1981-03-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 5, ^ggi _ Thursday, Marc;h..% m\ Nr. 18
KABADE EESTLASTE HMLEEANDJÄ
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth SS. Torantofi,
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADBESS: P.O. B02 70, Stn. C, Toronto Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimjsed, kuulutused,
ekspeditsiooa) 3S4-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.~; poolaastas $21- Ja
veerandaastas $11.—, kiripostigä aastas $61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17.— -
TEIXIMISHINNAD väljaspool Kan^ aastas $42.^, poolaastas
$23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostigä USA-s: aastas
$67.^, poolaastas $35 JO ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maatlesse: aastas $76.—, poolaastas
$38—ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. ~ üksiknumbri Iiisd 50 (Bo
O N I Ä N
P^blished by Free Estonian Publishw Ltd., 135 Tecums®th
Toronto Ont. M6J 2H2 Külalisi ja abistajaid Eesti lipu heiskamisel Toronto raekoja juures, vasakult esimene Tomrit<» abiiin-
Bsapea. Fred Beavis, kolmas koolinõunik Nola Crewe, ®^asi linnavolinik Tmy Ruprecht, EcMi VabžiHigi
aupeakonsul 2. Heinsoo ja EKN esimees Laas Leivat. • Foto: Vaba Zt^;Ü8m
Km KznuäTi kf>a<*ryatüylde par-tiri
fÄbj Im Cbrkj karjääripaike on
IiJ?>|fjrmtS"Fallüd Kanada polütül-iM
vaa^fejstd ja kj)mmentaatorid
on mklk^ veendönud. Nad leiavad,
(d ktši ä%ja Ottawas peetud partei
kanvbTtnViil 2141-st delegaadisž
7)4 n</ud%id aae konverentsi kok-kijküt
«fumiAt parteijuhi küsimuse
w:}j(itami<>ek<i, siis oli see ilmne
tsmhtmlduH^ avaldas Joe Clarkile,
kelle a«>emel paljud konservatiivid
tabavad näha uot meest Ja uut juhti.
Ehkki Joe Glark on inimesena
kõigile vastovõetav isik, pmidmad
2al kah;aks palade konservatUvide
arvates pfiiHtjline vaisi |a riigimehe
võimed ning seda peetakse küli^-
daseks põhjuseks tema juhtimise
perioodile kriipsa alla tõmbamiseks.
iJkUt mehega ei võida meie kunagi
Vihtrdäh,^ kinnitavad paljud
pettxrn^d konsenatiivid Ja tõenäo-
Ifeelt on neil õigus Ja nende kartused
põh j endatud*
1 Joe Clarki pooldajad iootsid, et
parteijuht tuleb äsja.peetud konverentsil
välja põhjapaneva kõnega,
kas ta selgitab oma plaane, kavasid
Ja eesmärke konservatiivide Ottawas
võimule viimiseks ja Trudeau
hegemoonia lõpetamiseks. Kahjuks
.seda ei juhtunud. Joe Clarki kõne
Salvadoris praegiiB käimasokvadl sDiiDrei mootor «• o « • j r^e. 0 - j " ^ • a^o "J 8 'OÜ võrdlemisi lame ja pinnapealne,
võitlused, milBede taustaks on nõuavad isegi selMsed tuntud pom- Jyg©SlaaVi€i Rumeeflla eflM^^ puudusid uudd ja värsked Iltt1t^"t4^^^^ "^^^ nago endise konservatüvide ^ ^^^^ ^ 1 . ^ Jugoslaavia diktaator Tito Ja Rumeenia president Nicolae Ceauseseu riikliku vastu- ideed, seal ei leidnu I k
Sr ™ ITl^" Ä e vahsmmister flom ^Mac- ^shehhoslovakkias vaid mõned päevad enne N. Liidu vägede sissetungimist. Toetades selleapgse giat ja löögijõudu, mida Kanada
ram, e katse praegB^ tsivuhsiko- Donald ,a uusdemotaahde-sots^a- uuendusmeelset valitsust, nad'iseglesinesid iseseisvuse kaitsjaina kommunistide öiaa- praegune komplitseeritud sisepolü-i^
p(^ 1» soii»vacl9<^te^ koni^eva (;nt- lichdA iiii^^ /iuvAaju«^x iu:uw*,vB^ lyiu^cuuuamcciaci " , o * tiDne olukord nõuab ühelt riigiiü-
• 12 aastat hUjem Ida-Euroopa rap- Julgeist väiteist lioolimata, et tavalt .madalamal kui mujal n p u . j ^ gc
pub jäUe teise uuendusliku liiku- „see ei saa juhtuda siin", teavad kogude rälddes ja Ceausesc^^^^^
misdraama tõttu — sel korral^oo- Jugoslaavia, ametivõimud, • kaotanud palju oma ^populaärsu-^^^^^^^^
las. Tito on surnud, aga tema järg-töölisl
neüde raskustes. Geausescu on sel-siaalseid
reforme taoflevavalitsDse tis isegi isiklilcDlt osa Ottawas kor-
Icnkotaniine ja selle asendamine pa- raldatud tlhendriikide abi vastasest
Hiempooise, tõenäoliselt kommunist- demonstratsioonist,
likn Talitsnsesa, on võtnud suure- ,^ ' .
mad mõõtmed ning omanud lah- Kanada val.nnm.ster Mark Mac-vusvahellses
mastaabis laiema ula- L^UIrntf mSsTt lased toetavad poolakaist
S n ^ y d ^ Ä t l T t n vätnS^I^^^^^ ne.de " s k u - Ceau^^^^^^
saanud selgeks, et Salvadoris ei ole *<= Salvadoris valitseva tegeliku olu- le asemel rünnanud traval Poola
enam tegemii väikese kohaliku If?"™ Kahtlemata on see uusi .seseisyaidaMetmh,ngud ja
iiestõusuga ja võimuhaaramise "'S^'-»» Salvadoris Valitsesid mine- uhmenud teiste, tugevasonaliste ar-katsega
vaid uõhjaliknit läbikaalu- «ksikud rikkad perekonnad, vustajatega.
