Vaba eestlane , December 2, 1980

              Lk. 6 YÄBAEESTLANl teisipä 2. detsembril 1980 — Tuesday, Deeember 2,^
Nr. &0 90
Teadaolevalt maailma kaHeim münt nuitiismaatikete
des, Eesti lO-margäae metallraina aastast .1926 oli 7. novembril Ham-bsrgis
oksjoail. Samal ajal läksid eaampakkumisele vee! tmlsaiided laa-
.ffiddased 3*a väliemhariüdased miiiaM
Eorraldaja oli oksjonimaja Tiet- Öksjonikataloögis on veel rida
jen & GoVOlgii võrdluseks märgi- münte ja rahatähti märgitud, mis
tud, et samaaegselt läks oksjonile kas otseselt või kaudselt seoses
maailmaajaloo vanim rahatäht, Eestiga.
Hiinast^ alghinnaga DM 3000.— Ka üks Eesti orden oli oksjoiiil:
kuna Eesti 10-inargase mündi alg- kotkaristi järk rosetiga. Hind
hinnaks on DM 6000.-- (ligemale koos nööpaugus kantava miniätüü-
$4000. Võrdluseks: Rooma riigi riga DM 350.—.
mündid ajajärgust' enne Kristus^ Kiirioosiimiffla võib märkida, et
olid oksjonil enamikus alghinnaga samal kataloogi-leheküljer on pii-
DM 100; distatud vene Lenini orden, mis
MiUesV johtub, et see Eesti münt oievat kullast Ja plaatinast
on nii haruldane ja kallis? ja arvestades metalliväärtusega
feadaolevait ei olnud naiint Ees- on selle alghinnaks DM 1500.—.
•-tis üldse liikvel, sest .üleminekul; . XEPL/AHJ);" .
pärast rahareformi kroonile Jä;:; /. . • , •
• sendile kuMus see sulatamisele. : ^,; •
On andmeid, et mõni üksik ek- IC^stei^ , , ^
semplar neist kingiti enne sulata- ^ y ^ : _
mist tuntumatele mündikoUektsio- kes^on valmis annetama j o i ,pa-nääridele,
nagu kindral Jaan šootš "na^ma Eesti Ev. Lut K.rMe
ja end. niinister': Antbn Teetsov. paguluses • summasid . millede abil
Teise kuulduse kohaselt olevat neid oleks võimalik trukkida odavama
vabas maaUmas üUmält kolm tük- hinnaga müügle ^lastavat ema-
: - keelset usulist kirjandust kas jut-läksid
enam- ^^stekogude, kiriklikku ja
00
TUSES
Hind Saate-
$ kuln t
3^
SamM suuroEsjonu laKsiQ e u a m v ^™ maatondllikul sügispeol esitasid Oskar Haamer ja Alfred
ajast, kui soome pha oli ka Ees.- , Meie kirik^ paguluses on j ^ ^ ^ ^ ^ ^ • : . ' " ' "
tis maksev (Soome abilaen Eesti^ olukorram, kus; kõrgete trukikulu- ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^
le). Eriü kallUt oksjoneeriti Eesti de tõttu on sõimatu valjaanda usu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ elustavad ja virgutavad
.1000-margane rahatäht aastatest H^t. kirjandust ..Eestlased pagulu- ^^^^
1920/21 ia.nimdt.alghimiaga DM.ses^elavadlm^
900. Samal ajal kuuluvad enampak-: osades. Kirikd on võimatu nede oluline, et vaimulik trüki-kumisele
Ees,ti hõberahad, 2-kroo. kõigile pakkuda jumala eemstute võimalikult odavama
nine (aastast 1930) alghuinaga DM kaudu e uks nujajaükku
30, 2-kroonine.Tartu Üükooü ju;i- evan|eeliumi^spnumit.^^^
beUmiint himiaga DM 40.-. l-kroo- Seda on voimahk teha headeta «eie suurema osa eesüaste ma-nine
laulupeo raha alghinnaga DM gajargedega. trukiüid ^ evangeeliu- ja„(jusiii,u oi„Korra juuresei oleks
-50.- jhe.: Edasi oU oksjonil L i i v iW sõnaga, trutatudjutlus^^^^^
y,i5. ka ja teiste usuhste turkistega.
