Vaba eestlane , December 7, 1978

              /
Nr. 91
tn aastaid oMud
m. Tõenäolisel
eeldusel, et enne
kuremat tähelepami
latule. Seda po-üksi
eestlased, ka^'
ü on novembrlkumi
itud raamatuile.
|ogu maailmas on
itsioon, on raamal
^uT)a ümumisell
tti raamatust rääki-ikida
inflatsioonist
[est raskemaks mi-kirjastamiskuludfr'
ätatel on eesti raa-
IV tähelepanu pide-l;
tänavu pole To-
[eegi, sellisi kõhuse-lavüia
tunduvat sõ-letadagii
Kaama^
elu, on tuntud '
[«ad .peaksidki tule?
lu segama. Ja Idn-ivad
äride aimad
[kide ostja raamatu
tukuust on mõnes
ises siiski veel ta-räägitud,
ilma ei
ja laaa\ilatuslildm
eegi alustanuks.
tnaasta ja seEe«
abanduse pikalts
rääkimata olla,
[tega koos elama»
on süsM elujõudu
^tava järjekindluse-esse/
tulnud. Mõni-külalisena,
teine-võõrana,
kes ini-b,
julgedes aland-ja
rüuleöe ruu-kijlaskäigud
a jõulueelse raä-leta,
kuna ilmu-arv
on löga väike,
ooaja momendist
a.
avuseile uutele raa^
saaks jõulueel-n
neid ainult paar-e
alustada A. Viir-oguga
„Ka^äes"
oveTlikognga „Pro-nende
kõrval veel
uaarid „Läbi vare-šalu
esseede kogu
i". Viimaste kohta
siia pühadeks
post liigub suure
[umas on veel I.
luuletused, kuld
siia jõudmine on
del. Meie „best-sel-aastat
järgemööda
at; möödunud aas-na,
tänavu ingHs-tahavad
oma ko-dada.
Miks siis
vaimuerksust uue
teosta värsken-ida
raämatukuu
tähendusest. Hilja
huvi suurendami-le
vastu. Pole enam
eks ega propageeri-jäänud
paras aeg
ite ostmiseks, mida
skõik millal need
fesü raamat on jõu-ja
vanemale põlv-iv;
võibolla noore-raamat
paneb selle
luririkkuse vastu
Veel' on jäänud või-
Idamata raamatu-
(detsember^ kui oma
võtame ka eest!
iident
[ervitus
pkument tuli hiljuti
[t avalikuks. Oli aas-
Eesti tutvustamine
>li käimas, siis Gape
y keskkooli õpila-
;uart Clagbom, 22
ICape May, N.J., kes i
[uurmeeste mõtetest,;
Vabariigi president
Ltsile. Peatselt saa-it
tema oma käega
itus. See kõlab järg-
|aspera ad astra. K.
5".
abiellus t ^ a õe-j
Hitchenš eestlase
. Pärast-puhni G. S.
üles selle kirja ja
LE uuele hõimlasele
;lane. Xeroxižffä-
(istele sugulastele-
1:
•Nr. M
ieediilciste' kiteüseHa
25. nov. toimus Torontos Leedu
Majas Le^iüjSõjäväe 60. lastäpäe--
va täbistamm^, muusikaline
ošä oli usaldatud eesti, irkestri
kätele. ^ "v "
õhtu töänus kahes <^as: algisses
piduiik^aktus ja ..hiljem/peo&htu.
Leedu organisatsi(M)nide,^.lippü^^
sisse toomise J W e . M ^ orkesK
riit .Kanada ja/ siis' Leedji hümn.
Langenute niälestamine toimus
orkestri lelnahelide saatel., Kojat^
sei:;tosas ^ i t ^ ,vEätonia** Orkester
ühe l ^ u i h ^ i ja ^eina hfelitöör
na-väJiJEnikii leedu meeloodiaisti
OrKestn koosseisus cli^ seekoni ka
keelpiliiiii Eskemke . õ ^ n ^ a
ti, mida publ& fc^teeris püstised
fees ,,braaivo" hütietegai| Leedu Sõ­javeteranide
ühingu' poolt jnime^s
S., Jakübaitis eestlaste esmemist/
sõprus^ ja crakorrailiseks ette­kandeks.
