Vaba eestlane , September 22, 1981

              Lk. 2 vABrt EES 11 .Ai\.> tJsipäeval, 22. septembril 1981 — Tuesday,. September 22, 1981 Nr. 66
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJÄ
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlajie, 135 Tecumseth Sfc. Torontos
PEAToBLETAJA: Kari Arro '
TOIMETAJA: Hasaes Oja
POSTIAADRESS: P 0 3oz 70. Stn. C, Torooto Ont MSJ 3M7
TELEFONID: toimetu5 ^7521,! talitus (tellimised, kiiulutus^.
' ekspeditsioob^ 384-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aitas $38.—. poolaastas $21.— ja
veerandaastas ^11.—, tsinpostigai aastas $81.—,. poolaastas $33-^
ja veerandaastas $17.—
TELLI^IISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas­tas
ja veerandaastas $12l—. Kiripostiga USA-s: aastas
$87 —, poolaastas $35.50 |ja veerandaastas $18.50
L S N N L T O S T I G Ä tilemere-maadesse: aastas $7S.—, poolaastas
138— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. 4- Üksiknumbri hind 50 c.
Publkbed by Fres Sstoriian Publisher Ltd., 135 T^mas^th
Torostö Ont. M6J ŽH2
Komnieiitaarid
N. Liidu viljasaak on ka käes­oleval
aastal väga vilets ja plaani
täitmisest jääb palju puudu; Lää­neriikide
eksperdid kalkuleerivad^
et käesoleva aasta viljasaak on 40
kuni 50 miljonit raeetrinpioodüstiku
tonni vähem kui Kremli plaanima­janduse
mehed selle paberi peal
pliiatsitega välja rehkendasid. Eri­ti
kuna asjaoluna peavad venela­sed
nentima, et see on juba kol­mas
aasta jär|estv kus neil tuleb
leppida erakordselt halva saagiga.
Põdura saagi vabanduseks too­vad
parteijuhid tagataskust välja
jälle vanad ja kulunud vabandused
— ilmad oh halvad! Jääb mõist­matuks,
miks nõukogude põldudel
on alati kas palju päikest või pal­ju
vihma, mis viljasaagid ära nä­pistavad,
kuna läänemaailma põl­dudel
on vilja külluses. Tõsiuskli­kel
oleks põhjust än ata, et see on
Jumala vits, mis venelasi nende
ateismi ja Jumala salgamise eest
^ . „ .., , , , , karistab, kuid tegelikult ei ole nii-
Poolas 00 Solidaarsuse liikumise tulemusena mitmel puhu! uuesti üles tõstetud ka Katõni massimõrv. Tea- ^.g^.^ põhjuseks halvad ilmad kui
- tavasti mõrvasid venelased Smolenski lähedal Katõni metsas kuklalaskudega tuhanded poola vangilange- y^^g j^^jj^Q^g- sovhoosi põilu-majandüs,
mis kuidagi jalgu alla ci
võta. Veidi piinlik on ainult kons­tateerida,
et ka läänemaailmas lei­dub
palju neid, kes venelaste „hal-vä
Umaštiku" vabandusega lepi­vad,
vaatamata üldiselt tuntud fak­tile,
et N . Liit saab pisikestelt era­viisiliselt
ülesharitud mäalapikes-
%,44/ J^""'' '^'''y^/^./MM
lY/i . . „
nud olivitserid. Pildil näeme massimõrva asukohta selle avastamisel.
Vaatamata sellele, et Ühendrii-i tundusid presidendi lubadused
kide president Reagan on saavuta-1 eelarve lasakaalustamiseks, maksu-nud
tene rea võitusid oma kais-1 de vähendamiseks ja riigikaitse ku-geleulatuva
majandusprogrammil lude suureks tõstmiseks juba vali-läbiviimisel,
ei ole ta joudnud| miskampaaeia ajal vastuoluSistena Lõuna-Korea asetseb Korea poolsaare lõunaosas, kuulsast 38 laiuskraadist lõuna pool. Kuigi selle pin- telt 30 protsenti oma põllumajan-kaugeltki
veel mäe tippu ja tal tu- ja kättesaamatutena kuud Ühend- on alla 100.000 ruutkUomeetri, on seal elanikke üle 37 miljoni. Lõuna-Korea ehk Korea vabarük on dnse toodangust. Igaüks võib juba
Jeb palju tööd teha |a vaeva naha riikide avalik arvamine ei omista- suhteliselt jõukas. Riigi brutosissetulek on umbes 250 miljardit dollarit. See 6n umbes viis korda suurem ise arvata kui suur oleks nõukogu-enne
kui ta suudab oma konserva-, nud nendele kontrastidele vajalik- Põhja-Korea ehk Korea rahvademokraatliku vabarügi oma. - de põllumajanduse toodanc olnud
tiivse ma|andusplaani täies ulatu-, ku tähelepana.
