Vaba eestlane , October 19, 1982

              Ut 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 19. oktoobrü 1982 - Tuesday, October 19, 1982 Nr. 77
VABAÖE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA.;
¥ABA£E8TLÄNi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba-Eestlane, 1955 Leslie St. Don.Mills,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
\ ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool­aastas
$31.—ja veerandaastas $ 16.—
Aadressi muudatus 50 c —Üksiknumbri hind 60 c.
f K E E EST0N8AMI
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Millš, Ont. M3B 2M3
iiiiiiiiiMiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Raudeesriie
Rahvast Vana
õp. U. Peteilsoo,
õp. J. Calitis.
Komnentaarid
Kui Kanada valitsus koostöös
nelja suurelma Kanada pangaga
jõudis hiljuti hügelkompanli Dome
Petroleum Ltd,-ga kokkuleppele
kompanii suure võlakoorma üm-berlaenustamiseks
ja ettevõtte
pankrotiist päästmiseks, siis oli ko­gu
Kanadas kuulda suurt kergen-dusohet,
kuna Dome'i pankrott
oleks kaasa toonud suurema ma­jandusliku
krahhi, mis oleks või^
nud kahjustavalt mõjuda ka Ka­nada
pangandusele. Kuid teisest
küljest kostab !ka iisna rohkesti tu­gevaid
ja mõjuvaid hääü, mis ar
vustavad valitsuse sammu ning ei
kritiseeri mitte ainult Dome Pel-roleumi
juhtkonda, vaid ka suur-pankasid,
kes andsid kerge! kiid
kompaniile^ laenusid, mis tõusevad
idadesse miljonitesse dollaritesse.
Need ei ole mitte ainult tavagi»
sed igapäevased keskmised kana-dalased,
vaid ka paljud kogenud
majandusmehed, kes kritiseerivalt
Andrese kirikus õpetaja Udo Petereoo ametisse õnnistamisel. Esireas vasakult Tõnu Orav, vvaaaatiaa>vaada Duoommee rPeertrrooileeuummii jjuuhutt--
, õp. T. Nõmmik praost A. Taul, õp. A. Roost, sinodi esindaja A. Lorch ja läti koguduse ^^^^^ arilistele operatsioonidele,
mis ulatub 7,4 miljardi dollariir.
N. Liidu ^ okupatsiooni kütkes ka kommunistlikku parteid, kes on
olevast Eestist tulevad hakivad eesti rahvale selle viletsuse» ja õn^
teated — kommunistlik surve- netuse kaela toonud«
irezhüm hakkab piirama välismaale Sama lugu on raamatute välja­saadetavaid
perioodilisi trükiseid saatmise ja väljatoomise piirami-ajalehti
ja ajakirju — ning raa- sega Eestist. Ehkki okupeeritud
matuid. Esialgisete andmete põhjal Eestis alluvad kõik raamatud enne
on praegu veel raske piiramise^ula- trükki saatmist tugevale poliitilise-tilise
kohta kindlaid järeldusi teha, le tsensuurile, leidub siiski üksi­kuid
Kanadas, Rootsis ja Soomes kuid teoseid, millede lehekülgedelt
teostatud järelpärimiste ja nurimis- ^ välismaal elavatele eelstlastele vas­te
põhjal võib oletada, et tegemist tu vaatab nõukogude inimese plee-on
võrdlemisi kaugeleulatuva akt- kinud ja luitunud elu kogu oma
siooniga, mis vihjab okupatsiooni- kannatuste koormaga. Kuigi kõigis
jõudude uutele pingutustele kodu- raamatutes püütakse seda ,,sotsia-maal
elavate eestlaste eraldamiseks listlikku realismi" ilustada ideoloo-välismaailmast
ning partei surve giliste fraasidega ja nõukogude
suiirendamisele eestlaste elulõnga süsteemi ja inimea ülistamisega, ei
viimase võimaluseni ülepingutami- suuda see pninase udu loor süskS
^ks. varjata elo tõelist masendavat pa-
Eestist välismaale saadetavate J^"^* Kui uue korralduste kohaselt
ajalehtede, ajakhjade ja raamatute välismaailma lastavaid raamatuid
piu-amise ulatuse kohta selguse hindab enne nende väljalubamist
saamiseks on vabas maailmas pöõ- kõlavasõnaline ,,KunstiekSspertüs",
ratud N. Lüdu kiijandust ja peri- siis praktiliselt ei ole sün midagi
