Vaba eestlane , May 29, 1984

              li.-2 , May 2§), 1984
: .S
teeam
VABADES
¥^IJAANBJA: O/tr Vaba Eestlane. 19S5 L Ä St^ D@fl
TOIMETUSE KOIXEE^^ Kari Airö, Hdnoiöe, 01©?
TELEFONID: tosmeti3s 444-4823, talitus (tellimised,
^^^^^^^
IBLUmSm aasta $51.—, poolaastas $28o—
Ja veeraodaastas $15.^
TffiUMpilNNAD y^^^ aastas $65.—„ p d -
•I aastas $35.--^ ja veeraadaastas $18.-^
i^dresffl muudatus 70! i^umbri.hi
KUXJLUTUSTE HB^ÄD tt^ toU Mel yesrul:
ItalutiJsSe Icliljel $4.75, tekstia $5.—, eaüdiljel $5.
Miished by iFreö Estonian
1955 Ledfe St Don Mills, Ont M3B 2M3
, Balti rahyäste vabadusvõMisde.
sunrema ja tugeyama seljataguse
foomiseks on Põhja-Ameerika
mandril asuvad eesti, läti ja leedu
ifahvusgrupid hakanid viimaste
aastate jooksul panema erilist rõli-
Iku vastastikusele koostööle ja üliis-lele
aktisioomdele. Selline koostöö
®n seda hädavajalikum, et balti
fahvnsgmpid on sUnsel mandril
eraldi tegutsedes väga väikesed
oma r mõju maksma panemiseks,
pealegi võimaldab üksteisele käe
ulatamine ka vajalike ressursside
. ' aktsioonide
läbiviimisel. >
Kanadas tegutsevad selliste ühis­te
organisatsioonidena Balti Uit ja.
Balti 5 Naiste Nõukogu, kes vaata­mata
piiratud tegevusväljale^ mng
Kanada tagasiboidlikule ieputat-siooiiile
rahvusvahelise poliitika
rindel on siilski ühiselt mõndiagi
teinud balti rahvaste^ ajaloo ning
eestiastele, lätlastele ja leedulastele
tehtud ülekohtu tütvustainiseks.
Balti Lüdis suurimaks ja tuntuimaks
iiritusek^ on iga-äastane,Balti õhtu
(Ottawas parlamendihoones, ku!s
{Kanada valitsuse- ja parlamendi­liikmetele
nmg väli^aatkondade
esindajatele tutvustataki^ balti rah-
^yaste kultuurilisi saavutusi ning
okupatsiooni all kannatavate endis­te
Iseseisvate riikide praegust olu­korda,
otsides ühtlasi Kanada juh­tivailt
ringkondadelt tug6 ja toe-mis
oh väga visa tulema.
Balti Liidu korraldusel bn toi­munud
viimastel aastatel ka ühme
balti rahvaste küüditamise jumala­teenistus
Torontos, mis oli e^lgu
mõddud ka balti rahvaste tragöö­dia
selgitamiseks kanadalastele,
kuld on vinnast ajal kujunenud
I mhkem eesti, läti ja leedu rahvus­gruppide
omavaheliseks leinapäe­va^.
Rääkides balti rahvaste koois-ttööst
Kanadas ei saa mainimata
jätta ka Balti Naiste Nõukogu te­gevust
ühiste ürituste Ja referaa^
õhtute korraldamisega, kus on ka-j^
adalastele selgitatud balti rahvaste
saatust ja probleeme. •
Kui Kanadais on baltiaste koos^
töölised algatused ja aktsioonid ko­halike
olude tõttu võrdlemisi piira-tidj
siis Ühendriikides on balti siiih-vusgruppide
ühised aktsioonid võit­nud
palju suurema kõlapinna ning
kandunud üle Washingtoni ka
Kremli poliitbüroo kabinettidesse^
Ems neile vaadatakse kõõrdi ja vi­hase
puguga. Balti rahvuisgruppide
kolostöölistest organisatsioonidest
' tuleks fisile tõsta Washingtonis
asuv Ühendatud Balti Ameerika
Komitee, lips Angeleses vümasel
ajal e^e kerkinud Balti Yabadus-lüiit,
nmg New Yorgis loodud Bal­tic
Appeal to United Nations ning
Balti Rahvaste Naiste Nõukogu.
