1981-05-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 40
imeniaarid
la postiteenistus on jnbsi
I olnud Kanada Talitsnsel®
[ale suureks Talnlapseks.
streigid, postiteenijate ja
^metitihingute lakkamatud
id ning seadiisevastased
Id on löönud Kanada pos-
|se paiguti täielikult segi Ja
suutnud seni-ajanl saadud
toibuda. Postiteenindus
[endiselt, kiijad Ja teised
letised jõuavad sihtkohta-ire
hilinemisega ning pos°
töötab suurte kahjudega,
ügHt igal aastal sadn mil«
joUareid juurdemaksu,
on tekkinud siiski suured
tekkiirad ummikust ja
^älja pääsemiseks. Selleks
iravaks lootusekiSreks oim
Ristuse viimine uue struk-süsteemi
raamidesse. K u i
^indus seni allus otseselt
kontrollile Ja tema prob-
I lahendamisega tei^eles mS-
^erinmit, siis nüüd viiak-b^
nindus krooni, komorat-lamidesse,
mis annab pos-
^ase Juhtidele sunred VÕI-iseseisvalt
tegutsemiseks
[sti äriüsele alusele viiniH-
|ma süsteemi alusel tööta-ised
riigi ettevõtted nagu
Air Canada ja Petroean.
je kavatsuste kohaselt loo-
I see suur muudatus teosta»
käesoleva aasta 1. s^n-kas
see uue süsteemi ra-fne
postiteeninduses toob
muudatusi ja päästab Ka°
losti praegusest sejgaduste
l? Lootusi selleks on kuid
^otused on ehitatud siiski
jsi kõikuvatele jfilgadele»
pmustada, et postiteenijate
Jääb ikka samaks, kelle^
iil on võimalus tutvnneda
iljude metsikute j« lesaal-jikide
kestel Sam^ki iää-need
ametiühinpnd, kuhu
^ijad kuuluvad }a krooni
iooni alla viimine Pi ee-
THJstiteenijate ametiühingu!
hali ka Jean-Glande Parts
teenis endale surematu
sellega, et ta lp^«"<' novjfi-üles
Kanada parfemendn
;noreerima ning 1 J»k<! «elle
|i pärast isegi ameHnMngu
isena" vangjasse* Prt«titee-ametiühingra
nõudmised:
cmetele kõrgete ebarea-le
palkade vä||a lrnni^e=
|i>n üldtuntud Ja nei*^ am-ei
snuda ilmselt kõrval-crooni
komoratrfnon e?a
luu süsteem, miks võiks
Istiteeninduse korraldamise
Id vaatlejad ja nostJteeiiin"
|9lüü<^jnd nanevad nostitee-korraldamisel
si»nri lootu-teeninduse
kfooni knrnor^t-
(jahile Mirhael W<»rren'ile
[a võimetele. Wa^p^n m
pimetesa äratanud t^belena-
[vnto avaliku transnor*?! kor-jsel
kuid temale usaldatud
l««mde lahendamisel ku5-
liä«jfa pankroti ähvardusest
>s toimuvat Kanada r«hvus-liiumäitust
— nole ta olnud
tidlik. Ta tegi et^^^ninekm
tulude snurendnini^ieks
lõrgu avamisega fa stamne-isele
toomisega, ki»?d mõle"
tenanekud on vnlo»isr«ed ja
lised. K u i tulevikus Kj»nada
postiolnsid samalaadsete
hakatakse korraldama,
|eme vist sattunud vihma
Uästa alla.
terroristi Mehmet AIS Ag-lllaletung
paavst Johannes
f-le oli kogu maailmale suu- -
lokiks. Kuidas on see võtet
mõni inimene soendab
(Järg lk. 3)
lä kirjutati Reimsis ja Ber-
Ija mis lõplikult maksma
8. maü 1945 kell 24?
bitleme meie ja koos meiega
|miljoneid inimesi, kes ihõt-"
)ma kaanatavatele kodumaa-oli
ainult signaal relvade
lai 1945 ei toonud tõelist ra-irskeim
sõjaõhutajate ohver
laseks Afganistan.
Nr. 4Ö VABA EESTLANE neljapäeval, 23. mail - Thursday, May 28,1981 ' Lk. 3
' OEDB
1 VALVEARST
NÄDALALÕPUL
30. Ja 31. mail
dr. M . Leesment, tel. 481-
6. ]a 7. juunü
, dr. H . Tari, tel. 922-3824
nnnsi
fuhid Moskvcas
HELSINGI — Kasulikuks ja
edukaks nimetasid Soome Kommunistliku
Partei juhatusliikmed
H. Liidu juhtivate kommunisiide-dega
peetud läbirääkimisi Moskvas.
