Vaba eestlane , May 19, 1983

              V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 19. jggs - Ttiursday, May, 19, Nr. 38
K A B A D E EESTLASTE H M L E K A N D 5 A
¥ A BA
V I L J A A N B I A : O/Ü Vaba E^tiane, 1955 L©§H© St. Bom Müls,
- O n t . M 3 B 2 y 3 .
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl Arrö, Heino Jõe,' Olev.Trass- •
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuuliutttsed,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.— •
' ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.—ja veerandaastas $16.—
F R E E ES
Published by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
KOMMENTAARID
Kolm eesti noort, kes esinesid ettekannetega Mljufisel E K N üldkoos-olekul,.
vaisaMt M a i d Andre-Liippj Tiit Romet ja Kadi .Kaljuste.
Foto: Vaba Eestlane
Natsi sõjakurjategijate jälitaja
Simon Wiesenthal ja tema abilised
siinsel mandril lähevad oma JaMl
Msna tihti niivõrd hasarti, et nad
häirivad ja süüdistavad süütuid ini­mesi,
kes sellise kampaania taga-järel
vaimselt, füüisiliselt ja majan­duslikult
ruineeritakse.
Selle kinnituseks võtame Saksa­maal
sündinud, USA-s elava poola­ka
Frank Walus*e traagilise loo.
Waluse tagakiusamine algas 1977.
aasta jaanuaris, mil tema vastu
tõsteti süüdistus, et ta on osa võt­nud
natsi sõjakuritegudest, on mõr­vanud
inimesi ning varjanud oniä
muievikku. Äsja 61-aastaseks saa­nud
Waluse jälitajateks ja süüdis­tajateks
olid Simon Wiesentahal
ning Iisraeli politseivõimud ja aja­kirjandus,
kes vüsid asja nii kau­gele,
et Walus • :aEiti ühendriikides
i
iiiiiiiiiiiiiliyiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiBHiaiis^
kohtu alla. Kohtus toodi tema e&t®
Teise maailmasõja ajal natsi-kont-sentratsioonilaagrites
viibinud juu»
tide rivi, kes seletasid föderaalkoh-tus,
et nad on nämud Walust laps!
ja vanu inimesi mõrvamas.
Tunnistajate seletused olid nii­võrd
veenvad, et föderaalkohtunik
Julius Hoffmann tunnistas Frank
Waluse süüdi oma mineviku varja­mises.
Leiti, et Walus oli ühend­riikidesse
pääsemiseks ametivõimu­dele
valetanud ja temalt otsustati
ära võtta kodakondsus.
Kuid Walus ei alistunud — ta
kaebas edasi. ApeUatsioonikohus
leidis kaks aastat hiljem, et tema
vastu esitatud süüdistused olid alu­setud.
Avastati äkki, et see oli hoo­pis
teine isik, kes oli sooritanud
neid kuritegusid, mille eest taheti
teha vastutavaks Frank Walust.
Õigeks mõistetud poolaka ees va­bandati
ja soovitati tal kogu asi
sara unustada.
Kanada peaminister Pierre Tru^ daselt nmg nuig neid ei ole motell
deäp ei ole oma pika vaHtsemi^ produtseerida,
kestel olnud eriti väljapaistey^N^ Asi ei ole
Lüdušijämiqal eksisteerivate kom- Praeguses olukorras ei
Kuid Walusel on raske unustada
tema vastu tõstetud valesüüdistusi
ja neid inimesi, kes kohtus näita­sid
tema peale näpuga ja tunnista­sid
ta kurjategijaks. Kõige suure­mat
hingepiina valmistasid talle
Tänapäeva eesti ühiskonnas oa te koht oli Jaam kirik ja enamus me ~ peame koos töötama ja üks- pärast esialgset süüdimõistmist te-noored
hakanud tihedamini osa ühiskomiä tegevusest " ma ameeriklastest naabrid, kes
E K N kevadisel üldkoosolekul pidasid kolm eesti no®rt ettekanded, vaadddes noorte ©sa eesti ühis-konnas.
AUjärgnevalt toome Kadi Kalj«st^^^^
munisttikerezhiimide kritiseerija ja . j j , -^^ ^ . t.^ ^ . , .1
analüüsiv vaatleja, pigem on ta sa- tinumarelvi, mis tasakaalustaksid aed oma peale võtavad. See ei ole: das juhtus, et järsku ilmus kohale oleme kõik eesüased. kividega. Tundmatud Isikud helis­tasid
talle lakkamatult nmg ähvar­dasid
ta teise maailma saata. Ku­lukad
protsessid rumeerisid ta ma­janduslikult
ja keegi ei maksa tal-
Meie kohustuseks on hoolitseda, et le valesüüdistuste esitamise eest
iga osavõtja on teretuhiud ja, et kompensatsiooni.