Kõik neeÄ oE^anlsatsioonid on
jõuda mööda balti rahvaste hiwide
Iiaitsiks ning Eesti, Läti ja
küsimuse esile tõstmisel energfliselt
tegutsenud. Neil on polnud poidel-
Ja paljude ta^lsüöökidega nmg
balti küsimuste ümber valitseva ig­norantsusega
ja ükskõiksusega, mis
eriti domineerib Liitimud Rahvaste
saoonis, kuid tehtud töö
süsM hakanuid'idanema,
saades tugeva' moraalse toetuse tu­gevasti
antikommunistlikult hääles­tatud
president Ronald Reaganilt.
Balti Yabadusliit on endale °—
nagu see üldiselt teada — nime
teinud oma energilise tegutsemise­ga
„Ban the Soviets" liikumises,
mille eesmärgiks on nõukogude-vasftase
selgitiKtöö tegemine seos^
Los Angelese olümpiamängudega.
See tegevus on olnud hästi oi^gani-seeritud
ja on ämtanud tähdlepann,
mitte ainult Ühendriikides vaid ka
mujal, lõi^tes niivõrd valusalt
Kremli võimumeestele lihasse ja
luusse, et nad otsustasid loobuda
nõukogude meeskonna saatmisest
eeloleval suvel toimuvatele olüm­piamängudele.
Kui Balti yabaduslüt on saanud
viimasel ajal üldise tähelepanu
osaliseks oma energiliste aktsiooni­dega,
milleks pakuvad erilisi või­malusi
Los Angeleses toimuvad
olümpiamängud, siis Washingtonis
tegutseva Ühendatud Balti Ameeri­ka
Komitee tegevus on välistelt
efektidelt peMtnäha tagasihoidli­kum,
kuid Washingtonis tehtav töö
Ühendriikide vaüisusega ja Kong­ressi
lükmetega kontaktide otisimi-seks
ja Balti probieemide selgitami­seks
on visa, pidev ja põhjalik
Selle tegevuse eesmärgiks on hoida
Balti riikide iseseisvuse küsimust
elavana, võita balti rahvastele toe­tust
Ühendriikide valitsuses ja
Kongressis ja korraldada vajalikke
erialgatusi, nagu seda on näiteks
Radio Liberty eesti-, läti- ja leedu-keelsed
raadiosaated Euroopas.
Keskkooli cikfusef
T. E. S. Keskk(K>ü lõpuaktusel J^®^^^ sama kooli vilistlane Martin T©omes, kes teas eesti keeles
käsitles eesti koolis õppünisega seotud probleeme/laiendades neid kogu eesti üMskomale. Anname mõneti
lühendatuna edasi tema kõae.
Tänavuse keskkooli lõpuaktuse
eel pöörduti mmu poole sooviga,
et inina peaksin käesoleva aasta
lennule kõne, kuna mä olen ise
üks endisi lõpetajaM/Kui hakkasin
mõtlema, mis teemal ma peaksin
kõnelema; märkasür, et jagan teie
lõpetajatega sama olukordr-. Alles
• kolm nädalat tagasi lõppesiu minu
ülikooli õpingud.
KooHlõpetamine on suur asi üJi^^
üümese elus, • <)niä I M elu
Jooksul olen kuuest kopli lõ:>eta irii-sest
osa võtnud: kanada alg-, kesk­kool
ja gümnaasium mng LiÜkool,
eesti alg-, ja keskkool. Kui ma
koolide lõpetamise üle järeis mõt-'
lesin, süs ilmnes mulle üks teatud
huvitav muster: kui käism koolis,
süs alati ootasm kooli lõppu. Kui
lõpuks säm selle kooli vilistlaseks,
märkasin et tuli jälle edasi miima
uude kooli. Nü on olnud kogu elus.
Ühe elufaasi lõpp-punkt on teise
^Maäsi algpunkt. See mõte süs
• jäipi mu kõne teemaks. . , . . . . .
