1981-09-22-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li .ra^Ny 5^253
G^m Acquisitions Scction
OTTAWA, Onto
Nr. 66 (21 s:x aastakäik Teisipäeval, 22. septembril 1981 - Tuesday, September 22, 1981 üksiknumbri hind 50 cent!
Tige kiri Kremlist P©@la kommunistliku p«irtei fuhtidele
YARSSÄVI — N . Liidu kommunistliku partei keskkomitee saatis Poola kommunistliku partei |
erakordselt teravas sõnastuses hoiatuse, nõudes Poola juhtkonnalt ametiühingu Solidaarsuse vene-vastäse
kampaania lõpetamist. Venelased väitsid oma läkituses, et nõukogude vastane kihutustöö Poolas on võtnud
„ohtlikud mõõdud" ning poola võimud ei ole midagi teinud süüdlaste karistamSseks.
Moskvast tulnud läkituses kinni- kommunistliku partei keskkomitee munüd Solidaarsuse IvOngVessile,
latakse ühtlasi, et poola võimude peasekretärile Stanislaw Kaniale süüdistades kongressi kõnelejaid
ükskõiksus nõukogude vastase pro- ja peaminister kindral Wojciech N. Liidu laimamises, ühtlasi mai-paganda
suhtes kahjustab N. L i i - Jaruzelskile üle N . Liidu . saadik nitakse, et kongressil vastu voetud
du ja Poola suhteid ning on suu- Poolas Boris Aristov. resolutsioonid kujutasid endast N.
res vastuolus poola rahva huvide- Poola valitsus arutas möödunud Liidu halvustamist ja laimamist
ga ning poola võimude poolt oma nädalal peetud erakorralisel koos- ning olid oma põhilaadilt provoka-liitiastele
lubatud kohustustega. olekul ametiühingu Solidaarsuse tiivsed. Kritiseerides Poola võinu'-
^^^A ^ * senist tegevust, mis valitsuse ja sid mainib Moskva läkitus,
J ! ! : ! ™ ! ; . ! * / ! ! p a r t e i arvates ohustab Poola riiki
'.ja: rahvast;:
Ajalehtedele antud informatsioonist
nähtub, et valitsuse koosolekul
kõneldi võimalikkudest
vastuabinõudest Poola praeguse
rezhiimi kaitsemiseks kontrrevo-lütsiooiii
vastu.
N. Liidu kommunistlik partei va-kond
võtab koheselt tarvitusele
otsustavad ja ädikaalsed sammud
pahatahtliku, antisivetliku
propaganda ja teiste aktsioonide
lõpetamiseks, mis on kahjulikud
N. Ludule," kinnitatakse läMtM-ses
hoiatavalt.
N. Liidu partei keskkomitee hoiatava
noomituskirja" andis Poola lab oma viha eriti välja äsja toi-et
nõukogudevastaseid elemente
ei ole nende tegevuse eest karistatud,
vaid on nende tegevust
isegi soodustatud neile kogune-misteks
ruumide andmisega,
nende varustamiseks tehniliste
vahenditega ning neile on antud
võimalusi massimeedia kasutamiseks..
. Tallirma Reaalkooli 100. a. Juubeli puhial toimus Toron tos koosviibimine. Pudil näeme kokkutulekust osavõtjaid.
1. rida: A. Kaldveer, H. Riga> 0. Ast, L . Milles, R . E d a r i , Randalov, L Heinsoo, E . Kadak, K.
Reissaar, R. Viksten. II rida: H. Kivi, B. Rahe, A. Maiste, H. Meret, M. Kalm, V. Brambat, G. Juuse,
A. Remmelkoor, E. Gering, A. Jaagumägi, A. Vkkus, 0. õunapuu, E. Heinsoo, B. Rätsep, E. Thoen, E .
Äiilk, E. Kesker.. III rida:- A. Yiknii, R. Valdov, 0. Kess, E. Mägi, L. Pikkov, E . Järvlepp, ^ , Berendsen,:
H. Altosaar, E. Rist, G. Mitt, ¥. Zimmermän,. E . Tikenherg,
lesti -s@f^me®s€jlpst€8s
vastu ' ' -
/ Toronto Eesti Maja siurde saali ©li möödunud laupäeva õMnI kogunenud ligemale 200 inimest —
endised rindevõiflejad koos külalistega, et tähistada Teises maaümasõjas võidelnud eestlaste sõjateekon-na
alguse 40. aastapäeva. Aktuse-koosviibimise korraldas Toronto Eesti Võitlejate ühing j?fng sellest võtsid
osa idapataljonide] Eesti Divüsi, Soomepoiste ja teiste üksuste endised võitlejad ning £ ^nmvie abi-teenistuslased.