Meie linnast j a mujalt tulevad ka
need eestlased välja, kes muidu
palju eestlastega läbi ei käi. V
^eli väljendanud mõtteid, mis on vene SS-20 kesktegevuskaügusega ainult nii noorte hulgas ega eesti seitse eesü noort, kes piid mimiea-häirinud
raudeesriide tagant saa- rakette, mis o n ^ ^ s ^ ühiskonnas. Igas ringkonnas, ka Ilsed, kuid täienduskooü ei tulnud?
InmudkanadalÄ kes Venemaal ja^ ^E^^^ Nähtavasti lastevanemad ei pida-
Moskvale vädvaldseltaiist^^^ nud eesti kooli küllalt tähtsaks
M d e s o u d a m i d ja sealset elu või vanu, oma Kanadas sundinud lastele.
vaKtsemissülsteemi põhjalikult tü^^ kette, siis tuleb silmas pidada; e t et peaaegu samad ini- Kes teab, kuid need seitse, kes lee-mevad.
Seda A u s t a v a m on nüüd ^^^n^^^ "^^sed on kõigu üritustel, kas riajaks ju
ilgeda peaminister Trudea^ ^
mille ta Ott saatnud laiaH Kanada mine ei ^^a^^^^ Torontos selli- eestlane on midagi erüist ja väär-ajalehtedelei
et seldtada ja valgus- ie. Nende rakettide^ ei saa ka eemale? , sed eemalejääjad puuduvad. tuslikku.
Võin aga märkida, et need noo- Ärgem istugem ainult oma vana- releandmisi ühele rahvusgrupUe,
red, kes Montrealis lastena võt- de sõprade või tuttavatega. Muidu- j^^g ^^^^ arvatavatele vastastele
ta läheb koju kas .Bramptohi või
Adelaide'! selle mõttega, et olla
tada Ühen(|riikide Üibraketi katse- Ütadriigid opereerida ja nende Toronto Tioorte h d ^ ^ ^ olukord
tamist Kanada õhkuumis^lmiÜ^
on Kanadas organiseeritud tohutu- k^^^^
suurt j a emokonaalsuse ! a | Ä mus • V
tatu<lvastuselsu. Z^-^y^i Genfis uuesti aruto^^^^^
^ . . i . Kuid need argsmienmd^^j^^ ,
Peammister Trudeaiii argumen- iatsiooniö ei hmlta Kanada rahu- ^®sti ühiskond peab noortele pak-i
i d on l o o r " " ^ -'''^"-^^^
Sel puhul on tõesti põhjust küsi­da,
kas ühendriikides pole mindud
ühekülgse sõjakurjategijate jahiga
lüga kaugele nmg tehtud suuri jä-sid
tihedalt osa eesti ühiskonna gi on kena jälle Aiitsu ja Annet nä- j^jj^i pidades on lämud üle igasu-tööst,
on nüüdki, t a s sün võimu- M , kuid sõlmime uusi sõprusi. Lä- guste püride? Näib nii,
kes näivad üksi olevat ja võtame • ik.
nad endi hulka. Kas meie ei ole
jal, aktiivsed eesti iihiskonnas.
Kui ma kolisin seitsmeteist-aasta-oiia
iMi^ demionstrante jä nende liberaaMn- kuma midagi haruldast j a era- ^'^^^^^^^^ kõik eestiased?ileid kõiki ühenda- . J J ^ e ^ d r i Ä ^Kongressis ^leidub
TOdavadgjrm^^praeguses^^ 0^ neid kaasa tõmmata, "^i^^^nnaga liituda Ja sõpru leida, ^.d^^^^ed seal Läänemere kaldal. Jgas imhitiüses kahibns mehi, kel-
1, TWT T — A kuid see e i olnud lihtne. 1© tõekspidamised ja arusaa
Torontos on n i i pa^^ eestlasi — Töötades EKN^is ja ESTO-84 kerkivad eriti reljeefselt esiplaanl-höori
ja vanu — kes on aastaid ettevalmistades, olen ma palju õp- le praeguste Kesk-Ameerika sund­korras,
kus N . Lüt on möödunud tuumarelvade ,
aastate jooksiülaäneriiMdepea^ iniüega venelastele M d u g i pleneb palju isellešt, kui
olekut ja passüvsust ära kasutamid . ^ g ^ ^^jj^g^^^gg^^^^^^^^ ülekaal, nende vanemad on suht
ivlil^nks relvastamiseks, ^saavu- g^jjjg^^ ^ h u i^a hinna eest'* ühiskonda. Aktiivseil ysd- siin elanud ja läbi käinud — koo­rtes
: teatud iileölektt,^n^ jiingrite i^jutamiseli saatiski peä^^ lapsd. lis, leeris, lauldes ja tantsides.