Läbirääkimistel oli puudutatud
nelja probleemi, mis käsitlesid
rahvusvahelist olukorda, rahvusva- •
hejise kommuiliistliku liikumise kü- Äsja toimus CaMate Domino korraldusel retk „mäle§tiisfte radadel®**
simusiy Soome j a N;. Liidu väliseid vaade GanitateBö^ ees koorijimliit. Charles Kipper. . .
suhteid ja nende parteide vahelisi
vahekordi.Kummagi maa punased
olid sama hinnangu andnud rahvusvahelisele
olukorrale. Rahvusvahelise
tegevuse alal suunati eriline
tähelepanu ühistööle. Poola
küsimust puudutades oli Soome
Kommunistlik Partei avaldanud fygeVd tÖÖStUS®
Poola töölisparteile oma usaldust
ja solidaarsust ning lootust selleks, STOKHOLM (EPL) — AjaMri „
' CHEVRQLET • 9 L D S M 0 B l tE
..ROBERTSON MÖTO^flS LTD~ ^
1555 DANFORTR ^AVENUE - • _ >
TORONTO. >0NT''.ivi4J 1N7 .
T E L E F O N 4 6 6.- 1 1 3 5
Pildil
Foto: Vaba Eestlane
luseki
Eesti paadiehitagcid arendasid
(ÄlgBš lk. 1)
mõrvamise mõtetega kallale tun£;i-
^^^^^^^^^ m^^
; ./ROTTERDAM- äjä.
lehtedes on finunud mai algul tea^
teid, et Neeme Järvi asäb jöliata-
, ^>4^ X rahvusvahelist NÖŠ dirigentide
^ ^ / ' C I / w i t Ajaleht „l[iotterdams
et „Poola kommunistid teiste riiki- iMastreentnd reportaazhi paadifirmast Storebro Briik. Selles jutustab -^^^^.^^^^^ Uxmi^h 6. mail:
de isamaalike jõududega kindlus- ^"^^
taksid riigi arengut'sotsialistlikul ^lehitajaid ja rakendas need oma Ästusses HILVERSUM (ANP), —' „Ees-teel.-
Socfme osas vaadeldi lähe- ^p^edensborgi Gisseni nimelise Ta põgenes M-aastasena koos '^'^f Ameerikas elav diri-mait
majanduslikke küsimus,. ^ärve ligidale, mitte kaugel Store» vanematega ÜBe Läänemere. Isa ^ . ^ ^ ^ ^ ^ Jaryi juhatab NOSi
— — brost, tuli eesti pagulasi. asus tööle Storebro Bmki. «"^^^ / ! ? " " ^ ! f ^.^^.^ ^irM^
A ^ Ma jalutasin ühel õhtul koos Herbert Hinnist oli kaheksa aas- ^/"f'^^^ ^«^^^ " l ^ !
abikaasaga. Läksime eestlastest tat merel. 1955 asus ka tema koos ^^^^^"^d vene dirigendi Kynl
mööda ja nägime, kuidas nad ai- isaga paate ehitama. Alguses töö- Kondrashm'i^^M^^
nult kirvega ehitasid sõudepadti. tas seal 15 eestlast, nüüd on ainult ^askaconcertgebouw orkestrit
Ja see polnud mingi tavaline veel 'kaks teise põlvkonna meest M^tades. Kursus kestab 3.; kurn
~L "c.iiVcIfl'o"«irwT" paat — see oli läbini hea stan= ales. 29. augustini ja käsitab sümfooni- tlfn P^^^^^^^^^ Irdiga käsitöö. „Mäletan hästi neid esimesi ^ repertuaari. Siiani on regist-
1 LT.TV^ l i Z ! Paljudel eestlastel oli seljataga aastaid. Meie oli paatide ehitami- reerinud üle paarikümne kandidaa-na
on paavst. M^^^^ paadiehitamise traditsioon, ne alati meeldinud. Äri läks hästi, di üle maailma. Ainult kaheksal
ja inmikonnast loiiterronstide ka- i v . . . .n i ^ • ^ n i
• *R u u « Nad olid Eestis enne soda olnud paate osteti ikka rohkem la roh- neist on võimalik kursusest osa
Sl tõuseb koige suuremate vaimse- i i «J f J i u , - i
te autoriteetide vastu kellede tege- P^adiehitajad, kalurid voi mereme- kem. . võtta. Need kaheksa valitakse valja
" ' ^•«J^'*^ ^sii,i,..^*« vtruasd itsoinoo nsiedoetguad* ^ samndite pakKuste l^ed". . „ ^^^^• n voimei.d,, j.5u0. -.nüd.l eatteu8n naitaösötadt,e la gtual im tee ht,ae gfpi maie- 25-s-t parimast eksami teel.
