Vaba eestlane , December 2, 1980

              •1,
1
Nr. 90 Nr. m KESTI,AAK teisipäeval, 2. detsembril PO — Tuesday, December 2,
Õigesse pers-iei^
nikides ja
)|kott Moskva
^^n^ muutnud
te suhtes õe-h
Liidu kodu-lurid
töötavad
ameeriklaste
lategemiseks ja
Ivenelane, kelle
f ju ei jaga ning
hoitud pime-itnlt
^ttunud
liini küüsi ja
niist tulvil klii-rra^
taluma N.
Idriildde ärime-ielegatsioonide
Nii jutusta-lased
paljudest
Iš rieitf on ko-kit
ja väljakut-
|iaksijnhtide^ja
ivate poolt,
se väjjakutsu-lede
andmisel,
j^kÖpet Ämee-
|em oodata kui
öu tingitud
propagandast,
beeriklase hä-lastN.
Liidu
Põhjus^ sel-
Washingtoni
olümpiamän-andis
N. Lü-
[oimal^ suure
tkuit, polüthi-
[elt. Olümpia-faks
olid veue-
IseDe sajandi
8 selleks suuri
mimesY ja sa-
Ivömmunistlik-ling
pidi tele-rdo
minema
|koid jäi nüüd
It täidetud
Ide ette. Eriti
Idei afla neela-chikaotust,
IC ei pidanud
külastada ja
iü punaarmee
lirvestada kus
iad Ühendrii-ojümpia-
bol-kuid
kahtle-temlst
kümne-
ItedoUaritega,
ib oma pro-
•;ud olid
jäte osavõtult
I aus tegelikult
:hooplemise-kõrvutada
võiduga, mis
iLVutanud kui
lud i&ängude
ikse paijsi
fMisistj kuid
teised maa-samuti
Ülima
tele suurtele
(da on Ämee-jised
kögemu-
[ceriklased on
käinud oma
lal ajal pole
meelikud ja
ke maapõue-
»aljude maa-nende
juur-
[adj et amee=
maalt ainult
r7-st moodsa-mineraallit,
ajal omavad
ijdi reserve,
iiivad seitse
tÄuna-Aaf-
)öpa on veel-iLÕuna-
Aafri-
^5 protsenti
[raalide kogu-
BI tehnoloogi-
|d ajastul olu-
|id ja kust on
k neid hanki-k
valmistaml-
^nii saadakse
|Rodeesiast,
rikast, koobal-fineast
ja Ja-ma-
Aafrikast.
^õtma-Aafrika
kullatootja,
lased annavad
kuUatoodan-lale
N. Ludu
on teatavasti
idnslik tegur
id
6. ja 7. dets. dl
921-7777.
13. ja 14. dets.
.461-0912,
R. Paha
dff. To
H .
Insurance
Ägency
23 WESTMORE Dt., Süite 200
Resdale, Ont. M9V; SY?
. Tel. 745-4622
^ PEREKONNA SAUN ;
464 Sunset Beach Rd, P.O. Box
Oäk Ridge, Ontario LOG IPO
Toronto noorte muusikute hul­gas
on tuntud nii pianistina kui ka
viii^ldajana Marianne Urke.
väga nooiena alustas ta
õpinguid Talvi Jaldre klaverlstun •
dios, saavutades 11 aasta jooksul
kõrgemaid hindeid: j!ai auhindp Kl-wanise
ja teistel kohalikel muusika-võistlüsteB.
Praegu valmistab ta ette
jaanuaris toimuvaks lõpueksamiks,
mis selsmeb iseseisva .kontserdi md-
Marianne Urke lapsepõlv on seo­tud
muusikaga. Koos venna Jaani­ga,
kes praegu ön Edmontoni süm­fooniaorkestris
esimeseks kontra­bassimängijaks,
saavutasid : nad
aasta-äastalt paremaid tulemusi ja
valisidki elukutseks muusika. Mari­anne,
mängis keskkoolis käies ak­tiivselt
kooli sümfoonia- ja käm-
- merorkestreis ja kvartettides. ^
• Ta õppeedukuBs ja. .muusilkalMe'
kutsumus oli põhjuseks, et ta
1976.,197l ja :i978. aastail su­vel
mängis Ganadian National
Yöuth Orchestra koosseisus, ku-
Bgal aastal ülemaaliste võist-
BALTIMORE (YE) — Pühapäev, 16. november oli Balümore'i Ees-»
tl Majas Keelepäev keelemehe Johannes Aaviku 100. sünniaastapäeva
Ja käesoleva sügise juubüarideku-jamke Ella übaku, August MälgUj
Auts Orase, Bernard Kangro |a Kalju Lepiku sünnipäevade tähistami­seks.
