Vaba eestlane , December 7, 1978

              de* 7, 78 Nr. M N r .M
?ÄJMHi>JA: ;0/ü Vaba jEestlas®, 135 TecumsÄ. TöFöitos.
TOIMETAJA: Haimeg Oja
POSTIi|LÄDRESS: P.Õ; Bos 70, Sti. C, Toronto S, Osat.
mEFO^: toimetus 3@4-7521, talitus (t@lümM» tuulutused,
e^|)@ditsi<M)ii) 36I-767S
TELL
veerandakstas $9.50, Idripostiga aastas $53.—, |KK}lai!stas $28
- r jsveerandaastas$15.—.
TELBIMISHINNÄB v ä l j a g i Kaaadat: ssastai $35.—, poolaas­tas
$19.— ja veerandaastas $10.50. Kinpostiga USA-s: aastas
' $^.—, poolaastas $30.— ja veeraiidaästäs $16,50.
LENNUFÖSTpjA iüemer^-maadesse:
d^©5si c. —
FuMished by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tigeums®
Toronto 3. Ont. M 6 J 2H2
Isjs vallandati Torontos Yorgi de ©smakHašsüšM' ^EtMkoJÄ
ülikoolis psüMioIoogia professor,
kes oi! kohallkE: kommmüstltiku
p£»rtei Mige. YallaBdaimiie e! tol­munud
põhjusei et see õppejõud
kuulus kommunistliku partel
koosseisu ja võitles ta enda sõna^
de kohasest kapitalistliku korra
kukutamise ja proletariaadi dik-tatiäuri
rakendamise eesi vaid
põhjusel, et ta tungis üheüelielsele
ippejõule käsitsi kallale.
See vahejuhtum paneb mõtlema
Ja tõstatab küsSmuse: kui palju on
läänemaailmas vastutusrikastel
Õppejõudude kohtadel nii ülikoo^
Iides kui ka teistes õppeasutustes
kommuniste, kellede eesn^rgiks
on maksva demokraatliku süstee­mi
kukutamine ning selle asenda­mine
ühe väikese tööliste nimd
opereeriva terroristliku Mild dik­tatuuriga?
Kahtlemata on selliseid
õppejõudusid palju. Isegi tuMu.
vait rohkem kui meie oskame kar­guja
arvata.^ Ja neid ei ole initte
aüiuit Kanadas vaid^ka Ameerika
Ühendriikides Ja teistes lääneriM-Alles
hiljuti khmitas kmeeirilka
Ülikooli Professorite Ühingu pea­sekretär
Jordan KUrland, et
marksistlikult mõtlevate ja kapi-l^
alistlike riigikordade vastu tööta­vate
professorite arv on ilimase
kümne aasta kestel kasvanud
mitmekordseks. Kui 1950-nendatel
aastate! vaadati majandusteaduse,
ajaloo ja poliitiliste teaduste alal
töötavat^e marksistlikult hääles­tatud
õpetlastele üle õla ja nen­de
arv oli väike, süs nüüd on nen­de
arv ja tähtsus kiiresti tõusnud,
kuna ülikooli õppejõududele de­mokraatlikus
maailmas ei lähene­ta
nende poliitiliste vaadete ja fi­losoofia
järele 'vaid hinnatakse
neid peamiselt nende akadeeml-
; Iste saavutuste aluse!..;
es mainitakse, : et
viimasel ajal on seal ^tekkinud
t(^rve rida akadeemilisi vasakpool­seid
ajakirju, mida müüakse koos
teiste marksistlike väljaannetega
illikoclide raamatukauplustes.
