1980-12-02-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 f ABÄ EESTLAMK teisipäeval, 2. detsembrü. 1980 — Tuesd^y^December .2, 1980
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuinseth S
: 'PEATOIMETAJA: Karl Anx) ; ::
/ TOIMETAJA-'^Haimes Oja .:
•POSTIAADKESS: P"JÖ:B vOat. B « SM?.
TELEFONID: toimetus ^«4-7521, talitus (tellimised, kutdutiised,
eksj)editsiooa) 364-76
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—. poolaastas $2L— Ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17.—
TEIIilMISHIipAD v.äy aastas $42^—» poolaas-
. tas $23— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67—/poolaastas $35.50. j a v ^
I^NNUPOSTIGAülemere-maadesse: aastas $76.—,
$38.—ja veerandaastas $20.—
Aadressi miiudatus 50 Cv— Ü k s i k i ^ ^ b M 50 e.
Published by Free Estonian Publishw Ltd., 135 Tee
Toroito OQt.M6J2H2
¥ABADE EESTLASTE HMLEKAOTJA
. ^ Detente poliitika õigesse perspektiivi
seadmiiie -Üheriäriikides Ja
president Carteri bojkott Moskva
Olümpiamängudele /on muutnud
venelased ameeiWašte suhtes õe-laiks
ja tigedaiks. N . Liidu kodused
propagandaagentuurid töötavad
eriti intensiivselt ameeriklaste
mustamiseks ja mahategemiseks Ja
igapäevane tavaline venelane, kelle
pea palju maailma asju ei jaga ning
kes On aastakünmeid hoitud pimeduses
on paratamatult sattunud
selle propagändalavihii küüsi Jn
mõju alla.
Seda uut jäisest õhust tulvil kliimat
peavad päev-kõrvai taluma N .
Liidus viibivad Ühendriikide ärimehed,
mitmesuguste delegatsioonide
liikmed ja üliõpilased. Nii jutustavad,
ameerika üliõpyased paljudest
vatfejuhtumistest, kus neid on koheldud
halvasti, ülbelt ja väljakutsuvalt
ettekandjate, taksijuhtide Ja
vene rahvusest tuttavate poolt.
Ameeriklasi koheldakse väljakutsuvalt
isegi telefonikõnede andmisiel,
kuna nüüd tuleb kaugekõnet Am^e-nkasse
tunduvalt Hauem oodata KUQ
aastapäevad tagasi.
Selline kohtlemine on tingitud
peamiselt ametlikust propagandast^
, . > n . . J nx mis on naelutanud ameeriklase hä-rolMmiseks
kokkukutsutud järel- julge pealehakkamisega. Eestlaste Kuidas teostada venestamist, selle kohta andis Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Büroo ju- jg]^ on ka selge, sest Washingtoni
konverents algas pinevas õhkkon- ja leedulaste välja erilise määruse partei algorgamsatsioonidele, miš oli kuulutatud täiesti sa- eestvõttel toimunud olümpiamän-boikoteerunine
andis N . Lü-
Kas need OB järgmiste ülemaaÜmsete Eesti Päevade korraldajad Torontos? Möödunud nädalal toimunud
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas peakoosolekust osavõtjad, arutlemas möödunud aasta tege-mStlemas
ka tulevaste .pidjistuste peale; . Foto: • Vaba Eestlane
nas, mis ähvardas konverentsi juba lätlaste^^ e^^ kõrval täielikult jajaseks. — Isik, kes saab selle parteikomitee määruse, ei või volitada selle täitmiseks teist isikut, kes ei
enne selle ametlikkw algust lõhM tahaplaanile niBg sel p korgib ^^i^ geie määruse täitmise^^^^
ja
ajada. Pisaevus'ja vastastikune anti- paratamatult k ^ . .
paatia oli peamiselt üngitudN. Lii^ iilisjne Eesti Kesknõukogim^ N õppevahendite väljaandmine
dn delegatsiooni lakkamatutest pin- Yorgis kasutas ära kõik võimalused teha koopiaid või väljavõtteid, sa- 4. Heaks kiita NLKP Keskkomi- koostamine,
kütustest konverentsi päevakorrast konverentsil seureroa'^p^ sellev tee määruse Vene keele edasise 15: Laienvalt praktiseerida koha
välja lülitada inimõiguste rakenda- miseks, Küsimus o omandamise ja õpetamise kohta peal gruppide loomist vene-keele
mise küsimust, mis on venelastele et Madriidis viibmud eesti rahvus- ses või nõukogude^ ametiühingute, kõikides vabariikides*' ürituste õppimiseks ja keeleoskuse süven-olnud
nõrgaks V tundlikuks kohaks gnipi Ja Kanada Eestlaste Kesk- komsomoli või majandusorganis^^^ plaan (kaasneb kirjaga) selle mää- damiseks. j ; eksnerte kellede kommnnl^rtillr