tud ja ettevalmistatud kommunist- !'''"<^.f '«'"«J»"' »« '^javäsi Jugoslaavia ja Rumeenia kom-liku
könspiratsioohiga, mille taga valitsus. VnmasBi ajal on siiski MimisÖike parteide vastupidised goslaavias majanduslike uuenduste
on N . Liit oma Kariibi merepiir- '°"stUk-demokraatIikn partei juhi suhtumisel Poola sündmustesse poole. '
kpnnaV asuvate satelliitide Kuuba- Salvadori presidendi Duarte juhti- räägivad palju nemde maade ideo- Möödunud suvel streikide tulemu-
Ide kaartotarŠaSf^^ ^'«'^'^ ' " " ' ^ rakendanud vad kumbki kinni iseseisvuse põhi- arenenud kaugemale kui Jugoslaa- " "es^ J" e_e!m.stest sõnavõttudest on
sistide ia teiste pahemnoolsete rel- ™* sotsiaalseid uuendusi ja mõttest, aga need ori sisemiselt ^via mitmel alal. Jugoslaavias ei Ei ole siiski päris-selge, mida ta f^*^ mo.statada m.Ilme on tema
vastamine ia varustamine ning *«"stannd laiaulatusliku maarefor- ganiseerunud küUaltki eri vüsU. 'ole ,;iseseisvaid" ametiühinguid seUega mõtleb, kuna ühingud jää- kontsept tervikulisest Kanadast ja
aeed riigid annavad ka Nikaraagua T '""'^ ''"T «"'-Bd-n arengm
^ v „ „ , . o v . . 'rT'.::;": sl jumalateenistusi. Intellektuaali- parteile alluvaiks. Sel hetkel on '-WKI Konea pariamenois on
topselt marts.stI&.lemmst^M ^^^^^ pe.Rume«iia ainus Sotsiališüiknik, ^gefe^^^
lund dma mmgisuguste M ^.^^^.^.^^ ^^^.^^ ^^.^ ,„^^i3,^^, kus:üks ja samaametiihees E ^ ^^
„.äs.i.j,tele juhte, sõjalisi instnik- '"«ne suuna. Kommum^d ,a fei-toreid
ja nõuandjaid nfng polütilisi sed Pahempoolsed Ie|^vad, et nen-agitaatoreid
vaeste talno«e.ade ja '^f^. evototsioonilBtest sammudest
fSõliste valitsuse vastu üles kihuta- " P".^ I^nomyfä revolutsioon.,
«iseks ning relvade haaramiseks. ««•p".>seendes vahtsuse kukutam.-
., sest, mille ta varem oli saanud ühendatud partei kaudu taotleb ta
et ne, on samasuguseid majan- ^^^j^^^^ sõnakõlkse kog„ Kanada ühendamist ja Kanar
dusUkke probleeme, miatsioon ^.^^^^^^^ j^^y j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^ j ^ ^ ^ ^ . ^ a t ^ ^ säüitamist Ta toonitas,
on hgemale 40% aastas, tootuid ^.^^^^ Rumeenia vaUtsus, siis et ta tahab erilist tähelepanu pöö-ligemale
800.000 12%) toojousi ^„ ^^^^^ 1^.^^^^^ p^^j^ ^ p^^. konservatiivide mõju ja popu-ja
välisvõlg 15 mdjardit doHant. testiliikumise tekkimist. , laarsuse tõstmUeks Quebecis, kuna
Poola hirmutav näide võib kaasa Rumeenia ametiühingute ionvp- ilma Quebeci toetuseta qn konser-aidata
arengu pöördumiseks Ju- rents toimub- eeloleval aprUlis ja vatüvidel väga taske Ottawa parla-
. , mendis enamust saavutada. Clark
Ceausescu on katsunud juba ette ^^^^^^^^^^^^
leevendada rahulolematusi, luba- j^gj^^^^j^^^^
des ametiühinguile ,,autonoomi.^gg3^^„^^
at**
Titele järgnev Jugoslaavia on tel-
On üna.av,_ et ehkki_läänemaa- Ztl^TSZTi'^- ^ ^ ^ f ^ < ^ ^ ^ ^ ^ ! ^ ^ ^
mistega poluflisele pluralismile. j^^^^. ^.^^^^^^ ^^^^ samaaegselt mi ameti- «""«"-l "'"•J"*"' •""«^
duse piiramine siiski tunduvalt ühingute juhataja kui ka tööminis- ^^"^, P°''l?*.ä^T ^
suurem kui Poolas. ter. . toomise kusmiu^ia leiaks vprraeh
Mõned nädalad tagasi mõisteti
üks preester Bosnia provintsis
kuueks aastaks vanglasse, kuna ta _ • • i * V <
Teiselt poolt pole Poolat puuduta- oli laulnud ,,rahvuslikke" laule CÖSTI VClPariigi
datud • otsus^ tegemiste eeskuju,
soosides vabamat suhtumist"töölis
i3m on S5»anud kommuni«^-de takti- aj^j suuremaid sõjalisi operatsi
ka ja võtete ning N. Liidu oones- ^one. Oe loogiüne, et sellise aktiiv^ ,
temistegevöse kohta palju õooetmi- ^^litsuse vastase tegevuse enesevalitsusele.
de, leidub läänes ikkagi maänitul tulemusena on ka valitsus ja tema ^^''^^ poolt pole ^ • • .... . i . ii-l
i u lM naiivseid poliitikuid ja fi^-se\läiaga<^^^ vad erimeelsed vaated suski mar- uhel ristimisel. Kuigi pannes tähele konTSertlOlinCS _
patisööre, nende hulgas isegi kiri- kommunisüde ja nende relvastatud ^^^^^^^^ kahjustanud naaberriikide Jugoslaavia eriraskusi mitme rah- —
kntP,e1a.^, kes ei saa aro kommn- üksuste sÄes julmemaks ja karmi- vahelisi suhteid. Asi on siiski põh- vusega, J^l^^^^ is anü 24 vet^ ' P«"—u _ u j u . . . e u . . .