Mis süs on teie kui tänaste. eesti,
keskkooli lõpetajate uueks algpunk-
USi? Emie, kui sellele küsimusele
saab vastata, tuleb vaadelda mida
te olete saavutanud eesti keskkoo­l
i lõpetamisega. V
Viimase üheksa aasta jooksul on
teüe õpetatud eesti keelt, eesti kir­jandust,
eesti ajalugu, eesti maa­teadust,
eesti rahvatantsu jne.
Kokku need. õpingud moodusiavad
eesti kultuuri. Eesti kultuur oma­korda
on see, mis meid kokku seob.
See kuituuriside on olnud väga tu­gev.
Seda me õppisime eesti aja­loost.
Teiste sõnadega võib ütelda,
et te olete endale ehitanud tugeva
alusmüüri, mis kindlustab teie tu­leviku
eesti ühiskonnas.. 5'änapäe-vane
eesti ühiskond on väga mit­mekülgne,
see on võimeline teüe
pakkuma palju, nii nagu teie omalt
poolt olete võimeüsed eesti ühis­konnale
palju pakkuma. See ongi
see uus faas.
Toomes kõnelemas T.E.S. Keskkooli.aktusel.
Kahtiemäta on kõigi kolme
rahvusgrupi esindajad nende orga­nisatsioonides
teinud oma rahvaste
huvides hiiglasliku töö, kuigi teha
pn veel palju ning selle tegevuse
jätkamine nõuab uusiinimesi, uusi
ideid ja loomulikult ka balti rah°
vusgnippide majanduslikku toetsist.
Kuid tegijad on saahud oma vaeva
eest ka teataval määral rahiddise,
kuna nende töö oh kandnud yüja.
Seda kmnitab esmajoones N.Lüdu
ja teiste raudeesrüdetaguste riikide
loobumine olümpiamängudest, kuid
kõrvuti sellega ka vihased kallale­tungid
Balti vabadusvõitluse orga­nisatsioonidele.
Üheks sihnatorka-vamaks
selliseks atakiks oli 18.
jaanuaril sel aaistal ilmunud artik­kel
N. Oidu valitsuse häälekand­jas
„][zyesti|as'V mainitakse, et
ühendriikide valitsus president
Reagani juhtunišel kasutab balti
rahvusgn^e ära suureskaalalis-teks;
poliitilisteks aktsioonideks
Moskva ja tema lütlaste vastu,
mängides välja nõndanimetatud
,,Balti kaardi**.::
Tänapäeval eestlased elavad tle
terve maaüma, paguluses, see tä­hendab
vabas maaümas jaka Ees­tis
sündolukorras võõra ikke all.
Selletõttu on noored eestlased üles
kasvanud erinevates keelkondades,.
erinevates polütilistes süsteemides,
erinevates ümbrustes jne. Pole siis
ime, et tänapäevane eestiiihiskond
on väga mitmepalgeline. Kuid siis­ki,
eestlased jagavad kõikjal oma­vahel
samaseid põhimõtteid, idee­sid,
arvamusi jne., m'illine ühine
mõtlemisvüs on võrsunud meie
ühisest eesti kultuurist. Mida pare­mini
üks inimene oskab oma keelt
ja teab. oma esivanemate ajalugu,
seda tugevamini on ta seotud oma
loiltuuriga;Niisamä olete ka teie tu­gevasti
seotud oma kultuuriga, mis
on ka teie uue elufaasi algpunkt,
mida te olete saavutanud keskkoo­li
lõpetamisega,
Sel suvel on tulemas ESTO-84
siin Torontos, kuhu koonduvad
eestlased kõigist maailmä-nurka-dest.
Me tuleme kokku sellepärast,
et süvendada arusaamist ja sõprus­sidemeid
teiste eestlastega, keda
seovad samad kultuurisidemed.
Keskkooli lõpetajatena lööte te sel­lele
üritusele täiel määral kaasa,
kuna te olete omandanud tugeva
eesti kultuurüise aluse. Sõpradeks
saamine teiste eestlastega, kes ei
ela Siin Torontos, on ka selletõttu
kerge ja loomulik. ESTO-84 pakub
huvitavat ja mitmekülgset - tege­vust,
üheskoos me saame sportida,
laulda, tantsida, pidutseda ja liht­salt
vestelda, sest meie ühine kul­tuur
ergutab seda ühist tegevust ja
tunnet.