ling on alaü andnud demokraatü- nõukogu esindaja Eneri Tauli and- sioonide kiriades või dokumentides, ruse rakendamiseks. 16. Välja töötada raamatukogude . „ ., Si«tnrw. in^ T^^^^^
v , ^ ^ . , ^ . . . . . . , - Seilineon „tarvitamisõpetus'' dö- 5. Kohustada EKP Unna- ja ra- fondide jaoks Venekeelse kirjandu- uusrav loommg piorieie-dule
ja tema juhtkonnale sniire
hoobi nii majanduslikult, polUtili-selt
kui ka moraalselt. Olümpia-mängude
avamispäevaks olid venelased
koostanud„seUe sajandi
shiow" ja rakendanud selleks suuri
summasid; tuhandeid inimesi ja sakele
lääneriiMdele
vale näpuga näidataning teda Hei- Madriidis senisest tunduvalt suure- »—- ^ ^ ^ ^ — — i g a s s e maailmanurka kuid iäi nüüd
singis viis aastat tagasi sõlmitud maid tagajärg nad oleksid sin- nud Moskva peavolinik/partei esi- ku Ametiühingute'Nõukogu, ELKN Kasutada neid fonde iS^^ülgselt .^^^^^^ täidetiid
kokkulepete rikkumises süüdistada, na saatnud Leninük Kommunistiik õpilaste ja kogu elanikkonna tut-^^^^
Alles pärast seda kui vene delegaa- ti arusaamatuna tundub Rootsi sele lisandub ,,ürituštiB plaan*\ ka Noorsooühing - tõlk.) Keskkomi-vustamiseks vene klassika jä kaas- yalus oU KremM iuhtid 1 II ' l
didi taipasid; et lääuem^ ou eestiaste keskorganisatsioomde see on salajane. teed ani andma EKP KK-le selle aegse liõuk.paljur^^^
oma nõudmistega tõsi taga ning esinduse puudumme Madriidis, mis Nagu määruse sisust selgub, oli määruse täitmisest 1. jaanuariks jandusega. Laiemalt praktiseerida ^^^^ rida riike i "d d
uad ei alistu MoskvaVmahöövritele, on seda mõistmatuih, et Madriid tulemustest aruandmise tähtpäe- 1980. a. ^ näitusi, korraldada temaatüisiõh-^g«^.g^j^ Mosk^t 1riUa^da"*ia
'tegid venelased kongressi päeva- on Stokholmtle palju lähemal kui vaks ^k 1. jaanuar. Kohustada EKP KK osakondi sel- tuid ja kohtumisi nõukogude ven- „ , J"A
- • ^- ^ • ''idmisimng Torontole või New Yorglle. Dokuinent kõlab alljäegnev alt: korra koostamisel, M * 1^ st Af ^ ^ a^
pärast peadelegaatide sissejuhata- Kahtlemata mõjutasid
vaid kõnesid võis kongress eriküsi- meie panust ka eesti keskorganisat-mnste
analüüsimiseks ja lahenda- sioonide kitsad majanduslikud võn-miseks
töölaua taha asuda. maiused, kuna meil puudub selline
Helsingis vus aastat tagasi 35 rii- vabadusvõitluse kapital, mitte lätla-
EKP Keskkomitee Büroo mSä-rus
19. dets. 1978. ä.,
nr..105 ^1.. •
le määruse täitmist kontrollima. nasvabariikide kunsti- ja kirjandus-
6 Suurendada Tartu Riiklikus tegelastega jne.
Ül&oölisõpüaste vastuvõttu „Ve- 17; Välja töötada meetodid
ne keele ja kirjanduse" erialale teostada verie keele osatähtsuse
Raske on vätja arvestada kui
palju Venelased kaotasid tJhendrii-y
• . r,r ' A- J J 1 • ^® kide ja teiste rahvaste ölümpia-boi-,
kuni 75-ni' samuti suurendada kuni edasine suurend vabariigi kotiga majanduslikult koid 1^^^^^
Et kindlustada
gi poolt älakttjutatud kokkulepped. s NLKP KK (Nõukogude nim. TaUinna Pedagoogüises Insti-^ dollariteea
kujutavad endist lääneriikide as- proble^^ tuudis erialal „Pedagoogika ja alg- ^ustaminey lavastada vene ; oope- jg kuigj j^psj^^a^^^
jektisž lähtudes emkordsdt suurt J ka meil leidub komitee — tõlk.) määrus„Vene haridus". ... reid ja draamateoseid algkeeles, pagandas väita, et mängud olid
õnnemängu, mis tehti tookordse vabas; maaUmas rohkel arvul Jõu- keele edasise omandamise ja õpe- 7. Saata igal aastal, väljaspool täiendada kooride ja solistide re- edukad mi peaitvaatajate osavõtult
detente poüitika uima raamides, kaid inimesi, kes on võimeKsed sel- tamise kohta kõikides vabariiki- konkurssi Moskva, Leningradi jt. pgrtuaari venekeelsete teostega,; kui Võitluste pingelt, siis tegelikult
Nii andsid lääneriigid tunnustuse lelaadmsi pom operatsioone des" ette näeb, teeb EKP KK 35 inimest, et;'saada siistemaatiliselt viia läbi VNFSVon^^s^^