ses rakendada. Kui Reagani admi-| Presidendi kavas on kärpida Tööstus
nistratsioon kesHendas seni tähele-; tunduvalt igasuguseid sotsiaalhüvi- mõnikord
pann oma majandusplaani põhilis-j seid ja abistamissumniasid, mida väikseks
likku Lõuna-Koread on Lõima-Korca elanikest elatuvad Koreade iihcndamiseks on peetud ^^^^^^^^
nimetatud ka Ida-Aasia umbes ?JGoled põllumajandusest, nõupidamisi 1971. aastast alates. • v" \ ni^^-a a 0.9 sv praegu
u-«r 1 ^ rr •u^ , v- ., . . . , . . . olnud eramajapidamiste hoole all
hiiglaseks. Aga tööstuse Tähtsamad viljakigid on riis 3a.so-k^ld. mäng mainitavaid . 1 t Tk k ' 1
žele probleemidele ja maksude Ühendriikide valitsus on Jaganud, arendamine on nõudnud öma ohv-jauba ning lisaks siidiusside kas- lulemiisi pole sel olnud.^^ peremehe harida
alandamise programmi läbiviimise-l seni võrdlemisi lahkel käel ja tpe-^ ri: riigi;Välis\õlg on üip 25 mLljar- vatamine. Aga- ^loodusvaradest on Nüüd arvcitakse, et: on alanud . Ameerika farmeritele on veiie
lk Kongressis, siis jäid paljud pa-, tuste osaliseks on saanud ka pai- di dollari maal ^^kivisütt ja väärtuslikku uus ajajärk Lõuna-Korea elus. Rii- kro^nUJne ^315 "ilmastik" suureks
kilised programmid seisma ja 00- jud sellised inimesed, kes selleks Kui Lõuna-Korea president wolframi, mis on võimaldanud gi tugevaks meheks on tõusnud-55^^^^^^ ^^^^ sellest võib
teolukorda, kuid nüüd tuleb ka toetuseks ei^ ole õigustatud. Nende Park Chimg Lee mõrvati, sai suure teras- ja niasinaehitustööstu- neljatähe kindral Chon Doo Hwan. järeldada, et Kreml sirutab s^da
need paratamatult päevakorda võt-^ summade kärpimine kujuneb Rea- riigi presidendiks Choi Kyu Hah, se rajamise; Ka keemiatööstus on Aga riigis on ka opositsioonirühm, pji^g,j„ält ()ma käe Ühendriikide te-ta
ja nende tähendamine ei ole ganile eriti tugevaks pähkliks,
kerge.
Presidendi
... , ^ .. . Ta on siiski • aimdt näiliselt, riigi- kõrgele tase^^'„ ^le-a^ewd.. kus tugevamad; J^^^^^
na sun tulevad mangU; vaesemad juht. Tõeliselt valitseb -sõjaline Korea mi? aar asub Hiina ja Jung, Kim Young Sam ja Kim Jong niüügitehinguteks oh seda soodsa-üheks
suuremaks rahvakihid ja nendele leidub hunta, müle juhiks on kindral Jaapani, fc/ase mere vahel. See Pii. njaj. et president Reajan andis
probleemiks on laiaulatusliku toe- Kongressi "ringkondades palju chon Doo Hwan. 48-aastane peagu geopoliitiliS: asend on määranud Neist on Kim Dae Jung antud farmerite sun'el Venemaale vilja-tise
saamine kõigile oma program- kaitsjaid. Presidendi olukord muu- tundmatu kindral, kel on noorema- Korea saatlise. Aa.stail 1637-1895 kohtu alla riigireetmise pärast, müügi vabaks laskmisel oma käest
midele kuid see ei ole kerge üles; tub veelgi .komplitseeritumaks kui te ohvitseride toetus. Juba 1979. a. Korea lamlns Hiinale. . Kim Young Sam on surve tõttu tugeva relva bolshevi-^mi' vastu.