Kiüaliskõnelejaks oli keeleteadlane tii^^
Keelepäev algas Mrjandustündi-tekandes jäi kajama: „Kui
dega Baltimore'! Eesti Koolis Ja rahvas, / püsib eesti keele kõla . . .
ettevalmistusega järgnevaks / ka- Järgnevalt esitas Reet Kaseoru
vaks. Noored tutvusid ka Eesti Ma- Ants Orase eestindatud v.
ja eesruumis mes seatud raamatu- Goethe .,,Fau5ti'',,Pühenduse'*,
te näitusega ja müügilauaga, hästi esile tuues tõlkija kaunikõla-küünaldegä
ja sügislüledega-kaü- lise nõtke väljendusviisi. /
Lõpuks Valter Esop toonitas,ees­ti
keele eluõigust esitades väljas­pool
Eestit sündinud eesti luule?
taja Ivar Ivaski luuletuse ,jWhy
in Heaven's Name".
Keelepäeva lõpetades Lilian Esop
meenutas tänumeeli kõikide aega-de
eesti keele edasikandjaid ja
mis on tänase päeva südamik, arendajaid. Ta tänas külaliskõnele-
Seejärel esitas Tiina Ets Johannes jat Hüdegard Rinki lüledega huvi-
Aavikule pühendatud Aleksis Ran- tava jä sisuka ettekande eest. Eri-niti
luuletuse „Keer', nauditavalt line tänu kuulub meie võõrsü yõr-esile
tuues „ööõiese ja tiivulise sunud noortele, kes rõõmustava
keele*' heliseva;kõla.Järgnevaltesi- innuga Keelepäeyal kaasa tegid/
nes HildegardRink ettekandega Paludes kõiki kohvilauda ta lausus
„Johannes Aavüc keelemehena*^. Johannes Aaviku veendumuse:
nistätud saalis avas Keelepäeva
kavalise osa kell 15.00 Jutai;
Zacharsky Arvo Vihalemma rida­dega:
Maa mängin oma pilli peal
ja minu pill on; keel, / mu kandlel
on üksainus keel ja see ön eesti
keel." '
Ön ülitähtis, et elab eesti keel,
1980. ä. juunis anti Peetri Mrikusjumalateehistusel Marianne huvitava
lušte^ korras pääsesid väid sada mille olid kokkia pannud anonüümseks J- Aavücu elutööst eesti keele aren
parimat' y ' - ^-^^- ; Jäänud annetajad. Pildil moment stipendiumi.üleandmisest.
Orkestriga on obiud palju esinemi- ,
si ja ta sai yajalikku esinemiskind- esimene viiuldaja ülemaailmselt misel ergutas ta ^õpinguid Toronto
hjšt ja kogemusi kõlmeL suvel, tuntud Oxford kvartetis. Peetri koguduse 1000;-dollariline
mängides koos nende noortega; kes ^/Nüüdseks 1^ neljaaasta- stipendium, mis võimaldas tal õppi-olid
valinud elukutseks muusika. sed pingerikkad õppeaastad seljata- da Bänffis School of Fine Arts
/ K u i g i M. Urke alul õppis innu- ha jääma. Akadeemiliselt on üli- viiuli prof. D. Zaferi juhen-kalt
klaveri alal, sai taile .siiski aas- kooli; k^^ ;
tatega selgemaks, et klaverikünstiii- tööna nõutav iseseisev viiulikont-üleyaate
„Keel, see on rahvuse
hing, ta elüõhk ..
vaim,
Ühel arstide.korigressjl Austrias,^
Klagenfurtik esitati taUiiinas leiuta­tud
ja seal välja arendatud imeravi­mit,
mis kannab nime AU-8.
Ravim, on loodud kõikide tsivili- kuindividuaakie elulaad ei sobi te- sert on ees. See toimub 20. jaanua-satsiooni-
haiguste vastu • võitlemi- ma iseloomule ja ta alustas 14-aas- ril (kell 8.30 õ. Innes Gollege juü-seks.