^ ' oskusi ja energiat, avas ta neile seda rõõmuga. Ja teeme ka ^
Need küsimusedl on kabtlemata kohe paadifirma uksed. Nad said praegin, kuS omi vaja. 1., 2. ja 3. juulU ori Neeme Jär-põhjendatnd
ja valusalt lõikavad ruumid töötamiseks, nii et nad Me oleme alati olnud nagu suur vir'concertgebouw orkestriga heli-kuid
tegelikult ei] ole see esma- said täiesti pühenduda paadiehita- perekond ja see on arvatavasti fir- pjaadistamine Amsterdamis. 4.
kordseks juhtumiks kus paavsti elu misele. Eestlastele oli varem pa- ma edu põhjuseks. Peale selle ©n jy^n^ dirigeerib ta Concertgebouw
kallale on kiputud. Ajalugu esitab kutud vabrikutööd, aga see ei sor siin sõna töötus tundmata, seni po- ^yj^gg^j.!^ suurel muusikapidustušel
selle kohta üsna masendavaid and- binud neile. Paadiehitamine selle le ühtki töölist vallandatud". (rahvusvaheline) Kerkrade's Hoi
mejd, kuna 264.st kõrgemast kiri- vastu vägagi ^ Artikli alapealkirjaks on ajaJdr-. j^^^.^ p^^^^ ^^^^^^^ ^^.^
kupeas^^ on ule 30-ne lahkunud Herbert Hinnist, praegu viie- jas pandud: .Alustas koduse ehi- ^^^.^^^ ^^^^^^
elust vägivaldse ^^rma tagajärjel kümnene raagib sellega seoses tamisega -~ ekspordib praegu luk- ^^^^ ^^^^ . .^^^
sagivaid kõrgete kinkupeadevas- oma mälestusi. suspaate kogu maailmale .
tu algas juba Püha Peetruse risti
löömisega Roomas 64 või 67 aastat
pärast Kristust. Kiriku ajaloo
kohaselt langesid ka Peetrusele
järgnenud 14 kõrgemat usumeest
; S t e ' ! ü S R«sk«sed kodumoäS piim», ja lihasaaduste
ohvritena, mis valitsesid Rooma produtseerimiSel
perekondade Ja Euroopa valitseja- , . ^
vahp? Aa«jfal 882 mõrvati Kodumaal tehü esimese veerandaasta lõpul kokkuvõtteid piima- ja
paavst Johb v m ning närast seda J^^^asaadusie plaani täitmisest. Sellejuures loomi ja linde müüdi 3379 STOKHOLM — Eesti Kultuuri
leidus keskaial väheseid paavste ^""^ -vBhmk kui ettenähtud, kanamune produtseeriti _süski Koondis pidas Stokholmi Eesti
kes surid vaikselt oma voodis. Toodangu juurdekasv jäi loodetust väiksemaks, seda eriti liha Majas 29. aprillil oma aastakoos-leasugiised
iiitriiad w kolhoosi Ja .sov- olekut, millest osa võttis erakord-
, „ . L„ „ i : u » , J hoosi. selt rohkesti liikmeid. ,
-gused ning avaukud voimuvoistiu- Aruanded te evuskava eelarve
sed said paavstidele sageli saatus- piaani mittetäitvaid majandeid damine. Väiksekaaluliste sigade X V v a s t u ü h e 4 S t ^^^^
likeks. Olukord paranes^ tunduvalt oli kõigis rajoonides peale Hiiu- üleandmine teeb raskeks tulevase ' .
renessansiajast alates ja ajalngu ^aa, kusjuures Rapla/rajooni 22 müügiülesande täitmise, pealegi Esimeheks valiti Alur Reinans.
tunheb pärast seda ^ainult ühte majandist täitis loomade-lindude kui Eestimaa Kommunistliku Par- Juhatusse '^'valiti: Harri Härm,
paavstL kes langes vägivalla ohv- varumise plaani vaid 4. Liha r i i - tei kongressil anti eeskirjad, mille Kristina Kauri (uus), Mart Kiker-riks.