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja
A. Käbin - VAIM JA MULDV • ,•
lvar Ivask-ELUKOpU, -v.
L. Kaagjärv - AASTAPt)HAB : ^
piibliteoloogUisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUSl^
Evald Mänd— AASTATE PÄRAND (kolmas
vaimulikke vaatlusi) ••;
ESTONIAN SCOUTING V;
^EESTS SKAUTLUS VIISKÜMMEND
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM VTM
tantsijate Rühm)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
• ilanno .Kompus'- KUSTUTAMATA NÄLG:KUNS'n
'.•"-JÄRELE
Enn Nõu — VASTUVETT • : 1 •
Anna Alimatova - Marie Ünder - REEKVIEM;
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Hrvhori Mi<Miplwn — SKAlniJKÜL TEEL
Herbert Mchdsoffl-- NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert.Michelson—EESTI RADADELT ; -
ESTOMAN OFFiCm GUIDŠ .
Paul Laan — MÕTTELEND — püte Ja peegeldusi
Karin Saarsen ^LOHENGllINI LAHKUMINE
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu) 3.--
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletus^
kogu)
79
5$
71
$1--
7.53^ m
11^- 83
49
3^® 35
59
59
.3— M
Er
59
/!A
5^ 39
3^
August Kubja — KADUNUD KODUD mälestused 4.— 39
2^
ördu.(H.v.Galen) mündid, mis pä- ^ : ^u^vu^i^<x. tõhusalt annetada või päran- MüügU .,Vaba Eestos©" talituses
rit Tallinnast. Nende alghind kõi- U^ulnie tmbsona • omab kuuhitu^e ^ ^ui äimilt süda oleks avar ja
kus DM vahel ja need pärinevad kprval^^^^
järele kasvab Iga aastaga suure-
• maks.
aastatest 1551 kuni 1557. Oleks ka tänuväärt, kui eestlaste
omad rahaasutused, organisatsioo­ni
;jä kogudused mõtleksid tõsiselt
sellele. Ainult nõnda on võimalik
Üksiknumber $1.5©
ÄastateUimine 1980. a.^
seks raha.^Suurta pingutustega ta trükitud Jumalasõna kaas-kõikide
kandejõu kohane. Mõeldud
Edasi oli 6ksJon^ Eestist pärine- Meie kiriku kirjastusel Eesti
•vadaMrabad Tallinnast, Tartust Vaimulik/Raamaful" puudub sel-
• • Ja Pärmasi; aastatest 1818,
:. ;-l859 jne,
Alghind 650 kuni 900 DM. Kõige ainsat ajakirja „EestiKirikW*. ^^^^^^ 5 abkaha pealkirjaga ^^^^^A^^^^
10/15, 20,125; ja 50 kopikat. "^^^^^^^^^^^^ gehoidto Piiskop Karl Raudsepp'a aad-
. Need ori antud välja kM linna- sumnia rahvuslikuks võit- • •• \ i , ress:
valitsuste, küll erafirmade poolt, lusekš, eestluse jä tema kultuuri annetused ja pärandused palu- gighop KaA Raudsepp, Box 291,
nagu Riesemkampf, Lahn, Walter, säüitamiseks. See on kiiduväärt jä ^^^^^ EELK Konsistoormmi j^j.^^^^ Staüon, Ont: EOR ISO, Ca-
^ Jacoby Jm teisiti ei tohiks see ollagi.^^^^^; : ^ ^ ^ ^ '
; Nende alghind kõikus^SQ DM piiri- Kuid see on ikkagi ainult eestlu- tarbe^müle^s annetus^ voi pa^^^ UnoPlank'i;aadress:
des. Tulles tagasi 25-k6pikaliste se elupuu okste ja krooni eest hoo- voib teha sooyikoiral õp. Uno Plank, 3601 Elmora Ave.