Näiteks häired vereringes ja taselt viiulitundidega. KeskkooH kus ta oma eksamitööna esi
südames, suhkruhaigus ja koguni petamisel valis ta edasiõppimisel"
vähktõbi. Ravim on segu taime- muusika ja instrumendiks vimli,
ekstraktidest ja animaalsetest pi^o- unistades siis, et võiks kunagi kuu-duktidest
ja see tasakaalustavat luda suurde kollektiivsesse muusi-moodsa
inimese valetoitlustämist. kute perre mõnes sümfooniaorkest-tab
Beethoveni romansi. Praegu on
(käsil saatja leidniine, mida mangi-
Need suyenädäiad • oKd. töörik-kad,
aga õppehimulisele noorele
pakkusid need palju elamusri­kast,
teadmisi .mmg oskusi.laien­damisel
ja rikastamisel. Johannes
Aaviku vaimne pärand on hinda­matu
ja aegunvatu.
Seejärel Miia Ryan luges Johan­nes
Aaviku kirjutise „Rahvus ja
keel",' milles autor toonitab mitte
ainult ^,mingisuguse oma keele",
vaid „arenend ja väärtusliku kul­tuurkeele
edasikandmise tähtsust.
TÜna Ets luges J. Aaviku poolt
eestindatud kunagise baltimore-lase
Edgar Allan
„Ovaalne portree".
MALMÖ (EPi;) — Malmö sot-^
siaaltegelased ön ajavahemikul 1.
jaanuar kuni 30. september maks­nud
kokku 79 prostituudile
1,397.516 krooni ehk igale tüdru­kule
keskmiselt 17,700 krooni.
Seda just mitte nende teenuste
eest, vaid eesmärgiks oli mõjustada
neid oma senist „tööd" lõpetama.
pärast edukaid katseid haiglates
anti litsents üle ühele Austria riik^
likule ravimite tehasele. (EPL)
TIS.
iC@mM@iBtci®rid V
(Algus lk. 2)
maailma rahaturul Ja, sellega'^ mml
puleerimine võib tekitada
duselus väga suuri kõikumisi.
EelmamitBile lisanduvad
teised metallid, mis on samuti väga
Muusikalise vahepalana esitas,Ju-ja
peab ise otsima ja koos harjuta- Sinna tahab ta minna tagasi ka eel- ta Zacharsky klaveril kolm pala ]sj^ olT tüditSüte''kiiu^^ nii"um-ma.
Siis on ta saavutanud akadee- olevaLsuyel. Peetri koguduse suur Eduard Tubina loomingust »Süit .|,gs 4 ^ krooni kuus (cä
milise kraadi Bachelör of Music stipendium pii samal ajal nagu tä- ees $I300.-----), mõistagi maksuvaba,
Performers. ntiks ta sagedaste viiulisolistiks ole- Käesoleva sügise juubüaride-kü*- küna igasugune sotsiaalabi on mak-
PMju noore tütarlapse unistusist Kas ta on siis küpse kunstnik? ^ m^^ jümalateenis- janike sünnipäevi tähistati nende suvabä.
on täitunud. Kolm suve kuulumist Ja on olnud väga nõudlik enese tustel Ja selle oli kokku pannud teoste katkendite dtelugemisega yp^ale seUe said
lianada noorteorkestrisse kasvatas vastu ja teab, et küpseks saadakse grupp muusikasõpru. ja neÜe saadeti tervituskaardid vanima elukutse harrastajad korte-temastkutsumusliku
viiuldaja. vaid tööga. Kuid tal pnkogeniusi Kohaotsimine on veel lahtine, öisavõtjate allkirjadega. Meeleolu- ritoetust ,^atelieede" eest kuni 1&^
Töötamine suurepäraste dirigens- orkestritega. . Arvab, et on alles noor ja kuigi ta- lise lõigu Ella Ilbäku romaanist pingu lõppemiseni, u^^
tfide ja Õppimine nimekate muin- Ta ©n mänginud kaasa Thunder haks Torontosse tööd leida, pole ,„Kumisev kanneVMuges tundlikult abi vanade võlgade tasumisel jne. '
sikappetajate juhendam
lise ajaga vMdajal« l Ä i l t o n andma, kuid usub, et kõige kind- gu novellist „Kivi mere ääres"
orkestris ning jam elu on siiski orkestri iiikmena. Marju Põldmäe hoogsas ettekandes
' elukutse valikul otsaiistäv. .