Sisuka aktusekõne, mis hõlmas eestlaste sõjateekonda Teises maaümasõjaU- 'iämmunist-likuVenemaavastu,
pidas ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees,A. Jurs/^- ^ •^}'^ - \
Koosviibimise avas Toronto Ees- sed võitlusüksused,, kus eestlastel „Laülu sinust koduiniaa-\\.Miina
ti Võitlejate ühingu abiesimees oli võimalus näidata oma kõrget Härm..Meeste lauiu", ,H. Köndi
R. Moks, kes tervitas kõiki kokku- võitlusmoraali, vastupidavust ja ,,Kaugel*' ja K. Türnpu „Mu armas
tulnuid ning selgitas lähemalt sõjamehe talenti. Võrdluseks võiks isamaa". Lisapalaks esitati A. Lä-koosviibimise
mõtet. Ta mainis, et märkida, et venelaste poolt välja- te Malemäng". Pärast abiesime-sellest
on 40 aastat tagasi kui eest- kuulutatud mobilisatsioon 1941. aas- he R. Möksi lühikest lõpusõna al-lased
asusid sõjateele Venemaa tal ei andnud kaugeltki loodetud gas tants Harry Liivi hoogsa tant-
' kommunismi vastu. 1 tulemusi ja mobilisatsioonipunkti suorkestri saatel.
ühtlasi tutvustas ta õhtu peakõ- läksid ainult need noored, kelledel '
nelejat Ä. Jursi, kes 17, sep- polnud mingit võimalust endid var- . • . •• . • —• • • •. ,
tembril 40 aastat tagasi oli jõud- jäta. •
nud oma võitlusteekoiinal juba sgda. lõppes teatavasti eesti sõ- Pommldeg®
Venemaale. ^^^.^^^ kurvalt, tuues kaasa kaotu- ameerlkldSt© W^Stafl
A. Jurs oma pikemas kõnes an- ^^^^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^
dis huvitava ülevaate eesti võitius- ^.^^ BONN - Lääne-Saksamaa' põ-üksustest,
kes asusid võitlusesse dandaaluse punaarmee terroristid
venelaste vastu juba kodumaa See on nüüd ajalugu, kuid see jätkavad oma võitlust ühendriiki-pinnal
kuid jätkasid oma sõjatee- kaotus ei ole suutnud eeklaste sõjajõudude vastu pidevate ter-konda
Venemaale, esialgu idapatal- võitlusvaimu murda. roriaktsioonidega. Pärast aten-jonide
ja hiljem ka mitme teise .^^^^^^ ^^^^ daadikatset ühendriikide. sõjajõu-vortlusuksuse
koosseisus Eestla- ^^^^^^^ .^^^ ^^^^ dude ülemjuhatajale Lääne-Saksa-sed
uhmesid suure en usiasmiga ^^^^^ ^^^^^^^^ venelkstele, ^^^^ kindral Kroesenile paiguta-nende
üksustega, et makst^ vene- ^.^^^^^ kõneleja. sid terroristid, kes.kuuluvad tõenäo-lavStele
kätte eestlastele tehtud üle- ii^plt kiirilnniUn RanriörMomhn^^
kohtu mi.si1i.tP kih-idit^mktP Eesti Vabariigi aupeakonkul I. ^}!^^^ Baader-MemhoL
kohtu - massüiste küüditamiste kirialiku tprvitiKP Inf^P. ^^^^^ järeltulijate ridadesse, kaks
ja tuhandete inimeste mõrvamise ^emsoo kirjaliku tervituse luges frankfurdi lähpdai ^^^^v^
. ' ,t ette R. Moks, kes ühtlasi tegi tea- Pon^mi J^ranklurdi lahedal asuva-tavaks,
et koosviibimisele onltervi- l«^/:^^dteele, mis suundub ühend-
Eesti ohvitseride Juhtimisel ida. tuse saatnud ka Eesti Vaiadus- ^^^^^^ ^^^^^'^ Pommid
rindel võitlevad idapataljonid võitlejate Liidu esimees koi. Ylo ^^"^^'^^^.^ ^"^""^ plahvatamist ja tehti
kahjutuks. Ajaleht Frankfurter
^ 1^^^ kallaletungi
Koosviibimise eeskavalises Osas kindral Kroesenile on omaks võt-
Kml fääb om^ kmäl& struktuuri |ci õppesüsteemi juurde
Möödunud reede õhtul o l i Eesti Majas arvukas noortepere suud täis kumm! ja inglise keelt alustamaks
uut õppeaastat Eesti Keskkoolis. Lühem avaaktus algas Ellen Rubergi lühikese palvusega, kes soovis,
et Taevaisa annaks neile jõudu uuel kooliaasta! vastu pidada ja aitaks, et neil hästi läheks.