Selleks katoliku kiriku peaks güe müügi kvartaliülesandega tu- kohaselt veiseid ei tohi müüa alla puu, Leonid Laid, Maia Mathie-oli
Piws VJ, kes lõpetas oma elu- \[^ toime ainult Harju, Hiiumaa, 450 kg ja sigu mitte alla 103— sen, Viljar Naeris (uus), Alfred P i -
päe\;ad Napoleon Bonaparte van- Kingissepa (Saaremaa) ja Pärnu 105 kg raskusena. suke (uus), Zoja Raskasov, Lensi
gina. Napoleon kartis, et paavst rajooni loomakasvatajad. Mujal seUeg^ eeskirjast kinni ei Römmer, Lea Trepp (uus), Jaan
võib org^niseerida tema vastu re- muudeti seda täita vaid 81»-85%. peeta, pole vÕHmalik aastaüies- Viival (uus),
volntsiooni ning ta lasi 82-aastase üheks põhjuseks, miks.loomade , anneä täito
paavsti Weteerida ning tuna üle \ja lindude müügiplaane ei suude- i anrillil oli Fp. t k V n l h m . i d e . ^"^^^"'^ asemikeks valiti Dag
Ainide Prantsusmaale kus ta sud ^ täita, oli o l X r d , et möödu- ja sovh'ooL^^^^ ^^^^
1799. aastal. nud aasta lõpukuudel viidi aasta- ,es 1277 lehma ja 31856 siga roh- '
Viimased paar aastasada on plaani täitmise huvides karjast ^g^^ i^^j aasta tagasi. Rohkem oli' Esimest korda valiti EKK- l e va-paavstid^
le olnud rahulikud, kuid välja planeeritust rohkem loomi. lambaid ja linde. Noorkarja limiskomisjon, mille liikmeteks
nagu näitab äsjane kallaletung Jo- Loomade arv oli küM olemas, arengut aga takistavat asjaolu, et said Senta Karupää, Hans Krön-kuid
neid ei suudetud vajalikul emaste loomade paaritamise arv strÖm, Adelaide Lemberg, Alfred
määral nuumata ning veiste J a oli paljudes kohtades vähenenud. Põldma-ja Eldur yellište.:,
sigade ööpäevane kaaluilve Jäfl
Toronto Eesti Ühispaidc
958 Broadview Ave. Toronto, Önt^M4K2RI
Tel. 465-4650 või 4654659
Pank avatud: päeval, 19.00 ^ 3.10 (esmasp.
Dhendnses on jõud reedeni), õhtul 5.3® - 8.00 (esmasp. Ja ndjap.)
LÄimJD SOODSATEL TINGII^STEL KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadeL
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud Innd
$30.000.— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatad
knni $10.000^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimnstele.
hooajal. Tal tuleb dirigeerida üle
20 kontserdi.
Kultuuri Koondis©
liannes Paul Il-le, on nõndanimetatud
„moodne aeg" toonud uusi
ohtusid ka kirikupeadele ning
maailmas leidub inimesi, kelle käsi
lõuseb üpris kellelt miljomte Ini- ^^^^ ^^navu pole uusi loomi ker-meste
vaimse jnhi elnkuunla kus- ^^^^^^ ^^^^^^^ u^a tootmise
tutamfsäks. ,Ning nüüdsed kallale- j^eks reserviks kujundada
tungid paavstile on palju ohtliku- ^^j^^^ • nuumamise paran-mad
üldsuse moraalile ja kinkule
kui kauges minevikus, mil kõmmu- - — — — - — • . .. •
nikatsioonivahendid olid algelised
ning sündmus ei olnud oma täies
ulatuses nii selgepiiriliselt |a detailides
masside silmade ees nagu
praegu.
Talitame, @t meie praktikogo OÜ uhiiiieBüudl
Nagu näitavad paavstidele elu
kallale kippumised möödunud aegadel
olid inSmesed minevikus sama
õelad najain praegu. Praegused
relvad J a supred masskogumised
palkuvad aga mõrvaritele hoopis
paremaid väljavaateid oma mustade
tegude sooritamiseks kui aas-
H.KIRiK
tosuranee .
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 209
Rexdale, Ont; MOV 3Y7
Tel. 745-4622
JiUri Remmelgas
Värskemad uudised loete
..VABA EESTLASEST"
Hambaarstid
Dr. PIRET TRUÜVERT
Dr. ANNE TÕNISSON
Dr. MARET TRUÜVERT, loste eriarst
. ARJA PELTONIEMI, laste eriarst
2259 Bloor Street West,
Telefon 766-1391. 766-5623
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
MANKIN
REALESIÄFE
REALTOR
MÄRK T. MANKIN REALTOR
^70A Yonge 8t. (at Lytton Blvd) Toronto M4P 2JS
Kinnisvars^ ostu või müügi korral helistage
TOOMAS MANKIN. tel. 487-4477. kodus 447-2017
Alcan ^
Building
Products Illi rALCAN Authorized Dealer
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
' 20 AASTA GAMANTIII
LÄTI ETTEVÕTE
2226 Bundas St. W. Toronto, Ont. M 6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS M I ME
Võtke ühendust firma omanikuga. — E i mingit Vahemeest.
ESTLÄNE
$38."
$21-
Veerandaastas $11.-
1KIR3P O S T I GA
Väljaspool KansdffiD'
$42.7-
$23.~
: '$12.~
USA-s:
$67.~
$35.50
$18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $20—
Aadressi muudatus 50 centi. ' tTksiknumbri hind m eent!-
Kanada aadressidele palume märkida ..POSTAL CODE" Isi
USA aadressidele „ZIP CODE"
Päögatshekk või rahakaart kirjutada.