ni^^de sa^anlaamdest nmg on neid ^^^ks. Lääneriikide ajakirjanÖases J^^tanud ägedaid mõttevahetusi on raske ette kujutada, et sama- 11 thtfv.^^^^ järgid ja suunad ning tal puudub
põhiseaduses vajalike muudatuste
tegemiseks. Paljud kanadaiased ci
nõustu Trudeau ideedega, sammu-kega,
ega autoritaarse käitumisega,
kuid neil on vähemalt selge, mida
see mees tahab ja kuhu ta oma Ic-suunab,
kuid Clarkil kah-puuduvad
kindlakujulised ees^
valmis koetama ja nende kavatsus- avaldatakse sageli pilte Salvadoris •''^"^^^^^^^^^•'^ jugoslaavlaste ame-te
läHiviimi«5eks kaasa aitama. Ku- kokkupõrgetes surma saanud isiku- tivõimude vahel. Kui Ceausescu
jia Ühendriikide vaiiisöse suur toe- te laipadest ja lastakse välja paista, külastas oktoobris Jugoslaaviat,
tus Salvadori valitsusele ^ähvardab • siira on tegemist valitsnsvägede süs osalised leidsid oma positsioo-sugune
kohtuotsus oleks määra-J"^ Pidulik lõuna meie juhtivatele
ttuudd PPoooollaass ssaammaassuufgfuussee „kkuurniteteo*o* r^ü^g^it^e^g^el^a stele^ ^j^a^ ^v^äl^is^k^ü^l^a^H stele. ^f atk s "»gk^a»n»^and«a»laf s^ele o^"'e ttekujutuf se
puhul.
Streigiõigus on Jugoslaavias te- ^as luksuslik-nöörköites menüü 24. luüa tulevasest Kanadast.
^ . . . . » » ^ . . v « . » . , „ . v . v ^ . . v „ . , . . , w sjjjj o„ tegemist valitsnsvageille uamiöt^u iciuöiu uma puMibiuu- oucigiuiguö yjn ^ « e u o m a v i a a IC- ^_ . Ning nende nrohleemide taha on
marksistide plaanidest kriinsu Ehi kontrollimata operatsioonidega ja ne olevat nii kaugel teineteisest, et gelikult lubatud. Rahulolematute ^«"«^^ °!^^^' 7 ™ ' konsSvId T a twe^trer^^^^^
tommata^siis onjiimasel njaljja- ^orvadega, kuid väga vähe rää^- Poolat ei. mainitudki lõpukomunü- kaardistamiseks nähakse palju vae- nrj~^^
, kuid streigist räägitakse alles g - ™ ^
ril korraldati küll veälgi
katud Ühendriikides ja Kanadas takse kommunistide kalleletungS^ Ifees.
organiseerima Ühendriikide vasta- dest,vägivallategudest. ning süütute •Suhtumine Poola kriisi tuleb pa- siis kui see on juba läbi.
seid demonstratsioone ja meele- inimeste mõrvamistest ja kuudita- remini esUe ajalehtedes kuidas se
avnldfisi, milledega protesteeritakse mistest. Vaikselt minnakse mööda da käsitletakse.
Washingtoni abi vastu Salvadoris, ka olulisest faktist, et kommunisfi-
Sellepa seoses meenuvad samalaad- del e! ole õnnestunud suuri rahva-sed
demonstratsioonid Vktnami sö- ^asse oma selja taha tõmmata, kuja
aji! Ühendriikide vastu, mSs na Salvadori elanikkond on Igno-temheldasid
Ühendriigid Vietnamile reerinud nende üleskutseid üldstrei-kallHletungijaks
ja sisemise rahvus- gi korraldamiseks ja teisi aktsioone
liku revolutsiooni pidurdajaks. Nii ning et poolda punast revolratsioo-
BiaPTi Vietnami sõja ajal ei räägitud ni.
mi*^s*m kommunistliku Põhp-Viet-
Jugoslaavia ajalehed on käsitlenud
kriisi laialt oma kirjasaatja-
Ametlikult Jugoslaavia mure või- "'{7^r:-:y-^.:]^ M^T^ M kahjuks ei piisanud tema ta-malikust
N. Liidu vahelesekkumi- ^uid sus olid meü juba N. Vene gäÄidükst võiL^^^^^^^
sest Poolas heiastub välisministee- ^^^fj^ vabadus oh varju-riumi
detsembrikuul antud hinnan- ^^^"^ . ' kõik kanadalased ning seda peavad
1 ... g"^' ,,etteaimatuist P^duhkke riigib^^^^^ konservatiivide partei
te vahendusel, andes lugejaile ^^gatiivseist järeldusist", mida vä- ^^a oieti kontsert-lounasookideks .^^.^ .. ^5.^ ,^ .J' 5^.
värvika ja tasakaalustatud pfldi ^^^-^^^ võiks Poola nii on menüükaardil toodud ka j ^ , , ^ p^^ei konverentsi uuesti
Foo a sunömusist mi vahtsuse saatusele põhjustada. kontserdi kava. Endastmõistetavalt kokku kutsumiseks juhi küsimuse
km ka ametmhmgu vaatenurgast. Ruj^eenia asend kriisile on mit- ^^osnes see ainult eesti paladest, selgitamiseks ja tõenäoüselt ka uue
Ainus märgata olnud piiri tõmba- meseletuslik sest teisiti kui.Jugos- Kontserdi kava^oli j.rgmme: j„|,3 Valimiseks.