Ühendriikide president Reagair, on ^ ^ r Tnideau ajdehtedele aval- ^aii^mail on raske sundida ona ^ ^« ^õesü raske sisse elada
hakanml omarelvastamispomt^^ raske sisse elada
ga kiires tempod vähendama. Rea- ise seda ei tee. Kui vanenäd
gani uues aJ^^halis on muude rel- ^^.^^^^^ teevad seda sunniviisil, siis noored
vade konnal väga tähtis^^l^^ ei ole kunagi ^ taha täiskasvanult palju emm
gu vihnisäemisd oleval^tü^^
mille Tophkuks katsetamiseks gg_2Qj^^^^^^^^|^^
ameeriklased vajavad Kanada
maastikku j a õhuruumi, kanada j ^ ^ ^ ^ y^^^^ meelita neid eestlusele. Organisätsioon^bli palju, mis te-
Seltskondlikud ringkonnad
niivõrd kinnised
ja kui sinna sattusin olid kõneai­neks
enamasti inimesed ja juhtu-pinud.
Noored pn nõus kaäsalööma. muste piüiul. On senaatweid ja
igasugustes üritustes jä organisat- Esindajatekoja liikmeid, kes toeta-sioonides,
kuid neid peab kutsuma vad president Reagani poüitikat
— mõnikord isegi kaks või kolm Nikaraagua marksistHku rezhüml
korda — ja kui nad tulevad, pea- ohjeldamisel ja Salvadori demo-vad
nad end tundma teretulnüiha. kraatliku rezhümi abistamisel, on
• - . neid rahvasaadikuid, kelle seisuko-
Nooredon^nous tegema, mis neü^a^ ^^^^^
on vmmalik, kui nad^te^^^^ ka neid, kes töötavad pre-see
võimalus on olemas.
Mina arvan, et kui olen kord
vaHtsus o n katsete korraldamiseks pea]i^[nister Trudeau oma kirjas ^õhed küll arvavad, et sundimi- g[ valiku kaunis Iteeruliseks. Ela- teatud üritusest või organisatsiooni
põMmotteliselt juba: n^^ sin siin üle aasta enne kui mmd tööst osa võtnud ja see oli hea ko-sidendile
otse vastu nmg nähtavas­ti
ei taipa seda ohtu, mis ähvardab
praegu Ameerika ühendriike lõu­nast.
seda ei usu.
Kui lapsele seletada, et eestlus
- ^ . „ , . . , , ~— neist vümase kategooria
seltskonda - ja siiski väga. aralt, tagasi. Kutsuge noon j a kui nad on j^eestest ou senaator Christopher
ikuid opositsioon ««idde katsetele ^ j j ^ ^ ^ lapsed on täiskasvanud, aga mina kutsuti mingisugusesse noorte. gemus, süs lähen heameelega jälle ^j^g
on rahva hidg^^^^^^ '
kondades, jä ajakirjandutees^^tord-^^^^g^^^^
lemsii suur, mis ilmselt hainb pea- imim^ innihniaMiwi
mnmlster Trudeaud ja
Ma kujutan ette, kuidas keegi, kohal, ärge jätke
. •.Tiibraketl • katsetamise, -vas^tane
kampaania võtab paiguö otse nae­ruväärsed
mõõtmed ja näitab kui-et
t a vanemad pakuvad talle mi­dagi,
mis Jääb talle püsivaks
väärtuseks kogu eluajaks.
Mina sündisin ja kasvasin Mont­realis,
kus eestasi oli ainult tuhat
käinud, võiks eestlusele käega lüüa ülesandeid ja nad tulevad jälle!
ja otsida sõpru ja tegevust kanada j ^
ühiskonnas. : :
V Samuti mõistan, kuidas mitte-eestlane,
segaabielus, võiks en­nast
tunda eesM üritusel.