,;Viina Poe'' rahatähtede juurdei lüsemine. Ta juure eest, müleks Kanadas^ Karl Randsepp^ Ja Baltimore, MD 21213, USA. .
süs on need ühepoolselt trükitud' ja on kristlik kirik, on hoolitsemine ^ op. Uno Plank'i kaudu xäitku Jumal oma Vaimuga meie
olid nähtavasti saadud küll töötasu- jäetud unarusse. Ometi on Just EELK Konsistoonumi aadress on: meeli ja avagu meie südamed an­na,
kuid kehtivad ainult viinapoo- rik oma usukuulutusega meie eest- EELK Konsistoorium, Box 45074, netama kirikule eelpool nimetatud
dides, monopolides. luse elupuu suurimaks jõuallikaks, S — 104 30 Stockholm 45, Sweden. ötstarbeks.^^^^^^ U^
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Liimiste -r- ALAMUSE ANDRES (biograaMu®
Jutustus Idrjänik Oskar Lutsust!;)
Ants Vomm — JRISTSÕNAD I
Ants Vomm RISTSÕNAD n
Ants Vomm --RISTSÕNAD III
Ants Vomm r-RISTSÕNAD IV
Ants Vomm>- MINU HING
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luoletnskoga)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6^
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8^
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.~
Hannes Oja --KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 14®
Hannes Oja --TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Kiing Mia TOIMUB SOOMES? 14.^
Einar Sanden M)ÖJANGUL LAHKUMINE TAL- •
8.65 40
2.59 39
225 39
2.25 39
2.25 39
20^
4.
59
30
39
39
39
59
KALEVIPOEG (Õppe- ja tööraamat lastel©)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õ^pe- ja tööraamat
kooliealistele lastele värvitrükis)
WETA MIND LUGEMA; n^^^
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIR I ;
5.-
3^ 50
asms SBBB
rid või konjak, lisaks ehtlinasest omblustöökoja, kosmeetikaäri^ või ülekuhjatust, loomaks uus-asulaid vana Atlandiga, mille soolased veed
damastist suurätid — ning ei pabe- koguni restoraniga. , viljakandvasse tühimäale, kus põl- aastasadade pikku saand vaat' et
rikildu mujal kui toaletiruumis! 21. aprillil 1960. a. toimus linna * lunduseks küllaldaselt pinna-alust brasiillase vere üheks koostisosaks
Pan Amiga võrreledes tuleb võtta sisseõnnistamine, külalistega igast vett kui ka taevasademeid, nii et nagu ta liivarannad vältimatuks
vastu jahmatav kültuurishokk maailma nurgast; ja oli neid 'nii pinnajuurestikuga võseriku asemel hingevajadiisekš?Ön ju teisigi si-
Superlatiivselt on kavandet ka palju, et öiseks puhkuseks okupee- võiksid ajapikku hakata kohisema semaä linnu, ent need pole ei rah-too
novacap —- uus pealinn, siia riti iga võimalik tuulevari. Keegi koguni sügavjuurtega metsapuud, vale ei ka ta ajaloole määravalt
otsatu kiltmaa haigutusse; mille pu- läks püstirikkaks müües 2 dollari- lühidalt: ühtlustamaks ja laienda- iseloomulikud, internatsionaalselt
naselt tolmult taevatuulil alles hil- lisi õlekotte 15 dollari eest tükk maks maa asustamist -ning raken-/funktsionistliku palgega nagu nad
ju aja eest polnud pühkida muud ning ootamatult kohale ilmund hö- damaks selle päratut põhipotentsi pn.