Ning sageli aitavad nende ilrükts-te
väljaandmiseks kaasa ülikooli^
Olukord^ on arenenud i s ^
kaugele, ^eft* marksistlikult prlen-teadlased
juhivad järgmi­se
kahe semestri jooksislÄmeeri-
3!, Ajaloolaste Organisatsiooni
ning samuti on marksistid juhMo
se Teaduse Ühingus ja Ameerika
Majanduslikus Ühingus. Nende
marksistlike teadlaste Iseloomus­tamiseks
mainitakse siiski, e^ nen­de
hulgas on vähe selliseid, kes
taotSevad praeguse süsteemi vä­givaldset
kõrvaldamist. Enamus
nendest propageerib marksIsniS
kui majanduslikku filosoofiat,
inis annab nende arvates parenm
lahenduse praegustele keeruliste^
le ja komplitseeritud majandus-e
Imi orto-tokslikud
kapitalistlikud teooriad.
õnneks ei ole marksistid popu­laarsed
kõikides siinse mandri
ülikoolides ja mitmel pool. on tek­kinud
nende \ teooriatele äge
vastuseis ning marksistlikke tead
lasi kritiseeritakse kui teoreeti­kuid,
kelledel on vägavähe aimu
.praktilisest elust. ;Faljud 'teadli­kumad
kolleegid ja ülikoolide ad-mistratsioonl
juhid heidavad
marksistidele ette, et nad propa­geerivad
majanduselu vorme, mis
kommunistlikkudes riikides on
toonud rahvale kaela ääretu vi­letsuse
ning ei ole suutnud inimea
si varustada kõige eluks vajaliku-
Eesti 'Kommunistlik Parteij tegelikult üleliidulise - partei filiaal, • teatato.'.(Nõulkoguie Eesti EntsüMo-"
pa.äsjailmunud täiendnsköite andmetel), et parteis oli 1977 874)07 liiget.
Karl Vamo, nüüdne partei I sek- roo sekretäriks juba 1952,'
retäi- on sündinud 1923 Toihskisi | liknie^ i$54 ja oli sekretfc
tuli Eestisse samuti 1948 ,ikesJsko- pl954r--55 ja. 1956—1965,; ;se^^
Nendest fkuulusid ligemale poo­le^
teenistujate hulka (41.942), ku­na
tö^isi oli 30.076, „talurahvast"
aga ainult^alla 10% ehk 7.932. Sel­lest
nähtub, et '„tööliste ja talispoe-gade*'
partei on' tegelikult „riigi-ametniike
ja tööliste partei". Ine-lik
on, et Entsüklopeedia (ja vist
siis ka partei) ikka kasutab veel
sona „talurahvas".
Talusid pole Eestis enam ammu,
aga ^talurahvas" elab partei tii­bade,
all visalt edašil
Partei Keskkomiteesse valiti vii­mati
125 isikut ja lisaks 65 liiime-kandidaadiiks.
Keskkomitee ei
mioodusta muidugi mingit juhtljon-
. Kahtlemata, om sellistel ajaloo
ning majandus- ja polUtiliste tea­duste
õpetajatel Ja professoritel
suur mõju kasvavale noorsoole
ming nende õpMastest sirguvad
ebateadlikult kommunistliku rez-hlimi
ja N. Liidu imperialistlike
maailmavallutuse plaanide eest
võitlejad. Selliste meeste kõrval­damine
ülikooli õppekoolidelt ei
cle „jaht noi^defle" nagu seda
üliliberaalsed ja pool-kommunlst-likud
ringkonnad püüavad väita,
vaid siin on tegemist suure ja
kaugeleulatuva probleemiga, mis
võib saatuslikuks Isuneda kogu
mitee töötajaiks" ja oli aastast rahvakontrolli komisjoni esimees.
1960 büroo sekretär. Keskkomitee Väino Väljas (s. 1931 Emmaste
büroosse kuulus aastast 1958 alates vadlas) oli enne komnoorte I sek-
»Vaha Eestlases", ilmus
tnsi ausammastele", kus oli puudutatud ka Tallinnas Beaslkoo^
Ii juures olnud ausamba saatus. Monument oH esimene, mis oku-'
peeritud Tallinnas pidi oma koha jätma 1940. a. sügisel. Kus see
monument pärast kohalt viimist oU, on teadmata,.kuld niipea Imi
1941. a. sügisel sakslased vallutasid Tallinna, tõid koolipoisid sel-.