Selle järel satl„s Korea Jaapani ^ ' ^ ^ ' n r ^- ifT' '"g^oni^ ""gl ju-mõju
alla ja 1910. a.:mtisJaa:^^^
pan selle oma riigiga surma, on U?A-1 raske säilitada vad Moskvas venelaste ja ameerik-
, . ' . normaalseid suhteid Lõüna-Kore^
II maailmasõja ajal tungisid N. ^''.y tele miiüdaya vilja kontingentide
anrie, kuna kõik majandusküsfmusr ta hakkab rakendama kõiki teisi (jgtsembris tema poolt teostatud
te eksperdid ei nõustu Reagani ja oma sisepoliitilisi programme na- riigipöördel sai šõdila^hunta tegeli-tema
nõuandjate seisukohtadega., gu seda on võitlus abordi /vastu, kult võimu oma kätte. Chon Doo
Ehkki valitsus on optimistlik ja koolilaste bussidega; ringivedamise ^.^^^^ ^gtus alles möödunud -aas-loodah
riigi eelarvet 1984. • aastaks kaotamine, ja paljude valitsuse ees- .^^j avalikkuse ette, kui ta nimetati
ta...s. ak.a alustada, ei ole p, aljud, ana- ^k irja,d-e. , 1j1a *ju hui ste -fl likvideerimine, julgeoleku-t-e-e-n-is-t-u-s-e üüll emaks. Pä- Liidu väeosad Põhja-Koreasse au- Mõlema Korea vahel on käimas suurendamiseks.
luusijad kaugeltki samal arvamise ,•-S^^^^ esile suur^sisepo» ^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^.^ ^^^^ ^^^^^^^.^ ^^^^^ majanduslLk võistlus. Jaapani ma- Käesoleval aastal ei kannatanud
eriti kui Reagan kavatseb niffikait- 1. d.si niuudatusi, mille tagapoh- ^i^^datud ja nüüd ta on neljatähe välja jaapani üksused väga veri- jandusspetsialistid arvestavad, et N. Liit mitte ainult teravilja nap­se
kulutusi tunduvalt tõsta. Ka^ku- jaks on foderaalvahtsuse lakkama- ,.^,^^1 ^^^^^^ J ^l.^^^^.^^ Lõuna-Koreas oma- juba sel aastakümnel Põhja-Korea puse all, vaid möödunud suvel lõp-leeritakse,
et Reaganil tuhh im. u kasvu » ~ sidendi Choi Kyu Hahni järel riigi korda ameeriklaste üksused toeta- võib saavutada Lõuna-Korea tase- pes kauplustest otsa ka kõige ta-sid
lõunakorealasi ja riikide piir mev
ja 1984. aastate keskel föderaalva- kindlatesse raamidesse surumine, ^gjjj^g j^^ht
ütsuse kulusid veelgi 75 miljardi Reagani eriliseks probleemiks Lõuna-Korea on suhteliselt rikas kinnitus 38 laiuskraadile
dollari võrra kärpida enne kui te tõotab kujuneda uldme majandus- ^^^^^.^^ ^.^^^j^,^^ T . \TT saab hakata rääkima eelarve tasa- liku elu kulg, mis on tihedalt seo- , , , Aastail 1950—53 toimus
välisem iivani toiduaine—-kartul.
se kohta on üle S1500.
kaalustamisest. Punase pliiatsi ohy- tud tema uute programmidega, Sta- Võrdluseks nimetatagu, et kom-riks
peab langema ka riigikaitse tistilised andmed kinnitavad, et ™ — ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ '
tõhustamise pprrooggrraammmm,, kuna seda inflatsioon ühendriikides on vii- gg^Q ^^^^^ Ja-Kori
tuleks vähendada umbes 30 miljar- masel ajal mõningal määral vähe-
Korea
sõda, mis ei toonud snski muuda-aremolnud
olukorrale. Põh^
Koreast oli 1948. aastal saanud
See võib aga toimuda ainult Põh- Sügisepoole ilmusid kartulid jälle
ja-Korea sõjalise eelarve Vähen- turule, kuid siis selgus, et need ei
damise Ja impordi kitsendamise, olnud pärit suure kodumaa põldu-ga.
delt vaid hoopis-tükis Hollandist.