kui ümberhülkuvate jaaguarite l a - tellimehele, Gonrad Hilton'ile en- ka sismaa ulatuses. Selleks oli aga jL"«i J
pajälgi. Pealerühkiva ruumi-ajastu dale, polnud öö veetmiseks pakku- vaja midagi^v^^ i1fl©0dS©S
sümbolina on sellesse nüüd surut da paremat, kui kitsast koikut kus- mis oleks tingind uusi teedevõrke | JHHCiS
päratu lennuki jälg — propellerist ki juuksuri-äri nurgas! Kõige stii- nii maapinnal kui õhus, sidumaks Neljatunnišertiirulliniias hoiab
sabani ja tiiva otsast tiiva otsani — lipärasemalt ses lennukiplaani lin- riigi endamisi elavaid erinurki. Kas esialgu meeled koos selle šümbool-nagu
seda ilmekalt reedab ta põhi- nas magas ent küll vist Ühendriiki- on see õnnestund? Mllap mõne- ^ arendet kujundus igas pisimas
plaan. Uhiuuest pealinnast unistati do delegatsioon --Boeing dzheti^^ w^^^^ ki^iseäranis aga ta pealinliku palge
Hetkel on too 130 tuhandeline joonestuses: Kohe lennuki ^
25.
Ons eneseleidmise teekond tei­se
maailma äärde kergem kui las­kumine-
omaenda olemuse valgusta­mata
südamikku, kus, võibolla, oo­tab
{päikesevalgust kidur, kahvatu- riik maamunal, kus hetkel
leheline puu nagu — ta ootab Do^n dub lennata otse üle käesoleva
Marcose enda kitsas ja pimedas jand saba
hoovis ...? .
juba eelmise sajandi äiul ning plaa- parral, nimelt
nitseti pisut enam selle lõpul, ent \
alles peale kõrget panust lääneliit-lastesõjatandril
viimases suures
rüminas, tuli tahtmine maailmale
näidata, et ep olda kultuuriliseltki ^ | |m
mingid nannipunnid, ei ka tsivili- ^
satsioonilt.
linn suuremale osale ikkagi^veel va- järve ääres, asub presidendi palee,
hejaam, kust nädalalõppudel puü- ^^p^iacio Alvorada*' (Koidiku Pa-takse
põgeneda Rio sabinasse ku^lee), itta nagu t^ vaatab; madal,
l " ^ ' . ^ . ! ! ^ ^ ^ . ' ! ^ ^ ^ !fa mitte midagi ütlevalt funktsionaal-ülejaake
valjaelam a: Koike on voi- ehitus— linnapoolt liähtuna,
^ ^ ' ^ kavandada, ent räkendet ka- mida korralisest tänavast ei lahuta
Linn ise on aga kahe kuulsa me- vandisse suudab elava eksistentsi rohkem kui poolteise meetri laiune
Otsus sai Juscelino Kubitschekihe vaimusünnitus: põhiplaani ku- dünaamikat süstida üksnes—-aeg, yeeriba ning ilmatu, lage muruväl-
Brasiilia on vist
ta ülimoodsesse
asse, mis valmis
Kes teab, milliseks oleks kuju- ta jooksul
nerid meie kohtumine mälestuseta puni ära näha nelja näruse tunni- tuleb niikuinii! — Ja ^õnda siis hu kogu ehitusmatei^al
Vesikust, kes, jah, kunagi seadis
oma kõrgmaja katusele suured tä-
, nagu mitmelt poolt kinnitati, kerkis linngi raginal/24tund^ kruvi ja poldini, mis läksid elu- vad nad üpr^^ rakustiku puy^rdaga'ning pidevalt lehviva li-'
Arusaadavalt kah, sest tulevikulin-vas, 7 päeva nädalas, kolm aastat majade, koolide, hai ning küsimuseks jp<äb,ka^
