Vaba eestlane , December 7, 1978

              Nr. 91
ipäfevasele hal-le-
ja Jääsaju
leid^ kes halba
Idsid tee Eesti
3lt toimus seal
la isem
ikomitee jõulu-dumüük.
Paari
tterii läbi müü-
Võitjad jätsid
š EAK:^le tulu
fstamiseks. l i -
saalüe avatud
is pidev rahva-yalis
ja ostis.
iiiif kolme St.
fkstiükunstniku
Ärmilde Pihe-ja
seinavaipu;
a-'tütre keraa-psavalt
isegi
jatud ja suur©-
lent sisse mon-luusikat
mäE-t
oli rohkesti
id, laudlinasid
lagmar Pintilt
asid ja muid
oli oma töö»
Torontos
oma töödega
^Imisel aastal
ilisel alal
illide näitus
ja koridoris,
ligi 40 tööd
rühmas.
, siis
a^r^tkajär-
^kast.
äv pasteldega
[aalüise stiüi.
iliiv^' Toronto
kohtadest
silma-tehakse.
Tema
iutund^ tõlgit-elamapandud,
kuude, suvest
laja looming
isega. Mõ-ludealune
ehi-
Iru metsakfcik
näitabüa ssi^
Ees elame. Ka
ja tühjad kor
oli eesti kodu-ide
sündmuste
|>liyifcuruum lei-ät
kasutamist,
la alatise ava­lised
loete
JÄSEST"
Jja ulatas mul­jel
pingil OÜd
Bkk, aga puü-lausus
neiu:
idanud jaama-teie
prouaks
-alidanud? ii
oleme hädast
neiu, kui h i '
järel. Ta vaä-
IxUitud lina ja
Jekese, eest ei
id, ehkki saite
fiamasite kaua
ta. Teie peate
[ahvad, ei lask-ia.
Nüüd järg-
Idsin tõesti röi-
Itis olevat'yäga
Iva ja tegin rä-
[- Silitasm mä-ärakale
haigus,
fks! Heitke^pi-lu
põlvele. Pa-cuda
ei ole."
^Nagu taraud-ronis
mu fcu-
|.üdM mu käsu
Neiu sirutas
mu sülle, sul-
'kohe. Algul
l Tekkis kmsa-bkarva
patsi,
(s^ada ta und.
m
1 p
il
Nr. 91
LSbus kadrsSlita
Montrealis ^
Montreali Eesti Seltsi ioorte
toimkonna, kihu kuuluvad Helle
Vaus, Hille Sutt, Leida Helde ja
Me^e Sultson,". korraldusel peeti
laupäeval,. 25. novembÄ Montreal-
West linnaosa raekoja avaras saa­lis,
üle 150 peolise osVõtul, tujukül­lane
kadriõhtu pidu. Peolised pai-^
gutati külmadel suupistetega kae-i
tud laudade äärde, kuna kehaka­rastust
't!uli aga igaühel omale
baarist tuua.:
Peol mängis populaarne Karl
Raudsepp'a tantsuorkester, kes ju­ba
12 aastat pn pidevalt Montrealis
mänginud. Eestis ležO/ridal aastal
Aarne Vüsünaa poolt/heliplaadile
sissemängitud laulii Neiu unis­tus"
järgi oli Karl Raudsepp sead­nud
peo avavalsi.
Kiügi kalendri järele enamik
Montreali eestlaskonda jõudnud
' kuldse ea lävele, süs polnud seda
aga tantsupõrandal märgata. Kui
orkester'mängis „Tuljaku" järele
seatud polkat, süs reageeris eest-laspere
sellele tervet raekoda va­bisema
paneva hoogsusega.
Peo esunesel vaheajal esinesid
naisvõimlejad viies grupis HUle
Sutfi, MaUe HöövePi ja Kade Oja­maa
juhatusel, vüel lerirutiiniga:
.ühe palliga, rõngastöga, punastö
lintidega ning 'kahe kollase pal-a.