Kui poliitilised olud Lõuna-Ko- Seoses toiduainete puudusega rää-korea
i^hrademlraaü^^ vaba- ^'^'^ stabiliseeruvad, ^võivad » juba päris avaHk.lt püma.
i d u u m c s ^ u umja ma:,ct — * ^^g^ 3^^,^^ ^ögtud 1979. aas- 7, ^ > « u c m u r v x a a u i ^ vctud- yaholised ühendamlsnõuoi- ^'^^^ 3^ ratsioneerimisest. Mõ-di
dollari võrra. Reagan on luba- nenud, kTiid intressimäärade lange- ... T - f ^i^» ^^^^ N. Lut toetas ja Lõuna- ^^^^^^ vaneiisea unenaamisnoupi 'f.. ^„„^, •.», * •
tasi ja on pant bouna-i^orea amei- j . ^ ^ . ^: damiscd uuesti alata. Küret aren- PiirKonnds muuaK^^em juöa loi-gut
pole siiski põhjust oodata. duameid kupongide jarelc.
Aga kui see •imei siiski peaks toi: ^^^^^^^
mud riigikaitse kulutusi kärpida 13 miseksei--ole praegu mingisuguseid. "'•'^7 Koreast Lõuna-Korea'vabariik, mi-miljardi
dollari võrra kuid eelarve väljavaateid. Selle tagajärjeks ou staristiKaametist. ^^^^^^ ^^^^
kritiseerijate an'ates sellest kokku- majanduselu järk-järgullne stag- Majanduslikus võistluses on Ko- ,
tõmbamisest ei piisa. i neerumine - paljud ärilised ette- f sattunud kitsikusse
Kui meenutada Reagani valimik- võtted lõpetavad oma tegevuse, Saavutamaks Louna-Korca kõrget
eelseid ja ka viimasel ajal peetud maju on raske ehitada ja veelgi f^'f^^''\^'l Pohja-Korea diktaa-kõnesid,
siis on ta alati alla kriip- raskem müüa ning töötute arv on Kim II Sung pidanud palju
sutanud Ühendriikide riigikaitse tõ- kasvanud 7,2 protsendile. kauplema nigi sõjalise eelarve va-hustamse
vajadust ning^n tõota- * Vastavad ringküsimused näita- hendamise eest ja kitsendama im-nud
selle eesmärgi .saavutamiseks vad^-^et president Reagani popu- Po^i. Aga Pohja-Koreas pole ak-astuda
drastilisi samme. Nüüd on- laarsus rahvamasside hulgas on vü- tuaalset energiaküsimust. Kui Põh-gi
jõutud probleemi juurde — kui- niasel ajal, suurenenud. See on Ja-Korea vajab ainult 5% import-das
mõtleb president tekkinud di- Valges Majas ja vabariiklaste par- energiat, siis Lõuna-Koreas on see
lemma lahendada. Ühest küljest tei ridades tekitanud teatava opti- 60%.
vajab ta riigikaitse ülesehitami- mistliku meeleolu. Kuid presidendi
Ka praegu on ameeriklaste üksu- muma. sns ühinenud ia tööstusli- ^^^^^^^ Venemaale on täielikult
si riigis umbes 40.000 tugevda- kult tugev Korea oleks Jaapafti iä- ^'^stuolus president Rearani kom-mas
posilsioone Põhja-Korea rel suurimaks majandusliku tuge- «^««ismivastase poliitikaga, kuna
vastu. vusega maaks Ida-Aasias. ^ f.";5.?"^^f5^ f^'''^ «"^^ "}'''^^-
hstlikii viljaga'' venelastel julle ra-
• . .. • • - . . - . • — — — — • —. • . hulikult ületalve elada. Ja kui Rea­gan
venelastele heldel käel toitu
jagab, siis ei tohiks ta siisusi pa­handada
kui läänesakslased ja tei-:
. sed lääneriigid Moskvale kauoäsid
Üks maailma rikkamaid mehi Daniel Ludwig New Yorgis unistas müüvad, mis ameeriklaste nnat^s
suurem.
seks suuri summasid kuid teisest edusammude varjus kummitavad
küljest peab ta riigi eelarvet selle suurte tagasilöökide võimalused —
tasakaalu viimiseks tunduvalt kär- ja midagi ei ole muutlikum ja kii-pima.