1. Avamäng-fantaasia — M. Lü-
Jürmey Pöolas valitseb praegu ajutine
J- 4. Mebo- j . a | i y _ ~ k d^
Ceausescu avaldas c^ma muret dia E. Kapp. ühest kaunist ke- majanduslik olukord on niivõrd vi-selgesti
möödunud oktoobris pee- vadpäevast - A. Uritam. Viiulil lets ja ebastabiilne, et kommunist-tud
kõnes, kus ta ründas „isevH. Aumere. 5.APopurrii Eesti rah- ük partei ja valitsus ei suuda pike-seisvate*'
ametiühingute ideed vaviisidest - R. Kull, 6. Eesti mas perspektiivis isegi minimaalseid
väidetega, et töölisklassi iseseis- tants--L. Juht. . tööliste nõudmisi rahuldada ja
vuse murdmine teenib „kodanli- Mida pakuti söögilauas külaliste- uued kokkupõrked tööliste ja kom-ke
ja imperalistlike ideesid". le? Siin ei saanud enam nii puhtalt munisfliku valitsuse vahel on välti-lami
kanaletongi.st Lõnna-Vietna- Kui Salvadori kommimlstide ja mine on olnud komme rääkida ette- l^avia juhid, Ceausescu naib kart- . • ^
m^ne ja neeti kommunistide operat- marksistide rahvusvaheline propa-vaatlikult N.. Liidu võimalikust vai, et tema oma üsna keskendatud-^^^''^-^^^^^^^^ - ^•
sloone aSnult vietnami rahva slse- gandaaparatuur on suutmiid edukalt sekkumisest. Jugoslaavia .ajakirja- valitsemisviis on ohus. Rukkirääk
uniseks a«|iks, nii ei taheta ka Sai- sw^re töö ära teha läänemaailmas ^^"^^ räägivad, et neid on soovita-vadori
sõja ajal midagi rääkida silmade sulgemiseks Salvadoris va- W olukorda käsitleda rahulikult,
kommunistlike riikide noolt mässa- Jjtseva tegeliku olukorra suhtes, siis kuna see ara-iseloomuline asi puu-jatele
antud aWst. Nõutakse amnlt õnneks ei lähe selle uinntamiskam- dutab Poola suhteid teiste Varssavi
praepiisele valitsusele Ühendriikide paaniaga kaasa Ühendriikide presi- lüdu naabritega,
abi 1õi>etamisi ja toonitatakse, et dent Reagan ja lema välisminister Rumeenia ajalehed on vastupidi
Salvadori rahvas peaks ise omava- ^exander Haig^ kelledele on selge rahuldunud vähesega, avaldades
SieJ oma probleemid lahendama. Salvadoris toimiivate praeguste sõ- vaid hoolega valitud väljavõtteid
DBis^like
dori
jääks täielikult lima välistoetuseta Salvadoris järele annavad ning diselt räägitud suhteliselt vähe' õigustanud streike,
ja läheks vastu oma hävingule. seal N . Liidu ja Kuuba abil kom- üksikuis vestlusis Jugoslaavia Poola allikate kohaselt Ceauses-
On arusaadav, eft selliseid nõud- f ^ ™ ^ « * . s i i s on juhid peavad Poola kriisi dramaa- cu liitus Poola valitsuse tegevust ""VSvv^
^i7toervadp^^^^^^^^ möödunud kuul ^^^^^^«^^^^
vasaki>oolsed radikaalid, õige orien
tafsiooni ja perspektiivi kaotanua ^,,1-1, aracfSiicpif x^orfn. oc4n.ic • ^ " • ^^ui i^yj^^s^^^--^- ..^^.^^ ^^^^ .
maaOmanarandajad, sageli naiivsed Za^ ZT^hi hT * ^õnnestus eralduda N. Ludust edu- tu ei olnud kaasas, kui samane tip-kirikuringkonnad
ja mitmesuguste mat^ 13S -i ^Tf ^^^^ ^^^^^^^^^ õige, et pude kongress tegi .otsuse Tsheh-sSItide
all opereerivad kommunisti- JeX S " Hurnt^^^ h iseseisvasse turumajan- hoslovakkia okupeerimiseks.
-katteorsanisatsioonid, kuid sa- ^ " u ^ . XTJS.^^^^ ''^^ • ^"^^^ inimeste võimalus vabalt Minevikus on tööliste konfliktid
mai ajal jääb arusaamatuks, miks ^J^^' ""g^dade vastuaktsioo- reisida, on Jugoslaavias vähenda- Rumeenias lämmatatud kiiresti,
kampaania Ühendriikide ahi lõpe- ° nud ühiskondlikke pinge tegureid, Rahulolematut elementi on kindlas-temlseks
©n võtmiiid eriti Kanadas K. A. mis on. olnud esiplaanil Poolas. ' ti nüüdki, sest elatistase on märga-vahelise
menüü piiridesse. Menüü
L järgmine:
Artishbkikreem pirukatega.
paradoksaalne kui
poola kommunistid
loodavad Venemaa kommunistide
eeskujul, et nende rezhiimi ja süsteemi
päästjaks tuleb kapitalistlik
imiisi toetavad paljud läänemaailma x^^.^^^ j^^. «-vwmmunis- arvubiajaLcsa mu^uuuuu «.uui T^h^lnigp bnmHtpaa ia fHihvii läänemaailm, k«^e^ll"e^ n..ei=evd-mu. .irs,e, tk.vs3,,
vasakpoolsed orien. Z r / f vaatenurgast; õppetund, mille Moskvas peetud Varssavi liidu . ^ ^ mustamiseks ja mahategemiseks on
flatsiooni kaotanud ^ / h ^^^^1"'" ^ 1 võimalikuks vaid see, et Titel kongressil. Aastal 1968 ta sellevas-
Metskltseselg segasalatiga.
"Kalkunirind täidetult.
Sparglivorm, sampinjonid.
Roqueforti küpsis.
Kerge jäätis leheküpsisega.
Puuvili.
Maiustused.
raudeesriide taga kümneid tuhandeid
ajalehtede lehekülgi ja miljoneid
eksemplari raamatuid trüki-
'tud ning lugematuid' kõnesid peetud.