l i i M c a xrool r ^ S r i A i M W i i ' ühtnt.sanidi'V VhniQo o : : > , vJrHfcf teatrite, hotellide, veevärei^ •i A xrij^^n 4 ri V -n ana pole t.a.l. üldse veel minevikku ',,ühtotsa.p idi'\'. Voolas siia kirdest teatrite, hotellide, veevärgi, kklbn^cr^a^a - neid liita oorrgsaaaanniilliisseekkss lliinnnntteerrVvi^- ^n.i-a^ tVeAg^ a^ ,vr^auh^ei.^ta4.t^a..v^^a t i•g a. tk.u.—u esi.m e-iied:
M H N u, vaatama uie vancou- ^.^^ olevikki alles algamas, veere- töölisi, noid kehvi riordestinosid, sisüsteemi jne. jne. püstitamiseks ja kuks too kummaline pohi^^^^^
veri linna, aimamata, et kodusaarel tan veidi vembukat mõtet peas kelle panuseta siin maal vaevalt sisseseadmiseks, rääkimata mar- mille kohaselt kõik admimstrat^ naehitajate-pioneeride auks hiigel
tõuseb kord hotell-kohvik ROCK ning samal ajal ka klaasi käes, sest üldse midagi on ehitet, ent ka maa- mori, tsemendi ja klaasi hulgast — ne ja kultuuriline on koondetlen-j^^^^
CITY! — käib kassikangana peast niipea kui on tegemist lendamisega ilma vanima elukutsega noori näit- tuli õhak^^^ nuki ,,keresse'\ propellerist" ni- päraselt t i t e ent seda
läbi mõte enne uinumist sel Õhtul niitmaa lennuhinidel, laabub kõik sikuid, kellel ootamatu kõrgkon- rida — ning suur osa sellest koguni nas kuni,, sabasulgedeni", kas Suu- toekamate „keredega", nii et asia
, . . . . . . . : superlatiivseis kaaris. „Varing" on junktuur paari-kolme kuuga, aitas välismaalt? Aga selleks et anda dab hiigel, 80;km. perimeetriga, tu- käänates, võiks öelda- et
tõmmates isevärki tnangulatsioom ^ ^ ^ ^ ^ ^ j^j^ss, isegi seda superlatii- ajada,kokku sel määral selget raha, maale keskne kommunikatsiooni kali 5 km. laiune tehisjärvParav^^^
ko(;)rdinaate Vaikse Ookeani kaldalt ^jg. prü kokteilid, kaks või kolm, et võimaldus pöörduda tagasi ko- punkt, nii administratiivselt kui ka noa, mis ümber ,,lennuki" nina mida nad siin tegid
- otsejoones Läänemerre ja sealt At- soojad suupisted, gourmet lantsh dupaika ja pattu „kahetsedes" alus- majanduslikult, leevendamaks ran- kurvi võttes sirutub ta ühest tiiva- '
landi äärele Lõuna Risti aü .. „ pudeli punase veiniga, kohv, liköö- tada millegi vooruslikuga — k^s^^^^^"^^^ asulate ja linnade tohutut tipust teise tippu välja, võistelda v
mm
Room li
Toroi
PostiaaJ
Orit. (]
24-tun(
133 Ri
JOHI
Chi
55 Ui
TOI
CHS
• ^'-1
VA
oureNsrl
lUl
UJl
,, Vabal
tal
TOIj
a>
re
Telefoi
Toimeti
väljasf
Kai
Ei
Kuuli
nädalal
esmasj
nädalal
ma]
vi
on ii
üks tol
esikul jj
tagaküf
KUI
1. Vab£
135
Telel
Posti
Tore
Tailt
Heh
2. Mri;.
149
Wilk
Teh
Stipei
STOKl
Gustav R|
mi Erik, J
oma uuriil
kultuuriloj
rimise alal
t v . - ' '
,11 I ) M i , ' ' ' '