võitsid oma vahvusega ja suure Anson Connecticutist, USA-s
võitlusvaimuga peagi üldijsetun-
•••• .nustuse. •. i - .
\. esines laulumeeste dopeltkvartett nud Baader-Memhofi jõugu koos-
Sama lugupidamise osaliseks said Ed. Tobrelutsu juhatusel. Kvartett seisu kuuluv Gudrun Enssilini ni-
Narva pataljon, Eesti Diviis ja tei- kandis ette neli laulu — E. Aava meline komandoüksus.
Kooükomitee esimees H . Lupp
tervitas noori ja nende vanemaid
Uv.ie j^jpeaasta alul, erilise tere tulemast
aga ütles neile, kes esmakordselt
keskkooljtööd alustavad.
Ta ütls, et neid ootab uus ajajärk
nende elus, mis on erinev algkoo-liajast,
kuid ta märkis, et ta ootab
neilt kooli hea nime ja nooruse entusiasmi
edasi viimist. Kooli maine
on selline, millele alati on võidud
uhke olla, seda on hinnanud õpetajad
ja kogu meie ühiskond.
Seda kinnitavad oma tegevusega
t a need, kes on asunud eesti
ühiskondlike kohustuste täitmi-
. sele,- : • .-
Üks generatsioon eesti koolist on
juba. edasi kandnud eestluse tööd.
Ta meenutas noortele, et teatavasti
on tänavu eesti keele ja kooli
aasta, mis langeb õppeaasta teisele
poolele. Samuti' on käigus kirjandite
võistlus noortele viies vanusegrupis
alates noorematega ja
tõustes astmestiku kaupa kahekümne
eluaastani. Paremate tööde
autoreile on väljapandud arvukad
rahalised auhinnad. Tööde sisseandmise
tähtaeg on 1. jaan. 1982,
kuna võistlustulemused tehakse
avalikuks Eesti Vabariigi aastapäeval,
24. veebr. 1982. H . Lupp kutsus
kõiki noori sellest osa võtma,
mjlleks soovis edu ja õnne. Kuid
selle erieesmärgiga aastal on kavas
veel muid üritusi.
Eeloleval õppeaasta! tehakse katset
kooli Juurde orgamlseerida
võrkpalli nais- ja meeskondi.
Kaasabi treenimiseks on lubanud
kehalise ksisvatuse õpetaja
Tiit Romet.
H. Lupp läks tagasi möödunud
kevadesse, märkides et peale kevadist
kooliaktust toimus- Eesti Kunstide
Keskuse kultuurilaureaatide
väljakuulutamine ja tunnustuskirja-de
väljaandmine- viimases said eesti
koolid kaks tunnustuskirja väljaantud
kolmest, kus oli arvestatud
eesti koolide osa ,noorte rahvuslikus
kasvatuses.
Lõpuks ta andis informatsiooni
vanemaile eesti koolidest alanud
sügisel. Keskkooli töö toimub
koostöös Toronto koolivalitsuse
Heritage Language programmiga.
H. Lupp märkis, et senine koostöö
on olnud edukas ja andnud
häid tagajärgi.
Olenevalt Toronto koolivalitsuse
ja loodetavasti ka Kanada keskvalitsuse
toetusest jääb õppemaks
tänavu samaks $30 perekonnalt.
, Teisena küoiijuhataja E. Marten
avaldas headmeelt jälle koolinoor-tega
kohtumisest, kes on suve rahulikult
puhates mööda saatnud.
Kuid üks eelmise aasta õpetajaist
on elu-ja koolipõllult sel suvel südameataki
tagajärjel lahkunud.