Eestlasi pn liiga vähe selleks, et
wiistatad kolme taumalaengnga. « ^ ^ ^ « ^ ^ i ^ ^ ^ ' ^
SeUe unustamise tulemusena võib '
tekkida ohikord, kus N . Lü*ii ei
võeta enam agressorina, vaid süütu
kannatajana. See on sündmuste
käik, millele Moskva oma lootused
võrd naiivsed jä ettevalmistamatud rajab, kuna see toob paratamatult
on kanadalased sellistele problee- kaasa läänemaalt sõjaliste jõu-mu
ei ole märgak mitte amult lär tavasti selles vagas lootuses, et.km.,/.-, ; • :y-::\^^:,^^^ /^^.--y:- .-. ... ; .
Mõike kanadalase juures, kes laseb^^^n^^^^^
©nnast näjitav&ti mõjutada ^ ^ k ^ liküsimustes erapooletut pai^poiss!,
ptväljaspoolt suunatud propagan- s i ^ (sõja-dast
ideoloogiast, vaid isegi po- lise kokkupõrke puhul midagi kar-lliitikute
ja massimeedia kommeh^ ta; Sfellistel mõttemõlgutustel ja
neid istuma!
andke neile
Kyidas kodumciai uyf
saab
— nüüd on neid veelgi vähem. Ai- me võiksime kedagi eemale jätta.
J . Dodd, kelle demokraatlik partei
valis ametlikuks vastajaks presi­dent
Reaganile, kui ta äsja Kong^
ressile esitas oma seisukohad ja
ülevaate Kesk-lda sündmuste koh­ta.
Senas^tor Dodd'i kõne, mis anti
ühendriüdde televisioonijaamade
kaudu edasi kohe pärast presidendi
kõnet, oli nüvõrd vastuoluline, pai-itaatorite
yäljehdusteis, k^^^ lootustel 6 u kahtlemata suur tolge-^^^^K detegatsi©^||||@ Madrii^^^^
mehed |a naised peaksid olema tõmbejõud, kuid p a ^ ^ ^ ^ ^ ^ | y h t l l Ö ä r i d Balti Oikicii kÜSiiliySÖS
saanud küllaldase ettevalmistuse reaalsetele olukordadele. Kä-praegustest
keerulistest rahvusva-nadal^^^^ ainult oma pilk Kanada välismmister Mari j . MacEachen ori andnud uue Mnnituse,
helistest probleemidest Mootsi rannikule j a jälgida et Kanada er tunnista de jure Balti vabariikide Eesti, Läti ja Leedu
seks mng neile emoi^oonide^^ vene aUveelaevade i ^ M inkorporeerimist Nõukogude Liitu. VälismuiisterA.J. MacEacheni km-
Pirita lähedane mereäärne aed- Swtiülbe, et isegi paljud demo-linn
Merivälja, mis kommunistliku '^^'aadid selle hukka mõistsid.
okupatsioonUäxele l i i d e t i ^ Senaator Dodd oma sõnavõtus
ga on om^kamiidusega ^ a ^ a m j ^ j ^ ^ ^ j , ^ ^ ^ ^ ^ ^^
ahva^lema^hakanud vmniumehi. Et praegune admmistratsiL lihtsa
maad saada uute suvilate ehitami- ^ i taipa, mis praegu, sünnib Kesk­seks
selleks on mitmedt^semseü^ toonitas muu hul-ilusate^
aiakruntidega ko^ ,t ,eUes pürkonnas on tege-
Tandatud^maad tähtsaile tegelasile mist revolutsioomliste liikumistega,
uusehitusiks. on välja kasvanud sisepoliiti-
N i i on teadaolevalt äsja ühe Marksistid ei
suurema maja merepoolsest aia- revolutsioonide põhjusta-osast
jällegi tubli tükk maad ära ^^^^ kasutavad amult ära
tekkinud võimalused.
jad ja kommentaatorid ei taipa heBste.küsmiuste ^ ^atmidjatel, Kinnitada Kanada mittetunDÜs-Suroopa parlamenti ermseks akt^^
ühendriikide presidendi Reagä^^^^
relvastamisnoliitika tuuma relvastamispomtika t ^ jiaa taca- yvvowibmoDmaj ^^ju^ ba aminu otaud NTvõrumk,oWgun,dqe« LT ^ u m_ «är_g-ibu valis- Vxrä^liis:m.^;in„iios4t er loodab, et resohitsi-põ^
a nmg tulev^d^alati rahva ette olukoiras fam ^ lom^^^ et Nõukogude valitsus on oon leiab edaspidist tähelepami
... naatori kõhe oli „demagoogiline*
nuud juba jämedast metalltorust ja „vastutustundetu", kuna ta ope-aiapostidki
püsti. Sellist toru era^ reeris vabalt ja sihilikult statisti-isikuile
ei müüda, aga kuna ehita- aste arvudega. NÜ näiteks väitis
jaks on tehas RET-i asedirektor senaator, et president Reagan ka-älja
140.000 douarit iga
E š Ä T Ä - žgsr~~ Es~?£ž 5sr~^"s^ tnumalaengiiid on juba mõlemal
poolel ükkeiseiBävitanllse^ küHa!
