Vaba eestlane , December 2, 1980

              Nr. 80 VABA EESTLANE teisipäeval, 2. detsembril 1980 Tuesday," December 2,
• B
sündinud 18. novembril 1904 Tallinnas
surnud 2.6. novembril 198.0.,.Fergus,'Ont
AMieitlÄ Toronto EooEdlis
ID
D i
tflemaailmsele Eesti KesknõukogHle teatati 31. oktoobril kkgram-miga,
et Austraalia Eesti Seltside liidul ei Ple võimalik Austraalias
järgmisi Eesti ^äevi korraldada Ja lubati MFJ^U^^ lähematt käsitada
neid küsimusi. 9. novembril saatis Austraalia Eesti Seltside Liidu esi-mees
Eaivo Kalamäe lubatud kir^a, milles et.seoses IV üle-maailmsete
Eesti Päevade kbrraldamisega Austraalias, asiab Austraalia
Eesti. Seltside Mdu^^^J^ Järgmisele.
. Amsiast vilistlast, melsateadlast'
sündinud 16. maü 1915 Eestis
surnud 8; liövembril 1980 Inglismaal
Kaalunud põhjalikult kõiki asja­olusid,
leidis A.E.S.Lüdu Juhatus
kahjatsusega, et IV ülemaailmsete
Eesti Päevade korraldamine Aust­raalias
ei ole otstarbekohane ega
täidaks rahuldavalt ülemaailmse-te
Eesti Päevade põhilisi ülean-
•deid''.-:--.';.''
ÜLIÕPILASSELTS m V l EA
mmmmmm\mmmtimm
; Ä.E.S.
oma lõplikule seisukohale kahe
liikmesorganisatsioonide esinda­jate
nõupidamisel. (.Melboume'is
5. ykt. Ja Sydney's 31. okti) • Ja
Adeläides asuvad kaasmaalased
siiski saaks teile mingisuguse ette­paneku
esitada..
SeUest asjakälg&iist oi ka Aust-raaHa
Eesti Seltside Ludu Juha­tust
inforineeritud> mis aga min­gil
moel juhatuse Juba avaldatud
. ei muuda".:
,„Meie Kodu** _
yrray 1.
: Armast koguduse lii
armastuses. Ja
EESTI BAFinSIl KOGUDUS
•Mõlemal nõupidamis^^^ arutati
põhjalikult kõiki poolt Ja vastu ar­gumente.
Nende nõupidamiste tule­musi
ja veelkord kõiki olulisi asja­olusid
arvestades jõudiski A.iS.S.L.
juhatus /eelpool toodud otsusele.
Vahepeal on eraalgatuslikult
Ülemaaünisele Eesti Kesknõukogu­le
saadetud telegramm sooviga, et
Viimasel Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas oli vähesel määral kõne
all ka järgmiste päevade korralda­mine
Kanadas, kuid otsustati oota­ma
jääda Adelaide'! eestlastele an­tud
mõtlemisaja möödumist. Aust­raalia
eesti ajalehe järele on aga
seisukoht juba ammugi kindel ja
iga ajapikenduse võtmine ainult pi­durdab
järgmiste päevade korral­damisele
asumist Kanadas, kui
need peaksid toimuma kolme aas­ta
pärast ' •
MÄTüSiMAJÄ ,
kogemus eestlaste teenimiseks. Osksssli^
ja m^dukswi hiimad.^
: • M.WAYNE HAMILTON '
• m Momt Pleasant M .
(ItoaJMyol EglMom)
tel. 489-8811 ^ 489-8®®^
Õndsad need, kes Issandas surevad!
pülp^eva .õlntiil toimus^ I advenstpulia. kontsert-jiamala-teenistos
dr. Roman Toi: .50-aastase muusikalise tegevuse täbostamiseks
Toronto YaEa Andrese Mrikas, kus toll k<Drdamisele aasta tagasi esita­tud
M. Toi nelja-osaline kantaat ,,LaudaiteBe Toi on
.loonud Ontario Arts Counciltdlmisel. •.