Vaikse leinaseisakuga mälestati
õpetaja Hugo Valterit.
E. Marten rääkis oma kohtumistest
Toronto koolimehe Dun-can
Greeniga, kes kavandab praegu
uut kooliprogrammi. D. Greeri
on öelnud, et erakoolid on saavutanud
paremaid õppetulemusi. See
on sama tulemus, mida etnilised
koolid on ammugi katsunud suunata,
meie ühiskonna ja õpetajate
arvates üsna edukalt, mida aga
noored alles hiljem oma elus võivad
kogeda.-
Koolijuhataja ütles noortele, et
ees on huvitav aasta, kus rida uusi
üritusi on kavandamisel. v
Kool jääb oma kindla strnktuuri
ja õppesüsteemi juurde, et meil
võõrsil oleks sellest kasu.
Lõpuks andis koolijuhataja
noortele informatsiooni klassidesse
paigutamisest nimetades, et tänavu
on õpetajaiks H. Ründva,
Ene Lüdig, Juta Puhm, Endla Komi,
kuhu lisanduvad erialade õpetajad.
Aktus lõppes Eesti hümniga,
mida klaveril saatis Inge-Mai
Loorand.
/'Esimesse klassi kogunes 23 uut
õpilast möödunud kevadistest algkooli
lõpetajaist, kellele esimeseks
tööks anti kooli registreerimislehe
täitmine.
TORONTO EESTI SEGAKOORI
30. AASTAPÄEVA TÄHISTAMSNi TORONTO ÜLIKOOL
Ipühapäeval, okt. Lao
kell 2 p.l.
Eesti Majas
Laudade reserveerimiine ballile pr» ^ E . Konz©
icap., 1. oktoobril 1981 kell 7.30 õo
itseride Kogu
lauiiäeval, 31. okt. kell 7 õhtul
Prince Hotel Toronto
900 York Mills Road
I, pr, §. Ristmäe 2SS-S234
Teisipäeviti M. 7.30—9.30
Tartu Gollege, 6. okt—9. märtsini
Reg.: 158 St. George (esmasp.-
neljap. kel! 9.00—20.30) enne Tartu Collegeis,
Lähemalt; tel; (416) 265-2458 EOKK foAafus
LAUPÄEVAL, 7. NOVEMBRIL 1981 9? ON THE PARK" HOTELLI
CENTENNIÄL BALLIRUUMIS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 22, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-09-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810922 |
Description
| Title | 1981-09-22-01 |
| OCR text | National Li .ra^Ny 5^253 G^m Acquisitions Scction OTTAWA, Onto Nr. 66 (21 s:x aastakäik Teisipäeval, 22. septembril 1981 - Tuesday, September 22, 1981 üksiknumbri hind 50 cent! Tige kiri Kremlist P©@la kommunistliku p«irtei fuhtidele YARSSÄVI — N . Liidu kommunistliku partei keskkomitee saatis Poola kommunistliku partei | erakordselt teravas sõnastuses hoiatuse, nõudes Poola juhtkonnalt ametiühingu Solidaarsuse vene-vastäse kampaania lõpetamist. Venelased väitsid oma läkituses, et nõukogude vastane kihutustöö Poolas on võtnud „ohtlikud mõõdud" ning poola võimud ei ole midagi teinud süüdlaste karistamSseks. Moskvast tulnud läkituses kinni- kommunistliku partei keskkomitee munüd Solidaarsuse IvOngVessile, latakse ühtlasi, et poola võimude peasekretärile Stanislaw Kaniale süüdistades kongressi kõnelejaid ükskõiksus nõukogude vastase pro- ja peaminister kindral Wojciech N. Liidu laimamises, ühtlasi mai-paganda suhtes kahjustab N. L i i - Jaruzelskile üle N . Liidu . saadik nitakse, et kongressil vastu voetud du ja Poola suhteid ning on suu- Poolas Boris Aristov. resolutsioonid kujutasid endast N. res vastuolus poola rahva huvide- Poola valitsus arutas möödunud Liidu halvustamist ja laimamist ga ning poola võimude poolt oma nädalal peetud erakorralisel koos- ning olid oma põhilaadilt provoka-liitiastele lubatud kohustustega. olekul ametiühingu Solidaarsuse tiivsed. Kritiseerides