Nõnda on ka lugu paljude teiste
eesti tegevuste ja üritustega, ehkki
need on väiksemas mõõdus kui üle­maailmsed
Eesti Päevad. Sim To­rontos
pakub meie eesti ühiskond
meüe, eesti noortele väga mitme­külgset
tegevust erinevates- organi­satsioonides,
kus saab jagada tore­daid
hetki teiste eestlastega. Kui
ma mõtlen oma kogemustele, siis
võin julgesti- ütelda, et kuigi ma
olen neljas kanada koolis käinud,
on mu paremad sõbrad eestlased
ja suurem osa nendest käisid eesti
koolis. Ma olen ka märganud, et
need noored inimesed, kes on eesti
ühiskonnas sümapaistvad, on tava­liselt
lõpetanud eesti kooli.
Eesti kooli lõpetajatena seisate
nüüd uue tee algpunktis, mis kind­lasti
paneb teüe tulevikus uusi ko­hustusi.
Vüistlaštena lasub teil suur
kohustus. Nagu ma enne mainisin,
üks suur osa eestlasi elab sündolu­korras
meie kodumaal. Kommu­nistliku
võimu poolt avaldatakse
nendele suurt survet, et eestlased
muutuksid venelasteks ja kaotak­sid
oma eesti keele ja kultuuri. En­dine
Ameerika ühendriikide presi­dent
Harry S.Truman seletas Nõu­kogude
Lüdu olukorda nõnda:
,,Totalitaarne valitsus juurdub
õnnestuses ja puuduses.
Ta kasvab vaesuse ja vaeva kur­jas
mullas ja ta saavutab oma
kõrgpunkti süs, kui rahva lootus
p arem ale tulevikule on surnud .*'
" Niisuguse surve aU on võimatu
eesti kultuuril elada ja veel vähem
õitseda. Osa sellest eesti kultuuri
edasivümisest on nüüd meie kohus­tus,
see tähendab meie, eestlased,
kes elame väljaspool Eestit. Seda
aga saame teha ainult süs, kui me
mõistame eesti keele ja eesti kul­tuuri
tähtsust.
Tahaksime loota, et ühel päeval
eesti kultuur õitseb jälle vabas Ees­tis,
et me kõik eestlastena võiksi­me
osa võtta ühe: uue faasi algu­sest
eesti ajaloos.
ESTOLIFTI
gu^ kui nad väidavad, et Ühend-rükides
toimub „Balti kaardi" väl­jamängimine.
Kuid nad valetavad
ei imd väidavad, et selle kaardi
valjamäiigijaks on ühendriikide va­litsus.
Kaardi lauale p/anijateks on
balti rahvusgrupid Ja nende organi­satsioonid,
kes võitievad balti rah­vastele
nende õiguste ja vabaduste
taastamiseeesUi ;
Torontos elavaid kaasmaalasi
kutsutakse üles abistama Estolifti
läbiviimiseks. Selleks registreerida
end Esto büroos Eesti Majas, an­des
sinna oma nime, aadressi ja
telefoninumbri ning saades vastu
sini-must-valge kohnnurgä.
See kolmnurk tuleb Esto näda­laks
kleepida auto päiksevarjule;
(sunvisiorile) nii, et kui vari vastu
tuuleklaasi on pööratud, rahvus­värvides
kolmnurk on eest nähtav,
terava otsaga all.
Kui Toronto kaasmaalane soovib
tänaval lükuvat kaugemalt tulnud
eestlast, kel raskusi Toronto suur­linnas
liikumisel, ühelt Esto üritu­selt
teise viia, pöörab ta kolmnurga
nähtavale ning võtab peale kaas­maalase,
kel on Estopass. Ainult
Estopassi omanikke sõidutatakse
Esto ürituste vahel. Kaasasöit on
tasuta.
Estoliftiga koostöötavad kaas­maalased
võidavad endale sellega
kaugemalt tulnud eestlaste hulgas
lahutamatuid sõpru ning pälvivad
suurt lugupidamist. Nooremad leia­vad
endale ehk ka eluaegse kaaslä-
•ser
Estoliftiga ühinemine on Toron­to
eestlaste auasi!