N. Ludu Teise maailmasõja vallu- majanduslikult suuremate summa- (Eestimaa Kommunistliku 'Partei väljaõpet ja erialaseid kogemusi teatrite ja kunstüiste kollektiivide ga, mida kuidagi ei saa kõrvutada
tustele, aktsepteerides Ja vormilist dega toetama. ^ Keskkomitee - tõlk.) Büroo järg- (praktikat) erialal,, Vene keel ja külaskäiguetendusi • ENSV-s- kpr- selle suure võima tfku võiduga,'mis
tunnustust andes Ida-Em-oopaspä-^^^^^^^^'^^;M kirjandus". ^ • raldada kohtumisi vene ja tähtsust venelased Oleksid saavutanud' kui
rast Teist maailmasõda tõmmatud meie tegutsemisel Madriidis ega l- Omistades vene keele õppimi- 8. Teha NL Kõrgemate Koolide kõigi töötajate kaasatõmbamisel Cartei; poleks alnstaniöid mängude
piiridele. Vastutasuks lubas N . Lüt õpetamisele erakordselt Ministeeriumüe ettepanek uue, õp- aktüvsesset
respekteerida inimõigusi N . Oidus ei ole suurt mõtet, kiina meie en suurt sotsiaalpölü^^ internat- peprogrammi ja õppeplaani osas, pojiitiiisse ellu, nende ^^t^^ *
Ja austada teiste riikide territoriaal- simda nagu-nii oma tegutsemisega sionaalset tähendust, kohustab mi et see kindlustaks vene keele sel kodumaa ja maailma kultuuri-- Viimasel ajal räägitakse palju
set puutumatust . • kodumaad vabastada, süs on seM- EKP KK kõiki vabariigi rahvahari- õpetajate kvalifikatsiooni t^^^
Laanemaaibna
timi^Iike
poliitikute ja op. sed mõteavaldused liiga ühekülgsed duse organeid, Eesti NSV Teaduse bariigi kõrgemates õppeasutustes, na ,sotsiaalpölütilise ühtsuse kind- unustatakse sealjuures teised maa-
_ Siitiliste ekspertide Ja kitsarinnalised. Meie tegutsemi- Akadeemiat, ministeeriume ja rah- 9. Organiseerida Ed. Vilde ^ nim; lustamisel. kasutada selle ;üritüse põuevarad, mis on samuti ülima
suureks üllatuseks ja meeiehärmaks ne ja konverentsi delegaatide ük- vaharidust juhtivaid organeid, Par- Tallinna Pedagoogilise instituudi läbiviimist ühtlasi igakülgselt töö- tähtsusega, eriti sellistele suurtele,
selgus peagi, et Moskva ei mõtlegi sikasjaline läbitöötamine on ülima tei linna- ja rajoonikoniiteesid, juures fakulteety tajate patriootilises ja intematsio- tööstusriikidelenagu seda on Amee-
Helsiiigi kokkulepetes mainitud tähtsusega meie kiisimuse esile ametiühingu- ja komsonioli-organi- jäte kvalifikatsiooni tõstmiseks naalses vaimus kasvatamiseks, tu- rika Ühendriigid. Senised kogemu-inimõiguste
ja jeiste riikide puutu- tõstmiseks ja selle eest hoolStsemi- satsioone, tööstusettevõtteid, koi- igat laadi õppeasutiste jaoks. gevdades nende koostööd töö kva- sed kinnitavad, et ameeriklased on
matuse lubadusi rakendada, -vaid seks, et meid ei unustata ning et hoose ja sovhoose — kõiki asutusi 10. Aktiviseerida igat laadi õppe- liteedi ja töö efektiivsuse tõstmi- kergemeelselt ümber käinud o^
ajab endiselt edasi teistitimõtlejate läänemaailma poliitikud need luba- ja prgamsatsioone, Igakülgselt ana- asutuste kindlustamist ; kõrgema sel ja inimestevaheUste kõmmu- õlireservidega, kuid samal ajal pole
tagakiusamise jä teiste rükidevallu- dused täidaksid, mis nad valimis- luusida ja läbi arutada vene keele haridusega ven^ keele õpetajatega, nistlike: suhete vormumisel. nad olniid ka eriti ettenägelikud ja
tamise poliitikat Nii arreteeritakse kampaaniate ajal annavad. Lätla- õppimise ja õ oluko.rd sa- viies selle töö lõpule 1985-ks aas- Kasvatada armastust Vene keele ettevaatlikud kõigi teiste maapõue-
N. Liidus ja Moskva poolt alista- sed tegid ka teiste muti kui Jcakskeelsuse küsimused, taks. ^' : kui nõukogude rahvaste sõprusi ja varade säilitamisel ja paljude maa-tn^
riikides jpidevalt inimõiguste j a Balti riikide probleemide tutvusta- välja töötada ja läbi viia selle töö H. ^ Aktiivsemalt tundma õppida, vendliise keele vastu, äratada selle PÕuevarade pudumisel nende juur-
Helsmgi kokkul^ete rakendamise misel kahtlemata tohutu töö, mida põhjalik parandamine, mis Mndhis- ^j^istad huvi, abistada^evoolu IdndlustamiseL^^^^^v .