Free Estonian Publishers nimele.
$6L
$33.
Veerandaastas $17.
TeJ/imine
P.O. Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont.
M6J 3M7
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaka /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ————
19 . Tellimise katteks lisan $ siiijuurw
rahas / tshekiga. / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtfcirjai).
Nimi — - -
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 28, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810528 |
Description
| Title | 1981-05-28-03 |
| OCR text | Nr. 40 imeniaarid la postiteenistus on jnbsi I olnud Kanada Talitsnsel® [ale suureks Talnlapseks. streigid, postiteenijate ja ^metitihingute lakkamatud id ning seadiisevastased Id on löönud Kanada pos- |se paiguti täielikult segi Ja suutnud seni-ajanl saadud toibuda. Postiteenindus [endiselt, kiijad Ja teised letised jõuavad sihtkohta-ire hilinemisega ning pos° töötab suurte kahjudega, ügHt igal aastal sadn mil« joUareid juurdemaksu, on tekkinud siiski suured tekkiirad ummikust ja ^älja pääsemiseks. Selleks iravaks lootusekiSreks oim Ristuse viimine uue struk-süsteemi raamidesse. K u i ^indus seni allus otseselt kontrollile Ja tema prob- I lahendamisega tei^eles mS- ^erinmit, siis nüüd viiak-b^ nindus krooni, komorat-lamidesse, mis annab pos- ^ase Juhtidele sunred VÕI-iseseisvalt tegutsemiseks [sti äriüsele alusele viiniH- |ma süsteemi alusel tööta-ised riigi ettevõtted nagu Air Canada ja Petroean. je kavatsuste kohaselt loo- I see suur muudatus teosta» käesoleva aasta 1. s^n-kas see uue süsteemi ra-fne postiteeninduses toob muudatusi ja päästab Ka° losti praegusest sejgaduste l? Lootusi selleks on kuid ^otused on ehitatud siiski jsi kõikuvatele jfilgadele» pmustada, et postiteenijate Jääb ikka samaks, kelle^ iil on võimalus tutvnneda iljude metsikute j« lesaal-jikide kestel Sam^ki iää-need ametiühinpnd, kuhu ^ijad kuuluvad }a krooni iooni alla viimine Pi ee- THJstiteenijate ametiühingu! hali ka Jean-Glande Parts teenis endale surematu sellega, et ta lp^«"<' novjfi-üles Kanada parfemendn ;noreerima ning 1 J»kn üldtuntud Ja nei*^ am-ei snuda ilmselt kõrval-crooni komoratrfnon e?a luu süsteem, miks võiks Istiteeninduse korraldamise Id vaatlejad ja nostJteeiiin" |9lüü<^jnd nanevad nostitee-korraldamisel si»nri lootu-teeninduse kfooni knrnor^t- (jahile Mirhael W<»rren'ile [a võimetele. Wa^p^n m pimetesa äratanud t^belena- [vnto avaliku transnor*?! kor-jsel kuid temale usaldatud l««mde lahendamisel ku5- liä«jfa pankroti ähvardusest >s toimuvat Kanada r«hvus-liiumäitust — nole ta olnud tidlik. Ta tegi et^^^ninekm tulude snurendnini^ieks lõrgu avamisega fa stamne-isele toomisega, ki»?d mõle" tenanekud on vnlo»isr«ed ja lised. K u i tulevikus Kj»nada postiolnsid samalaadsete hakatakse korraldama, |eme vist sattunud vihma Uästa alla. terroristi Mehmet AIS Ag-lllaletung paavst Johannes f-le oli kogu maailmale suu- - lokiks. Kuidas on see võtet mõni inimene soendab (Järg lk. 3) lä kirjutati Reimsis ja Ber- Ija mis lõplikult maksma 8. maü 1945 kell 24? bitleme meie ja koos meiega |miljoneid inimesi, kes ihõt-" )ma kaanatavatele kodumaa-oli ainult signaal relvade lai 1945 ei toonud tõelist ra-irskeim sõjaõhutajate ohver laseks Afganistan. Nr. 4Ö VABA EESTLANE neljapäeval, 23. mail - Thursday, May 28,1981 ' Lk. 3 ' OEDB 1 VALVEARST NÄDALALÕPUL 30. Ja 31. mail dr. M . Leesment, tel. 481- 6. ]a 7. juunü , dr. H . Tari, tel. 922-3824 nnnsi fuhid Moskvcas HELSINGI — Kasulikuks ja edukaks nimetasid Soome Kommunistliku Partei juhatusliikmed H. Liidu juhtivate kommunisiide-dega peetud läbirääkimisi