasid keemüise
hoidiste vahnistamiselrsutostetud ^^ü^^^
juuretükid; kaetud moruda shoko- ^^^j^. ^ ^ ^ ^ ^ ja kahjurite tõr-laadiga
on väga delikaatne marus- .^^^^j^ keelustati, sHs ümselt on
pala. E i saa ka unustada paljuka- «ülejäägid müüdud vähem-sutatayat
jooki,,Ginger jAle.^ : arenenud nraadesse ja
Mprad (PIper ntgnim). Nendest need nüüd "tagasi maitserohdi^
tavaliselt kasutame nausta ja v ^ e t
pipart. Mõlemad on sama poosa^^^,^^^^
viljad. Taun on; ronitaim ja vajab ^^^^^^ ^^^^ Jukkum oh seal
tugitüve. Kasvab varjusjubtroopi- külaskäigul olles püdistaiiud .Lo-lises
niiskes kliimas. ^Alales^^^
mandäst aastast kannab yilja 10 seamete ja nend.e kasutamise koh-äastat^
Viljad :onkobar^^^^
punased ja valged s õ ^ d j ^
pjiij^j^kkumi poolt kingitud^^^^^^
mat • ;„Nature's Healüig Plarits".
Võitjaks osutus Madis Jürima. Tä­nusõnadega
sisuka : ja huvitava
loengu eest lõppes õnnestunud;
aianduslik kokkutulek.
T . E . Meeskoor korraldas kont-sertmatka
Chicagosse. 6. aprilli
õhtul Torontost lahkuvas bussis oli
39 laulumeest ja 9 abikaasat, Chi­cago
Eesti Ma ja juures võeti neid
vastu kaasmaalaste poolt, kes pak­kusid
hommikueine, õhtul toimu­vast
kontserdist võttis osa üle 230
inimese.
Chicago Eesti Maja saal ön ehi­tatud
praktiliselt astmeliseks, mis
anhab pubhkule hea vaate esine­jaist
ja loob ' akustilise tasakaalu.
Lava tagaseinale oli kohalik kunst­nik
kmmitanud suure Toronto Ees­ti
Meeskoori embleemi ja loosungi
koori motoga:
T. E. Meeskoor lauüs Charles
Kipperi juhatusel esimeses osas E.
Võrgu „Meeste laulu", G. Erne-saksa
„Päike vajus pärnapuule",
E. Võrgu „Legendi", R. Tobiase
„yaras" oa R. Pätsi „Jaan "läeb
jaanitulele**, neist vümane tuli kor­damisele.
EsimesejOsa lõpus.laul­di
R. Ufe|ri loodud ja C. Kipperi
poolt meeskoprüe ja solistile sea­tud
„Viikmgid", sooloosa laulis
Andres. Raudsepp, klaveril saatis
samaaegselt koori juhtimisega G.
Kipper. . ••:--.^
Pärast lühikest vaheaega laulis
bass-bariton A. Raudsepp J . Mand-re
„Nipernaadi lipulaulu" ja Ü.
Naissoo „Mu kodu", Maveril saatis
C. Kipper. Rohke aplausi tõttu veel
lisapala.
Kontserdi: teisel poolel |auiis
meeskoorrT.Vettiku .,Merella on
sinine^', M. Saare „Hür hüppas",
A. Läte ,,Kuldramiake'', J . Simmi
„Oma saar", kus sooloosa laulis
A. Raudsepp. Kontserdi lõpünae-lakš
oli C. Gounod ^,Sõdurite koor"
algussõnadega „Põhjala tammed
tugevad on need, kes kaitsevad ko­dumaad
. . Klaverü saatis C.
Kipper. Kuulajaskond reageeris
sellele püstiseisva ovatsiooniga, se­da
korrati ja jälle olid Imulajad ja-
M.
^ Chicago Eesti Maja president
Enno Toomsalu tänas laulumehi
küllatuleku eesti ja andis TEM'i
esimehele-Heikki Paar ale üle suu­re
kaudse Chicago Eesti Maja võt­me
sooviga, et seda sageli kasuta­takse.