Peale selte, kui leedu
daamid olid orkeistri juhile Uno
Kock'iile ja orkestri esimehele Her-bert
Kasenurmele rmda kinnit^a-nud
lilledj esitas orkester lisapa-läkis
veel ühe ieedu marsi.
Pärast esinemist toimus oijk€^
rilüfcmeile ja kaasatulnud abikaa-sa<
Me ühine õhtusöök ja järgne­valt
ka jalakeerutus. . i
„Estonia" Orkester on leidnud
leädulastes omale^ tõehse sõbra.
On ju oikester esineBud ka aasta
tagasi Leedu Majas ja möödunud
suvel oli orkester rakendatud suu­rel
leedu laulupäsval«M^ple! Leaf
Garden'is, kus orkester esines de­filees
ja ka ühendkoori saateks.,
tJhfeest sõprusõhtäst, õnnestu­nud
kontserdist ja peoperemeeste
siirast külalislahkusest yöeti kaasa
kõige paremad ja soojemad mul-
'E(est!"i'kuiistnU® ''liilju|!sel .EKET' aasismältusel.
t,::;IEs1c iPdiap;.vli^^ 'iäB^e-Ja-Ka3 Määrid*
Tiiu Ka-
Foto.v Vaba Eestlane
iäänemdci ühisgyitineiaspüii ©ndesed Spiicised
head süimtpäjeva ja tavialda® tänu
R. Märleyle õihtu organisserimisie
Arhit* Erik Uluots on saavjata-nud
kolm auhinda arhitektidevõist-lusel
elamuhotellide projekteeriini-seks
Stokbolmi. Kohn auhinda and­sid
Erik Uluotsale 80.Ö00-kroonise
(ca $20.000) auhinnasumma. Erik
Uluots on end. EV peaministri ja
viimse presidendi asetäitja prof.
Jüri Uluotsa poeg.
Auhinnad jagunesid 3ärgmiS|elt:
ühe e^t 40.000 ja kähe eest ä
20.000 krooni. tJks kavandit'est on
pandud ette linnavalitsusele ehitu­se
teostamiseks, kes oli võistluse
korraldajaks.
©ppiiaBM õn eesti
Indtuuriloos koha leidnud kee­leteadlane
F. 3, Wiedemann, he­lilooja
R. Tobias, folklorist M. J.
Eisen, kahe Vene keisri Ihuarst
M. Htrsch Jt.
V Möödunud laupäeva õhtul tähistasid EesÄi Majas Läänemaa ühisgünmaasimni endised õpila­sed
oma kooli 60. aastapäeva; Kohal oli ligemale poolsada endist õpilast koos abikaasadega, mnde
Mgas koolivend Eeiils.-Mdur Morli.dÄS(S ja kooliõde Magda Rityal Bo§lon!§i
oma mägise miaaistikiüga. . oi!Äi|)oo]lne tea paguluses, ole-
Kuid ta vpuudutas ka MIniias me^ajaj^j^ jaia
tojraunud aibitiÄitide kirjandi maailma. Ta wvis^
võistlustvtous Läänemaa Ühisgüih-nmiumi
öpüairxe Ä tu­l
i 1936* ;a. esimies^e koM©^^ Ke-v^
adel oli löadiioru lossis vastu­võtt
presidendi juures, kes pidas
koolide esindajaik ^titaiva^ fc
millele jäirgnes lossi ruumide näi-taimjin
© • ^jä üfaliiö pildištämžnie.