Sellest algas tänase lubilari mura-sskalihe
tegevus, mis on aastaid
arenenud mitmekülgselt kooriJu-lainao
1. detsembrist läriinii
.-reedeni kell 1®-f, laup. 9^^^
Suures valikus littala klaaskaupn itr SAUNA kosmeetika taitidd
Sauimtarbeid Küünlaid 7^ Küünlaialga Soome kompvek­ke
iir Telistiiie kardinateks ja seinakaunististeks |a Meldiiüdeld
itr Suiiski ja smnsavarustiist.ilr lapalju miiMi^ . ;
ESMAJÄRGULISE0 IMPORT-ÄRTIKLID SOOMEST
2®31 Yonge St., Toronto, Ont M4S 2Ä2 @ Telefon 483-6650
Annsist
Muusikalises osas,olid kaastege­vad
E. Segakoor, T. E. Mees­koor,
Vana Andrese koguduse
täiend^Ltud segakoor ja sümfoonia
orkester R. Toi juhatusel. ^Nagu
eelmisel korral ilmnes seekord veel- ^ , j . . " 1 1
gi mõjukamana suurteose viisirik- ^ on antud mimesele, kes on
kus ja Usüvaimustust väljendav jõu,
lisus, mis neljandas osas eestikeel- Jutluse pildiga Helsmgi ajalehes gxoKHOLM (Teataja) — Vana like instrumentide kombinatsiooni-setekoraalisõnädega
oli ülev k i U u - v ^ ^ ' ' " S f ^ f ? ° ^ finmisika Msambel i , , ^^
selaul, kuni see muutus kogu kogu- juüsega, kus kirjeldati Talhnna lau^ Tallinnast esines reedel,;31.
de
dust kaasakutsuvaks kiituselauluks. milk keskseks oli
ALBERT ja SAMA LE;
REIN Ja URVE KpRI
ALFRED NIELÄNDEE
ELLA KALDAMAi^
MEETA LAINURM
okt ja pühap., 2. nov. Stokliolmi
••. -n,- n J, . . kuna Stokholmis jagas samal ajal
puskop K. RaBdsepp loitaseM» seda kohta Roman Toi Kanadast,
olemust, ims_kajab snnrt.|a__sü. õnnis on mees kes paneb oma
kohta kirjutab „(Svenska Dagbla-det'i"
(3. 11. 1980) muusikaarvus­taja
Kerstin Linder pealkirja äM
„Eesti hääled" järgmist::
muusikaelust
ge Jehoova pople, lõpetas piiskop
jutluse. : V
Ka ko-üduse õpetaja A.Taul tä- , .Muusikast ja
nas kaastegevaid ja märkis R. Toi 7 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ nasmaades teame liiga vähe—pea­le
paari kuulsa dirigendi tunneme
EsSM §Õpni
Kui meil on rõõm südames, siis ta­hame
sellest laulda, kui kurbus, ka
see paneb meid laulma, ka hirmu­tunne
ajab inimest laukna, et end 50-aastast muusikalist tegevust, ar-julgustada.
Jumal on pannud ini-v^^^^ ^^^^^ ninnlt n^õne helilooia .lime ia tea
mese selliselt laulma, seda ei saa dis talle esimese võimaluse koori ^ ^ " ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ J A ^
1 • • ^ t. -1 J . . ininfJmJcfiire mc, et Ecsti omao vaga laia ja tu-keeg.
ise teha ses ilma andeta e. JuWimiseks. ^ ralivalike sidemetega kooritra-saa
midagi. Jumal paneb inimese Parast vaimustavat kantaati jarg- ^
suhu uue laulu--ta annab^^^i^^^^^^ Kui eesti ansambel „Hortus Mu-sicus"
— teel Tshehhoslovakkia/
mälestaiFad leinas
ratsiooni loomiseks, kus " helide koguduse naisriiig pakkus kohvi.
virrvarrist Imiakse helid, mis on õnnitb ^"Bulgaaria jrjugosl^
muusika. guduse esimees A. Roost, T . E . ^ J e
Piiskop juhtis kõne momendile, Meeskoori esimees H. Paara, „E§-
mil 50 aastat tagasi Westholmi tonia" koori liige /A. Raudsepp,
gümnaasiumis heliloojast õpetaja piiskop K. Raudsepp ja New Yorgi
T. Vettik" andis taktikepi Õpilase Eesti Meeskoori esimees R. Susi.
Roman Toi käte, kes esimest korda Mõned neist andsid R. Toile ja ta
sellesse ülesandesse asus. ; abikaasale lilli. >
Kava sisaldas, saksa XVI sajandi
muusikat, rhille esimene osa esitati
tugevavärvuslikes keskaegsete
mängumeeste riietuses, kava hüi-sem
osa äärrhiselt ilusates isabella-värvüslikes
renessansi riietes, mis
olid nagu pärit Botticelli maalidest.
Voolavalt pehme liikumine jälgis
hingetõmbamist, oli se^ siis eleegi­line
või peaeagu dzhässilikult rüt-miline
ja tantsulik.