ppudjäid mng^gamstani okupee- kinnitavad paljud väljalõiked pik- taks kõigi töötajate vene keele os- keele õpetajate kogemusi õpi- igakülgselt elanikkonda ja eriti Asjatundjad väidavad, et amee-nmme
ikinmtab,'et RLsit^on vai- kadest artiklitest Hispaanias ja teis- kuse tasemel, mis.vastab kasvava laste kompleksi kasvatamisele šel- noori selle keele omandamisel kõ- riklased saavad omalt maalt ainult
mw oma maaito^valtatmnise^o^^ põlvkonna kommunistiiku kasvatus- aine läbi. Teha ettepanek ajakir- nes ja kirjas, nn et nad oskaksid vüs olulist mineraali 27-st mood^^
msioonide h«ivides ^brmaals^ ja^^^^^ töö nõuetele. ja „yene keel eesti koolis" loomi- selles keeles suhelda, suhtuda sel- le tööstusele vajalikust mineraalist
uhma julmusega teisi nike valluta-^^^^^^^^
:ma ja alla neelama. Neid kokkule- ggj^ ^^j^ seda suuremad, et lääne- nisteeriumi ENSV Kesk ja Kõrge- 12. Laiendada vene keele kallakuga
klasside võrku. Töötada ümber
õppeprogrammid ja varustada
pete rikkumisi tahetakse iiüüdkoos^.j^^ on haihtunud need soov- ma ^hariduse 'ministeerium
venelastega arutada ning neüe ^on- unelmad ja vanad illusioonid, mü- likke partei ja nõukogude orga-verent^
nende patud muš^ ai- neid võtma kasutusele kõiki vahen- ÕDüevahen- ^^""^
peal ette laduda. Kas see õnnestub ^ kaasa N . Lüdu kommunistliku deid, et kindlustada koole ja muid^^^/''^'''^^^''^^^^^^^
ja kui suurel maaral venelased neid rezhümi liberaliseerimisele ja ve- õppeasutusi vene keele õpetamir " \ . (Tempel)
süüdistas!.aktsepteerivad, on oma- ^j^glaste tagasihoidlikumale ja reser- se õpetajatega, 13. Orgäniseenda vene keel ope-ette
küsimus. Igatahes lootused. ja ^geritad käitumisele välismaaSlmss. andes neile igakülgset abi nende Rajatele, eriti maa õppeasutustes,
väljavaated selleks on minimaalsed, ^ j ^ ^ ^„ muutunud Nixon-Kissin- ideelis-poliitHste ja teoreetiHste laiemaid v^e keele praktiseenmis- _____
Helsingi kokkulepetejärelkonve- ger-Fordi detente poliitika rakenda- teadmiste taseme tõstmisel, luues võimalusi (osavõtt uhiskondhk-po-j-
entsid Ott pakkunud ka vabaduses päevist saadik ja vastavalt neüe vastavad materiaal-ölustikuli^ Intilistest ja kultuurihstest üntus-elavatele
balti rahvusgruppidele ggu^g peaksime ka oma aktiivsust sed tingimused. ' ^^^t paljurahvuselistes kollektüvi-võimaMwna;
seisukohtade esile vabadusvõitluse alal suuurendama. 3. EKP linna- ja rajoonikomiteed ^es, loengute organiseerimme,
toomiseks. Seda tehakse juba enne vesüused, naabervabariikide külas-konverentsi
vastavate maade väHs- Madnidi konverentsist,: rahvuspoliitika leninlike printsiipi- tamine jne.). Teha see töö plaani-ministeenumidele-
. ja konverentsr^j g|a^^^^^^ ole meie kõrvu pea- de; selgitamisele, NSVL ja ENSV bseks. :
.delegaatidele, kuid peamine tähele- <^„_„*„ „U« \«n?^_ T^^„oVu„tc;™; ~
lesse töösse kui ülitähtsasse vahendisse
kommunismi ehitustöö ülesannete
lahendamisel.
Eestimaa KP KK sekretär: K.
tamata
Kolmapäeva, 19.
numbriga toimus Rootsis .ilmuva
mi|g on seal möö- Konstitutsiooni tundmaõppimisele, 14. Aktiviseerida ja parandada eesti ajalehe „Eesti Päevalehtivas-kuna
venelased samal ajal omaivad
21-e vajaliku mineraali reserve.
"Ühendriigid importeeriyad seitse
sellist olulist mineraali Lõuna-Aafrikast
ning Lääne-Euroopa on veelgi
tihedamalt seotud LõUna-Aafrikaga,
kuna sealt tuleb 55 protsenti
vajalike oluliste mineraalide kogim-sest.
Millised on praegusel tehnoloogiliselt
kaugele arenenud ajastul olulise
tähtsusega metallid ja kust on
Ühendriikidel võimalik neid hankida?