Kioolläasta lõpul oli poistele 10-
päeväaie ©õjaline õppus Scouts^
patatjbnis; E, Alev© õppeaja elus-vahep^
feooli-aoatt;
ia^^^^ ilm^^
halk!Änln0,-'$e^ juh® .tipüikir.
tuna. j ^ : ' - ' •
. Lõpuiks tä|puuxMtis^
tust N. BcstB^, mis aJul tÖiHas sš^
mais hoones, l&iid i95(^ÄÄ
iaÄ tekikis Ä Uus kopli-niaja
ehitati surnuaia
javaihele.
Koosviibimise avas Aino Tõsi-n
©-Mägisoo, ..tsrvitsidiös vfeoosoli-jaid
ja öeldles, et ifcodmniakl ei või­nud
keegi aimatagi, et fcooli- 60.
aastapäeval seda ; tähtpäeva nii
kaugel, ^tähistame. m meile
okiud karm., Täna aga tähistaanie
kooli aastapäeva, uumdame mä­lestus-
ja sõprussidemjeid. Järgne­valt
Hella Leivat deklameeris Ju­han
Jaiki luiulepühenduse ikirjutar
tud (kooli 10. aastaipäevaJks.
EJmü Öoomet andis pikema üle­vaate
ikooli algaastate kohta, (koos
Haapsalu ajalop ja haridusolude­ga.
Ta arvas, eC neis tooolides võis
õppida ka eestisoost noori,. 3ces
hariduse saanult kadusid valitse-jatb
huHca.
ÖOerOR OF CffiROPRAOTG
212 Dinnick Cir. '
rel. 48^-0562
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ltci<
"INSURÄNCS"
Mg2 Bathurst St., 4 kordi
(Bathurst--St, Clair),
Telefon kontoris.I553-?815Ja
Jõudes juubelit tähistava koolini,
ta iseloomustas direktor A. Ütks-tit,
kes püsis ikooli eesotsas asuta­misest
ikuni küiüditamisem. Ta
käsitles õpilaste isetegevust oma
esinduse organiseerimisega ija
fcooliajöikirja „Murdlainete" v^-
jaandmiseni ning mälestas lõpüiis
neid, kes 60. aasta jooiksul on kao^
tanud oma elu Siberi vüetsuses
või langenud:, sajatandrü, keda
mälestati vaikse leinaseisakuga. 1
Kuidas kooli lõpetanud omale
^ t i s kohad said, ütles ta, et ena-i
ö s valgus Iile Eesti, suur arv
sai kooliõpetajaiks. Kooli reaal­haru
7. lennu 16-st, lõpetajast said
7 konstaableifcs, 2' tegevohvitse-riks,*
1 raudteelaseks ja 1 posti-ametnitouiks,
sellega 69% olid vor­mikandjad.
Kool on andnud mit­med
vaimulikud, omavalitsustege­lased
ja ajakirjanikud.
Teisena Ervin Aleve vestles ikoo­li
lõpuaastaist, peamiselt oma ko­gemuste
najal, õppides ikodlis
1933—1938. Veidi humoristlike tär^
helepanekutega üsõne haaras koo­li
sisemist elu, sjJordivõistlusi,
tantsükursusi, valgustas kooli
korda ja tõi uuesti silmade ette
need päevad, mil koolinädal oli
6-päevane. ^ *'
Kui flõpuklasst oli 10-päevane
ekskursioon bussiga ümber
Eesti jä noored tundsid tõ
rõõmu
: Ea kodumaal
kocSi 60.
" iie.
Ta- viitas dekoratsioonina seinal
olevale ikooli abituriendi märgite,
kus on kajaks, öeldes et kaijakas
J^evalt H. Oja esitas kooli
60. aastapäevaks (kirjutatud pü-hendusluuletuse.
Selle järel loeti
ette kirjalikud tervitusi©d> esimeaiie
koctumaalt, süs Göteborgis olevar.
te Siidiste õpilaste poolt. Korp!