Peo teisel vaheaja! esines.Mont­reali
sümfooniaorkestri klaveriso-
Ilst Armas Maiste, demonstreeri­te
elektriklaverü; kontrabassi ja
trummide saatel, kuidas üks liht­ne
eesti meloodia nagu „llhti, uhti
uhkesti'! laseb enesele .külge poo­kida
rütmi ning seadia erijaegadel j
valitsenud erinevatesse dzhässi
stülidesse. Sama meetodit kasutas
Armas Maiste ka meie omaaegse
lööklaulu „Raha paneb rattad ^ i -
ana" juures.
Kohnandal vaheajal ©sinesid
Montreali lemmikud, vennad Erik
ja Mark T ^ e , välümga vana­dest
Artur Rinne ning uuema aja
eesti lauludest, viimaste seast sai
„tJl&>öopm^ ja neiu*' (Küll ku­rat,
teeb hinge täis!) eriti tormüi-se
aplausi osaliseks. .
Peo löterüle antud Tiidrik Helde
poolt valmistatud nägusa eesti õl­lekapa
võitis Lüiän Sülaots; Au­gust
Mullaste poolt kaugel põhjas
käimisel kaasatoodud 5 naela põh­japõdra
liha Võitis Heldi Ranne,
teise 5 naela põhjaj^dra lüia või-tis-
Herman Hagel, mng loterii n^-
Janda võidu ~ joogipudeli, võitis
Heljo Pedriks. I
liga kord km te ostaite-mSiae eseme, §is
vaadake kas sellel leidub märk „Made ta
Canada", kuna kanada, kaup ostes võimaMato
Näiteks'...
(B> kui te kulHitak SOO iolladt
süs annate sellega mmbes kolme päevas®
töö kanadalastele. - ^ - -
® kui kanadalased swendaksid Kanate
valmistatud rõivasteestifl ainult 5 protsendi
. .y^offä, slls^lo®ksM l a ^ s :''
4Ö0O töökoha.
. Miää':Suuremal arvul skeie kanada produküe • .
mim^i seda suuremal aiinil meie loome
pitfde uusi töökohti. •
Ontario tööstuse- ja turismi ministeerium '
khuiitab teile, et kanada produktide ostmine OSE
vkasüljs meile kõigile Ontarios; see tüviistab
'meie majanduselu..nimg, säilitab meie :
i-siis' —.• kiä ,te'ostate käiiaäa.kaupu,;siis
annate sellega Ontarible õitsvama uus-aasta.
Larry Grossmam,
Mmister of Industrf
P-NOTÄR
1012, Roya! trust
Toronto Dominion Centr©
i^Etaaadressv P.O. • 328^: ToroÄ
Önt. (Bay King) MSK lE?..
ll"timdi telefoni
On aeg. jäädvustada taas.mõnin-gad
eestisoost iöimainaabrite sügi­sesed
toimetused ja talitused
Elame selles võluvas, kummatigi
palju^kirutud linnas, millele, on
antud teiseks' nlmdks „suur
õun" (!), üsna Äiivsiet ja mõneti
lustÜist elu. Teiste sõnadega^—
Imltuurüiste ja polütiliste ettevõt­miste
vahel lööTO k a tantsu, söö­me
ja joome (vümast vähesel
määral!). Ajalehe v^gudel käis
hiljuti äge sõda liapufeapsas-iBOBBSBOBAO
lETHERINGTON, FALLIS
PÄRK : .
Mvokaadid-notaridi
365 Bay St., Süite 401. 3634451
õhtuti 447-2017 või $129-3425
te 'Ümber, kus nii andriigi suleme
ja -neiu üsim asjatundliMt onia
seisukohta avaldas. Vahnsete har­rastuste
alal on püt endine ja
paljpde üritust© kirjeldust oleks
fcat>av alustada siõnadega „tävako-haiie'',
mis põle teps otiitte üks
halb sõna, kuna ta näitab, et a.u!s-tame
traditsioone ka v ^ l oma
Ameerikas elünemise kolmanda
kiümneiidi' äopuosas. Austame
traditsioone^ peamie kalliks oma
väärikat kirjasõna, hindame tai­dureid,
kelle pinMitšmmete ;..<all
on elavaiks š a a a i M l õ u Ö ^ ija
helimeistreid, kelle : jumMlkust
inspiratsioonist ammutame ilu.
Meil oh selle kõige jaote küll
võibolla pisut välmi aega kui va­rem,
kuna meie huvid on lülikil-lustatud,
meie aeg sageli piiratud
ja paljud meie hulgast hakkavad
tundma paratamatut aastate koor­mat.