Roostevaba terase valmistamiseks
vajalikku kroomi saadakse
novembri Lõuna-Aafrikast ja Rodeesiast,
mangaani Lõuna-Aafrikast, koobal-panu^
IwondaÄe konvere^^ igSgsä äÜa faiip^ütadärvene vabariigis läbiviidavate vene keele j^ta^^;*väljaandjate"^^
^ ^ ^ ^
eriti tähelepanu äratasid lätlased
oma rohkearvulise osavõtuga. Ko Ao
ne keele õppijatele (õpikud iseõppi- arenguprotsessi^ kullatootja,
jatele, sõnastikud, lugemikke õpetamise efektnvsuse pw^^^
klassiväliseks tööks jne.). Välja uurimusi. Erilist tähelepanu poora- nekuga soovinud oma ülesandest 5^ protsenti maailma kullatoodan-anda
1981—1983 eesti-vene ja vene- ta vene keele kursuste sisule, et vabaneda ja uueks vastutavaks väP:^™^ kohale N . I iidu
eesti sõnaraamatud, eesti-vene ja see oleks soodne. Teadusliku tege- jaandjaks kutsuti endine toimetus- 3^ 'dotsendiga Kuld on tea^^
vene-eeisti vesüüsõpikud; õpikud vuse plaanides ette näha. õpikute ja juhatusliige Alur Sveh; Heinans. ^äga oluline * majanduslik tegur
algajatele ja edasijõudnuile. Välja koostamine; sõnaraamatute ja ^te^^^ siiski Göteborgi r : ^
anda õpilaste jaoks seeria broshüü- te vene keele, õpetamiseks vajalike toimetaja : . (Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 2, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-12-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801202 |
Description
| Title | 1980-12-02-02 |
| OCR text | Lk. 2 f ABÄ EESTLAMK teisipäeval, 2. detsembrü. 1980 — Tuesd^y^December .2, 1980 VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuinseth S : 'PEATOIMETAJA: Karl Anx) ; :: / TOIMETAJA-'^Haimes Oja .: •POSTIAADKESS: P"JÖ:B vOat. B « SM?. TELEFONID: toimetus ^«4-7521, talitus (tellimised, kutdutiised, eksj)editsiooa) 364-76 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—. poolaastas $2L— Ja veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33— ja veerandaastas $17.— TEIIilMISHIipAD v.äy aastas $42^—» poolaas- . tas $23— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga USA-s: aastas $67—/poolaastas $35.50. j a v ^ I^NNUPOSTIGAülemere-maadesse: aastas $76.—, $38.—ja veerandaastas $20.— Aadressi miiudatus 50 Cv— Ü k s i k i ^ ^ b M 50 e. Published by Free Estonian Publishw Ltd., 135 Tee Toroito OQt.M6J2H2 ¥ABADE EESTLASTE HMLEKAOTJA . ^ Detente poliitika õigesse perspektiivi seadmiiie -Üheriäriikides Ja president Carteri bojkott Moskva Olümpiamängudele /on muutnud venelased ameeiWašte suhtes õe-laiks ja tigedaiks. N . Liidu kodused propagandaagentuurid töötavad eriti intensiivselt ameeriklaste mustamiseks ja mahategemiseks Ja igapäevane tavaline venelane, kelle pea palju maailma asju ei jaga ning kes On aastakünmeid hoitud pimeduses on paratamatult sattunud selle propagändalavihii küüsi Jn mõju alla. Seda uut jäisest õhust tulvil kliimat peavad päev-kõrvai taluma N . Liidus viibivad Ühendriikide ärimehed, mitmesuguste delegatsioonide liikmed ja üliõpilased. Nii jutustavad, ameerika üliõpyased paljudest vatfejuhtumistest, kus neid on koheldud halvasti, ülbelt ja väljakutsuvalt ettekandjate, taksijuhtide Ja vene rahvusest tuttavate poolt. Ameeriklasi koheldakse väljakutsuvalt isegi telefonikõnede andmisiel, kuna nüüd tuleb kaugekõnet Am^e-nkasse tunduvalt Hauem oodata KUQ aastapäevad tagasi. Selline kohtlemine on tingitud peamiselt ametlikust propagandast^ , . > n . . J nx mis on naelutanud ameeriklase hä-rolMmiseks kokkukutsutud järel- julge pealehakkamisega. Eestlaste Kuidas teostada venestamist, selle kohta andis Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Büroo ju- jg]^ on ka selge, sest Washingtoni konverents algas pinevas õhkkon- ja leedulaste välja erilise määruse partei algorgamsatsioonidele, miš oli kuulutatud täiesti sa- eestvõttel toimunud olümpiamän-boikoteerunine andis N . Lü- Kas need OB järgmiste ülemaaÜmsete Eesti Päevade korraldajad Torontos? Möödunud nädalal toimunud Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas peakoosolekust osavõtjad, arutlemas möödunud aasta tege-mStlemas ka tulevaste .pidjistuste peale; . Foto: • Vaba Eestlane nas, mis ähvardas konverentsi juba lätlaste^^ e^^ kõrval täielikult jajaseks. — Isik, kes saab selle parteikomitee määruse, ei või volitada selle täitmiseks teist isikut, kes ei enne selle ametlikkw algust lõhM tahaplaanile niBg sel p korgib ^^i^ geie määruse täitmise^^^^ ja ajada. Pisaevus'ja vastastikune anti- paratamatult k ^ . . paatia oli peamiselt üngitudN. Lii^ iilisjne