Tegelikult ongi kapitalistlik
lääs Poola kommunistliku valitsuse
seni võimul hoidnud andes sellele
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 5, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810305 |
Description
| Title | 1981-03-05-02 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 5, ^ggi _ Thursday, Marc;h..% m\ Nr. 18 KABADE EESTLASTE HMLEEANDJÄ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth SS. Torantofi, PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADBESS: P.O. B02 70, Stn. C, Toronto Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimjsed, kuulutused, ekspeditsiooa) 3S4-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.~; poolaastas $21- Ja veerandaastas $11.—, kiripostigä aastas $61.—, poolaastas ja veerandaastas $17.— - TEIXIMISHINNAD väljaspool Kan^ aastas $42.^, poolaastas $23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostigä USA-s: aastas $67.^, poolaastas $35 JO ja veerandaastas $18.50 LENNUPOSTIGA ülemere-maatlesse: aastas $76.—, poolaastas $38—ja veerandaastas $20.— Aadressi muudatus 50 c. ~ üksiknumbri Iiisd 50 (Bo O N I Ä N P^blished by Free Estonian Publishw Ltd., 135 Tecums®th Toronto Ont. M6J 2H2 Külalisi ja abistajaid Eesti lipu heiskamisel Toronto raekoja juures, vasakult esimene Tomrit<» abiiin- Bsapea. Fred Beavis, kolmas koolinõunik Nola Crewe, ®^asi linnavolinik Tmy Ruprecht, EcMi VabžiHigi aupeakonsul 2. Heinsoo ja EKN esimees Laas Leivat. • Foto: Vaba Zt^;Ü8m Km KznuäTi kf>a<*ryatüylde par-tiri fÄbj Im Cbrkj karjääripaike on IiJ?>|fjrmtS"Fallüd Kanada polütül-iM vaa^fejstd ja kj)mmentaatorid on mklk^ veendönud. Nad leiavad, (d ktši ä%ja Ottawas peetud partei kanvbTtnViil 2141-st delegaadisž 7)4 nekemel paljud konservatiivid tabavad näha uot meest Ja uut juhti. Ehkki Joe Glark on inimesena kõigile vastovõetav isik, pmidmad 2al kah;aks palade konservatUvide arvates pfiiHtjline vaisi |a riigimehe võimed ning seda peetakse küli^- daseks põhjuseks tema juhtimise perioodile kriipsa alla tõmbamiseks. iJkUt mehega ei võida meie kunagi Vihtrdäh,^ kinnitavad paljud pettxrn^d konsenatiivid Ja tõenäo- Ifeelt on neil õigus Ja nende kartused põh j endatud* 1 Joe Clarki pooldajad iootsid, et parteijuht tuleb äsja.peetud konverentsil välja põhjapaneva kõnega, kas ta selgitab oma plaane, kavasid Ja eesmärke konservatiivide Ottawas võimule viimiseks ja Trudeau hegemoonia lõpetamiseks. Kahjuks .seda ei juhtunud. Joe Clarki kõne Salvadoris praegiiB käimasokvadl sDiiDrei mootor «• o « • j r^e. 0 - j " ^ • a^o "J 8 'OÜ võrdlemisi lame ja pinnapealne, võitlused, milBede taustaks on nõuavad isegi selMsed tuntud pom- Jyg©SlaaVi€i Rumeeflla eflM^^ puudusid uudd ja värsked Iltt1t^"t4^^^^ "^^^ nago endise konservatüvide ^ ^^^^ ^ 1 . ^ Jugoslaavia diktaator Tito Ja Rumeenia president Nicolae Ceauseseu riikliku vastu- ideed, seal ei leidnu I k Sr ™ ITl^" Ä e vahsmmister flom ^Mac- ^shehhoslovakkias vaid mõned päevad enne N. Liidu vägede sissetungimist. Toetades selleapgse giat ja löögijõudu, mida Kanada ram, e katse praegB^ tsivuhsiko- Donald ,a uusdemotaahde-sots^a- uuendusmeelset valitsust, nad'iseglesinesid iseseisvuse kaitsjaina kommunistide öiaa- praegune komplitseeritud sisepolü-i^ p(^ 1» soii»vacl9<^te^ koni^eva (;nt- lichdA iiii^^ /iuvAaju«^x iu:uw*,vB^ lyiu^cuuuamcciaci " , o * tiDne olukord nõuab ühelt riigiiü- • 12 aastat hUjem Ida-Euroopa rap- Julgeist väiteist lioolimata, et tavalt .madalamal kui mujal n p u . j ^ gc pub jäUe teise uuendusliku liiku- „see ei saa juhtuda siin", teavad kogude rälddes ja Ceausesc^^^^^ misdraama tõttu — sel korral^oo- Jugoslaavia, ametivõimud, • kaotanud palju oma ^populaärsu-^^^^^^^^ las. Tito on surnud, aga tema järg-töölisl neüde raskustes. Geausescu on sel-siaalseid reforme taoflevavalitsDse tis isegi isiklilcDlt osa Ottawas kor- Icnkotaniine ja selle asendamine pa- raldatud tlhendriikide abi vastasest Hiempooise, tõenäoliselt kommunist- demonstratsioonist, likn Talitsnsesa, on võtnud suure- ,^ ' . mad mõõtmed ning omanud lah- Kanada val.nnm.ster Mark Mac-vusvahellses mastaabis laiema ula- L^UIrntf mSsTt lased toetavad poolakaist S n ^ y d ^ Ä t l T t n vätnS^I^^^^^ ne.de " s k u - Ceau^^^^^^ saanud selgeks, et Salvadoris ei ole *<= Salvadoris valitseva tegeliku olu- le asemel rünnanud traval Poola enam tegemii väikese kohaliku If?"