Poola võinu'- ^^^A ^ * senist tegevust, mis valitsuse ja sid mainib Moskva läkitus, J ! ! : ! ™ ! ; . ! * / ! ! p a r t e i arvates ohustab Poola riiki '.ja: rahvast;: Ajalehtedele antud informatsioonist nähtub, et valitsuse koosolekul kõneldi võimalikkudest vastuabinõudest Poola praeguse rezhiimi kaitsemiseks kontrrevo-lütsiooiii vastu. N. Liidu kommunistlik partei va-kond võtab koheselt tarvitusele otsustavad ja ädikaalsed sammud pahatahtliku, antisivetliku propaganda ja teiste aktsioonide lõpetamiseks, mis on kahjulikud N. Ludule," kinnitatakse läMtM-ses hoiatavalt. N. Liidu partei keskkomitee hoiatava noomituskirja" andis Poola lab oma viha eriti välja äsja toi-et nõukogudevastaseid elemente ei ole nende tegevuse eest karistatud, vaid on nende tegevust isegi soodustatud neile kogune-misteks ruumide andmisega, nende varustamiseks tehniliste vahenditega ning neile on antud võimalusi massimeedia kasutamiseks.. . Tallirma Reaalkooli 100. a. Juubeli puhial toimus Toron tos koosviibimine. Pudil näeme kokkutulekust osavõtjaid. 1. rida: A. Kaldveer, H. Riga> 0. Ast, L . Milles, R . E d a r i , Randalov, L Heinsoo, E . Kadak, K. Reissaar, R. Viksten. II rida: H. Kivi, B. Rahe, A. Maiste, H. Meret, M. Kalm, V. Brambat, G. Juuse, A. Remmelkoor, E. Gering, A. Jaagumägi, A. Vkkus, 0. õunapuu, E. Heinsoo, B. Rätsep, E. Thoen, E . Äiilk, E. Kesker.. III rida:- A. Yiknii, R. Valdov, 0. Kess, E. Mägi, L. Pikkov, E . Järvlepp, ^ , Berendsen,: H. Altosaar, E. Rist, G. Mitt, ¥. Zimmermän,. E . Tikenherg, lesti -s@f^me®s€jlpst€8s vastu ' ' - / Toronto Eesti Maja siurde saali ©li möödunud laupäeva õMnI kogunenud ligemale 200 inimest — endised rindevõiflejad koos külalistega, et tähistada Teises maaümasõjas võidelnud eestlaste sõjateekon-na alguse 40. aastapäeva. Aktuse-koosviibimise korraldas Toronto Eesti Võitlejate ühing j?fng sellest võtsid osa idapataljonide] Eesti Divüsi, Soomepoiste ja teiste üksuste endised võitlejad ning £ ^nmvie abi-teenistuslased. Sisuka aktusekõne, mis hõlmas eestlaste sõjateekonda Teises maaümasõjaU- 'iämmunist-likuVenemaavastu, pidas ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees,A. Jurs/^- ^ •^}'^ - \ Koosviibimise avas Toronto Ees- sed võitlusüksused,, kus eestlastel „Laülu sinust koduiniaa-\\.Miina ti Võitlejate ühingu abiesimees oli võimalus näidata oma kõrget Härm..Meeste lauiu", ,H. Köndi R. Moks, kes tervitas kõiki kokku- võitlusmoraali, vastupidavust ja ,,Kaugel*' ja K. Türnpu „Mu armas tulnuid ning selgitas lähemalt sõjamehe talenti. Võrdluseks võiks isamaa". Lisapalaks esitati A. Lä-koosviibimise mõtet. Ta mainis, et märkida, et venelaste poolt välja- te Malemäng". Pärast abiesime-sellest on 40 aastat tagasi kui eest- kuulutatud mobilisatsioon 1941. aas- he R. Möksi lühikest lõpusõna al-lased asusid sõjateele Venemaa tal ei andnud kaugeltki loodetud gas tants Harry Liivi hoogsa tant- ' kommunismi vastu. 1 tulemusi ja mobilisatsioonipunkti suorkestri saatel. ühtlasi tutvustas ta õhtu peakõ- läksid ainult need noored, kelledel ' nelejat Ä. Jursi, kes 17, sep- polnud mingit võimalust endid var- . • . •• . • —• • • •. , tembril 40 aastat tagasi oli jõud- jäta. • nud oma võitlusteekoiinal juba sgda. lõppes teatavasti eesti sõ- Pommldeg® Venemaale. ^^^.