Kontsertreisid viisid niitmele pode
Kanadasse,, kus orkestrile antud tä­helepanu
sisendas väärtustunde
muusiku elutöö vastu.-
Pärast Kuninglikus Konserva-olulise
tähtsusega la mida Ühend- tooriumis Norike Marteni juures
riigid ja teised lääneriigid on sun- viiuli õppimist, sooritas ta edukalt neriud ka eestlastele, saades meie nagi kontsertseerias^ milleks on
nitud oma väjadoste rähöldamiseks sisseastuniiseksamid Toronto üli- ühiskonnalt stipendiume oma õpin- mõtteyahetüsi olnud. Ka on Peetri
importeerima. " ^ ^ kooli muusikateaduškonna yiiuÜ- gute jätkamiseks; õieti küll on need kiriku juures lubatud talle kontsert
Eeltoodu;annab erakorralise sel- kunstnike klassi, Esimesel õppeaas- sisult yäiksed tähelepanuavaldused korraldada, kuid. need üritused on
gusega kinnituse kuivõrd olulise tal õppis ta tuntud hispaanlasest ta edukusele ja püsivale tööle muu- kõik alles jaanuarikuisest eksami-tähtsusega
on lääneriikidele Aafri-yiiulikunštmku^^^V kontserdist käugem>.i, siis kui ta on
ka kontinent, eriti Lõuna-Äafrika, hendämisel ja järgmised kolm aas- Eesti Kunstide Keskuse kultuuri- oma kunstnikudiplomi" kätte saa-tatAndrew
Dawesi juures, kes on iaur
Ja tulemused? Sotsiaalametniküd
on olnud kontaktis 123 tüdrukuga
ja nad seletavad, et 44 olevat pros-täiendab
end ikka veel prof. Da- Ta kuulubki juba vastavasse muu- andis tajutava püdi rannarahvast, titueerimise lõpetanud. Kindlaid
yid Zaferi Juuires, et ikka paire- sikute kutseorganisatsiooni. Bernard Kangro hmletiised„Igat- andmeid ei olevat. Muidugi on asi
maks saada ja oma interpreedi- Kuid võibolla kuulevad Toronto gus" ja „Kojutulek" esitas haarava tekitanud Malinö kodanike hulgas
võimeid arendada. ; eestlased lisaks tema eksamikpnt- sisseelamisega -Reilee Roomets. teatud nördimus^
Marianne on aastate jooksul esi- serdile veel iseseisva kontserdi ku- Kalju Lepiku „Proloogist; hoiatuse- nende tuhimaksürahadega on liiga
ga" Harald Roometsä veenvas et- IcergekMiselt ümber ^^k^^^
miUe järele venelased on juba am­mu
hammast ihunud. Lõunai-Aafri­ka
tähtsust suurendläb veelgi tema
erakorraliselt tähtis strateegüine
asend, kuna LÕuna-Aafrika sada­matest
ja baasijJest on võimalik
kontrollida laevaliiklust Atlandi ja
India ookeanide vahel ning see so­ja
korral läbi lõigata. Ontarios, Kitcheneris, ilmuvas ajalehes „KitcIien er-Waterioo Eecoird" ilmub kujutiste seeria Kamadla
On loomuBk Ja arusaadav, et etnilistest gnippidest ja nende päritolumaadest Neljandas artiklis, milMe autoriks on C. J.
Moskva. ieeb sellises olukorras sitatakse Eestit ja eestlasi, kisj omistatakse eestlaste tegevusele Kanadaso
kõife^etXõuna-AafrikasmustadeK . V u 1 11 '-'-vr^ " - • • 'i*- ' ^
valgete vahelist;pmevust suurenda-^..^
^ ^ - - - - vaate Eesti ajaloost, knipsutades ebatopsed.
Maksab Kanates Väljaspool K&mMi
EI E I P :0 S t S GJ^.
mA-m
Lopuks ütleb autor, et ehituste
da la praegust rezMimi kukutada, ^^^^^^^ ajaiuusi, Knipsuiaaes. cöaiiapsea. alal tegutseb umbes 40 eesti ette-mis
tuleks asendamiselev^^^^^ Liidule ^ et eestlased on kultuurili- Nii mainitakse, et eesti organisatsi- võtjat ning yüs või kuus šuure-
^braliku ja kommunistlikelt' fiää- sest aspektist lähtudes tugevalt mõ- oönidest on tähtsamad Eesti tiit ja mat firmat,^mis asuvad Torontos,
kstatudumstade valitsusega, IM- ^^^^ sakslastest. Artiklis maini- Ajalookomisjon. Eesti sportlastest Vancouveris jä Montrealis,
a Aafrika valgete valitsus katsub ^^^^'^^^-^^^^ esimese oküpat- nimetatakse ujujat Torn A Kirjutise juurde on paigutatud
Iräeswst pinevat olukorda lahenda- siõ Ergas Lepsi, ka üks suurem foto, mis kujutab
d •ärk-iärguliste sotsiaalsete refor- lestist 60.000 inimeste Venelaste odaheitjat Hans Möksi, pikamaa- rahvarõivais neidusid Ülemaailmše-mldega
ja evolutsiooni raamides ^^^^^^^^^^"^^^^^ P^^^ Ed- te Eesti Päevade ajal 1972. aastal
toimuvate muudatustega, kuna ve-in»"^e^^^^^
nelašte agendid omalt poolt teevad saabusid põgenikena Saksamaale. takse nimetamise väärilisteks Udo ; - ' •' '
kõik võimaliku mustade üles kihu­tamiseks
ja kommunistliku
slooni läbi viimiseks, , •
$ 3 3 .