™ Kahtlemata on see uusi .seseisyaidaMetmh,ngud ja iiestõusuga ja võimuhaaramise "'S^'-»» Salvadoris Valitsesid mine- uhmenud teiste, tugevasonaliste ar-katsega vaid uõhjaliknit läbikaalu- «ksikud rikkad perekonnad, vustajatega. tud ja ettevalmistatud kommunist- !'''"<^.f '«'"«J»"' »« '^javäsi Jugoslaavia ja Rumeenia kom-liku könspiratsioohiga, mille taga valitsus. VnmasBi ajal on siiski MimisÖike parteide vastupidised goslaavias majanduslike uuenduste on N . Liit oma Kariibi merepiir- '°"stUk-demokraatIikn partei juhi suhtumisel Poola sündmustesse poole. ' kpnnaV asuvate satelliitide Kuuba- Salvadori presidendi Duarte juhti- räägivad palju nemde maade ideo- Möödunud suvel streikide tulemu- Ide kaartotarŠaSf^^ ^'«'^'^ ' " " ' ^ rakendanud vad kumbki kinni iseseisvuse põhi- arenenud kaugemale kui Jugoslaa- " "es^ J" e_e!m.stest sõnavõttudest on sistide ia teiste pahemnoolsete rel- ™* sotsiaalseid uuendusi ja mõttest, aga need ori sisemiselt ^via mitmel alal. Jugoslaavias ei Ei ole siiski päris-selge, mida ta f^*^ mo.statada m.Ilme on tema vastamine ia varustamine ning *«"stannd laiaulatusliku maarefor- ganiseerunud küUaltki eri vüsU. 'ole ,;iseseisvaid" ametiühinguid seUega mõtleb, kuna ühingud jää- kontsept tervikulisest Kanadast ja aeed riigid annavad ka Nikaraagua T '""'^ ''"T «"'-Bd-n arengm ^ v „ „ , . o v . . 'rT'.::;": sl jumalateenistusi. Intellektuaali- parteile alluvaiks. Sel hetkel on '-WKI Konea pariamenois on topselt marts.stI&.lemmst^M ^^^^^ pe.Rume«iia ainus Sotsiališüiknik, ^gefe^^^ lund dma mmgisuguste M ^.^^^.^.^^ ^^^.^^ ^^.^ ,„^^i3,^^, kus:üks ja samaametiihees E ^ ^^ „.äs.i.j,tele juhte, sõjalisi instnik- '"«ne suuna. Kommum^d ,a fei-toreid ja nõuandjaid nfng polütilisi sed Pahempoolsed Ie|^vad, et nen-agitaatoreid vaeste talno«e.ade ja '^f^. evototsioonilBtest sammudest fSõliste valitsuse vastu üles kihuta- " P".^ I^nomyfä revolutsioon., «iseks ning relvade haaramiseks. ««•p".>seendes vahtsuse kukutam.- ., sest, mille ta varem oli saanud ühendatud partei kaudu taotleb ta et ne, on samasuguseid majan- ^^^j^^^^ sõnakõlkse kog„ Kanada ühendamist ja Kanar dusUkke probleeme, miatsioon ^.^^^^^^^ j^^y j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^ j ^ ^ ^ ^ . ^ a t ^ ^ säüitamist Ta toonitas, on hgemale 40% aastas, tootuid ^.^^^^ Rumeenia vaUtsus, siis et ta tahab erilist tähelepanu pöö-ligemale 800.000 12%) toojousi ^„ ^^^^^ 1^.^^^^^ p^^j^ ^ p^^. konservatiivide mõju ja popu-ja välisvõlg 15 mdjardit doHant. testiliikumise tekkimist. , laarsuse tõstmUeks Quebecis, kuna Poola hirmutav näide võib kaasa Rumeenia ametiühingute ionvp- ilma Quebeci toetuseta qn konser-aidata arengu pöördumiseks Ju- rents toimub- eeloleval aprUlis ja vatüvidel väga taske Ottawa parla- . , mendis enamust saavutada. Clark Ceausescu on katsunud juba ette ^^^^^^^^^^^^ leevendada rahulolematusi, luba- j^gj^^^^j^^^^ des ametiühinguile ,,autonoomi.^gg3^^„^^ at** Titele järgnev Jugoslaavia on tel- On üna.av,_ et ehkki_läänemaa- Ztl^TSZTi'^- ^ ^ ^ f ^ < ^ ^ ^ ^ ^ ! ^ ^ ^ mistega poluflisele pluralismile. j^^^^. ^.^^^^^^ ^^^^ samaaegselt mi ameti- «""«"-l "'"•J"*"' •""«^ duse piiramine siiski tunduvalt ühingute juhataja kui ka tööminis- ^^"^, P°''l?*.ä^T ^ suurem kui Poolas. ter. . toomise kusmiu^ia leiaks vprraeh Mõned nädalad tagasi mõisteti üks preester Bosnia provintsis kuueks aastaks vanglasse, kuna ta _ • • i * V < Teiselt poolt pole Poolat puuduta- oli laulnud ,,rahvuslikke" laule CÖSTI VClPariigi datud • otsus^ tegemiste eeskuju, soosides vabamat suhtumist"töölis i3m on S5»anud kommuni«^-de takti- aj^j suuremaid sõjalisi operatsi ka ja võtete ning N. Liidu oones- ^one. Oe loogiüne, et sellise aktiiv^ , temistegevöse kohta palju õooetmi- ^^litsuse vastase tegevuse enesevalitsusele. de, leidub läänes ikkagi maänitul tulemusena on ka valitsus ja tema ^^''^^ poolt pole ^ • • .... . i . ii-l i u lM naiivseid poliitikuid ja fi^-se\läiaga<^^^ vad erimeelsed vaated suski mar- uhel ristimisel. Kuigi pannes tähele konTSertlOlinCS _ patisööre, nende hulgas isegi kiri- kommunisüde ja nende relvastatud ^^^^^^^^ kahjustanud naaberriikide Jugoslaavia eriraskusi mitme rah- — kntP,e1a.