A . Jirs
i USA ^oftis omaks /.
piiririkkumise
WASfflNGTON--- USA sõjaväeli­ne
esüidaja võttis omaks, et USA
sõjaväe helücopter, mida Tshehhos-lovakkia
kohal „tulistati", oli ek­sinud
ja lendas sel ajal Tshehhos-lovakkia
õhuruumis, kuid ameerik­lane
eitas, et Tshehhoslovakkia len-nukid
tulistanulcs helücopterit. Lää­ne-
Saksamaal, politsei uurimisel
selgus, et heükopterit poldud üldse
Montreali eesti skautide kõiiekooir esinemas Jüripäeva aktusel. Pildil tulistatud, vaid USA lendur oli ise
vasalsMltA. Sutt, K/Pühvel ja^^J^ selle jutu temud oma eksituse peh-
V • . Fotor Mo.Siilt§(!M-mendamiseks, : •; •. .
Kanadas valgustatakse väga har­va
tõelist olukorda Nikaraaguas,
Salvadoris Ja teistes Kesk-Ameeri-ka
riikides. Enamikel juhtudel kri­tiseerivad
selles pürkonnas käinud
vaatlejad ühehdrükide president
Keagani polütikat, leides et presi­dent
ei arvesta kohalikke olusid nmg
Kesk-Ameerika. riikides tekkinud
rahulolematuste ja mässude tõelisi
põhjusi ning taotleb sõjaliste va­henditega
nende probleemide la­hendamist,
millele tuleks läheneda
poliitiliste läbirääldmistega ja vas­tavate
kokkulepetega. Sam^ arva­musel
asub nähtavasti ka JKanada
välisminister.. Allan. MacEachen,
kes külastas aprUli esimesel poolel
Kesk-Ämeewka riike, tutvudes eri-ti
oli&orraga Nikaraaguas, kuid
loobus millegi pärast Salvadori kü­lastamisest,
mis on praegu seal
möllava kodusõja ja kommunistide
pealetungi tõttu siindmnste tuli­punktis.
Välisminister MacEachen ei ol­nud
sugugi rahul ühendriikide pre­sident
Reagani poliitikaga, mis
taotieb sõjalise abi andmist nen­dele
valitsustele ja polütilistele
gruppidele, kes võitlevad selles
piirkonnas kommunismi vastu. Ta
rõhutas eriti, et väljaspool asuvad
riigid ei tohiks sekkuda Kesk-Ämeerika
sündmustesse ja häirida
sealse poliitüise arengu rütmi Mi­nistri
arvates on. olukord Nüiaraa-guas
pärast Somoza parempoolse
diktatuuri kukutamist tunduvalt pa­ranenud
ning ta avaldas lootust, et
Nikaraagua korraldab eeloleval sü­gisel
rahvaesinduse moodustami­seks
tõeliseli vabad valimised.
Nägu sellest nähtub, on Kanada
välismmistri seisukohad ja hinnan­gud
Nikaraagua praeguse pahem­poolse
valitsuse kavatsuste suhtes
võrdleniisi optimistlikud, ' kuigi
MacEachen jättis Nikaraaguasl
naasnult selgitamata, kiüdas võiks
n.n. „kolmandate jõudude" taandu-
* nüne Kesk-Ameerikast praktUiselt
toimuda. MacEacheni arvates
p e i i d ameeriklased Kesk-Amee-rikast
lahkuma, kuid ta jättis selgi­tamata,
Tcüidas ja mulal lahkuvad
Nikaraagua tuhanded kuuba agi­taatorid
ja nõuandjad ja kes lõpe­tab
Kuuba ja N. Lüdu sõjalise abi
andmise Salvadori kommunistükele
mässajatele, mis voolab Nikaraa­gua
kaudu Salvadori.
i Seoses MacEacheni muljetega on
päris huvitay tutvuneda Kanada
provintsivaütsuste teenistujate
ametiühingu presidendi, John
Fryer^i seisukohtadega, mis on ku­junenud
pärast nädalaaegset ring­sõitu
Nüiaraaguas. John Fryer
maüiib, et kogu Nikaraagua kubi­seb
kimbalastest, kes tegutsevad
seal eraisikutena ja vormirõivastu­ses
sõjaväelastena. Kui Fryer ja
tema kaaslased külastasid Nika­raagua
sadamaid, süs ei andnud
neUe vastavaid lubasid mitte NUta-raagua
võimud vaid kuubalased.