Eesti Kesknõukogim^ N õppevahendite väljaandmine dn delegatsiooni lakkamatutest pin- Yorgis kasutas ära kõik võimalused teha koopiaid või väljavõtteid, sa- 4. Heaks kiita NLKP Keskkomi- koostamine, kütustest konverentsi päevakorrast konverentsil seureroa'^p^ sellev tee määruse Vene keele edasise 15: Laienvalt praktiseerida koha välja lülitada inimõiguste rakenda- miseks, Küsimus o omandamise ja õpetamise kohta peal gruppide loomist vene-keele mise küsimust, mis on venelastele et Madriidis viibmud eesti rahvus- ses või nõukogude^ ametiühingute, kõikides vabariikides*' ürituste õppimiseks ja keeleoskuse süven-olnud nõrgaks V tundlikuks kohaks gnipi Ja Kanada Eestlaste Kesk- komsomoli või majandusorganis^^^ plaan (kaasneb kirjaga) selle mää- damiseks. j ; eksnerte kellede kommnnl^rtillr ling on alaü andnud demokraatü- nõukogu esindaja Eneri Tauli and- sioonide kiriades või dokumentides, ruse rakendamiseks. 16. Välja töötada raamatukogude . „ ., Si«tnrw. in^ T^^^^^ v , ^ ^ . , ^ . . . . . . , - Seilineon „tarvitamisõpetus'' dö- 5. Kohustada EKP Unna- ja ra- fondide jaoks Venekeelse kirjandu- uusrav loommg piorieie-dule ja tema juhtkonnale sniire hoobi nii majanduslikult, polUtili-selt kui ka moraalselt. Olümpia-mängude avamispäevaks olid venelased koostanud„seUe sajandi shiow" ja rakendanud selleks suuri summasid; tuhandeid inimesi ja sakele lääneriiMdele vale näpuga näidataning teda Hei- Madriidis senisest tunduvalt suure- »—- ^ ^ ^ ^ — — i g a s s e maailmanurka kuid iäi nüüd singis viis aastat tagasi sõlmitud maid tagajärg nad oleksid sin- nud Moskva peavolinik/partei esi- ku Ametiühingute'Nõukogu, ELKN Kasutada neid fonde iS^^ülgselt .^^^^^^ täidetiid kokkulepete rikkumises süüdistada, na saatnud Leninük Kommunistiik õpilaste ja kogu elanikkonna tut-^^^^ Alles pärast seda kui vene delegaa- ti arusaamatuna tundub Rootsi sele lisandub ,,ürituštiB plaan*\ ka Noorsooühing - tõlk.) Keskkomi-vustamiseks vene klassika jä kaas- yalus oU KremM iuhtid 1 II ' l didi taipasid; et lääuem^ ou eestiaste keskorganisatsioomde see on salajane. teed ani andma EKP KK-le selle aegse liõuk.paljur^^^ oma nõudmistega tõsi taga ning esinduse puudumme Madriidis, mis Nagu määruse sisust selgub, oli määruse täitmisest 1. jaanuariks jandusega. Laiemalt praktiseerida ^^^^ rida riike i "d d uad ei alistu MoskvaVmahöövritele, on seda mõistmatuih, et Madriid tulemustest aruandmise tähtpäe- 1980. a. ^ näitusi, korraldada temaatüisiõh-^g«^.g^j^ Mosk^t 1riUa^da"*ia 'tegid venelased kongressi päeva- on Stokholmtle palju lähemal kui vaks ^k 1. jaanuar. Kohustada EKP KK osakondi sel- tuid ja kohtumisi nõukogude ven- „ , J"A - • ^- ^ • ''idmisimng Torontole või New Yorglle. Dokuinent kõlab alljäegnev alt: korra koostamisel, M * 1^ st Af ^ ^ a^ pärast peadelegaatide sissejuhata- Kahtlemata mõjutasid vaid kõnesid võis kongress eriküsi- meie panust ka eesti keskorganisat-mnste analüüsimiseks ja lahenda- sioonide kitsad majanduslikud võn-miseks töölaua taha asuda. maiused, kuna meil puudub selline Helsingis vus aastat tagasi 35 rii- vabadusvõitluse kapital, mitte lätla- EKP Keskkomitee Büroo mSä-rus 19. dets. 1978. ä., nr..105 ^1.. • le määruse täitmist kontrollima. nasvabariikide kunsti- ja kirjandus- 6 Suurendada Tartu Riiklikus tegelastega jne. Ül&oölisõpüaste vastuvõttu „Ve- 17; Välja töötada meetodid ne keele ja kirjanduse" erialale teostada verie keele osatähtsuse Raske on vätja arvestada kui palju Venelased kaotasid tJhendrii-y • . r,r ' A- J J 1 • ^® kide ja teiste rahvaste ölümpia-boi-, kuni 75-ni' samuti suurendada kuni edasine suurend vabariigi kotiga majanduslikult koid 1^^^^^ Et kindlustada gi poolt älakttjutatud kokkulepped. s NLKP KK (Nõukogude nim. TaUinna Pedagoogüises Insti-^ dollariteea kujutavad endist lääneriikide as- proble^^ tuudis erialal „Pedagoogika ja alg- ^ustaminey lavastada vene ; oope- jg kuigj j^psj^^a^^^ jektisž lähtudes emkordsdt suurt J ka meil leidub komitee — tõlk.) määrus„Vene haridus". ... reid ja draamateoseid algkeeles, pagandas väita, et mängud olid õnnemängu, mis tehti tookordse vabas; maaUmas rohkel arvul Jõu- keele edasise omandamise ja õpe- 7. Saata igal aastal, väljaspool täiendada kooride ja solistide re- edukad mi peaitvaatajate osavõtult detente poüitika uima raamides, kaid inimesi, kes on võimeKsed sel- tamise kohta kõikides vabariiki- konkurssi Moskva, Leningradi jt. pgrtuaari venekeelsete teostega,; kui