Äga /päriselt käsi rüppe pole
me pannud ega pole sellist kavat­sustki.
Ja tarmukaid tegelasi ja
organisatsioone on 'veel niipalju,
et Eesti Maja aina helato ja heli­seb.
Ja puudutas linnulennult selle
mitmekülgse, vastuoksusliku ja
produktüvse kunstniku elukäiku,
tema isunstiõpinguid ja reise, ta
kunstnikupale eritahfcude kujune­mist
ja ta loomingulist õitseaega
kodumaal.
Olga Berendsen oma põhjalikus
ja inspireerivas ettekandes ise­loomustas
esmajoones meie teise
genaratslooni kunstnike põhituu-miikii
Vahbe, Triigi ja Koorti
seost Noor-Eesti lükumisega. Ku-jutaÄiristils
iähendas see luua
möddiie *öešti samal ajal
eeskuju võttes Euroopast." Mägi
oli esimene, 'kes ^ühines moodsate
kunstivooludega, mis omistasid
põhilise tähtsuse värvile. Kä oli
Mägi üks aktiivsemaid e^^^ kuns­tielu
organiseerijaid. Selle tõen­diks
oii kunstüsool: ,,Fallase" asu-tamiiie
tel k a juhend Kõ­neleja
tutvustas koosolijaile Mä­gi
elu- ja õpingute käiku, ^ i ^ ^
-me tema vajiasest huvist puuni-kerduse
ja škultuuri vastti, mis
viisid ta Stieglitzi-nimelisse kuns­tikooli
Peterburis.
Ta Sseloomnstas • seda kuulsat
õppeasHüst, kMs ioHaS õppisid
mitmed teisedld hilisemas eesti
ved ©rariditfult maalimisele, vahe^
tades asukohti ja objekte. SJšma-ä<
j<5(ne® võlus teda Saaremaa oma
rannamaastikega, millisest peri­oodist
võiks eriti välja tõsta nxaar
li oMerökapsas"." Järgnesid Vil­jandi
vooremaastikud ja Võru­maa
metsad ja järved, kunsti­küpsemaid
töid sellest ajastust on
maal „Valgjärve maastik"/ Siis
viis rahutu taiduri-verf kunstniku
Tartumaale. Selle Otepää-Fühar
järve perioodi dramaatilise kolo-rüdiga
ekspressionistlik!l?:e töid on
tõlgendatud väga mitut moodi.
Kodu-Eesti kriitikud leiavad muu­seas,
jet need kajastavad I Maail­masõja
järgset pessimismi Eestis.
Befeffendi arvates ei kõla see
veenvalt, sest tollal ei valitsenud
Eestis mingit erilist pessimismi.
Ka Mägi enese elus olid need aas­tad
kõige aktüvseniad, mü ta tul­vas
energiast. Pigem kajastavad
need tööd Vabadiissõja-aegset
Eestit, niü see oli sõjatuulte ja
^tormide tallermaaks. Nii nagu
Mägi maästilses" võitles loodus
Ä o l Ä eestr mi võitles ka
Eesti oma Aiõigüse? eest; Samia.
tüimetus avaldub ka; kafties erand­likus
figuratiivses köibpositsioo^
i4s ,,®olgaija" ja
tööde teeniaks on suanm,'surma^'
võitlus j a selle ohvrid. Ka neis
sümboliseerib Mägi — kõneleja
arvates-— Vabadussõda ja usku
uuele elule.
Uus temaatika tuli Mägi töödes-kunstielus
oMised nimed Eagu'^^ 1^1- ^ t a l , siis kui ta tervise
Chartered AcconiataM
55 ÜMyersity Ave., St®.