. le hobuva'nkril ja- auvalve -alfi^-oma. (BsadIseBe• kõM® tsgasSo
dä tavalises mõttes. Tegelik võim
(õigemini võimuteostamine E^iš
Moskva juhtnööride järgi) on par­tei
Pcaiitbüiw käes. Seal ^alSht-samad
mehed I ja II sekrefcäiining
kohn muud (kohnandat) sek^täri,
kuna ameti poolest büroosslž kuu­luvad
ülemnõukogu presiidiumi
esimees, ministrite nõukogu esi-piees
ja selle I asetäitja, Rahva­kontrolli
komisjoni esimees ja Tad-linna
linna partei I sekretär.
Entsüklcpeedia täiendusköite
järgi oli büroos 1Ö77 11 liiget, kel­ledest,
nagu teame, 1978 Johannes
Käbma asemele I sekretäriks mää­rati
Karl Vaino. II sekretäri ame­tit
on 1971 saadik pidanud Moskva
silm venelane Konstantin Lebedev
(s. 1918 Saraatovis), kes kuni Ees­tisse
komandeerimiseni töötas
Moskvas keskkomitees.
Entsüklopeedia järele büroo „va-liti"
ja ilmselt parteikaaslased
Eestis, oskasid valida ka Lebe­devi,
keda Eestis polnudki.
ülejääinud 10 büroo liUanest on
tervelt 7 Venemaa eestlased. Tõsi
ikül, nendest on Käbm vähes^alt
Eestis sündinud (1905), kuigi ta ko­gu
elu Venemaal on veetnud, kust
ta „natsionalistide" väijarbokimi-se
ajajärgul Eestisse saadeti. (1948
büroo liige ja 1950 Karotamme
fcõirvaldamise järele I sekretär).
Muud koorekihi esindajad on
(tähestiku^ järjekoaras): Nikolai
Johanson (s. 1927 Novgorodi oblas­tis),
1967-^1971 NKVD ^töötaja*',
aastast 1971 büroo iliige ja Tallin­nas
partei 1 sekretär. Valter Klau-son
(s. 1914 Luuga rajoonis), mi­nistrite
'nõukogu esimees, büroo
lüge aastast 1956, Leonhard Lents-man
(s. 1915 Simferoopolis), büroo
liige aastast 1951. Lentsmani kar­jäär
on allakäiku osutanud, ta oli
1951—53 büroo sekretär, 1953-1964
teine sekretär, 1984—1971 jälle sek­retär
ja 1971 (Lebedevi saabumise
järgi) ei enam sedagi.
Endel Tõnurist (s. 1920 Simbirski
kubermangus) oti ministrite nõu­kogu
esimehe (Klausoni) i ase­täitja,
büroo lüge 1971. alates.
Entsüklopeedia järele kuulub
veel büroosse Artur Vader (s. 1920
Vitebski kubermangus), kes suri
aga' teatavasti käesoleval aastal.
Artur Vader oli ülemnõuko^ pre­siidiumi
esimees. Saabus Eestisse
1948. aastaa koos Ivan Mbiniga.
^Oii' .büTO:'liige.:i /aastast' ^a-venelane
Ushanov kes oli 1954 ala­tes
ka sekretär kuni märtsikuuni
1977.
Tema' asemele" tuuli süs 'iDÜroo
liikmeks ja sekretäriks Arnold
RüüteL kes senini öli Eesti Põl­lumajanduse
Akadeemia rektor
ja ülemnõukogu presiidiumi ase­esimees.
Ta on üks kolmat Eestis sündi­nust
büroo liikmete hulgas (s. 1923
Laünjala vallas) ja suhteliselt noor
partei lüge (a. 1971).
Kaks ülejäänud büroo liiget on
mõlemad tuilnud komnoorte orga­nisatsioonist.
Otto Merimaa (s.
1920 Taagepera vallas) pääses bü-retär
ja pääses büroo lükmeks a.
1961 partei I sekretärina Tallinnas
(oli sellel kohal 1961-1971).