^, kes ei saa aro kommn- üksuste sÄes julmemaks ja karmi- vahelisi suhteid. Asi on siiski põh- vusega, J^l^^^^ is anü 24 vet^ ' P«"—u _ u j u . . . e u . . . ni^^de sa^anlaamdest nmg on neid ^^^ks. Lääneriikide ajakirjanÖases J^^tanud ägedaid mõttevahetusi on raske ette kujutada, et sama- 11 thtfv.^^^^ järgid ja suunad ning tal puudub põhiseaduses vajalike muudatuste tegemiseks. Paljud kanadaiased ci nõustu Trudeau ideedega, sammu-kega, ega autoritaarse käitumisega, kuid neil on vähemalt selge, mida see mees tahab ja kuhu ta oma Ic-suunab, kuid Clarkil kah-puuduvad kindlakujulised ees^ valmis koetama ja nende kavatsus- avaldatakse sageli pilte Salvadoris •''^"^^^^^^^^^•'^ jugoslaavlaste ame-te läHiviimi«5eks kaasa aitama. Ku- kokkupõrgetes surma saanud isiku- tivõimude vahel. Kui Ceausescu jia Ühendriikide vaiiisöse suur toe- te laipadest ja lastakse välja paista, külastas oktoobris Jugoslaaviat, tus Salvadori valitsusele ^ähvardab • siira on tegemist valitsnsvägede süs osalised leidsid oma positsioo-sugune kohtuotsus oleks määra-J"^ Pidulik lõuna meie juhtivatele ttuudd PPoooollaass ssaammaassuufgfuussee „kkuurniteteo*o* r^ü^g^it^e^g^el^a stele^ ^j^a^ ^v^äl^is^k^ü^l^a^H stele. ^f atk s "»gk^a»n»^and«a»laf s^ele o^"'e ttekujutuf se puhul. Streigiõigus on Jugoslaavias te- ^as luksuslik-nöörköites menüü 24. luüa tulevasest Kanadast. ^ . . . . » » ^ . . v « . » . , „ . v . v ^ . . v „ . , . . , w sjjjj o„ tegemist valitsnsvageille uamiöt^u iciuöiu uma puMibiuu- oucigiuiguö yjn ^ « e u o m a v i a a IC- ^_ . Ning nende nrohleemide taha on marksistide plaanidest kriinsu Ehi kontrollimata operatsioonidega ja ne olevat nii kaugel teineteisest, et gelikult lubatud. Rahulolematute ^«"«^^ °!^^^' 7 ™ ' konsSvId T a twe^trer^^^^^ tommata^siis onjiimasel njaljja- ^orvadega, kuid väga vähe rää^- Poolat ei. mainitudki lõpukomunü- kaardistamiseks nähakse palju vae- nrj~^^ , kuid streigist räägitakse alles g - ™ ^ ril korraldati küll veälgi katud Ühendriikides ja Kanadas takse kommunistide kalleletungS^ Ifees. organiseerima Ühendriikide vasta- dest,vägivallategudest. ning süütute •Suhtumine Poola kriisi tuleb pa- siis kui see on juba läbi. seid demonstratsioone ja meele- inimeste mõrvamistest ja kuudita- remini esUe ajalehtedes kuidas se avnldfisi, milledega protesteeritakse mistest. Vaikselt minnakse mööda da käsitletakse. Washingtoni abi vastu Salvadoris, ka olulisest faktist, et kommunisfi- Sellepa seoses meenuvad samalaad- del e! ole õnnestunud suuri rahva-sed demonstratsioonid Vktnami sö- ^asse oma selja taha tõmmata, kuja aji! Ühendriikide vastu, mSs na Salvadori elanikkond on Igno-temheldasid Ühendriigid Vietnamile reerinud nende üleskutseid üldstrei-kallHletungijaks ja sisemise rahvus- gi korraldamiseks ja teisi aktsioone liku revolutsiooni pidurdajaks. Nii ning et poolda punast revolratsioo- BiaPTi Vietnami sõja ajal ei räägitud ni. mi*^s*m kommunistliku Põhp-Viet- Jugoslaavia ajalehed on käsitlenud kriisi laialt oma kirjasaatja- Ametlikult Jugoslaavia mure või- "'{7^r:-:y-^.:]^ M^T^ M kahjuks ei piisanud tema ta-malikust N. Liidu vahelesekkumi- ^uid sus olid meü juba N. Vene gäÄidükst võiL^^^^^^^ sest Poolas heiastub välisministee- ^^^fj^ vabadus oh varju-riumi detsembrikuul antud hinnan- ^^^"^ . ' kõik kanadalased ning seda peavad 1 ... g"^' ,,etteaimatuist P^duhkke riigib^^^^^ konservatiivide partei te vahendusel, andes lugejaile ^^gatiivseist järeldusist", mida vä- ^^a oieti kontsert-lounasookideks .^^.^ .. ^5.^ ,^ .J' 5^. värvika ja tasakaalustatud pfldi ^^^-^^^ võiks Poola nii on menüükaardil toodud ka j ^ , , ^ p^^ei konverentsi uuesti Foo a sunömusist mi vahtsuse saatusele põhjustada. kontserdi kava. Endastmõistetavalt kokku kutsumiseks juhi küsimuse km ka ametmhmgu vaatenurgast. Ruj^eenia asend kriisile on mit- ^^osnes see ainult eesti paladest, selgitamiseks ja tõenäoüselt ka uue Ainus märgata olnud piiri tõmba- meseletuslik sest teisiti kui.Jugos- Kontserdi kava^oli j.rgmme: j„|,3 Valimiseks. 1. Avamäng-fantaasia — M. Lü- Jürmey Pöolas valitseb praegu ajutine J- 4. Mebo- j . a | i y _ ~ k d^ Ceausescu avaldas c^ma muret dia E. Kapp. ühest kaunist ke- majanduslik olukord on niivõrd vi-selgesti möödunud oktoobris pee- vadpäevast - A. Uritam. Viiulil lets ja ebastabiilne, et kommunist-tud kõnes, kus ta ründas „isevH. Aumere. 