oodilisi trüMtooteid levitavate fir- tegemist raamatute kunstilise külje
made poole mng nendelt saadud ^^damisega, vaid nendele polütili-andmete
põhjal võib järeldada, et ^elt rohelise või punase tule näita-välismaale
ei ole enam võimalik unisega,
tellida kultimriiisi küsimusi käsita- Ajalehtede, ajakiijade ja raama-vat
ajalehte „Sirp ja Vasarat", sa- tute välismaailma saatmise piira-muti
on tellitavate ajakirjade ni- mine on järjekordseks tõendiks
mekirjast kustutatud kirjandusaja- sellele kurvale faktile, et kommm-kiri
,,Looming", ning populaarsed nistlik partei kardab välismaailma-ajakirjad
,^Eesti Loodus*', ,,Noo- le näidata oma elu tõelist tagapõh-ms",
„Horisont", ,,Sotsialistlik ja ning katsub seda kõigiti varjfeta
Põllumajandus" ja 5,Raadioleht". puhtakujuliste propagandateostega
Keelu alla ei kuulu ainsa ajakuja- ja -väljaannetega. Ja nagu kmnita-na
keeleteaduse spetsiaalajakiri vad N. Liidu kommunistliku par-
„Keel ja Kirjandus". Üldist sega- tei poolt välja antud eesMrjad ja
dust suurendab veel ühe Rootsis korraldused, ei piirdu partei uuS
asuva ajakirjade ja ajalehtede tel- kampaania mitte ainult perioodilis-
Mmisfirma informatsioon, et alates te trükitoodete ja raamatute saat-
1983. aastaist lõpetavad Eestis il- mise püramisega väljaspoole raud-mnmise
kultuurileht „Sirp ja Va- eesriiet, väid avaldab tugevat sur-sar*,
mis on ametlikult Eesti kui- vet ka kirjandusajakirjade sisule,
,1 tuuriministeeriumi ja loomingulist^ nõudes ajakirjadelt „loommguside-lütude
häälekandja ja ajakiri meid kommunistliku ülesehitustöö
„Kultuur ja Elu". praktikaga."
Okupeeritud Eestis on kõmmu- Nü mainitaklse N. Liidu kom-nistlike
võimude poolt ajalehtede munistliku partei keskkomitee Juu-ja
ajaWrjade levitamise osas välja ^ tehtud otsuses, et kinan-kujundatud
kindel polütika, mille dusajakirjade töö vajab paranda-alusel
osa perioodilistest trükitöö- ™^st. Seda otsust põhjendatakse
detest on määratud amult „sjsemi- väitega, et nõukogude inimeste
seks*' tarviduseks mng neid ei lu- ^^^^ põlvkonnad vajavad endiga
bata välja vüa. Siia rubriiki kuulu- vaimselt lähedast, meie kaasaegset
vad eeskätt sellised kohalikud aja- positiivset kangelast. Toimetajaid
lehed nagu Tartus Ilmuv „Edasi" kutsutakse üles töötama senisest
ja Tallmnas ümuv „õhtuleht", mis suurema vastutustundega, märM-kõrvuti
partei teadetega püüavad "i'™' hulgas: ,,Ei tohi leppida,
lugejatele pakkuda kirjeldusi ka et mõnedes ajakujades on avalda-igapäevasest
elust niiig sageli isegi teoseid, kus meie kodumaa
lõnnetustest ja kuritöödest, millest ajaloo, sotsialistliku revolutsiooni,
seUised rangesisulised pärteiajale- *^<>l^e^*^viseeriniisperi^ sündmu-hed
nagu «Rahva Hääfl" ja «Noor- si on kujutatud elutõest kõrvale
te Hääl" midagi teada ^ taha. kaldudes. On publikatsioone, mis
Võib oletada, et „Sirp ja VaSar", sisaldavad eelarvamuslikke, pealis-kuš
vümasel ajal on toodud kirjel- kaudseid otsestuiSi meie jänapäe-dusi
Eestis esinevatest puudustest, ^ast". '
on nüüd keelatud ajalehtede grup- Sellist laad! käsud, korraldused
pi arvatud, kuna sellised väämähe- |a dekreedid näitavad ainult üht:
te kirjeldused ei too välismaailmas kommunistliku partel keskkomitee
elavate eestlaste Silmade ette mitte Moskvas on paanikas ning katsub
ainult Eestis valitsevat viletsat olu- uute surveavaldustega täielikult
korda vaid kritiseerivad kaudselt vaikima-.sundida: ka Seda kirjanik-
ALÄRMEER lAPORT OLUKORRAST
15 eesti haritlase kiri kodumaalt
Okupeeritud Eestist saabus vabasse maailma 15 eesti haritlase raport kodumaa praegusest olukorrast.