VI 1 . ,r 1 t . surelikul oleks yõimalustniimoodi^^^^ president
roopa jul^eolekuJ^^ järel^ Veel märgitakse v a s t i ^ ^ sõjaväelasi oma isiklikuks tööks Reagani summale 40 protsenti
konverentside puhul. nada delegatsioonüe Madrudi jarel- j^^g^t^^,^^^^ ^ yiv OK^U
Edasi öeldakse väüsministrivasV konverentsil on antud juhtnööriks
juurde pannud ning et presidendi
iniHiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiisiipiiii^
tiises, et Kanadal on heameel k u i^
da Euroopa parlamendis suure ühenduses Helsmgi deklaratsioonis dale suvUat ehitama kuskil mujal.^j-jj^ sõjaliseks otstarbeks *
enamusega vastuvõetud resolutsi- ettenähtud enesemääramise j a põ- Ega siis ole asedirektoril mingi ^üid elu näitab et senaator
ponist olukorra kohta Eestis, Lätis, liiiis^e vabaduste põhimõtete rikku- kunst . muist . suvüa ehitamiseks ^ Q ^ ^ J J ! ^^^^ * vaadetel on
ja Leedus. ' 'j^T^isega Nõukogude Liidu p M ^ materjali oma maja ehi- ühendriilddes eriti ülikoolinoorie
See aitab tõsta Balti rükide ene- teha seda mi üldistel läbirääkimis- tusele suunata. Umbes nii, nagu j^^^j nalju Dooldaiäid mnffJeane
semääramise probleemi, kuigi ff^^ - ^
ei kdiusftav Nõukogude delegatsiooniga. i^jale | ^ (Järg lk. 3)
Nr. 38
VALI
NÄDi
Žl., 22. ja 23.
dr. I. Maril
. ja 29. mail
dr. R. Pahi
Kiiiiditanil
mälestusi
14. juunil
Kuudita misti^l
tusteenistus l ^
päeval, 14. jiiuij
Andrese kiri]
jaks tänavusel)
nistusel on bri^
Bell, kes on vai
ti sõjameeste k
tusteenistuse k\
Kanadas.
V. E Seltsi
tantsuriih
esinemisel
VaneouVeri
tantsurühm on I
eelpleval suvel
meid esinemisi
Vancouveri F J
mail Seattles ii
2. juulini toim]
Eesti Päevade
koos teistega j |
kus on kaheki
Ka VäncoUveril
duskoölis õpet(
rahvatantse.
Pastor M(
Torontos
Toronto Evanj
raldab eyangej
29. maini. KüU
tor Märt Vähi
Pastor Vähi tee)
kogudust ja eelj
nende uus 1000-
le sisseÕnnistai
kaasmaalaste
guduse töö on
ja eestlasest pf
ja tunnustatud
Ingliskeelse tl
pasjžor Vähi su|
vaimuliku tege^
mitmel korral
jaks nii konverl
geeliumi-nädalaj
töötas ta ka
kristlaste abistj
Evangeeliumi]
Immanueli Kirij
Ave. (asub üks
Main Streetl jj
pool Gerrard S|
nistused toimun
keU 7.30 õhtul,
kell 7 õhM ja
kell 3 p.l. Pühal
nistus peetakse I
kirikus, Stone
port Road. Jum|
vad lauluga
Lindströmi juhi
samblid. Pühai
nistusel töimubi
tus.
ELE
SIssefesded,
doied elomajac
Hällin*
lAtstnfi
Kommentt
v V . . . mi
Kirkpatrickul p
juti taheti, nidl
lege'i poolt andi
ricule tunnustuJ
laste ja paljud J
alustati medali f
suurt allkirjadel
ni. AllUirjaiie
argumendiks oli
talle tunnustus a|
tarne sellega ti
tähendab sellisl
eesmärgiks on ii
munislide edasii
Kesk"Ainecrikas|
ma tulipunktidej
Nii on lood i>|
Ameerikas.