Chicago Miss. Esto kandi­daat
Tiina Saar andis koorijuhile
korvi kaunite lilledega. TEM'i sõp-ruslüge
Chicagos Kalju Kaldalu
andis koorile üle kauni Tallinna
motiiviga nahkkaante vahel oleva
tänukaardi hgi SO allkirjaga ja Chi­cago
Eesti Maja fotoga. Veel tõi
lüli Chicago Eesti Segakoor ja lõ­puks
tervitas Chicago soomlaste
,,Sibeliuse" meeskoor, kus laulab
ka kümmekond eestlast; koorijuht
andis TEMI koorivanemale' Ärni
Kääridile üle nende koori lauä-
OBERAULA — Kuni 500 en­dist
saksa SS-tankidiviisi veterani,
kes olid pidanud ägedamaid lahm-guid
II maailmasõja ajal, kogune­sid
kahepäevaseks kohtumiseks.
Düsseldorfis asuv Juudi Õpüaste
Ühing korraldas sel puhul protesti-demonstratsiooni
kuni 5000 osa­võtjaga.
Jeruusdiemmas
JERUUSALEMM — Tuhanded
mustakuuelised ortodokslikud juu­did
organiseerisid suurema palve-protesti
$abatipäeva pühadust reos-tava
tegevuse pärast ilmalike juu­tide
poolt, kaasaarvatud illegaalsed
abordid ja arheoloogilised kaeva-mised.
Organiseerijad ütlesijd, et
30.000 inimest oli Jeruusalemma
üli-ortodokssel Mea Shearim välja­kul,
kuhu reporterite arvates võis
mahtuda 12-000 inimest.
. r.
TEM'i esimees H. Paara tänas
Chicago eesti rahvüsgruppi südam­liku
vastuvõtu eest ja andis mäles­tuseks
Chicago Eesti Maja presi­dendile
pühendusega varustatud
Eesti hümni raamatu. Seie järel
laulis koor lisapaladeks „Sääl, kus
Emajõgi voolab", E. Aa va „Öösse
ära kadus" ja K. Türnpu ,,Mu ar­mas
isamaa".
Õhtuse peo ajal liitusid Chicago
Eesti Maja, „Sibeliuse" ja Toronto
Eesti Meeskoori' laulumehed ühi­seks
hgi TO-rriöhehseks kooriks,
lauldes vaheldumisi soome kooriju­hi
W. Palstoni ja TEM'i juhi C.
Kipperi juhatusel J.H. Stun^i „Kai-kukohon
laulu maamme", T. Vetti-ku
,jKuu", F. Paciuse „Šuom.en
laulu", G. Ernesaksa „Hakkame
mehed minema" ja J . Sibeliuse
„Finlandia".
Chicago eestlaste pere südamlik
vastuvõtt jääb alati TEM'i lauljate
südamesse, mis kustumata säten­dab
ja kutsub mehi neile antud
kuldset võtit peatselt jälle kasuta­ma.
/ -:;::,..'; . ;*
H. P.
Taht, Jaan ja Hedi; Talback, Ed-vin;
Tali, Kaarel; Talu, Leida;
Tamm j Eero; Tamm, Ingrid;
Tamm, Martin ja Lmda; Tamm,
V. abik.; Tamme, Aleks; Tam-mark,
R.; Tammemägi, V.; Tam-mer,
Anette; Tammer, F.; Tamm­saar,
E.; Tampõld, E. ja L.; Tapp,
Emilie; Tarkus, Otto; Teder, Ha­rald;
Teder, Ida; Teerand, Jaan;
Telmet, Aüce; Teng, R.; Teose, L;
Terasmae, J . ; Terts, Elü; Tigane,
E.; Tüvel, E . ja S.; Timmas, Os­vald;
Tomband, August; Tomson,
Alma; Toome, H. ja L.; Toomes,
Inga ja Tarvo; Toomsalu, Helmar;
Toomsalu, Paul; Toppi, Asta; Tor-rim,
Thekla; Tretjakewitsch, Leon;
Tretjakewitsch, V.; Tulving, E.;
Turk, Toomas; Turu, Heino; Tõsi­ne,
Tõnu;
Uduste, Elvi ja Eduard; Uustal-lo,
Albert;
Vahi, Julius; Vaher, Pärja; Va­her,
Karl; Vahtra, Arvo; Väide, F ;
Vaino, H.; Vaiba, J . ; Valdma, A.;
Valge, Nikolai Sr.; Vammus, Hei­no;
Vanemat Koit; Vares, Oskar ja
Alma; Varma, Leida; Varrik, Hil­lar;
• Vastopä, Ülo; Vellend, T.;
Vüa, WüHam; Vüdik, Amo Ja
Paul; Vüdmg, H. ja V/; Vügi, E.;
ViMaid, Arved; Vilbaste, H.; VUk,
Alide; Villem, A.; Vülem, Jüri;
Vülmann, Leo P.; Villmäe, Ülo;
Vilu, H.; Vüums, E.; Vüro, Nigul;
Voldt, Kari; Voltire, R.; Voogjärv,
Agnes; Voogjärv, A.; Vähi, E.