Kanada ametiühmgu tegelase hm-nanguli
moodustab NÜtaraagua va­litsus
pahempoolse diktatuuri ning
üks valitsuse esindaja ei teinud sel­lest
saladust, kui ta kanadalastele
mainis, et „nieie oleme marksistid-leninistid
nmg meie eesmärgiks on
kujundada marksistlik-leninistlikku
ühiskonda."
Nagu eeltoodust nähtub, on kahe
Kanada vaatleja muljed diamet­raalselt
erinevad. Jääb ainult imet­leda,
kus olid need Nikaraaguasse
toodud tuhanded kuubalased nende
päevade kestel, mil Kanada välis­minister
Nikaraaguat külastas, ku­na
need ei hakanud ministrile üldse
sUma?
Kremli tipp-mehed on muutunud
nüüd etteyaatlikemaiks> kui nad et­te
kuulutavad seda momenti, mÜ
kapitalism täielikult kokku variseb
ja kommunism võimule pääseb.
See ettevaatlikkus ermeb silmator­kavalt!
sellest praalivast toonist,
mis iseloomustas Nikita. Hrushtsho-vi
ennustusi kapitalismi kiire aja­loo
kolikambrisse heitmise kohta.
Nikita oli teatavasti väga suure
suuga mees, kes juba 1959. aastal
läänerUkide ajakirjanikele antud
jutuajamisel kelkis: ,,Meie teid
matame." Hrushtshov jätkas samas
hooplevas stiilis oma ennustusi
1961. aastal kestatud N. liidu
komiiflunistliku paiiei programmis,
milles väideti, et 1970-ndateks aas­tateks
on N. LUt jõudnud juba nii
kaugele, et Venemaal on lühemad
Mr. 40
VAI
2. ja 3, jmmi
dr. R. V ?a|
9. ja 10. jüffiii?
- dr. M. L^-:]
juybd fü(
EestMipu li
liaosaiond T J
välja meie si^
Üks kauneid
Rakenduskul
man, kes oii
rakcnduskunsul
poeg, kujune
bloki, milles oi
kl Jgal margil
ti lipp, mille
gil on Otepää
kiriivuga, kus
juunil 1884. 1]
Stokholrai r|
New Yorgi
neljandal Torj
on markidel
eesti keskused]
vabalt Tehvidl
Huvitav on
ter Axel Roo5
se postkaardil
pust 1919. aa
vivat Eesti l il
nüüd kujundi
beli margid.
Samal ajai|
niit õlimaali
valge 100 aj
boohie ja kuj
lippe lehvinls
tal. Lipud 1(
kus veel hõõjj
vad kustut
he esivanenK
selt tervitava
su. Tulekumj
tal jätab maa
me. MaalistI
postkaart, et
eestlased na j
iitada. Kunsj
mine on ala|
tõttu on ole
kaarte, mis
nike maale.
Mõlemad
müügile ESI
võib neid
tellida: H.
Dr., Toront|
; veniirblpkidf
ESTO-84 m
savad $1.0J
hind $0.60,
palutakse lil
Komme
tööpäevad
saavutused
rika ühene
Ilrusisho^
aastate jo(
teks, kuni
statistika
tööstusprot
nult 55 proi
toodangustJ
kord pÕllHJ
listlikii süsi
dutsecrida
ka toodang|
Vad on ikk(
talistiikes
duvad vedi
vad, millee
Kremli
TshenienkJ
vi haledai
dagi õppinj
ettekuulutu
rääkida k^j
kuvarisemj
sõnaliselt
partei koaj
mainib tiij
poolt huiiSj
ettevaatb
ole s
jooksnud
sdt ä«)tJdu|
seks.
Nij näibj
kapitalil
maailma
le. See täi
räiiiklda tli
"feaf/ii söllj
„et lõpp
täis."