^^^ kurvalt, tuues kaasa kaotu- ameerlkldSt© W^Stafl A. Jurs oma pikemas kõnes an- ^^^^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^ dis huvitava ülevaate eesti võitius- ^.^^ BONN - Lääne-Saksamaa' põ-üksustest, kes asusid võitlusesse dandaaluse punaarmee terroristid venelaste vastu juba kodumaa See on nüüd ajalugu, kuid see jätkavad oma võitlust ühendriiki-pinnal kuid jätkasid oma sõjatee- kaotus ei ole suutnud eeklaste sõjajõudude vastu pidevate ter-konda Venemaale, esialgu idapatal- võitlusvaimu murda. roriaktsioonidega. Pärast aten-jonide ja hiljem ka mitme teise .^^^^^^ ^^^^ daadikatset ühendriikide. sõjajõu-vortlusuksuse koosseisus Eestla- ^^^^^^^ .^^^ ^^^^ dude ülemjuhatajale Lääne-Saksa-sed uhmesid suure en usiasmiga ^^^^^ ^^^^^^^^ venelkstele, ^^^^ kindral Kroesenile paiguta-nende üksustega, et makst^ vene- ^.^^^^^ kõneleja. sid terroristid, kes.kuuluvad tõenäo-lavStele kätte eestlastele tehtud üle- ii^plt kiirilnniUn RanriörMomhn^^ kohtu mi.si1i.tP kih-idit^mktP Eesti Vabariigi aupeakonkul I. ^}!^^^ Baader-MemhoL kohtu - massüiste küüditamiste kirialiku tprvitiKP Inf^P. ^^^^^ järeltulijate ridadesse, kaks ja tuhandete inimeste mõrvamise ^emsoo kirjaliku tervituse luges frankfurdi lähpdai ^^^^v^ . ' ,t ette R. Moks, kes ühtlasi tegi tea- Pon^mi J^ranklurdi lahedal asuva-tavaks, et koosviibimisele onltervi- l«^/:^^dteele, mis suundub ühend- Eesti ohvitseride Juhtimisel ida. tuse saatnud ka Eesti Vaiadus- ^^^^^^ ^^^^^'^ Pommid rindel võitlevad idapataljonid võitlejate Liidu esimees koi. Ylo ^^"^^'^^^.^ ^"^""^ plahvatamist ja tehti kahjutuks. Ajaleht Frankfurter ^ 1^^^ kallaletungi Koosviibimise eeskavalises Osas kindral Kroesenile on omaks võt- Kml fääb om^ kmäl& struktuuri |ci õppesüsteemi juurde Möödunud reede õhtul o l i Eesti Majas arvukas noortepere suud täis kumm! ja inglise keelt alustamaks uut õppeaastat Eesti Keskkoolis. Lühem avaaktus algas Ellen Rubergi lühikese palvusega, kes soovis, et Taevaisa annaks neile jõudu uuel kooliaasta! vastu pidada ja aitaks, et neil hästi läheks. võitsid oma vahvusega ja suure Anson Connecticutist, USA-s võitlusvaimuga peagi üldijsetun- •••• .nustuse. •. i - . \. esines laulumeeste dopeltkvartett nud Baader-Memhofi jõugu koos- Sama lugupidamise osaliseks said Ed. Tobrelutsu juhatusel. Kvartett seisu kuuluv Gudrun Enssilini ni- Narva pataljon, Eesti Diviis ja tei- kandis ette neli laulu — E. Aava meline komandoüksus. Kooükomitee esimees H . Lupp tervitas noori ja nende vanemaid Uv.ie j^jpeaasta alul, erilise tere tulemast aga ütles neile, kes esmakordselt keskkooljtööd alustavad. Ta ütls, et neid ootab uus ajajärk nende elus, mis on erinev algkoo-liajast, kuid ta märkis, et ta ootab neilt kooli hea nime ja nooruse entusiasmi edasi viimist. Kooli maine on selline, millele alati on võidud uhke olla, seda on hinnanud õpetajad ja kogu meie ühiskond. Seda kinnitavad oma tegevusega t a need, kes on asunud eesti ühiskondlike kohustuste täitmi- . sele,- : • .