Büroo 11 liikmest on nüsils üks
venelane ja ülejäänud kümnest
seitse Venemaa eestlased. Kohali­ke
Eesti kommunistide '^osatähtsus
jääb kaugelt alla kobnaadiku ja on
omalaadseks tõendiks „vennaspar-teide
vahelisest usaldusest*'. Par­tei
80.000 liiget Eestis esindavad
kõrgemas juhtkonnas ainult kolm
kohalikku eestlast selge tõisnd
sellest usaldamatusest, mis Mosk­vas
tegelücult kohalike parteide
Uned leimylcid civasfciv^d leneiykeic!
OTTAWA — Plaan Euroopa ja PõhjaPÄtlandi kohäi kältoii raw
kendada lendavad radarijaamad võidakse käesolaval nädalal toi­muval
NATO nõupidamisel vastu võtta, ütles Kanada kaitsemi­nister
Bamey Banson. Ta ütles, et on „usa|dusliku|t looturikas**,
et NATO kaitseministrid küdavad heaks selle^,5 miljardit dollar
rit maksma mineva plaani,' millega ostetakse 16 kuni 18 sigari­kujulist
õhusõidukit vaenlase liikumiste jälgimiseks.
Kanada osa on selle plaani rar
kendamisel limbes 200 milj onit
dollarit või natuike vähem kui
10% kogusummast. See õhiunkmü
kaudu teostatav hoiatus-, ja kont-rolsüsteemi
rakendamine on pea­mine
päevaikorrapunikt nimetatud
NATO kaitseministrite nõupida­misel
Brüsselis.
' Danson seletas lisaks, et kok­kulepe
oleneb, kiii palju tööS"
tuslikku kasu sellest igale
NATO riigile võiks tuia, .
mis siisiki olevat juba ,;Siästi äira
jagatud".
Kogu plaan (koosneb 16-kuni 18
Boeing E—3A (uueoi^tud 707)
lennukist, millele on Mlge mon­teeritud
kümne meetri suuirused
radartaldrifeud. Need lennuikid
lütuiksid praegustel© üheteistküm­nele
Inglise Nimrod lennukil©;
mis on rakendatud Eurooipa õhu-mumi
kontrollimiseks, et aegsas­ti
avastada vaenlaise rünnafeut.
Nimetatud uued AWROS lerinur
kid on võimelised avastaima len­nukeid,
mis lendavad puulatvade
kõrgusel, mida maapinnal olevad
radarjaamad suudavad alles-siis
märgata, teul need on juba peaiko^
hai. ,
Uued. radarjaamad uga, võivad
need avastada Juha
Kui aga sõda puhikeb, siis need^
AWACS lennuiMd võidaEcse ker­gesti
muuta juihipostideiks, mida
' on mgfee alla tulistada.
neid lennukeid, süs mõned neist
paigutataikse North Bay'&se, On­tarios,
teised Edmontonisse. Vor
litsuse poolt on öeldud, et
NORAD^il ja NATOl mõlemal on
selliseid lendavaid mdarjaama-sid,
mis võivad ringelda ümber
Andres Wm^ 3cir|yteis
Ägapovi eSyscmfysesf
Novembris on aastaid olnud
eesti raamatukuu. Tõenäoliselt
valiti see kunagi eeldusel, et enne
pühi tuleks suuremat tähelepanu
osutada eesti raamatule. Seda po­le
teinud mitte üksi eestlased, ka
teistel rahvastel on novembrikuu
olnud pühendatud raamatuile.
Praegu, kui kogu maalimas on
kirjasõna Inflatsioon, on raamal
s^eE jäänud juba ilniumiseü
unustusse. E^sti raamatust rääki­des
ei saa rääkida inflatsioonist
muus, kui järjest raskemaks mi­nevas
võitluses kirjastamisloilude-
Vämastel aastatel on eesti raa-.
matukuuie antav tähelepanu pide­valt
vähenenud; tänavu pole To­rontos
enam keegj, sellisi kohuse­tundele;
raske Idvina tunduvat sõ­na
julgenud nimetadagi; Raama^
tud elavat oma elu, on tuntud
tarksõna, mis nad peaksidki tule­ma
inimeste elu segama. Ja kin-keesemeist
säravad äride aknad
meelitavad kinkide ostja raamatu
juurest eemale.