Neljast äärmiselt isikupärasest
lauljast romantiliselt , heakõlalise
häälega jäi kõige enam meelde
hingestatud sopran,
aga kogu ansambel ühendas
. Mndla-iimelisiisiksuä iseendast
mõistetavalt kollegiaalse distsif-nüüd
sooritab lüMkest aga in­tensiivset
Rootsi-tumeed kont­sertidega
Upsalas, Stokholmis ja
Södertäljes ning lisaks raadiosis-semängnd,
on see niisiis
See, oli yäga huvitav haältepÕimiog
teiselt poolt Läänemerd."
Avaldame süda
DQ
V Huyi vanema mmi^ikavastu^^^^^^E^^^^^
keskajast, renessansist j a barokk- juj^ti^jg^^^^
ajastust ärkas Idariikides hiljem j^^^^^ õismäel toimunud
kui läänes. „Hortus Musicus" ole- taksomõrva ohvri matusega,
vat eelkäija, kmgi see asutati alles Millegipärast ei võimaldanud
1972. yõib-olla on ^ee seletuseks, miilitsavõimud mõrvaohvri kdlee-miks
ansambel mängib meie arva- gjjjej.t^j^so^ osa võtta matu-tes
pehmelt ja romantiliselt nagu setalitusest. Ilmselt kardeti mingit
>äeval, 26. novembril toimus pärast pikemat vaheaega Eesti legendaarne Pro Musica Antiquaiaadi demonstratsiooni. Taksojuhti-lürjandMse
Sõbrad lümeHseprganisatsioc^^ koosolek, kUs 15 liiget aru- Belgiast 50-ndatel aastatel, võrrel- reaktsioon ei jäänud tulemata:
tasid orgaaisatsioMi tegevuse elustamise probleeme j C l Ä^
rast ooteaega, mis Johtus Eesti Kunstide Keskuse poolt lubatud iga- mis on viimasel ajal moes läänes, maanteel põiki üle sõidutee ja pa-külgse
kultuirllise tegevuse alustamist, kiiid mil pole tulemusi olnud, Kahtlemata ^^pmavad 13 an- nid signaalid hüüdma. Aktsioon te-tuleb
kirjaifldushuviliste koondamist ja leile vastava tegevuse elusta- sambii liiget vä^a professionaalse j^jj^^ kahetunnise liiklusummiku.
giBinnia mist iseseisva: taseme: takistuseta vahetavad nad
pille ja isegi lauljad mängivad neid.
L. HOHMAN
Koosolekul valiti uus juhatus, esi- dusõhtu, kus analüüsitakse ühe
meheks Margus Jükkum, sekretä- teose sündmusi kirjanduslikust ja
riks Rita Sui ja laekuriks. Hilja tõelisuse aspektist. ' ;
Jukkum. Tegevuse orgamsiBerinii- Peakoosolekul kuulati ara Hüda
sel moodustatakse väiksemaid hu- Lepni pikem sõnavõtt jäälõhkujast
vigruppe^ kes teatud ala vaatlek- „Suur Tollist'* ja eesti meremeeste, ning vahetas pille erinevate ja leid-uuest
mäiestusraamatust; ' ''' ' ' •
Nende mniisika sharmi junrde
kuulub tajumine, et siiri on tege­mist
homogeense griipiga, kes
B. ja H.;SlTOOy
R j a M . VAREF^ • ,
G. j a T / I L l AL
Ä. ja M . LINNAMÄE
sid. Esiiriesed kaks üritust on ju­ba
.spontaanselt toimtmud ja toi­mumisel.
Esimesel vaatles .Evi Vellerind
New ¥orgist Lydia' Koidulat,, mis
on eriti aktuaalne selletõttu, et
praegu on käsil poetessi
teose lavastamine Torontos.
Käesoleval kolmapäeval on
Juhatusel on käigus mitmed ku- .^^^Ö^S^J^-^^*^^-^^
junemisjärgus olevad üritused. Soovitakse v
. Eesti kirjandushuvilisi on märga
tavalt mitmeid nooremate hulgas,
Tuntu.d ameerika luuletaja ja
ajakirja „Origin" peatoimetaia Gid
Garman pühendas eesti luuletajale
Aleksis Rannitile oma luuletuskogu
,,Auspices'• (Ennustused), mis ilmus
kes on tundnud puudust vastava 7-kuusele lapsele 5 päeva nädalas jcäesöleval aastal Pentägram Press
organisatsiooni üle Ja on elava alates jaanuarist Kingston Rd. &^ kirjastusel/Milwaukees, W
huviga oodanud sellelaadilise te^ Main St. Tel. 698-4690 nis. Kirjastamist toetas TTieNatio-gevuse
älnstamist, WÄ<^^ nai Endowment for.the Arts.