- Üks generatsioon eesti koolist on juba. edasi kandnud eestluse tööd. Ta meenutas noortele, et teatavasti on tänavu eesti keele ja kooli aasta, mis langeb õppeaasta teisele poolele. Samuti' on käigus kirjandite võistlus noortele viies vanusegrupis alates noorematega ja tõustes astmestiku kaupa kahekümne eluaastani. Paremate tööde autoreile on väljapandud arvukad rahalised auhinnad. Tööde sisseandmise tähtaeg on 1. jaan. 1982, kuna võistlustulemused tehakse avalikuks Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebr. 1982. H . Lupp kutsus kõiki noori sellest osa võtma, mjlleks soovis edu ja õnne. Kuid selle erieesmärgiga aastal on kavas veel muid üritusi. Eeloleval õppeaasta! tehakse katset kooli Juurde orgamlseerida võrkpalli nais- ja meeskondi. Kaasabi treenimiseks on lubanud kehalise ksisvatuse õpetaja Tiit Romet. H. Lupp läks tagasi möödunud kevadesse, märkides et peale kevadist kooliaktust toimus- Eesti Kunstide Keskuse kultuurilaureaatide väljakuulutamine ja tunnustuskirja-de väljaandmine- viimases said eesti koolid kaks tunnustuskirja väljaantud kolmest, kus oli arvestatud eesti koolide osa ,noorte rahvuslikus kasvatuses. Lõpuks ta andis informatsiooni vanemaile eesti koolidest alanud sügisel. Keskkooli töö toimub koostöös Toronto koolivalitsuse Heritage Language programmiga. H. Lupp märkis, et senine koostöö on olnud edukas ja andnud häid tagajärgi. Olenevalt Toronto koolivalitsuse ja loodetavasti ka Kanada keskvalitsuse toetusest jääb õppemaks tänavu samaks $30 perekonnalt. , Teisena küoiijuhataja E. Marten avaldas headmeelt jälle koolinoor-tega kohtumisest, kes on suve rahulikult puhates mööda saatnud. Kuid üks eelmise aasta õpetajaist on elu-ja koolipõllult sel suvel südameataki tagajärjel lahkunud. Vaikse leinaseisakuga mälestati õpetaja Hugo Valterit. E. Marten rääkis oma kohtumistest Toronto koolimehe Dun-can Greeniga, kes kavandab praegu uut kooliprogrammi. D. Greeri on öelnud, et erakoolid on saavutanud paremaid õppetulemusi. See on sama tulemus, mida etnilised koolid on ammugi katsunud suunata, meie ühiskonna ja õpetajate arvates üsna edukalt, mida aga noored alles hiljem oma elus võivad kogeda.- Koolijuhataja ütles noortele, et ees on huvitav aasta, kus rida uusi üritusi on kavandamisel. v Kool jääb oma kindla strnktuuri ja õppesüsteemi juurde, et meil võõrsil oleks sellest kasu. Lõpuks andis koolijuhataja noortele informatsiooni klassidesse paigutamisest nimetades, et tänavu on õpetajaiks H. Ründva, Ene Lüdig, Juta Puhm, Endla Komi, kuhu lisanduvad erialade õpetajad. Aktus lõppes Eesti hümniga, mida klaveril saatis Inge-Mai Loorand. /'Esimesse klassi kogunes 23 uut õpilast möödunud kevadistest algkooli lõpetajaist, kellele esimeseks tööks anti kooli registreerimislehe täitmine. TORONTO EESTI SEGAKOORI 30. AASTAPÄEVA TÄHISTAMSNi TORONTO ÜLIKOOL Ipühapäeval, okt. Lao kell 2 p.l. Eesti Majas Laudade reserveerimiine ballile pr» ^ E . Konz© icap., 1. oktoobril 1981 kell 7.30 õo itseride Kogu lauiiäeval, 31. okt. kell 7 õhtul Prince Hotel Toronto 900 York Mills Road I, pr, §. Ristmäe 2SS-S234 Teisipäeviti M. 7.30—9.30 Tartu Gollege, 6. okt—9. märtsini Reg.: 158 St. George (esmasp.- neljap. kel! 9.00—20.30) enne Tartu Collegeis, Lähemalt; tel; (416) 265-2458 EOKK foAafus LAUPÄEVAL, 7. NOVEMBRIL 1981 9? ON THE PARK" HOTELLI CENTENNIÄL BALLIRUUMIS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-22-01