Selle kirjutamise põhjustas osalt ka poleemika,, mjs toimus möödunud aastal soome ajakirjanduses.
25. ja 26i oktoobril avaldab Seppo Heikinheimo „Helsmgin Sanomafe" veergudel kirjelduse Eesti
praegusest äärmiselt raskest olukorrast ja venelaste domineerimisest. 2. dets. 1981 ilmus samas ajalehes
Heikinheimole vastus, millele olid pidanud oma allkirjad andma viis eesti kultuuritegelast: lavastaja Kaa­rel
Ird, helilooja Veljo Tormis, kirjanik Mati Uut, ooperilaulja ^^^M ja prof. Paul Ariste. Vastuse
tegelik autor on teadmata. Heikinheimo vastas tabavate faktidega.
See poleemika sai ajajooksul teatavaks ka Eestis ja nüüd on sealt saabunud 10 masinakirja lehe­külje
pikkune 15 eesti haritlase raport, koos kaaskirjaga Seppo Heikinheimole. Rapordi autorid avalda­vad
kõigiti oma poolehoidu Heikinheimo kirjutusile ja; nad toovad omalt poolt esile rohkesti fakte Eesti
tegeliku olukorra selgitamiseks.
Alustame 15 eesti haritlase kiija avaldamist tänases ,Vaba Eestlase" numbris, nagu see on ilmunud
eesti ajalehes „Teatäja".
LUGUPEETUD
SEPPO HEIKINHEIMO!
Anname Teile -—lootuses Teie
eesti keele oskusele — kõik õigu­sed
meie kirjutist avaldada ja refe-
Kuulume nende eestlaste hulka, reerida, mida laiemalt ta levib se-kes
on jõudnud selgele järeldusele, da parem.
et eesti rahvale, keelele ja kultuu- Südamest Teile jõudu ja edu
riie on tekkinud tõsine oht kaduda soovides ning kunagi Teie kätt su-üha
enam võimust võtva nõukogu- ruda lootes
liku inimmassi voogudesse. Täna- 15 eesti haritlast
me Teid väga „Helsingin Sanomat^ Eestij märts 1982
'es" 25. okt. 1981 ilmunud artikli Niisiis NSVL rahvakunstnik
eest, milles valgustasite julgelt ja ^ j ^ . ^ kompanjonid, kõrgemalt
objektiivselt meid rõhuvat oiukor- seUeks ülesandeks vääriliseks
da. Alljärgnev kirjutis on .mõeldud ^^^^^^^ kultuuritegelased leia-
Teile moraalse toetusena seoses vad, et eesti rahva ja tema kultuu-
„He singin Sanomafes" 5. dets. ^^^^-^^^ ^^^^^^^ seadmine
1981 avaldatud Nõukogude Eesti § Heikinheimo poolt „Helsin-amethke
ringkondade reageeringu- Sanomates" 25. okt. 1981 il-ga,
ja^ ühtlasi täiendusena Teie ^^^^^ ^^^^-^ ^^^^^^ ^^^^
poolt tõestatud probleemidele.