Näib, et presidendil ei ole resti vahelduvam kui rahva arva-võimalik
mõlemaid eesmärke saa- mine kui valitsus masside heaks- ^
vutada ja ta peab siin leidma miu- kiitu ära ei suuda teenida. kiiresti arenenud ja võib mitmel Ja.^P^^^st tellitud tselluloositehas,
gisuguse kompromissi. Tegelikult . 'K. A. alal võistelda maailmaturul, väsi- "^'^^ ^ ^ ^ ^ ^ f ^ P"^'^^",^^f .^^^'^^
I or.i • o n -r tuua. Osa brasulia tehnikuid tuli
_ ^ . — tab ruki suski selle suur välisvõlg j . . . , . ..
f »»0.'m griV,%B#«fe - 0^ ka teada, et Haapsalus laevalt olenevus importeentaya energia valjakoolitada Soomes.
Lugeja kiqUf&b j ^ . j ^ , , ^ , ^ ^ ^ nalsed-lapsed anti saamisest. Rngi välisvõlg on um-yafi-^
öB-eyfl-Iök ' Saksa Julgeolekupolitsei IVA osa- bes 25 miljardit dollarit, võrreldes
A , ^ i konna ametnike (sakslaste) korral- P«hja-Korea vaevalt. 3 miljardi
ö.AiarS lUqU ^ ^usse, kes omakorda nad üle and- dollariga.
Mälestusraamatus „Päästa meid sid sama asutuse IVB osakonnale ^
ära kurjast- eksis kirjanik Evald ^Eesti poliitiline politsei). Naised- ^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^
Brasiüiatrpopikaliste vihmametsade hiiglaslike mõõtmetega kasutusele on strateegiliselt olulise tähtsusega.
Kui Põhja-Korea õliarve on tä- võtmisest paberi valmistamiseks 1980-ndail aastail oletatava paberipuu- ^
navu 7 miljardit dollarit, siis Lõu- ^«se kergendamiseks. Rohkem laevaomanikuna tuntud Ludvrig paigu- Sageli imestatakse, millest on
na-Koreas on see kümme korda ^m^de dollareid oma ettevõttesse ja oli vaikses koostöös ka soome tingitud Iisraeli suur mõju
puDtoostustega nmg nende paberitööstuse spetsialistidega. Ühendriikides. Iisraeli valitsus soo-
Uued taimed haigestusid ^nU-^^^^^^^^
mesugustesse haigustesse ja e n - ^ ^^
dised taimeliigid vallutasid laas.
tatudmaa-ala tagasi; sdlele vaatamata andestatak­se
iieed üleaisad
Kuigi Lõuna-Korea majandus on Amazonase äärde taheti tuua
Küm„ . r c«n*. Brasiilia valitsus keelas suureniaci'^^ E^v^ . metsa laastamised ega immdU''^'^'*^^^'^^
olvkavaska nisi kasvatamme ja pj^p^g Qj^^ sündinud
kaoliini tootmine mng karjakas- n,iijarde d o l l a r i d nõudnud proovi- J''" f"^''!^^»^ ühendriikide junt-
- alale ja tesevuse jätkamine teki-
Mänd (alias Ain Kalmus) Kõrges- lapsed ööbisid asutuses, kuulati üle i:;^,^^^ S ^ " f ? "^"^^ ^^'"^ '''T "r'^ HkaT a^^S^i j^rfl^S - i järgm sel päeva . s o . ,,„3rootsi-Vormsi ran- ^ 'l" i " ! J*—' ^ —S ^ ^^
hapnikust ja istutas asemele pare- jõust,
mat tselluloosi tootvate puude tar-mi.