Võitluste pingelt, siis tegelikult Nii andsid lääneriigid tunnustuse lelaadmsi pom operatsioone des" ette näeb, teeb EKP KK 35 inimest, et;'saada siistemaatiliselt viia läbi VNFSVon^^s^^ N. Ludu Teise maailmasõja vallu- majanduslikult suuremate summa- (Eestimaa Kommunistliku 'Partei väljaõpet ja erialaseid kogemusi teatrite ja kunstüiste kollektiivide ga, mida kuidagi ei saa kõrvutada tustele, aktsepteerides Ja vormilist dega toetama. ^ Keskkomitee - tõlk.) Büroo järg- (praktikat) erialal,, Vene keel ja külaskäiguetendusi • ENSV-s- kpr- selle suure võima tfku võiduga,'mis tunnustust andes Ida-Em-oopaspä-^^^^^^^^'^^;M kirjandus". ^ • raldada kohtumisi vene ja tähtsust venelased Oleksid saavutanud' kui rast Teist maailmasõda tõmmatud meie tegutsemisel Madriidis ega l- Omistades vene keele õppimi- 8. Teha NL Kõrgemate Koolide kõigi töötajate kaasatõmbamisel Cartei; poleks alnstaniöid mängude piiridele. Vastutasuks lubas N . Lüt õpetamisele erakordselt Ministeeriumüe ettepanek uue, õp- aktüvsesset respekteerida inimõigusi N . Oidus ei ole suurt mõtet, kiina meie en suurt sotsiaalpölü^^ internat- peprogrammi ja õppeplaani osas, pojiitiiisse ellu, nende ^^t^^ * Ja austada teiste riikide territoriaal- simda nagu-nii oma tegutsemisega sionaalset tähendust, kohustab mi et see kindlustaks vene keele sel kodumaa ja maailma kultuuri-- Viimasel ajal räägitakse palju set puutumatust . • kodumaad vabastada, süs on seM- EKP KK kõiki vabariigi rahvahari- õpetajate kvalifikatsiooni t^^^ Laanemaaibna timi^Iike poliitikute ja op. sed mõteavaldused liiga ühekülgsed duse organeid, Eesti NSV Teaduse bariigi kõrgemates õppeasutustes, na ,sotsiaalpölütilise ühtsuse kind- unustatakse sealjuures teised maa- _ Siitiliste ekspertide Ja kitsarinnalised. Meie tegutsemi- Akadeemiat, ministeeriume ja rah- 9. Organiseerida Ed. Vilde ^ nim; lustamisel. kasutada selle ;üritüse põuevarad, mis on samuti ülima suureks üllatuseks ja meeiehärmaks ne ja konverentsi delegaatide ük- vaharidust juhtivaid organeid, Par- Tallinna Pedagoogilise instituudi läbiviimist ühtlasi igakülgselt töö- tähtsusega, eriti sellistele suurtele, selgus peagi, et Moskva ei mõtlegi sikasjaline läbitöötamine on ülima tei linna- ja rajoonikoniiteesid, juures fakulteety tajate patriootilises ja intematsio- tööstusriikidelenagu seda on Amee- Helsiiigi kokkulepetes mainitud tähtsusega meie kiisimuse esile ametiühingu- ja komsonioli-organi- jäte kvalifikatsiooni tõstmiseks naalses vaimus kasvatamiseks, tu- rika Ühendriigid. Senised kogemu-inimõiguste ja jeiste riikide puutu- tõstmiseks ja selle eest hoolStsemi- satsioone, tööstusettevõtteid, koi- igat laadi õppeasutiste jaoks. gevdades nende koostööd töö kva- sed kinnitavad, et ameeriklased on matuse lubadusi rakendada, -vaid seks, et meid ei unustata ning et hoose ja sovhoose — kõiki asutusi 10. Aktiviseerida igat laadi õppe- liteedi ja töö efektiivsuse tõstmi- kergemeelselt ümber käinud o^ ajab endiselt edasi teistitimõtlejate läänemaailma poliitikud need luba- ja prgamsatsioone, Igakülgselt ana- asutuste kindlustamist ; kõrgema sel ja inimestevaheUste kõmmu- õlireservidega, kuid samal ajal pole tagakiusamise jä teiste rükidevallu- dused täidaksid, mis nad valimis- luusida ja läbi arutada vene keele haridusega ven^ keele õpetajatega, nistlike: suhete vormumisel. nad olniid ka eriti ettenägelikud ja tamise poliitikat Nii arreteeritakse kampaaniate ajal annavad. Lätla- õppimise ja õ oluko.rd sa- viies selle töö lõpule 1985-ks aas- Kasvatada armastust Vene keele ettevaatlikud kõigi teiste maapõue- N. Liidus ja Moskva poolt alista- sed tegid ka teiste muti kui Jcakskeelsuse küsimused, taks. ^' : kui nõukogude rahvaste sõprusi ja varade säilitamisel ja paljude maa-tn^ riikides jpidevalt inimõiguste j a Balti riikide probleemide tutvusta- välja töötada ja läbi viia selle töö H. ^ Aktiivsemalt tundma õppida, vendliise keele vastu, äratada selle PÕuevarade pudumisel nende juur- Helsmgi kokkul^ete rakendamise misel kahtlemata tohutu töö, mida põhjalik parandamine, mis Mndhis- ^j^istad huvi, abistada^evoolu IdndlustamiseL^^^^^v . ppudjäid mng^gamstani okupee- kinnitavad paljud väljalõiked pik- taks kõigi töötajate vene keele os- keele õpetajate kogemusi õpi- igakülgselt elanikkonda ja eriti Asjatundjad väidavad, et amee-nmme ikinmtab,'et RLsit^on vai- kadest artiklitest Hispaanias ja teis- kuse tasemel, mis.vastab kasvava laste kompleksi