Meie kirjutis on kollektiivne ^õši^^ ^^^^^^^^ ^^^^^ avalikkuse
mng pärineb teadurite, inseneride, ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^ ^^^^^^
kultuuritöötajate ja pedagoogide g^SV kultuuriminister J. Lott
ringkonnast. Meie nimed ei saa allakirjutanuile kinnitanud, et pro-mikuimi
võistelda tuntud kultuuri- ^^^^^^-^ g^^p^ Heikinhemio artikli
tegelaste omadega ja leidsime, et ^^^^u olevat mõeldud ainult õiendu-antud
olukorras pole nende aval- ^^^^ ^^^^^ ajalehetoimetusele ega
damisel erdist mote.t. Kuid looda- ^-^^^^^ .avaldamisele) võivad viisi­me
siiski esindada osakest eesti mmed endid nüüd õigustada
haritlaskonnast, seejuures mitte argumentidega, mis pole kaugelt
vaiksemat kui see, kellele viis eesti lapsikutest: iga vähegi Nõukogude
kultuuritegelast oma 5. dets. artik- ^esti olusid tundev soomlane pida­lis
võiksid pretendeerida. aru saama, et nii nõmedat
Tervitame Teie kaudu ühtlasi teksti ei saanud allakirjutanud ise
Juhan Kristjan Talvet, kelle sisu- koostada, siit olevat lihtne järel-kat
ja targalt koostatud artiklit dada, et asjaosalised olid lihtsalt
„Kanavas" nr. 7, 1981 meil oli sunnitud välmis teksti sanktsiönee-meeldiv
üllatus alles äsja lugeda, rima. Nojah, asetatuina ootamatult
Täname Teid ka mitme tõlketöö ahistava valiku ette tundus, et oli
eest, millest Shostakovitshi memu- vaja järele anda, aga seda-kõike
aarid on isegi siinpool lahte mõne- ikka sellel pimel, et tagada endale
võrra levinud. • võimalust tulevikuski eesti kultuuri
Õnneks on Soome ajakirjanduses kasuks töötada. Ega's nii tühja as-ilmunud
huvitavamad artiklid va- ja pärast nagu üks allkiri tasu või-rem
või hiljem ka eesti kulttiuri- mümeestega tülli minna ja oma
publiku ärksama osa sekka jõud- elu ära rikkuda... '
nud. Tuleb öelda, et „siko-kvintet-ti"
hikmeil pole just seetõttu vii- ALLKIRJA ANDJATE
mased kuud eriti kerged olnud VIIGILEHE ROLL
(välja arvatud ehk K. Ird). Lõppu­de
lõpuks on nemadki nõukoguli- Säärases jutus on mõistagi te-ku
süsteemi poolt traagiliselt lo- rake tõtt — kirjas pole tõepoolest
hestatud inimesed,- igaüks oma tü- ainsatki sõna ega kirjavahemärki,
gevate ja nõrkade külgedega, ja mis oleks paika pandud allakirjuta-põevad
oma kapituleerumist ta- nüte poolt. Vähemasti kolme Tal-gantjärele
vast üsnagi valusalt läbi. linnast pärit„autori-" seletuste jär-
Tahaksime loota, et vähemalt gi kutsunud kultuuriminister J.
kolm nende hulgast säärast teeu Lott nad välja ning seadnud sil-enam
ei korda. mitsi vastutusrikka riikliku ülesan-
• • - -• • • .• .... • dega: eesti nõukogude kultuuri
kohta on ilmunud laimav artikkel,
ku, kes -läbi ridade julgeb nõuko- millele tarvis anda vastulöök. Too
gude elu kritiseerida. See paanika vastulöök lebanud juba valmis ku-partei
ridades on nähtavasti k^ kultuuritegelaste riiklik
. . . . , ,. , • .V ülesanne seisnes vastulöögi tõeliste
ühete ololiseks teguriks, mis on ^^ostajate viigilehe rolli mängimi-sundinud
parteijuhtkonda tegema ses.
korraldusi väHsmaale saadetavs Bnt kui juba kord kõnelda sol-kujasõna
piu-amiseks, lubades läbi lumisest, siis ehk pidanuks solvav
raudeesriide saata ainult puhtaku- olema eelkõige asjaolu, et Eesti-
. . , ,^ ^ msiSi Kommunistliku Partei juht-juhsn
popagandateoseid. ^^^^ väljavalitud viisikule - kut-
Ao selistele kirjameestele ja hea kirja­oskusega
kultuuritegelastele — ise­gi
sulge oma „solvumise" väljen­damiseks
kätte ei usaldanud. Ar­tikkel
oli tõepoolest koostatud
EKP Keskkomitee „apparatshiku-te"
poolt, mis nähtub selgelt kirja­tüki
kroonulikust, kultuurivõhikli-kust
stiihst ning ainult parteibüro-la-
aatidele , omasest kalduvusest
taandada kultuuirnähtused kvanti­tatiivsele
küljele, ametlikule statis­tikale,
mispealegi tendentslikult ja
meelevaldselt valitud.