Eesti raamatukunst on mõnes
eestlaste keskuses siiski veel ta-gasihoidlilmlt
räägitud, ilma e$
mingit üldist Ja Mauflatuslikku
kampaaniat keegi alustanuks.
Meil oli ju raamatuaasta ja selle*
gai sai nagu vabanduse pikalcs
ajaks raamatuist rääkimata olla,
jäädes raaniatutegaf koos elama.
Eesti raamat on snski elujõudu
ja visadust näitava järjekindluse­ga
eesti kodudesse/tulnud. Mõni­kord
oodatud külalisena, teine­kord
kutsumatu võõrana, kes Ini­mese
tujugirikub, julgedes aland­likult
tähelepanu ja riiuleile ruur
mi küsida. Need külaskäigud on
püsinud, aga ilma jõulueelse raa­matuturu
elevuseta, kuna ilmu?
nud raamatute arv on liiga väike,
et mingist hooaja momendist
saaks juttu tehä. i
Vaadates tänavuseile uutele raa^
matutele, m i d a saaks Jõulueel-seiks
pidada, on neid'aüiult paar-kolm.
Võiksime alustada A. Viir-aaidi
luuletusko^ga „Käsikäes**
ja Ä. Mälgu novellikoguga ,,Pro­jekt
Victoria*', nende kõrval veel
A. Haagi memuaarid „Läbi vare­mete"
ja H. Salu esseede kogu
«Porkuni preili'*. Vünliaste kohta
ei tea, kas need siia pühadeks
Jõuavad, kuna post liigub suure
aeglusega. Ilmumas on veel I.
Ivaski valitud \ luuletused, kuid
nende pühadeks ^iia jõudmine on
samuti ebakindel. Meie „bes^sel-leriks**
on teist aastat järgemööda
eesti kokaraamat; möödunud aas­tal
kakskeelsena, tänavu inglis­keelsena.
Kõik tahavad oma ko­kakunsti
parandada. Miks siis
mitte ka oma vaimuerksust uue
ilukirjanduslUoi teosega värsken­dada?
/ Hilja on rääkida raamatulmu
tähtsusest ja tähendusest. Hilja
on otsida teid huvi suurendami­seks
raamatute j^rastu. Pole enam
aega seletamiseks ega propageeri­miseks.
Veel on jäänud paras aeg
nende raamatute ostmiseks, mida
on saadavaViikskõik millal need
on ilmunud. Eesti raamat on jõu­lukingiks
sobiv ja vanemale põlv­konnale
hinnatav; võibolla noore­male
kingitud raamat paneb selle
vanemate kultuuririkkuse vastu
huvi tundma. Veel on jäänud või­malus
korraldamata raamatu-kuuks
muuta detsember, kui oma
kinkeloetelusse võtame ka eesti
Andrps Küng on väga aktiivselt raamatu/
kirjutanud raamatuid. Enamus
neist on polütüised. Uuemaks teo­seks
on Agapovi elusaatuse kir-;.|,@lfi presid©il'i'
jeldus. 1974. a. Rootsis ära hüpa-nud
Valentin Agapovi ja ta N. Lii­tu
jäänud perekpnna jutustus ü-mus
soomekeelsena, mis puhul
märgitakse, ©t autor on eestlane
toimetaja-kirjanik
kes enne
tanud juba 20j
miselt ilmuni
Raama*
rootsi leiid
bergi jutust]
nust ja
inisest,
latavalt
km gistust õhi
idres Küng,
t on kirju-mis
pea-d
ka
*Wicken-alme
len-kohtupida-sai,
osaks, ül-lOkuud
van-
Raamatus kirjeldatakse ka Lud-ija
Agapovi elu N. Liidus vü-ase
nelja aasta jooksul. Hüjuti
prte^l^eris Agapov Helsingis Nv
Liidu Maatl^nna eest, kuid soome
Kui Põhja-Ameerska Radar politsli keelas tal selle kuaai see on
Kaitsehkomsndo (HORAB) saab'Soon|e seaduse vastane. s
Ajalooline dokument tuil hiljuti
ja omapäraselt avalikuks. Oli aas­ta
1935, kui Eesti tutvustamine
ühendrükides oli käimas, siis Cape
May, New Jersey keskkooli õpüa-ne
Georg Stuart Claghorn, 22
Ocean Street, Cape May, N.J., kes
oli huvitatud suurmeest© mõtetest,
kü^jutas Eesti Vabariigi president
Konstantin Pätsile. Peatselt saar
buski K. Pätsüt tema oma kaega
kujutatud vastus. Se© kõlab järg­miselt:
„Per aspera ad astra. K.