saares, sept. 1944 sakslaste poolt v^^^^^^ ^xixx^i v w ^ t i . ivuaiuuiM- v u n nM l a x i - • u . . . . , -
kinnipeetud „Alari'' loos, nimeta- 12.. sept. 1944. - Naisi oli kokku ^^^^ .^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^ mis annab • suurema osa maailma tueevam ka miljardite dollarite
des, et laev toodi Hiiumaalt Rohu- 20. Seega voeti laevalt maha ca vahelesegamise tõttu luhtunud põ-küla
sadamasse jne. Kirjanik tun- täiskasvanut, pluss lapsed, kelle- g^nemise katset - Küdeva rannas
nistas eksimust (tema.-kiri allakir- ja jääb kindlaks tegema- -^^^ ^^^^^.^^ ^^^^^^^ ^^^^ puuistandik oli salapä-jutajale
24. 06. 81.) „Alari" koos ning Rikholdi rannas metsa alt .^ne, hoolikalt valvatud maaala,
põgenikega pidasid kinni saksa Kuidas nendel isikutel 12. sept. „paaditööstus". ' vallandas tööjuhatajad iga väik-rannavalve
sõdurid, kasutades kuni nende vabastamiseni Tallinna „Alari" Mnnipidamise üle on seima vastuolu tõttu. Töötajad
selle juures kaht, kalalaeva/traale- Keskvanglast 21.—22. sept. taas- muidki andmeid ' selgunud, kuid korraldasid ühe presidendi külas-rit.,„
Alar'- toodi Haapsallu, kus põgenemine õnnestus, pole teada, nende kirjeldamine ei kuulu süa. käigu puhul meeleavalduse, kaevä-mehed-—
arvult ca 30 — vahialus- Üksikuid pääses.siiski läände, kuid Need säüitatakse mõnes pagulas- tes et neid koheldakse kui orjasid,
tena rongiga Tallinna Keskvangi- enamikul tuli peninukkide haardes- arhiivis. • Ka dzhungel tekitas rohkeid prob-majja
saadeti. se jääda. E. Tahk leeme.
Aidake kaasa
Ipvikrde, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
usgrupp Ühendriikides on ra­janud
Washingtonis võimsa nõn­danimetatud
Iisraeli lobby — mõ-jurikastest
isikutest koosneva orga­nisatsiooni,
kes tagatrepipoliitika
abil katsub mõjutada pealinnas
Kongressi liikmeid, ministreid ja
Valge Maja personali. Lobby tu­gevus
Ameerika 5,8 miljoni juudi
huvide kaitsmisel ja Iisraeli seisu­kohtade
propageerimisel baseerub
esmajoones juutide häältele, mis
(Järg lk. 3)
Nr. 66
26. ja 27.
dr. R.
3. ja 4. ok
dr. H.
23 VVE&
Rexd
VägcG r
STOKHO
kes on kü
tulnud kodi
sugulasi j
Tallinna U
täpsemaks
Ennekõik
huvi kaas:
võimaliku
vastu. Erit
väljumise ]
põhjalikul^,
TolUame
dade vahel
geolekuam
kotid on k
likult läbi
Komm
on koond
ses kirde
määral ka
se ja min
lobby jõua
riklastc aj
kese dem
vastu ja 1
tidc suur
ganisccrim
riigis*
Juudi
on haritul
tel alati s
kõik poH
davad. Al
liga seotu
dcmctega
võimalust!
teada, et
on tundu
kui ncnd
lobbyssc
bes 30 or
mcd on
liitikasv
kondlikus
järjekindl
listcip ka
nis on
esindajak.
Affairs
eelarve 0
mille ani
kes saada
ja peavad
'sid, et
liikmete
ja Iisrael
by csiiid
kohtunils
ning nei
lisi ko
võimsati;
ni.ster A l
nistcr C
Kuid n
ei kasva
ka juud
des. Ko
-ju on V
henenud
kaasa 0
uistcr IJ
ja Ühen*
va ülbe
aitab oni
riikide l
le, kelle
rimad õ
lega Vnl
vad tõfi
Ida põli
dent Re
mesi sa
le hakk
nukeid,
raiub ra