$ 6 7 .
$ 3 5 . 5 0
$ 1 8 .
LENNUPOSTIGA iilemere-msšKžlesg©:
;as
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 ceati
aastast tarni 1945). aastani '
toimus Eestis unest! laiaulatuslik
eestlaste hävitamine, kuna ve-neJased
deporteerisid 60.000 ini-luest,
"peamiselt põllumehi, kes
avaldasid vastupanu kolSek^ivi-seerimiseleo.;:
: • •
Pool artiklist on pühendatud
Selline olukord ja Louna-AaW-ka
erakorraline tähtsus nõuavad
Sääneriikidelt ialiraat delikÄ^
LÕuna-Aafrika sisepoIiitiliVl olu­korra
käsitamisel ja Lõuna-Aafrika
valitsuse ülemineku refooniae toe- Kanada eestlastele ja esimeste eest- .
iamisele ja nende rakendamisele laste saabumisele Kanadasse, AI-kaasa
aitamiseks. Paraku ei ole seni bertasse ja teistesse lääneprovintsi-suudetud
seda mõõdukat potiiti^at desse, kus eestlased tegutsesid far-rakendada
ning paiguti jääb Imulje, meritena, kaluritena ja metsatöölis-et
lääneriigSä eesotsas Ameerika tena. Muuseas käsitatakse ka admi-Ühendrükidega
ajavad Lõuna-A^iE- rai Pitka asumist" Kanadasse^ Briti
rika suhtes Liitunud Rahvaste Or- Kolumbiasse 1924. aastal,
ganisatsioonis ja mujal Moskva po- 1939. aastal elas Kanadas lige-,
lutikat ning aitavad kõigiti kaasa male 2000 eestlast, kuid nende arv
venelaste ambitsioonide rahuldami- suurenes tunduvalt pärast Teist
sele. Jääb vaid loota, et "Ühendriikir maailmasõda ja 1961. aastal ulatus
desiraeadminisfratsiopni rakenda- eestlaste arv juba 18.550-le. Artikli
misel tuleb üraberkujundamisele ka autor annab ülevaate ka eesti örga-
WashingtoiM ^riMBe Lõuna-Äafrika nišatsioonidest ja silmapaistvama-
' test eestlastest, kusjuures selgub,
i metsosopran Irene
Loosbergi, maalikunstnikest Eric
Pehap'i ja Joarin Saarniitu ning ku-juritest
Raoul M ü s a a r t STOKHOLM (EPL) - Kultur-
Kooridest mainitakse Toroi^o r^det on andnud Eesti Kirjanike
Eesti Meeskooriy teatritest Eesti Kooperatiivile produktsioonitoetust
Mahvušteatrit. Arhitektidest tos- Arvo Mägi/Silvia Rannu teose
tetakse esile Ants Elkenit, töösr ,,Kakskümmend - üks moi^alugu"
turitöst E. Torokvešd Ja tema. väljaandmiseks 5000 krooni suuru-
.,POSTAL C03DE**
. \3SÄ aaäressiüele CÖS>E"
Faagatshekk vöi rahakaart ku^jutäda "
Free Estonian PnhUshers nimele.
saa
, 141 Sk. sõnas ja piSdisi^jalugu, ehitajad (474
Ja
. • moniiimeut neile, kes seal töötanud, kašvatauM noorij^saa-nud
esteetilisi vaimutoitu (Hannes Oja).
Saadaval: E. Abistamiskomitee (Eesti Maja ToFomtos); toimetos
c/o J. luuraiad (38 Plymouth Ecl.,IitcheEer, OEi, N2G 3G§,
!lS)-743-4933;
. RAAMAT jmJLÜKS ENDALE JA SÕBRALE!': •
Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks 7 pcwilaastaks /
veerandaastaks "-tavalise / k i ^
-1^^^^ . Tellipaise kjdteks
rahas / fcshekiga / rahakaardiga. (Raha saa^a ainult