Moskvas. Läbirääkimistel oli puudutatud nelja probleemi, mis käsitlesid rahvusvahelist olukorda, rahvusva- • hejise kommuiliistliku liikumise kü- Äsja toimus CaMate Domino korraldusel retk „mäle§tiisfte radadel®** simusiy Soome j a N;. Liidu väliseid vaade GanitateBö^ ees koorijimliit. Charles Kipper. . . suhteid ja nende parteide vahelisi vahekordi.Kummagi maa punased olid sama hinnangu andnud rahvusvahelisele olukorrale. Rahvusvahelise tegevuse alal suunati eriline tähelepanu ühistööle. Poola küsimust puudutades oli Soome Kommunistlik Partei avaldanud fygeVd tÖÖStUS® Poola töölisparteile oma usaldust ja solidaarsust ning lootust selleks, STOKHOLM (EPL) — AjaMri „ ' CHEVRQLET • 9 L D S M 0 B l tE ..ROBERTSON MÖTO^flS LTD~ ^ 1555 DANFORTR ^AVENUE - • _ > TORONTO. >0NT''.ivi4J 1N7 . T E L E F O N 4 6 6.- 1 1 3 5 Pildil Foto: Vaba Eestlane luseki Eesti paadiehitagcid arendasid (ÄlgBš lk. 1) mõrvamise mõtetega kallale tun£;i- ^^^^^^^^^ m^^ ; ./ROTTERDAM- äjä. lehtedes on finunud mai algul tea^ teid, et Neeme Järvi asäb jöliata- , ^>4^ X rahvusvahelist NÖŠ dirigentide ^ ^ / ' C I / w i t Ajaleht „l[iotterdams et „Poola kommunistid teiste riiki- iMastreentnd reportaazhi paadifirmast Storebro Briik. Selles jutustab -^^^^.^^^^^ Uxmi^h 6. mail: de isamaalike jõududega kindlus- ^"^^ taksid riigi arengut'sotsialistlikul ^lehitajaid ja rakendas need oma Ästusses HILVERSUM (ANP), —' „Ees-teel.- Socfme osas vaadeldi lähe- ^p^edensborgi Gisseni nimelise Ta põgenes M-aastasena koos '^'^f Ameerikas elav diri-mait majanduslikke küsimus,. ^ärve ligidale, mitte kaugel Store» vanematega ÜBe Läänemere. Isa ^ . ^ ^ ^ ^ ^ Jaryi juhatab NOSi — — brost, tuli eesti pagulasi. asus tööle Storebro Bmki. «"^^^ / ! ? " " ^ ! f ^.^^.^ ^irM^ A ^ Ma jalutasin ühel õhtul koos Herbert Hinnist oli kaheksa aas- ^/"f'^^^ ^«^^^ " l ^ ! abikaasaga. Läksime eestlastest tat merel. 1955 asus ka tema koos ^^^^^"^d vene dirigendi Kynl mööda ja nägime, kuidas nad ai- isaga paate ehitama. Alguses töö- Kondrashm'i^^M^^ nult kirvega ehitasid sõudepadti. tas seal 15 eestlast, nüüd on ainult ^askaconcertgebouw orkestrit Ja see polnud mingi tavaline veel 'kaks teise põlvkonna meest M^tades. Kursus kestab 3.; kurn ~L "c.iiVcIfl'o"«irwT" paat — see oli läbini hea stan= ales. 29. augustini ja käsitab sümfooni- tlfn P^^^^^^^^^ Irdiga käsitöö. „Mäletan hästi neid esimesi ^ repertuaari. Siiani on regist- 1 LT.TV^ l i Z ! Paljudel eestlastel oli seljataga aastaid. Meie oli paatide ehitami- reerinud üle paarikümne kandidaa-na on paavst. M^^^^ paadiehitamise traditsioon, ne alati meeldinud. Äri läks hästi, di üle maailma. Ainult kaheksal ja inmikonnast loiiterronstide ka- i v . . . .n i ^ • ^ n i • *R u u « Nad olid Eestis enne soda olnud paate osteti ikka rohkem la roh- neist on võimalik kursusest osa Sl tõuseb koige suuremate vaimse- i i «J f J i u , - i te autoriteetide vastu kellede tege- P^adiehitajad, kalurid voi mereme- kem. . võtta. Need kaheksa valitakse valja " ' ^•«J^'*^ ^sii,i,..^*« vtruasd itsoinoo nsiedoetguad* ^ samndite pakKuste l^ed". . „ ^^^^• n voimei.d,, j.5u0. -.nüd.l eatteu8n naitaösötadt,e la gtual im tee ht,ae gfpi maie- 25-s-t parimast eksami teel. ^ ' oskusi ja energiat, avas ta neile seda rõõmuga. Ja teeme ka ^ Need küsimusedl on kabtlemata kohe paadifirma uksed. Nad said praegin, kuS omi vaja. 1., 2. ja 3. juulU ori Neeme Jär-põhjendatnd ja valusalt lõikavad ruumid töötamiseks, nii et nad Me oleme alati olnud nagu suur vir'concertgebouw orkestriga heli-kuid tegelikult ei] ole see esma- said täiesti pühenduda paadiehita- perekond ja see on arvatavasti fir- pjaadistamine Amsterdamis. 