Tel. 862-7115
valdkonda tuleb lugeda Eesti Kul­tuurfondi
poolt korraldatud õhtut
Konrad Mägi sajanda ja Jaan
Kooiti iiheiksaküihmeiiienda sün­niaasta
äramärkimiseilüs. :
ettekanne koos valguspiltidi
KoErad Mägist ; ^ ^
Jaan Koortle pühai^|
panu piüdus E. Kuilt
mehe Villi Kangro
mfös
fondi
. Koort, Triik, Aleksander Tassa,
Voldema]]? Päts j.t.- • • ^ '
•Pa viis kuuilajad ikunstnikuga kaar
sa Ahvenamaale, te tõenäoliselt
tekkis Mägi huvi looduse vastu;
sealt Helsingisse, siis Pariisi ja
hiljem Norrasse. Norras viibimise
aeg on Mägi esimene kunstiperi-ood,
mil selgub juba ta. huvi värvi
vastu.. Prevaileerivad veel Stieg-litzi
kooli stüiseseritud loodusvor­mid-
ja on märgata sümbolistide,
kuid 'ka Edvard Munchi miõju.
Seejärel deidsid (kõneleja poolt
käsitlemist kunstniku edasised
arenguetapld j a tema esimene m-janduslik
ja feimstüine edu Tar­tus
1910. a.^ kooraldatud näitusel,
mis võimaldšas tall© õpingute jät-taiise
Pariisist Pikemalt "peattžs
retsensent Mägi .pedagoogilisel ja
loomingulisel teswusel kodu-parandamise
otstarbel sõitis Itaa­liasse.
Inspiratsiooni andsid Gap-saar
ja Veneetsia, kodumaale
naastes — Saadjärv, üheks vü-masöks
tööks oisutus maalj mida
Mägi ise nimetas „Madonnäil^".
Nüüd on see Tartu Kunstimuu­seumis
ümber ristituna „Naise
portreeks".
Berendsen ajalüüsis ka : Mägi
värviskaala ja tehnilia muutu­dust
ühest ajastust teise, kasu­tades"
seleks oMrasti 'dlaposi-p.
Mägi oli esimene eesti kunstnik,
l^es maastikku ei maalinud mitte
talumajade või figuuride tagapõh-jam,
vaid tõi esile selle omapära.
Ta <pani aluse eesti maalikunsti
imaaiiiis^koloristliiaile suunale. Ta
oli üks välja^iistvamaid loojaid
"nieie maaltanstl ajaloos," lõpe-
Mägi ja Eborti õhtu muusikali-sekjs
sisustiajaks oh 'pianist Malle
Mägi, kes ©Sitas vähekuuldud pa­lasid
Artur Lemba ja Juhan Aa­viku
loomingust. Hüvitava )õhtu|
lõpeüas kirjiandusteadlane Mall;
Jürma, puudutades eesti igi-ndset;
ilutimnetust, mis „ikajQstub meie j
rahvalauludes, kunstluules, kir­janduses,
muusikas ja kujutav-'
kunstis: Sellele kultuuripärandüe;
ehitatakse praegu Kodu-Eestis. \
Neile traditsioonidele ehitab
kunstnikkond ka väljaspool ko­dumaad",
ütles kõneleja.
Tõsi küll, meiegi kunstnikkond
on pidevalt tegev. Sageli korral­dab
näitusi Richard Sööt, kelle
Kalevipõja-ainelised tööd on nü
populaarsed, et sügisel New Yor­gis
kavandatud näitus jäi kuulda­vasti
ära tühjaks-ostetud ,4ao"
tõttu. Alatises loometöös on ka
Adele Ülm-Augustas, Ilse Leetaru
ja Arville Puström-Uus. Vümane
osales järjekordselt kolme-naise-kunstinäitusel
E. Majas koos Ka­rin
Areni ja Astrid Tiits-Parmaski-ga,
kes eksponeeris peamiselt
oma maitsekat. portselanmaalin-gut.
K. T.
Karl Arrö Tee-ŽOSf
HanneS' Oja Ä-5316
• Knulntnsi vöetaSJse' vašti;' ^
nädala, esimesse ajalehte kimi
esmasp.homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kelia U-ni.
KUULUTAMINE'
VABA EESTLASES . :
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
Knnlutnste hinnad:
üks toll ühel veerul $^55
esiküljel $3.75
tagaküljel _ |3.50
KUULUTUSI VÕTAVAD.
• VASTU:
I. Vaba Eestlase talitBs
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
EeknlLiivandi 251-8493
L. Mrs. Leida Marley
149 BIshop Ave.
Willowdale, Ont.'
Telefon: 223-0080
Värsfepmad ü»«dlsed loete
„ V A B Ä E E S T L A S E S T "