Estiea Toronto itopoaidiseit, kooU-vemdadelt
ja õdedelt Kalifonüast,
Mõnerealist ja Bahamast. Aktuse-lik.
osa leppes ühislatduga .„Eesli
Pühapäeval, 3. dets. toinaus Tas^i Collegel ruis^ Akadeesn^- •
Ilse Kodu ja Tartu Instituudi ühiseS korraldusel Tartu t313kooia
346. aastapäeva aktus. KmiaHniastikaolud olid väga hslvacl, ^ 4
oli osavõtjate peife fflimüt'40 iimte,. ' ' ' • '
Aktuse avas Aikadeemili^ Ko- jäist koos Ilmajr Mikiveri ja A. .
du tesimees JaaJk Kübar, (kes an- Valgemäega. Lisaks on töötanud, ;
dis lühikese, kuid väga asjaliku veel mitmel ipool "
tilevaate Tartu ülikooli aijaloost,
mainides muuhulgas ka Peeter
PõBu avakõne mõtteid, mille ta
pidas 1918. a. Tartii ülikooli eesti
kõrgema (koolina avamisel.
Pärast „GaudeauTOse" ühisr
laulni järgnes kontsertosa, kus
TÜna Mitt esitas' väga siduvalt ja
tuhdi0kiüliase^'M^^^
Baohi „Partita "nr. 6", 3. Äalviiku
oUiielm" ja F. Liszti ..Üngairi rap­soodia
nr: iŽJ'. ' ' •: ; ' •
.H. Ainso ettekande teemaks o l i :
eestlaste osavõtt detente polüti-k^
t.: Ta andis «alguses ülevaat© .
Nixon-Kissinger-iPord-Cairteri de^^.
tente ^ .;]()plütikast, mainides, A
meil nendelt palju loota ei ol% \
kuna meie ei asu U3A huv^iir- •
konnas.
ta arvas,
kasutama
Uidu tüli. \
Mu:>e lõpul A. KMm pidas söö-gijtölve,
aivajdades tänu Jiamialal©,
et;)Eäijps2«3 oli võimalus Beal.ltaoo»-
lis Ä ja et meÜ on võimalus va-badiäi
5. elada. Sdlele järgnes õh-tusök
ja seltskondlik osa. Enne
lõppii esitas E. Aleve koosolijaüe
kusitee, kas sellist koosviibi­mist;,
tahetakse tulevikus jätkata,
m i l l ^ kõik nõustusid ja H. Jõe
ettepanekul, valida seekordne
toimfeond alaliseks toimkonnaks
järgneva kokkutuleku organiseeri-niiseks,
kinnitati üksmeelselt.
KiUlalisk!oneleja(ks oli Hlei-no
Ainso Ameerika, ühndriikidiest,
keda tutvustas dr. E. Aruijai <tel-dös,
et see Eesti (huvide? töötav
teadüane on sündinud Eestis,
kuid algkooli lõpetas Saksa*
mffial, kesk- Ja iüikooli New
Yorgis, kus ta ka ss^vutas dok^
Mehaanika aM.
On praegu professor . Claiifcscai! tegi ptropagandat instituudi ka^
College of Technology õppeasutu- j suiks, soovitades, et inimesed teäk- •
ses Potsdamis õpetades kohstr
ruiktsioonide analüüsi ja (kavanda-
Hiina nimetab aieg-ajait Balti rii­kide
nimesid, kui näiteid, kus ve­nelased
löiSuvad ülekohtuselt. Lõ­puks
ta arvas, et peaiksime ka
oma vabadusvõitlusliku tegevuse
sinnapoole suunama.