4. kordseks juhtumiks kus paavsti elu misele. Eestlastele oli varem pa- ma edu põhjuseks. Peale selle ©n jy^n^ dirigeerib ta Concertgebouw kallale on kiputud. Ajalugu esitab kutud vabrikutööd, aga see ei sor siin sõna töötus tundmata, seni po- ^yj^gg^j.!^ suurel muusikapidustušel selle kohta üsna masendavaid and- binud neile. Paadiehitamine selle le ühtki töölist vallandatud". (rahvusvaheline) Kerkrade's Hoi mejd, kuna 264.st kõrgemast kiri- vastu vägagi ^ Artikli alapealkirjaks on ajaJdr-. j^^^.^ p^^^^ ^^^^^^^ ^^.^ kupeas^^ on ule 30-ne lahkunud Herbert Hinnist, praegu viie- jas pandud: .Alustas koduse ehi- ^^^.^^^ ^^^^^^ elust vägivaldse ^^rma tagajärjel kümnene raagib sellega seoses tamisega -~ ekspordib praegu luk- ^^^^ ^^^^ . .^^^ sagivaid kõrgete kinkupeadevas- oma mälestusi. suspaate kogu maailmale . tu algas juba Püha Peetruse risti löömisega Roomas 64 või 67 aastat pärast Kristust. Kiriku ajaloo kohaselt langesid ka Peetrusele järgnenud 14 kõrgemat usumeest ; S t e ' ! ü S R«sk«sed kodumoäS piim», ja lihasaaduste ohvritena, mis valitsesid Rooma produtseerimiSel perekondade Ja Euroopa valitseja- , . ^ vahp? Aa«jfal 882 mõrvati Kodumaal tehü esimese veerandaasta lõpul kokkuvõtteid piima- ja paavst Johb v m ning närast seda J^^^asaadusie plaani täitmisest. Sellejuures loomi ja linde müüdi 3379 STOKHOLM — Eesti Kultuuri leidus keskaial väheseid paavste ^""^ -vBhmk kui ettenähtud, kanamune produtseeriti _süski Koondis pidas Stokholmi Eesti kes surid vaikselt oma voodis. Toodangu juurdekasv jäi loodetust väiksemaks, seda eriti liha Majas 29. aprillil oma aastakoos-leasugiised iiitriiad w kolhoosi Ja .sov- olekut, millest osa võttis erakord- , „ . L„ „ i : u » , J hoosi. selt rohkesti liikmeid. , -gused ning avaukud voimuvoistiu- Aruanded te evuskava eelarve sed said paavstidele sageli saatus- piaani mittetäitvaid majandeid damine. Väiksekaaluliste sigade X V v a s t u ü h e 4 S t ^^^^ likeks. Olukord paranes^ tunduvalt oli kõigis rajoonides peale Hiiu- üleandmine teeb raskeks tulevase ' . renessansiajast alates ja ajalngu ^aa, kusjuures Rapla/rajooni 22 müügiülesande täitmise, pealegi Esimeheks valiti Alur Reinans. tunheb pärast seda ^ainult ühte majandist täitis loomade-lindude kui Eestimaa Kommunistliku Par- Juhatusse '^'valiti: Harri Härm, paavstL kes langes vägivalla ohv- varumise plaani vaid 4. Liha r i i - tei kongressil anti eeskirjad, mille Kristina Kauri (uus), Mart Kiker-riks. Selleks katoliku kiriku peaks güe müügi kvartaliülesandega tu- kohaselt veiseid ei tohi müüa alla puu, Leonid Laid, Maia Mathie-oli Piws VJ, kes lõpetas oma elu- \[^ toime ainult Harju, Hiiumaa, 450 kg ja sigu mitte alla 103— sen, Viljar Naeris (uus), Alfred P i - päe\;ad Napoleon Bonaparte van- Kingissepa (Saaremaa) ja Pärnu 105 kg raskusena. suke (uus), Zoja Raskasov, Lensi gina. Napoleon kartis, et paavst rajooni loomakasvatajad. Mujal seUeg^ eeskirjast kinni ei Römmer, Lea Trepp (uus), Jaan võib org^niseerida tema vastu re- muudeti seda täita vaid 81»-85%. peeta, pole vÕHmalik aastaüies- Viival (uus), volntsiooni ning ta lasi 82-aastase üheks põhjuseks, miks.loomade , anneä täito paavsti Weteerida ning tuna üle \ja lindude müügiplaane ei suude- i anrillil oli Fp. t k V n l h m . i d e . ^"^^^"'^ asemikeks valiti Dag Ainide Prantsusmaale kus ta sud ^ täita, oli o l X r d , et möödu- ja sovh'ooL^^^^ ^^^^ 1799. aastal. nud aasta lõpukuudel viidi aasta- ,es 1277 lehma ja 31856 siga roh- ' Viimased paar aastasada on plaani täitmise huvides karjast ^g^^ i^^j aasta tagasi. Rohkem oli' Esimest korda valiti EKK- l e va-paavstid^ le