Paraku ei võta see vastutust
neüt, kes oma nimega anonüümse­te
„aparatshikute" kahtlasele ette-,
võtmisele autoriteeti ja kaalu lisa­sid
— just seda oligi vastulöögi
andjail hädasti vaja. Keeldumine
aktiivsest.rünnakust tõe.vastu oli
antud juhul võimalik, ei nõudnud
riskimist vabaduse ega ametikoha­ga.
, '
Nü või teisiti vajab viie eesti
kultuuritegelase- nimedega opereer
riv kirjutis kommentaare eesti üld­suse
poolt, kel rahva ja kultuuri te­geliku
olukorra teadva moonuta­mise
pärast omakorda on põhjust
solvuda ning muret tunda.
RAHVASTIKU ARENGUT
KÄSITLEV STATISTIKA
Alustagem rahvastiku arengut
käsitlevast statistikast. üAtades
Seppo Heikinheimot pisivigade
sooritamiselt tabada (tuleb tähen­dada,
et erilise eduta) teevad pro-testikirja
autorid ise kohe alguses
vea, mis ümutab nende üpris kü­sitava
tasemega orienteerumist ees­ti
rahva arenguloos: kõlavalt esita­tud
deklaratsioon, mille järgi
„eestlaste arv Eesti alal pole kuna­gi
meie ajaloo vältel olnud suurem
kui praegu", on vale: Eesti iseseis­vusaja
lõpul (1939 aastal) oli eest­laste
arv Eestis 995.000, nüüd —
948.000, seega 4,7% võrra väik­sem
sõjaeelsest! Eksitus, mis seab
iseenesest kahtluse alla muudki
kirjutises toodud väited.
EESTI KAOTAS VIIENDIKU
OMA RAHVAST
Kui aga lugu on nii, et nõuko­gude
võimu 42 viljastava aasta
vältel — alguses stalinHku, nüüd
brezhnevliku konstitutsiooni päike­se
all pole eesti rahvas üldse
kasvanud, vaid hoopiski kahane-nudj
siis on selles süüdi mitte ai­nult
sõda, vaid palju suuremal
määral eesti, rahva saatuse enda
kätesse võtnud NLKP „hoolitsus".
Kui praegu Läänes paaniliselt kar­detakse
neutronpommi, siis on ees­ti
rahvas 1940—56 korduvalt ko­genud
umbes analoogilise iseloo­muga
poliitilise relva mõju, mis
jättis tuhandetes kodudes hooned,
Jääb mõistmatuks, kuidas suure
ettevõtte juhid, keda hinnati koge­nud
ja lahtise peaga majanduy;-
meesteks, nii kerge! käel raha uute
^M^y^iti^ ostmiseks ja suurte ma­janduslike
operatsioonide teo$tami<
seks välja loopisid. Veelgi mõist­matum
|on nelja Kanada suurpan­ga
kergekaaluline laenupoliitika,
mis võimaldab bome'i direktoritel
paarijkolme telefonikõnega —- nü
vähemalt kujutatakse kanada aja­kirjanduses,
sadu miljoneid dolla^
reid laenudeks välja kaubelda. See
kõik meenutab Lääne-Euroopa
suurpankade lahtisekäelist laenu­poliitikat
Poolale ja teistele raud-eesriidetagustele
riikidele raha ja­gamisel.
Dome. Petroleumi pankrotiohust
päästmisekis nõustusid Kanada va­litsus
500 miljoni ja neli 5uurt Ka­nada
panka samuti 500 miljoni
dollari ulatuses Dome'i võlakohus­te
äraostmisega, mida on võimalik
transformeerida Dome'i aktsiates­se.