Järgnes Eesti hümn ja pärfjsi
seda veel Tartu Instituudi seitaP&-
tari df. E. Aruja lõpusöna. Ta
vestles Tartu Instituudi asjust,,
mist, plaanide ja koorikute teoo-
' sid selle töö edaisivümiseks roh-feem,
lannietusi. lisaks' 'iilevaatelö
näitas dr. E. Aruja keerulisi teid
riat. Oli 1967. a. BATUN1 üks asu- miKida Yoldenw Pätsile 60.1 sün^
tajaist, vahepeal ka presidendiks,' nipä«vaks kingitud auaadressi;
praegu töötab New Yorgist eemal-1 üle 300 nimega, mis. tehtud
oleku tõttu eriprojektide alal. On, Kunstkäsitöö poolt. . Album cn
üks Kultuuripäevad© idee algata-1 saadud tood^miaalt välja tuua.
hsccasssEsasc
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon pidas hil,juti oma järjekord­se
koosoleku, .millest esmakordselt võttis, osa ka «Eestlased Ka-jätkutebs
© toimetaja Valdu Lillakas.
Aastas
Pooiaasfas
$32c
Väljaspool Ktin&ä&l^s
$35.—
$19:—.
kodumaa tundus suur ning lään-lasile
oli üEateelks, LõunarEesti
Komisjoni poolt oktoobris or- 1979. aasta (kestel, kusjuures re-ganisatsioonidele
väljasaadetud • sütnee esmaj^gus koostatakse
ringkirjale on saadud rida vastu- eesti keeles ja seejuures peetakse
seid, kus teatatud isikute nimed, täpselt kinni teose peatükkide jär-kellega
komisjon saab edaspidi i jestusest. Toimetaja töö hõlbus-pidada
sidet materjalide kogunii- taniiseks soovitati talle võimalust
$ 9 .
I I E H P O S T IG
seks. Jätkuteose toimetajal seisab
ees aga töö, et (kiajundada, (kaas­tööliste
võrku airtiklite kirjutami-seiks.
. Koosolekul avaldatud
fcoikkuvõttena leiti,
•et' organisatsioonide kipoonika
Ja asedeidnud üritused peaks
hõlmama k«»^ 1980. smtB, te­gevuse,
'
kusjuures teose maJ^u ösas sirva-ti,
et praeguses astmes jääda
j^amduvale ja äraootavale seisu­kohale.
'
Ilmunud teose angliskeelse resü­meega
loodetakse jõuda valmis
pöörduda ilmunud teose- autorite
poole, et need ise koostaksid oma
kirjutiste resümeed, kusjuures
toimetaja määraks soovitud resü­mee
pikkuse.
Komisjoni liikmetest andis
nõusoleku jätkuteose toimetuse
koosseisus kaasatöötamiseks Ene
RuBge.
$58.-
P©©löösfas , $28.— . $30.-
^©erciBidaasfas $15.™ $16.
LENNÜPOSTIG.^ üleBaere-maaäesses
Aastas $69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.~
Aadressi muudatus 40 centi. Üksiknumbri hiad 40 ceai^.
I Jaan Lattiku 100. aasta sünni­päeva
tähistati 22. oktoobril kiri-kukontserdiga
Stofchohni Jakobi
kirikus Rootsi Eestlaste Esinduse
(REK) korraldusel. Kadunud rii­gimeest,
kirjanikku, ühiskonnate­gelast
ja vaimulikku olid .males-,
taina tulnud 250 inimest.
ÜSA aadressidele „MP CODE" -
Pangatshekk või posti rahakaart kürjutadia
Free Estonias! Psibüshers nimete^
Veel saadaval valik erilisi
XCE9SSCBE0CBSC
¥ÄBÄ EESTLÄNI
f.Q. BoK 70, P®s*eit S t e C . Toröuf© 3, Onl
tel 486-16021
Palsm mulle saata VABA EESTLANE aastaks / JKJOlaaata&i /
v®®randaastaks — tavalise/kiripostigaalatesi»-"" —
..... 197-—. Tellimise katteks lisan I sUnJuorcÄ
rahas /'^®Mga / .r^skaafdlg&-(I^a-flaalffl; ataisdt^:^
Himi
. • • • • .• " ." •- -• • • "^f
t • • • •. • * . . . • r ' i-
•• • *
I.^.UI . I . J U . l •• , | . II M f i j . | l | I M I I I I T U W J I l l l < l M > l < F i r L L t |^