olnud rahulikud, kuid välja planeeritust rohkem loomi. lambaid ja linde. Noorkarja limiskomisjon, mille liikmeteks nagu näitab äsjane kallaletung Jo- Loomade arv oli küM olemas, arengut aga takistavat asjaolu, et said Senta Karupää, Hans Krön-kuid neid ei suudetud vajalikul emaste loomade paaritamise arv strÖm, Adelaide Lemberg, Alfred määral nuumata ning veiste J a oli paljudes kohtades vähenenud. Põldma-ja Eldur yellište.:, sigade ööpäevane kaaluilve Jäfl Toronto Eesti Ühispaidc 958 Broadview Ave. Toronto, Önt^M4K2RI Tel. 465-4650 või 4654659 Pank avatud: päeval, 19.00 ^ 3.10 (esmasp. Dhendnses on jõud reedeni), õhtul 5.3® - 8.00 (esmasp. Ja ndjap.) LÄimJD SOODSATEL TINGII^STEL KAASMAALASTELE Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadeL Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud Innd $30.000.— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatad knni $10.000^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimnstele. hooajal. Tal tuleb dirigeerida üle 20 kontserdi. Kultuuri Koondis© liannes Paul Il-le, on nõndanimetatud „moodne aeg" toonud uusi ohtusid ka kirikupeadele ning maailmas leidub inimesi, kelle käsi lõuseb üpris kellelt miljomte Ini- ^^^^ ^^navu pole uusi loomi ker-meste vaimse jnhi elnkuunla kus- ^^^^^^ ^^^^^^^ u^a tootmise tutamfsäks. ,Ning nüüdsed kallale- j^eks reserviks kujundada tungid paavstile on palju ohtliku- ^^j^^^ • nuumamise paran-mad üldsuse moraalile ja kinkule kui kauges minevikus, mil kõmmu- - — — — - — • . .. • nikatsioonivahendid olid algelised ning sündmus ei olnud oma täies ulatuses nii selgepiiriliselt |a detailides masside silmade ees nagu praegu. Talitame, @t meie praktikogo OÜ uhiiiieBüudl Nagu näitavad paavstidele elu kallale kippumised möödunud aegadel olid inSmesed minevikus sama õelad najain praegu. Praegused relvad J a supred masskogumised palkuvad aga mõrvaritele hoopis paremaid väljavaateid oma mustade tegude sooritamiseks kui aas- H.KIRiK tosuranee . Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 209 Rexdale, Ont; MOV 3Y7 Tel. 745-4622 JiUri Remmelgas Värskemad uudised loete ..VABA EESTLASEST" Hambaarstid Dr. PIRET TRUÜVERT Dr. ANNE TÕNISSON Dr. MARET TRUÜVERT, loste eriarst . ARJA PELTONIEMI, laste eriarst 2259 Bloor Street West, Telefon 766-1391. 766-5623 VASTUVÕTT KOKKULEPPEL MANKIN REALESIÄFE REALTOR MÄRK T. MANKIN REALTOR ^70A Yonge 8t. (at Lytton Blvd) Toronto M4P 2JS Kinnisvars^ ostu või müügi korral helistage TOOMAS MANKIN. tel. 487-4477. kodus 447-2017 Alcan ^ Building Products Illi rALCAN Authorized Dealer VIHMAVEERENNID JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE VARJUD ' 20 AASTA GAMANTIII LÄTI ETTEVÕTE 2226 Bundas St. W. Toronto, Ont. M 6R 1X3 Telefon 534-2864 Omanik ARTURS M I ME Võtke ühendust firma omanikuga. — E i mingit Vahemeest. ESTLÄNE $38." $21- Veerandaastas $11.- 1KIR3P O S T I GA Väljaspool KansdffiD' $42.7- $23.~ : '$12.~ USA-s: $67.~ $35.50 $18.50 LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $20— Aadressi muudatus 50 centi. ' tTksiknumbri hind m eent!- Kanada aadressidele palume märkida ..POSTAL CODE" Isi USA aadressidele „ZIP CODE" Päögatshekk või rahakaart kirjutada. Free Estonian Publishers nimele. $6L $33. Veerandaastas $17. TeJ/imine P.O. Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7 Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaka / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ———— 19 . Tellimise katteks lisan $ siiijuurw rahas / tshekiga. / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtfcirjai). Nimi — - - |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-28-03