abik.; Väüste, R.; Väärsi, Elmar;
Walden, Marie; Wahtras, Leida;
Walter, Dr. N. ja Dr. W.; Wark,
Ümar; Westenberger, Aimeta; Wi-"
lo, Dr. Maret; Woode, Adar; Wäl»
lüc, Nima ja Augustin;
Õunapuu, Arne;
York Developments Ltd.;
Zeisig, Boris.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvushkku tegevust toetasid oma
majandusliku panusega jaanuaris,
veebruaris ja märtsis 1984 alljärg­nevad
kaasmaalased: V
Balti Vabaduse Lüt
Eesti Pensionäride Klubi
Hamütoni Eesti Võitiejate Ühing
E.E.L.K. Thunder Bay kogudus
Thunder Bay Eesti Selts
Sault Samt Marie Eesti Selts
Winnipegi Eesti Selts
Toetuste laekumme jätkub.
idint-Saensi r^nequiein ^
pipraterad saadakse, kui
TOIMETUS JA, TAOTUS:
avatud eanaspäevašt
reedeni kella 9--3-Ei
Telefonid: tohnetus 444-4823
talitus 444-4832
KÜULUT
VABAEEJ ,ASES
26^ mail s.a.
on kavas Välj asõit Hamiltoni kivik­taimlasse,
kus annab seletusi klubi
abiesiinees M. Jürima. Väljasõidu
üksikasjad, kellaaeg jne. teatatakse
Eino Kurns
Ontario Etniline PresšiiiMng austas oma äsjasel üldkoosolekul On­tario
Ädvisory Council on Multiciüturahsm and CitizensW
praegusi esimehi neid auliikmeks valimisega^ Aiüükmeiks valiti Ernie
Checkeris, dr. George Eorey, Yury Sliymko Ja dr. Marvis Burkej kel­lele
anti üSe ka sellekohaie seinakilp.
on tasuv ajalehe laialdase
^ 1^^
üks toU ühel
kuulutuste
tekstis
.75
$5.—
$5.50
nädala esimesse ajalehte fciHÜ
emasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
tenin. keSla U-BI.
^ e l . 444-4832
:Lelda.Mariey '^^nS-mo;
Postiaadress:
9 Parravano G t
Willowdäle, Öfit. M2R 3S8
* Leichesteri Eesti Maja aasta­päeva
tähistaniise kokkutulekul ok­toobri
lõpus oH kavaline osa pü­hendatud
poetess Marie Underi mä­lestamiseks-
ta sajanda sünnipäeva
puhul. Ettekandega poetessi elust
ja loomingust esines Ene Lääne-mägi.
Kõneleja lõpetas sõnadega,
et Marie Under on laulik ja loo­ja,
kes enda elamused,' tõdemused
ja elu on voolinud sõnadesse, mis
jäävad helisema seni, kuni kõlab
Piduhkust koosolekust võtsid osa
Canadian Seene toimetaja, Ontario
peaministri ja Ontario kodakondsu­se
ja kultuurimmistri esmdajad.
Mitmed sõnavõtjad hindasid etni-
Mse ajakirjanduse osa sünses ühis­konnas,
eriti aga Ontario 200 ja
Toronto 150 aasta juubeHte puhul
väga oluliseks.
Auliikmed rõhutasid oma sõna­võttudes
õnnelikkust, et võidakse
elada riigis nagu on Kanada.