5.APopurrii Eesti rah- ük partei ja valitsus ei suuda pike-seisvate*' ametiühingute ideed vaviisidest - R. Kull, 6. Eesti mas perspektiivis isegi minimaalseid väidetega, et töölisklassi iseseis- tants--L. Juht. . tööliste nõudmisi rahuldada ja vuse murdmine teenib „kodanli- Mida pakuti söögilauas külaliste- uued kokkupõrked tööliste ja kom-ke ja imperalistlike ideesid". le? Siin ei saanud enam nii puhtalt munisfliku valitsuse vahel on välti-lami kanaletongi.st Lõnna-Vietna- Kui Salvadori kommimlstide ja mine on olnud komme rääkida ette- l^avia juhid, Ceausescu naib kart- . • ^ m^ne ja neeti kommunistide operat- marksistide rahvusvaheline propa-vaatlikult N.. Liidu võimalikust vai, et tema oma üsna keskendatud-^^^''^-^^^^^^^^ - ^• sloone aSnult vietnami rahva slse- gandaaparatuur on suutmiid edukalt sekkumisest. Jugoslaavia .ajakirja- valitsemisviis on ohus. Rukkirääk uniseks a«|iks, nii ei taheta ka Sai- sw^re töö ära teha läänemaailmas ^^"^^ räägivad, et neid on soovita-vadori sõja ajal midagi rääkida silmade sulgemiseks Salvadoris va- W olukorda käsitleda rahulikult, kommunistlike riikide noolt mässa- Jjtseva tegeliku olukorra suhtes, siis kuna see ara-iseloomuline asi puu-jatele antud aWst. Nõutakse amnlt õnneks ei lähe selle uinntamiskam- dutab Poola suhteid teiste Varssavi praepiisele valitsusele Ühendriikide paaniaga kaasa Ühendriikide presi- lüdu naabritega, abi 1õi>etamisi ja toonitatakse, et dent Reagan ja lema välisminister Rumeenia ajalehed on vastupidi Salvadori rahvas peaks ise omava- ^exander Haig^ kelledele on selge rahuldunud vähesega, avaldades SieJ oma probleemid lahendama. Salvadoris toimiivate praeguste sõ- vaid hoolega valitud väljavõtteid DBis^like dori jääks täielikult lima välistoetuseta Salvadoris järele annavad ning diselt räägitud suhteliselt vähe' õigustanud streike, ja läheks vastu oma hävingule. seal N . Liidu ja Kuuba abil kom- üksikuis vestlusis Jugoslaavia Poola allikate kohaselt Ceauses- On arusaadav, eft selliseid nõud- f ^ ™ ^ « * . s i i s on juhid peavad Poola kriisi dramaa- cu liitus Poola valitsuse tegevust ""VSvv^ ^i7toervadp^^^^^^^^ möödunud kuul ^^^^^^«^^^^ vasaki>oolsed radikaalid, õige orien tafsiooni ja perspektiivi kaotanua ^,,1-1, aracfSiicpif x^orfn. oc4n.ic • ^ " • ^^ui i^yj^^s^^^--^- ..^^.^^ ^^^^ . maaOmanarandajad, sageli naiivsed Za^ ZT^hi hT * ^õnnestus eralduda N. Ludust edu- tu ei olnud kaasas, kui samane tip-kirikuringkonnad ja mitmesuguste mat^ 13S -i ^Tf ^^^^ ^^^^^^^^^ õige, et pude kongress tegi .otsuse Tsheh-sSItide all opereerivad kommunisti- JeX S " Hurnt^^^ h iseseisvasse turumajan- hoslovakkia okupeerimiseks. -katteorsanisatsioonid, kuid sa- ^ " u ^ . XTJS.^^^^ ''^^ • ^"^^^ inimeste võimalus vabalt Minevikus on tööliste konfliktid mai ajal jääb arusaamatuks, miks ^J^^' ""g^dade vastuaktsioo- reisida, on Jugoslaavias vähenda- Rumeenias lämmatatud kiiresti, kampaania Ühendriikide ahi lõpe- ° nud ühiskondlikke pinge tegureid, Rahulolematut elementi on kindlas-temlseks ©n võtmiiid eriti Kanadas K. A. mis on. olnud esiplaanil Poolas. ' ti nüüdki, sest elatistase on märga-vahelise menüü piiridesse. Menüü L järgmine: Artishbkikreem pirukatega. paradoksaalne kui poola kommunistid loodavad Venemaa kommunistide eeskujul, et nende rezhiimi ja süsteemi päästjaks tuleb kapitalistlik imiisi toetavad paljud läänemaailma x^^.^^^ j^^. «-vwmmunis- arvubiajaLcsa mu^uuuuu «.uui T^h^lnigp bnmHtpaa ia fHihvii läänemaailm, k«^e^ll"e^ n..ei=evd-mu. .irs,e, tk.vs3,, vasakpoolsed orien. Z r / f vaatenurgast; õppetund, mille Moskvas peetud Varssavi liidu . ^ ^ mustamiseks ja mahategemiseks on flatsiooni kaotanud ^ / h ^^^^1"'" ^ 1 võimalikuks vaid see, et Titel kongressil. Aastal 1968 ta sellevas- Metskltseselg segasalatiga. "Kalkunirind täidetult. Sparglivorm, sampinjonid. Roqueforti küpsis. Kerge jäätis leheküpsisega. Puuvili. Maiustused. raudeesriide taga kümneid tuhandeid ajalehtede lehekülgi ja miljoneid eksemplari raamatuid trüki- 'tud ning lugematuid' kõnesid peetud. Tegelikult ongi kapitalistlik lääs Poola kommunistliku valitsuse seni võimul hoidnud andes sellele (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-05-02