See annab võimaluse valitsusel
ja pankadel Dome'i üle kontrolli
saavutada j mis sugugi ei meeldi se­nistele
aktsiaomanikele. Mis puu­tub
Kanada valitsuse 500 miljoni
dollari suurusesse panuse^sse, siis
paneb selle raha tegelikult kokku
kanada rahvas, kelle käest see
summa võetakse välja bensiinile,
kütteõlile ja looduslikule gaasile li­satud
erimaksulst. Iga kanadalase
kohta, kaasaarvatud naised ja lap­sed,
tuleb Domel päästmise panu­seks
arvata 20 dollarit.
Tehingu kritiseerijad küsivad,
kas valitsus talitas õieti kui ta nii
suured Isummad rahva raha ühe
majandusliku ettevõtte päästmiseks
investeeris ja kas Ottawal oli vaja­lik
sellist drastilist sammu astuda?
Valitsuse kaitsjad mainivad, et see
samm oli hädavajalik. Hädavajalik
mitmest aspektist lähtudes. Esma­joones
päästeti Dome-i vee peal
hoidmisega 9000 töökohta, teiseks
oleks DomeM pankroti minek ku­jutanud
endast suurimat pankrotti
maailma ajaloo>s, mis oleks toonud
kaasa hävitavaid tagajärgi kogu
Kanada panganduse süsteemile ja
valitsusele. Olgu mainitud, et Do­me
Petroleum Ltd. võlgnes Ka­nada
pankadele kogusummas 4
miljardit dollarit.
Valitsuse otsus Dome Petro-leum'ile
appi ruttamiseks tundub
olevat põhjendatud, kuid kanadala­sele,
kes peab maksma omast tas­kust
20 ddUarit hiigelkompanii Ja
kaudselt sellega Kanada pankade
päästmiseks, jääb ikkagi selguse­tuks,
miks Dome'i ja Kanada pan­kade
juhtkonnad tegid nii kergel
käel otsuseid tohutute suurte sum­madega
mängimiseks.
Ühendriikide endine prelsident
Jimmy Carter, keda peetakse lis-
(^Tärg lk. 3)^
mööbli, kariloomad ja põllud ter­veks,
kuid kaotas. olematuks seal
elanud inimesed. Selle relva ula­tuslikumad
katsetused toimusid
1941. ja 1949. a., mü oma kodu­dest
kadusid ühekorraga cä 10.000
ja 40.000 inimest; sama relva
kaudne mõju sundis 1944. a. küm­neid
tuhandeid eestlasi oma kodud
hülgama ja läänemaailma pagema.
Kokkuvõttes kaotas eesti rahvas
valdavalt nõukogulikul perioodil
1940-^1956 rohkem kui viiendiku
oma koosseisust, olles sellega üks
jrängemini kannatanud euroopa
rahvaid.
(Järgneb)
Nr. 77
16. ja l\
dr.
30. ja 3]
dr.
Saad
Daild
DallaJ
kes tegJ
oma toel
büroos,
lic Raöic
nel 90, Il
muusikal
takse edj
kuni 2 p|
se saatcj
dirigendil
elab Te.^
ma „Ee^
helisalvesl
puhkpillij
Külali!
Olem, kc
rineb pcc
Steve
sama xi
veel mõi
.VAI
onl
raeli ja
de nornu
Camp Dl
on nüüd
jutuajnmi|
heuialt
Iisraeli ji
munud
ning ^nns
Iisraeli tl
peaminis
kes oli
dajaks. J|
ilmuvad
veelgi ti
mai kuji
the Faith'
Carteril
gini i^ikuj
kohtade
on ühest
sest külje
kinnitab,
veendumi
kunagi ks
si lüsraelil
vai Jordal
deerida n|
on selle
liitmuie II
duvus vj
vait alla
v^rtuslikl
paigutada I
kategooria
dent.
Carteril
Menachci
ebasünipa|
raske koi
ja positiiv
Carter vi
kestel sai
sed Iisrael
dani lääni
anda scal«|
kontrolli
neid alasi(
•: Nagu
tuajamistc|
avalikkiLSi
tustc^a: B
sukohtad(
vidi läbirJ
et Iisrael
'^dani lään(
kavatseb
ühendada
Canip D.H
väljauntudl
niti, et Jii4
ning seai.s[
liku autoij
vad criliU?!
ratsioon oj
ku oJukorj
katteks. JJi
Cartcrlle
rääkimistel
ja lisnieli
suscd
kaasa stM
li.sraeli ka|
' kaud.selt o|
guse verel