kasvatamisele šel- noori selle keele omandamisel kõ- riklased saavad omalt maalt ainult mw oma maaito^valtatmnise^o^^ põlvkonna kommunistiiku kasvatus- aine läbi. Teha ettepanek ajakir- nes ja kirjas, nn et nad oskaksid vüs olulist mineraali 27-st mood^^ msioonide h«ivides ^brmaals^ ja^^^^^ töö nõuetele. ja „yene keel eesti koolis" loomi- selles keeles suhelda, suhtuda sel- le tööstusele vajalikust mineraalist uhma julmusega teisi nike valluta-^^^^^^^^ :ma ja alla neelama. Neid kokkule- ggj^ ^^j^ seda suuremad, et lääne- nisteeriumi ENSV Kesk ja Kõrge- 12. Laiendada vene keele kallakuga klasside võrku. Töötada ümber õppeprogrammid ja varustada pete rikkumisi tahetakse iiüüdkoos^.j^^ on haihtunud need soov- ma ^hariduse 'ministeerium venelastega arutada ning neüe ^on- unelmad ja vanad illusioonid, mü- likke partei ja nõukogude orga-verent^ nende patud muš^ ai- neid võtma kasutusele kõiki vahen- ÕDüevahen- ^^""^ peal ette laduda. Kas see õnnestub ^ kaasa N . Lüdu kommunistliku deid, et kindlustada koole ja muid^^^/''^'''^^^''^^^^^^^ ja kui suurel maaral venelased neid rezhümi liberaliseerimisele ja ve- õppeasutusi vene keele õpetamir " \ . (Tempel) süüdistas!.aktsepteerivad, on oma- ^j^glaste tagasihoidlikumale ja reser- se õpetajatega, 13. Orgäniseenda vene keel ope-ette küsimus. Igatahes lootused. ja ^geritad käitumisele välismaaSlmss. andes neile igakülgset abi nende Rajatele, eriti maa õppeasutustes, väljavaated selleks on minimaalsed, ^ j ^ ^ ^„ muutunud Nixon-Kissin- ideelis-poliitHste ja teoreetiHste laiemaid v^e keele praktiseenmis- _____ Helsingi kokkulepetejärelkonve- ger-Fordi detente poliitika rakenda- teadmiste taseme tõstmisel, luues võimalusi (osavõtt uhiskondhk-po-j- entsid Ott pakkunud ka vabaduses päevist saadik ja vastavalt neüe vastavad materiaal-ölustikuli^ Intilistest ja kultuurihstest üntus-elavatele balti rahvusgruppidele ggu^g peaksime ka oma aktiivsust sed tingimused. ' ^^^t paljurahvuselistes kollektüvi-võimaMwna; seisukohtade esile vabadusvõitluse alal suuurendama. 3. EKP linna- ja rajoonikomiteed ^es, loengute organiseerimme, toomiseks. Seda tehakse juba enne vesüused, naabervabariikide külas-konverentsi vastavate maade väHs- Madnidi konverentsist,: rahvuspoliitika leninlike printsiipi- tamine jne.). Teha see töö plaani-ministeenumidele- . ja konverentsr^j g|a^^^^^^ ole meie kõrvu pea- de; selgitamisele, NSVL ja ENSV bseks. : .delegaatidele, kuid peamine tähele- <^„_„*„ „U« \«n?^_ T^^„oVu„tc;™; ~ lesse töösse kui ülitähtsasse vahendisse kommunismi ehitustöö ülesannete lahendamisel. Eestimaa KP KK sekretär: K. tamata Kolmapäeva, 19. numbriga toimus Rootsis .ilmuva mi|g on seal möö- Konstitutsiooni tundmaõppimisele, 14. Aktiviseerida ja parandada eesti ajalehe „Eesti Päevalehtivas-kuna venelased samal ajal omaivad 21-e vajaliku mineraali reserve. "Ühendriigid importeeriyad seitse sellist olulist mineraali Lõuna-Aafrikast ning Lääne-Euroopa on veelgi tihedamalt seotud LõUna-Aafrikaga, kuna sealt tuleb 55 protsenti vajalike oluliste mineraalide kogim-sest. Millised on praegusel tehnoloogiliselt kaugele arenenud ajastul olulise tähtsusega metallid ja kust on Ühendriikidel võimalik neid hankida? Roostevaba terase valmistamiseks vajalikku kroomi saadakse novembri Lõuna-Aafrikast ja Rodeesiast, mangaani Lõuna-Aafrikast, koobal-panu^ IwondaÄe konvere^^ igSgsä äÜa faiip^ütadärvene vabariigis läbiviidavate vene keele j^ta^^;*väljaandjate"^^ ^ ^ ^ ^ eriti tähelepanu äratasid lätlased oma rohkearvulise osavõtuga. Ko Ao ne keele õppijatele (õpikud iseõppi- arenguprotsessi^ kullatootja, jatele, sõnastikud, lugemikke õpetamise efektnvsuse pw^^^ klassiväliseks tööks jne.). Välja uurimusi. Erilist tähelepanu poora- nekuga soovinud oma ülesandest 5^ protsenti maailma kullatoodan-anda 1981—1983 eesti-vene ja vene- ta vene keele kursuste sisule, et vabaneda ja uueks vastutavaks väP:^™^ kohale N . I iidu eesti sõnaraamatud, eesti-vene ja see oleks soodne. Teadusliku tege- jaandjaks kutsuti endine toimetus- 3^ 'dotsendiga Kuld on tea^^ vene-eeisti vesüüsõpikud; õpikud vuse plaanides ette näha. õpikute ja juhatusliige Alur Sveh; Heinans. ^äga oluline * majanduslik tegur algajatele ja edasijõudnuile. Välja koostamine; sõnaraamatute ja ^te^^^ siiski Göteborgi r : ^ anda õpilaste jaoks seeria broshüü- te vene keele, õpetamiseks vajalike toimetaja : . (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-02-02