Päts, 29/Xn 1935**.
1978 augitetis abiellus tma õe­tütar
Gheryl Hitchenš eestlase
Matti Primaga.Päi'ast puhni G. S.
CJlaghom otsis üles seÄe Idrja ja
saatis selle oma uuele, hõimlasele
näha, kes on eestlane. Xeroxi ära­kirjad
tulid teistel© sugulastele-
VALVEARSTI
NÄDALALÕPI
% ja 10.,dets. dr. H.
16. ja 17. dets. dr. M.
tel. 481-6834.
..Estonia" Orkesi
i^edttlasfe külalil
25: nov. toimus Torontoä
Majas Leedu sõjaväe 60.
va tÄstamine, müles mui
osa oli usaldatud eesti
kätesse. ,
Õhtu toimus kahes osas:'
piduiliks^al?tus^ ja hüjem
Leedu organisatsioonide
sisse .toomise järele kõlas|
riit tCahada ja. siis Leedi
Langenute mälestamine
orkestri lemahelide saate
serjtosas esitas „EStonia**
ühe leejdu marsi ja |)ikenia[
na / valimiku leedu meeli
Orkestri kKMsseisüs olid
keelpülid; Esihemine. õnne
ü, midaj publ& kviteeris p|
tes ,,braaivo" hüüetega;
javelieranide ühingu poolt
S. Jakübaitis eestlaste
sõpruseks ja erakörrf
kandeks. Peale s^e,
daamid olid orkestri jiü
Kook'iile ja orkestri esimel
bert Kasenukiele rmda
nud liUed, esitas orkeste
lakfe veel ühe leedu marsil
Pärast esinemist toimus
rüiikmeüe ja kaasatuJnudl
sadele ühine õhtusöök jal
vait ka jalakeerutus.
,,Estonia" Orkester on
lei^ulastes omale tõelis
On ju orkester esinenud
tagasi Leedu Majas ja mi
suvel oli orkester rakenda!
rel leedu laulupäeval Ma|
(jarden'is, kus orkester
filees ja ka ühendkoori s^
"ühisest S6prusõhtüst,
nud kontserdist ja
siirast külalislahkusest
kõige paremad ja sooj^
Kolm arhitektuui
ouhinrda Uluotsol
Arhitekt Erik Uluots on
nud fcohn auhinda arhitel
lusel elamuhoteliide projell
seks Stokhohni. Kolm auhil
sid Erik Uluotsale 80.0(
(ea $20.000) auhinnasumi
Uluots on end. EV peami
viimse presidendi asetäij
Jüri Uluotsa poeg.
Auhinnad jagunesid
ühe eest 40.000 ja kahel
20.000 krooni. Üks kavani
pandud ette linnavalitsus^
se teostamiseks, kes oli
korraldajaks.
m
LEO KANN.
DOCrOR OF CHIROPl
212 Dinnick Cr.|
Tel. 489'0562
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEl
H. LATER &
Ltd.
"INSURANCE"!
1482 Bathurst St., 4
(Bathurst-St. Clal
• / • • I
Telefon kontoris 653-7J
653-7
Ag(
KINDLUSTUS!
23 WESTMORE Dr., Si
. Rexdale, Ont. M9V
Tel. 745-4622
m