Etnilisel ajaktrjandusel m sm
osa, et Ontario jääb alati tuge­vaks,
aga et see aitaks ehitada
ka tugevat Kanadat, mida nii
provintsi- kui kä föderaalvalitsus
®n hinnanud,
kus ajaMrjanduse kaudu jagatakse
)i väärtusi sünsele
ühiskonnale, neid samal ajal oma
ühiskomiale säüitades.
Canadian Seene president Mrs.
Jenamgs ütles, et nad on väga Õn­nelikud,
võides töötada 32 aastat
koos einihse ajakirjandusega ja va­rustades
neid igas etnilises keeles
saadavate materjalidega.
DE. Grigorivitsh ütles, et ta ko­gub
praegu, etmliste^^ühiskondade
kohta informatsiooni ülevaateteose
koostamiseks, . ^
aga paljud rahvad pole talle soo­vitud
mformatsiooni saatfflMd oina
"tegevus® kohta.
õhtu teisel poolel kõneles Ontario
Law Reform Commission abiesi­mees
H.Allan Leal The Charter
of Rights and Freedom", soovita­des
köigü sellega seotud küsimusi
tõsisemalt.
Palmipuudepüha pärastlõunal oli
Vana Andrese kirikus rohkearvuli­se
osavõtuga meeldejääv kannatus­aja,
kontsert. Koguduse segakoor
esitas Asta Ballstadti juhatusel es­makordselt
Toronto eestlastele G.
Saint-Saens'i „Requiemi". Sõnali-
He osa oli õpetaja Udo Petersoolt.
Koorijuht Asta Ballstadt ütles, et
ta valis selle helitöö, kuna selles on
väga palju ilusaid viise ja kaunis
harmoonia. Lauljail meeldis seda
õppida ja laulda. Koor laulis seda
ladina keeles, kuid Asta Ballstadt
tõlkis teksti eesti keelde, et lauljail
ja kirikulistel oleks sõnad arusaa­davad
ning paremini jälgitavad.
Tõlge oli kavalehtede vahele paigu­tatud.
C. Saint-Saehs on prantsuse heli­looja,
pianist, organist, dirigent Ja
olnud ka muusikaarvustaja. Ta on
uusklassikalise stiUi tähtsaim esm-daja.
Tema muusikas esineb ilme-'
kas melo(^ia ja peen harmoonia.
\ Teina peamine looming langeb Eu­roopa
rahvaste romantismi ajastus­se.
Muusika on kergesti arusaadav.
Helitöö esitamisel oli raskeim osa
kooril, kuna see esines kõigis ka­heksas
osas. Ligi 40-lükmeline
koor, kuhu kuulus lauljaid teistest
'kooridest,.kes kannavad oma rin­nal
mitme koori märki, kellele ei
tee raskusi ühes või teises kooris
kaasa laulda,' esitasid "Ilmse kindluii-
§e ja puhtusega ning usuvaimustia-sega
kannatusaja teemalise helitöö.
Viimastel aastatel on siinseid eesti
lauljaid treenitud igasuguste keeru­liste
viiside ja rütmidega, aga selle
35-minuti vältel esitati muusikat,
mis oli kõigile kerge jälgida, aru­saadav
ja meelepärane. Koori pi­dev
ja puigerikas töö (viimasel nä­dalal
peeti kolm proovi) näitas vä­ga
selgelt head tulemust.
Solistid on varemaist esinemisist
tuntud jaJgaüks täitis talle pandud
lootusi. Solistideks olid sopran Ta­mara
Norheim, alt Irene (kavale­hel
saanud Heleneks) Loosberg,-
tenor Georg Soans ja bass-bariton
Ragnar Pohlak moodustasid koos
kooriga terviku, keda koorijuht, kel
oli suurim osa, täpse juhtimisega
valitses.
Orel täitis orkestri osa, saates so­liste
ja koori; eriti on kaheksanda
osa esimesel poolel orkestril päris
hulganisti omaette töö edasi viimist
ja kaunist muusikat esitada, mida
Lembit Avesson ka suurepäraselt
tegi.
Emie kantaadi esitamist pidas
5p. U. Petersoo lühema kannatus­aja
kohase teenistuse. Lõpus ta tä­nas
koori, koorijuhti, soliste, orga­nisti
ja kogu kirikutäit rahvast ki-rikukontserdile
kaasaaitamise ja
osavõtmise e«st.
• • ' . ^ AK
tr •